ARVESTUSTÖÖ NR. 2 Valgustusajastu 1. Selgita mõisted. (6p.) · literaat · impeerium · possaad · annekteerima · utoopia · radikaalne · nekrut 2. Miks nimetatakse 18. sajandit valgustussajandiks? (2p.) 3. Kes on pildil? Mis linna ta rajas? Kirjelda selle linna rajamist? (5p.) 4. Kellele kuulub ütlus? (4p.) 1. Ta liigub siiski. 2. Ma mõtlen, järelikult olen olemas. 3. Tagasi loodusesse. 4. Kus harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik. ... Rousseau ... Voltaire ... Galilei ..
Kuhlbars 17.08.184128.01.1924 Sünd ja Õpingud · Tartumaa, Sangaste kihelkond, Uniküla. · Koolmeistri poeg. · Õppis Tartu II elementaarkoolis ja kreiskoolis. · Tartu Õpetajate Seminar(18591861) Töö · Koduõpetaja Lätimaal. · Viljandi elementaarkooli õpetaja. Hiljem koolijuhataja aastani 1895. · Tagandati venestusajal riigikeele oskamatuse pärast. · Hiljem vaba literaat, tegeles muinasaja, kohanimede uurimisega ja luuletuste kirjutamisega. · Pakus välja Viljandi teatri Ugala nime. Looming · Teele, teele kurekesed. · Waste laulo ja kannel.(1863) · Laulik koolis ja kodus.(1868) · Vanemuine.(1870) · Laste laulik.(1899) · Villi Andi Luuletused I/II(1923, 1924) · "Kui Kungla rahvas kuldsel aal..." Aitähh!
Carl Robert Jakobson 1841 1882 Ajaleht "Sakala" Õpikute kirjutaja "Kooli Lugemise raamat" Käsiraamatud Noodikogud Johann Voldemar Jannsen 1819 - 1890 Ajalehed "Perno Postimees" ja "Eesti Postimees" "Eestlased kui rahvus" Eesti hümn Jakob Hurt 1839 1907 Rahvuslik liikumine Rahvaluule kogumine Teaduslikud väljaanded Friedrich Reinhold Kreutzwald 1803 1882 Rahvuseepos Folklorist ja etnoloog Tuntuim eesti literaat "Mihkel Põllupapp" Lydia Koidula 1843 1886 Esimene naisluuletaja Alustas "Perno Postimehes" Rahvusliku draamakirjanduse alusepanija 19. sajandi lõpp 300 trükist aasta kohta Iseseisev nähtus Mõjukate autorite jäljendajad
August Wilhelm Hupel 2017 Elukäik Sündis 1737 Buttelstedtis, Saksamaal Suri 1819 Paides Oli Äksi ja Põltsamaa pastor Tuntud literaat ja kodu-uurija Baltimaade valgustuse kõige viljakam kirjamees Sündinud Christian Friedrich Hupeli ja Johanna Helena teise pojana Hariduskäik Esimene haridus isakodus Weimari gümnaasium Jena ülikool 1818 sai ta teoloogia kraadi Pere Abiellus Christine Elisabeth Dehniga Kaks kasupoega ja kaks kasutütart 1761 sündis tema esimene poeg Teine naine Barbara Christine von Spandekaug 1765 sündis teine poeg Töö Koduõpetaja Sileesias kui ka Liivimaa
tänav, Trouville'i afisid. Andre Derain: Matisse'i portree, Westminsteri sild Londonis, Püha Pauli katedraal Londonis. Maurice de Vlaminck: Deraini portree. Georges Rouault: Salongis. Ekspressionism: väljenduslik kunst, muuta nähtava maailma värve ja vorme, et väljendada mõtteid, meeleolusid, dramaatiline valgus, rahutus, ühiskonnakriitika, inimese ja esemete deformeerimine, tuhm koloriit. Dresdenis rajatud rühmitus Die Brücke tegelesid ka graafikaga. Oskar Kokoschka: Literaat ja publitsist Herwarth Walden. Emil Nolde: Prohvet, Marcelle, Püha õhtusöömaaeg. Egon Schiele: Autoportree. Karl Schmidt-Rottluff: Maastik jahtidega, Kaks pead. Eesti kunst 20.saj alguses: hoogustus rahvuskultuuri areng, pandi alus näitusetegevusele, kunstiharidusele, kunstnike organisatsioonidele, tõsteti professionaalsele tasemele kunstikriitika, rahvusromantiline mütoloogia, realism, postimpressionism. Rühmitus Noor Eesti
Eeva Park Elulugu Luuletaja ja prosaist Sündis 1950. aastal Tallinnas kirjaniku Aadu Hindi ja luuletaja Minni Nurme perre Lõpetas Tallinna 16. keskkooli aastal 1970 On töötanud ametnikuna, batikamaalijana, portselanimaalijana, laborandina. Aastast 1985 on ta vabakutseline literaat EKL-i liige aastast 1993 Loomingu kirjeldus Park kirjutas juba noorena nii luuletusi kui ka lugusid Esimene luulekogumik ,,Mõrkjas tuul" ilmus 1983. aastal. Tema sõnul luule liidab tundeid mõtetega, proosa aga ühendab mälestusi mõistusega. Tema loomingus on luuletusi, mis püüdlevad filosoofiliste järelduste poole. Eelistab vabavärssi Looming Mõrkjas tuul (luuletused, 1983) Hullu Hansu lugu (romaan, 1988) Öö valgus (luuletused, 1990) Tolm ja tuul (romaan, 1992)
tungisid Kuubasse eesmärgiga kukutada USA poolt toetatud Kuuba diktaator Fulgencio Batista. Mässuliste seas sai kuulsaks Ülendati komandandi auastmesse Mängis pöördelist rolli edukas kaheaastases partisaniliikumises, mis tõukas Batista troonilt. 195961 töötas ta Kuuba riigipanga presidendina 196165 tööstusministrina. Diplomaadina maailmas ringi liikudes ja riigijuhtidega kohtudes esindas ta Kuuba sotsialismi. Oli viljakas literaat ja päevikupidaja, kirjutades partisanisõja teoreetilise ja praktilise käsiraamatu ning tuntud memuaarid oma mootorrattareisist üle LõunaAmeerika mandri. Lahkus Kuubast 1965. aastal, et õhutada revolutsiooni, kõigepealt edutuks osutunud katsel Kongos Kinshasas ning seejärel Boliivias, kus ta CIA toetusel tabati ja hukati. CIA Luure Keskagentuur Tuntud kui vastuoluline ja tähelepanuväärne ajalooline isiksus, olles kurikuulus kui halastamatu distsipliininõudja, kes
Unikülas. Kuhlbars õppis algul Tartu II elementaarkoolis ja kreiskoolis, seejärel aga omandas saksakeelse hariduse Tartu Õpetajate Seminaris (18591861) Pärast seminari lõpetamist töötas Kuhlbars koduõpetajana Gulbene mõisas Lätimaal, seejärel, 1862, asus tööle saksakeelse poeglaste elementaarkooli õpetajana Viljandis, ning valiti hiljem selle juhatajaks. Koolijuhataja kohalt tagandati Kuhlbars 1895 venestusajal riigikeele oskamatuse pärast. Peale seda sai Kuhlbarsist vaba literaat, kes tegeles peamiselt mitmesuguste pseudomütoloogiliste uurimuste (harrastas muinasaja ning kohanimede uurimist) ning luuletuste kirjutamisega. Järelärkamisajal populaarse luuletajana toetus Kuhlbars peamiselt saksa romantilisele traditsioonile. Juba enne Lydia Koidulat kirjutas ta idüllilist luulet isamaa ülistamiseks. Tema tähtsamaid tekste on luuletus "Vanemuine", üldtuntud rahvaliku lauluna "Kui Kungla rahvas kuldsel aal..." (1869). 1904. aasta 12
Saaremaa kirjanikud Kirjanduselu sai Saaremaal alguse üle kahesaja aasta tagasi.Algselt kirjutasid teoseid pastorid või kirikuõpetajad.Karja pastor Villem kirjutas aastal 1782 "Jutud ja tegu". Peeter Südda (1830 1893) oli eesti köster, õpetaja, koorijuht ja literaat. Sai kuulsaks Suure Tõllu lugude avaldajana teoses "Väikene vana varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll" (1883).Peeter Südda oli helilooja Peeter Süda (1883 1920) vanaisa vend. Johannes Aavik oli keeleteadlane.Teosed:"Ruth (1909) ";Eesti luule viletsused (1915) ja palju veel. Jaan Oks-Eesti kirjanik.Kirjutas rohkesti proosat, luulet ja kirjanduskriitikat ning publistikat enamik on hävinud. Lisaks kirjutas ka arvustusi, mida iseloomustavad järsud
Henri Matisse- foovide keskseim kuju. Värvid ja jooned ei sõltu loodusest, vaid kunstniku meeleolust. Värvid tugevad, metsikud NT Tants, Vestlus, Avatud aken Raoul Dufy- muusika ja rahvapidudega seotud motiivid NT Lipuehtes tänav, Trouville'i afissid Maurice de Vlaminck, Andre Derain- kriiskavad , intensiivsed, kohati toored toonid NT Deraini portree, Maastik kolme puuga Westminsteri sild EKSPRESSIONISM- kujutati draamatilises valguses Oskar Kokoschaka- Literaat ja publitsist Herwarth Walden KUBISM- eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju geomeetrilistena, tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena. Pablo Picasso- kub. Rajaja. NT Tüdruk pallil (inimese anatoomia moonutamine) , Vaesed rannal, Kaks rändnäitlejat, Istuv naine Juan Gris- sünteetil. Kubism. Pildile enne vormid ja värvid, seejärel motiiv NT Kitarr noodilehega, Picasso portree
· Karl M.- · Bengt Gottfried Forselius Tartu Forseliuse õpetajate seminari esimene õpetaja. · Heinrich Stahl I eesti keele grammatika koostaja ( 1637 ), Tallinna toomkiriku õpetaja · Johan Hornung Ladinakeelse eesti keele grammatika koostaja ( 1693 ) · Johan Skytte Liivimaa kindralkuberner, Tartu Ülikooli üks asutajatest · Johann Georg Eisen Ratsionalistide kirikuõpetaja, kes töötas välja mitmeid agraarprojekte · August Wilhelm Hupel Literaat, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi oma kaasajast · Anton Thor Helle I eesti keelse Piibili tervikväljaande looja
ratsionalistid aga kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. Torma pastor Johann Georg Eisen töötas välja mitmeid agraarprojekte, kavandas vabade saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi, propageeris talurahva hulgas puuviljakasvatust ning tegeles juurviljade kuivatamisega. Alustas nakkushaiguste vastu kaitsepookimist Eestis. Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel oli viljakas literaat, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi oma kaasajast kogumikes ,,Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast" ning ,,Põhjamaa kirjutisi". Andis koos Peter Wildega välja esimest eestikeelset ajakirja Lühike Õpetus. Baltikumi kõige tunnustatuim õppeasutus oli Riia toomkool, kus aastatel 1764-1769 töötas hilisem saksa suurim valgustaja noor Johann Gottfried Herder, kes tutvustas esmaselt eesti rahvaluulet Euroopas saksa keele vahendusel. Rahvastiku haritlaskonna kujunemine
impeeriumis. 1764 "Ühe Liivimaa patrioodi kirjeldus pärisorjusest, kuidas see on Liivimaal talupoegade üle sisse seatud" Hernhuutlus Vennastekoguduste liikumine. Protestantlik usuliikumine alates 18. sajandist. Seotud pietismiga. Jan Hus. Võrdsus. Usu lähendamine talupoegadele. Jumalakartlikkus Siiras usk Vagadus Kirjaoskus Ühistegevus August Wilhelm Hupel Pastor Kodu-uurija Literaat Eesti keele uurija ja uuendaja ratsionalistlik ning rahvavalgustust pooldav aitas kaasa koolihariduse ning majanduselu edendamisele Esimene eestikeelne ajakiri „Lühhike õppetus“ Garlieb Merkel Kirjanik Ühiskonnategelane Estofiil Mõjutatud valgustusest Pärisorjuse kritiseerimine Aastal 1802 ilmus Merkeli proosapoeem "Wannem Ymanta - Eine lettische Sage", mis on olnud üks eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" eeskuju ja eelkäija.
Kunstistiil, aeg Üldised põhimõtted Kus levis? Esindajad Teosed Rahvusromantism, Stiili esiletõus oli seotud rahvusliku Eriti levis Põhja- T. Kittelsen (1857- ,,Must surm" 19.saj II pool ja eneseteadvuse tärkamisega. ja Ida Euroopas. 1914) ,,Kosilased" , ,,Allmaa 20.saj algus Rahvusromantism üritas vastanduda nö G. Munthe (1849- hobune" vanadele Euroopa rahvustele otsides 1929) rahvaluulest, -kunstist ja -pärimustest ainest H. Sohlberg (1869- ,,Talveöö Rondanes" päris "oma" rahvusliku kunstistiili 1935) väljatöötamiseks. E. Saarinen (1873- Helsingi raudteejaama ...
1. 18.saj. Teisel poolel 1.1. Eesmärk rahva harimine ja valgustamine 1.1.1. kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust 1.1.2. esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust 2. Johann Georg EISEN v. SCHWARZENBERG 2.1. töötas välja mitmeid agraarprojekte 2.2. kavandas vabade saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumis 2.3. tegeles puuviljakasvatuse ja juurviljade kuivatamisega 2.4. rõugete vastase kaitsepookimise alustamine Eestis 3. Põltsamaa pastor August Wilhelm HUPEL(1737-1804) 3.1. literaat 3.2. ,,Topograafilise teateid Eesti-ja Liivimaast" ning ,,Põhjamaa kirjutisi" 3.3. koos Peter Wildega andis põltsamaal välja esimest eesti keelset ajalehte ,,Lühhike öppetus..." RAHVAHARIDUS 1. Halvenenud tingimused edendamiseks 1.1 napilt koole, õpetajaks kiriku köster, õpetas kiriku palveid koos veerides 2. 1765. Liivimaa maapäev võttis vastu kindralsuperintendent Zimmermanni koolikorralduse kava 2.1. nägi ette koolide rajamist ka suurematesse mõisatesse 2.1.1
luule ja lauludega. Mari Tarand(õde) "Ajapildi sees, Lapsepõlv Juhaniga"(2008) Tunnustused 1977 Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia. 1978 Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia. 1980 Eesti NSV teeneline kunstnik. 1983 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia. 1985 Juhan Liivi luuleauhind. Perekond Isa: Paul Viiding- kirjanik, kriitik ja tõlkija Ema: Linda Viiding- tõlkija ja literaat 3 õde: Reet, Anni, Mari Õepojad: Kaarel ja Indrek Tarand ning Jaagup ja Juhan Kreem, kes esitavad laule ka Juhan Viidingu oma- aegseid laule CD-l "No tere Juhan!". Tütar: Elo Viiding- Eesti luuletaja.
Harjumaa murrakule ja tõi kirjakeelde Põhja-Eesti läänepoolsete murrete segu. August Wilhelm Hupel Hupel pühitseti 1764. aastal Põltsamaa pastoriks. Pastorina hoolitses Hupel innukalt nii eestlaste kui ka sakslaste hingeelu eest. Oma vaadetelt pooldas Hupel ratsionalistlikkust ning rahvavalgustust, mistõttu aitas ta igati kaasa koolihariduse ning majanduselu edendamisele. Tema organiseeritud oli ka Põltsamaa lugemisring, mis ühendas kohalikke haritlasi üle 30 aasta. Hupel oli ka literaat, kes pärandas järeltulevatele põlvedele hinnalisi kirjeldusi Eesti- ja Liivimaa majanduslikest, geograafilistest, looduslikest ja mitmetest teistest oludest. Hupel tõlkis E.Wilde kaks käsikirja saksa keelest eesti keelde. Esimese käsikirja, mis kannab pealkirja ,,Lühhike öppetus ", tõlkimist loetakse eestikeelse ajakirjanduse alguseks. George Brown Katariina II nimetas Browni 1775. aastal Eestimaa kuberneriks. Brown pooldas Balti
Virginia Woolf (1882-1941) Virginia Woolf (neiupõlvenimega Virginia Stephen) sündis 1882. aasta märtsis Londonis, viktoriaanlikus kodanlasperekonnas. Woolfi isa Leslie Stephen oli tuntud literaat, ema Julia Duckworth (Jackson) kuulus oma erakordse ilu ja ennastsalgavuse poolest. Tal oli kuus (pool)õde-venda. Perekonnal olid laialdased sidemed kunsti- ja kirjandusringkondades. Iga võimaliku hetke veetis teadmishimuline tüdruk isa suurepärases raamatukogus tuhnides ja kirjutamisannet katsetades. Virginia jumaldatud ja tark isa pidas õigemaks kodus antavat haridust. Ta oli tütre igapäevane vestluskaaslane nende tunde vältavates analüütilistes aruteludes.
Ratsionalistidest kirikuõpetajate vanema põlvkonna esindaja, Torma pastor Johann Georg Eisen töötas välja mitmeid agraarprojekte, kavandas vabade saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi, propageeris talurahva hulgas puuviljakasvatust ning tegeles juurviljade kuivatamisega. Eiseni huviringi mahtus ka tollase ohtlikema nakkushaiguse rõugete vastu kaitsepookimise alustamine Eestis. Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel oli viljakas literaat, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi oma kaasajast kogumikes „Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast“ ning „Põhjamaa kirjutisi“. Hupel osales agaralt ka raamatute levitamises ning lugemisseltside moodustamises. Koos kohaliku arsti Peter Wildega andis ta Põltsamaal välja esimest eestikeelset ajakirja Lühike Õpetus. Valgustusajastul kuulus Baltikum kõige kindlamalt saksa kultuuripiirkonda. Tihedad sidemed Saksamaaga tagasid pideva kokkupuute sealse vaimueluga
tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. 8. Tuntumad ratsionalistid G.E.von Schwarzenberg ja A.W.Hupel ning nende tegevus. Johann Georg Eisen von Schwarzenberg- Eesti vaimulik ja kameralist. Oli algselt Avinurmes koduõpetaja. 1746. aastal ordineeriti ta õpetajaks ning oli aastan 1774 Torma Maarja koguduse õpetaja. August Wilhelm Hupel- Oli Äksi ja Põltsamaa pastor ning kodu-uurija ja literaat. Andis välja Põltsamaal esimese eestikeelse ajakirja Lühhike öppetus, andis välja ka kaheköitelise põllumajandusõpetuse ning tegutses ka eesti keele uurija ning uuendajana. 9. Hariduse olukord pärast Põhjasõda. 1739. ja 1765. õiguslikud aktid. Rahva hariduse areng oli 18. sajandil eestlaste jaoks tagasihoidlik. Kuid rõõmutusse perioodi langeb siiski rida Eesti kultuuriloo tähtsündmusi 1739. aastal üheaegselt koolikohustuse kehtestamisega Liivimaa kubermangus (7-12.
Johan Skytte -Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner ja Tartu Ülikooli rajaja. Heinrich Stahl Ta koostas Virumaa praostina eestikeelse esimese "Käsi- ja kodu raamatu" ja 1637. aastal esimese eesti keele grammatika reeglistiku (Stahli grammatika) sisu seisnes eesti keele kohandamises saksa keele reeglistikuga. Stahli grammatika jäi aga rahvakeelest kaugeks. August Wilhelm Hupel oli Äksi pastor aastail 17601764, Põltsamaa pastor aastatel 1764 1804, kodu-uurija ja literaat. Adrian ja Andreas Virginius Isa ja Poeg. Piibli tõlkijad Eesti keelde. Andreas (Isa) tõlkis piibli Lõuna-Eesti keelde. A.Thor Helle - Esimese eesti keelse piibli tõlkija Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere-äärsetes provintsides Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal. Reduktsioon Mõisate riigistamine aastast 1965 J. Hornung oli baltisaksa keeleteadlane, vaimulik ja literaat. Mis toimus:
nende peres sagedased nähtused. Täiskasvanuna heitis pidevalt Tsehhov oma isale liigset karmust lapsepõlves ette ning ei andestanud taolist ülekohut. · Kuid noorusaega mahtus ka rõõmsamaid hetki: poisikesena armastas Tsehhov mere ääres mängida, kala püüda ja läbi stepi vanaisale külla sõita. · Tsehhovite peres oli kuus last:viis poega ja üks tütar. Kõigile lastele oli jagatud andeid vene heldusega: vanimast vennast Aleksandrist sai literaat, vanuselt järgmine vend Nikolai oli andekas kunstnik, kuid suri 30-aastasena tuberkuloosi.Ivanist sai tuntud pedagoog ja Mihhailgi hakkas literaadiks, kes kirjutas muu hulgas Anton Tsehhovist palju eluloolist.Pere pesamuna Maria oli pedagoog, juhatas Jaltas Tsehhovi majamuuseumi ja venna kogutud kirjade väljaandmist. · On öeldud, et oma anded said lapsed isalt, aga hinge emalt. · Kuigi isa polnud mingit kooliharidust saanud , juhatas ta oma lapsed juba varakult
Virginia Woolf (1882-1941) Elukäik Sündis Londonis silmapaistva literaadi tütrena ja Click to edit Master text styles sai hariduse kodus Second level Oli süvapsühholoogilise suuna juhtivaid Third level Fourth level kirjanikke Fifth level Briti kirjanik ja feminist Virginial oli kuus poolõde-venda 1912 abiellus kirjanduskriitik Leonard Woolfiga Koos soetati trükipress,millega pandi 1917.aastal alus kirjastusele Hogarth Press 1941 aastal tegi Woolf enesetapu,uputades end Ouse'i jõkke Looming Loomingu põhisisuks on inimeksistentsi olemuse väljendamine, kujundiks vormimine. Tegelaste eesmärk: peatada aeg ja ruum, noppida välja oluline, puhastada s...
,,Jäin nüüdsama Patriarhi tiikide ääres trammi alla. Matused reedel kell kolm. Sõida. Berlioz" Tsitaat tundub imelik, kuid kui teost lugeda, saab aru, et telegrammis olid paar sõna läinud vahetusse ning sellest ka teksti imelik sisu. Tegelikult oli jutt sellest, et Berlioz jäi trammi alla ja hukkus 2. Lühikokkuvõte teosest. Teoses on juttu on kahest Venemaast revolutsioonijärgne Moskva ning Juudariigi Jersalaim. Romaani peategelane meister oli anonüümne literaat, kelle teosele Pontius Pilatusest ja Ha-Notsrist tehti riigiametnike poolt palju vastuargumente, mis kirjanikule väga hinge läksid, ta hävitas oma raamatu ja läks vaimuhaiglasse. Süsteem, mis kehtestab reegleid, väänab ajalugu ja religiooni enda suva järgi, oleks otsekui võitnud, teisitimõtleja oli murtud. Sel kohal sai teos hoo sisse kuna mängu tuli Woland - langenud ingel koos oma saatjaskonnaga, kes justkui täiesti juhuslikult
aadli ja Vene riigivõimu suhetesse. Uus valitseja taotles impeeriumi piirimaade seniste privileegide kaotamist ja ühesugusele piiramatule keisrivõimule allutamist. G.Browne- Riia kindralkuberner, sõjaväelise pedantsusega reglementeerida kõiki eluvaldkondi agraarsuhetest postikorralduseni. Püüdis eesti talurahva olukorda parandada ja kooliharidust edendada. A:T. Helle- A:W:Hupel- Põltsamaa pastor oli viljakas literaat, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi oma kaasajast sakslakeelsetes kogumikes ,,Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast" ning ,, Põhjamaa kirjutisi" Fr.G.Arvelius- maarahva kalender esimdaja ,, Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Raamat", kus naivistlikus laadis õhutati kuulekust mõisnikule ja kiideti talurahva alandlikku meelt. Fr.W. Willmann- G.Merkel- J.Ch.Petri- Aleksander I- Kihnu jõnn- G,Fr.Parrot- W.Struve- M.H.Jacobi- K.E.von Baer- J.Cimze- O.W.Masing- Fr.R.Faehlmann- J
kirjaoskus ning samuti mitmed mujal Euroopas levinud kultuurinähtused (pasuna- ja laulukoorid jne.). · A.T.Helle (1683 Tallinn 24. aprill 1743 Jüri) oli saksa päritoluga vaimulik, keele- ja kirjamees. Jüri ja Kose kirikuõpetaja, esimese eesti keelse Piibli tõlkija. · August Wilhelm Hupel - 1737 Buttelstedt, Saksamaa 18. jaanuar (6. jaanuar) 1819 Paide) oli Äksi pastor aastail 17601764, Põltsamaa pastor aastatel 17641804, kodu- uurija ja literaat. Hupel sündis Saksi-Weimari hertsogiriigis diakoni ja pastor Christian Friedrich Hupeli ning aadlipäritolu Barbara Christiana von Spankau vanima pojana. Ta alustas õppetööd Weimari gümnaasiumis ning jätkas seda (aastatel 17541757) Jena ülikoolis. Ehkki ta plaanis esialgu õppida arstiks, valis ta lõpuks isa soovitusel ikkagi teoloogia. Et Hupeli isa suri tema ülikooliõpingute ajal, pidi ta need kiiresti lõpetama ning asuma pere ülalpidamiseks soodsat teenistuskohta otsima.
Mart Laar-on Eesti poliitik ja ajaloolane. Oli Eesti peaminister. Isamaa ja Res Publica Liidu esimees. Trivimi Velliste-on Eesti poliitik, oli Eesti Kristliku Liidu liige. Kuulub erakonda Isamaa ja Res Publica Liit. Kaupo-oli liivlaste olulisemaid vanemaid 13.saj. alguses. Läti Henrik- oli ristiusu preester ja kroonik. Lembitu-oli tõenäoliselt hilisema Lõhavere vanem. August Wilhelm Hupel Oli Äksi pastor aastail 1760-1764, kodu-uurija ja literaat, Põltsamaa pastor aastatel 1764- 1804. Piiskop Meinhard-oli esimene Liivimaa piiskop. Piiskop Berthold-oli Ikskile piiskop. Piiskop Albert-oli Riia piiskop Aastaarvud 9000 ekr-vanimad teadaolevad inimasutuste jäljed Eestis 9000-5000 ekr-keskmine kiviaeg e mesoliitikum 1030-Jaroslav Tark tegi sõjakäigu eestlaste vastu, võitis ja rajas Tartusse tugipunkti. Mille ta nimetas Jurjeviks. 1198-1290- Liivimaa ristisõda 1202-Riias asutatakse Mõõgavendade ordu
1765.a Liivimaa maapäev võttis vastu otsuse, mis nägi ette, et kool tuli rajada igasse suuremasse mõisasse (enne oli igas kihelkonnas). Georg Eisen von Schwarzenberg töötas välja mitmeid agraarprojekte, kavandas vabade saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi, tegeles puuviljakasvatuse ja juurviljade kuivatamisega. Alustas rõugete vastast kaitsepookimist. August Wilhelm Hupel oli literaat, kes pärandas hinnalisi kirjeldusi oma kaasajast. Levitas raamatuid ning aitas moodustada lugemisseltse. Peter Wildega anti välja Põltsamaal esimene eestikeelne ajaleht ,,Lühhike öppetus...''
.Kirjanduse KT 1. Esimesed märkmed Eesti ja eestlaste kohta? Esimene säilinud eestikeelne raamat Wanradi ja Koelli katekismus. 2. 1525a esimene Eesti k. raamat Wanradi ja Koelli katekismus3 3. Ametilt olid inimesed, kellelt tuli algatus eesti keeles kirjutada Kr. J. Peterson oli kirjanik, Fr. R. Faehlmann ja F.R. Kreutzwald olid ametilt arstid. 4. Põhjaeesti keel pääses võidule Sest Piibel ilmus täielikul kujul 1739 a. Selle tõlkis Jüri pastor Anton Thor Helle, mis on kirjutatud põhja eesti keeles. 5. Kr. J. Peterson sündis 14.märts. Ta elas 21-aastani.Eestis tähistatakse tema sünnipäeval Emakeelepäeva. Alles 1922 a. Avaldati tema kirjutisi. Õppimise kõrvalt teenis ta raha tõlkimisega. 6. Luuletus ,,Kuu" ülistab väikest Eesti rahvast pürgima kõrgemale, et jätta tulevikus endast märk maha. 7. Ood pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule,...
Referaat August Wilhelm Hupel Mari Pihtjõe MTT2 Sissejuhatus August Wilhelm Hupel(25. veebruar 1737 Buttelstedt, Saksi-Weimari hertsogiriik 18. jaanuar 1819 Paide oli Äksi pastor aastail 17601764, Põltsamaa pastor aastatel 17641804, kodu-uurija ja literaat. Hupel sündis Saksi-Weimari hertsogiriigis diakoni ja pastor Christian Friedrich Hupeli ning aadlipäritolu Barbara Christiana von Spankau vanima pojana.Ta alustas õppetööd Weimari gümnaasiumis ning jätkas seda (aastatel 17541757) Jena ülikoolis. Ehkki ta plaanis esialgu õppida arstiks, valis ta lõpuks isa soovitusel ikkagi teoloogia. Et Hupeli isa suri tema ülikooliõpingute ajal, pidi ta need kiiresti lõpetama ning asuma pere ülalpidamiseks soodsat teenistuskohta otsima.
rehkendamist,saksa keelt ja raamatuköitmist Heinrich Stahl- Tallinna toomkiriku õpetaja, kes koostas esimese eesti keele grammatika 1637 aastal Johann Hornung- koostas ladinakeelse eesti grammatika, erinevalt Stahlist arvestas märksa rohkem eesti keele eripära Johan Skytte- Tartu ülikooli rajamisel üks võtmetegelasi August Wilhelm Hupel- oli Äksi pastor aastail 17601764, Põltsamaa pastor aastatel 1764 1804, kodu-uurija ja literaat. August von Kotzebue- kirjanik, kes asutas 1784. aastal Tallinnas Eesti esimese teatritrupi Anton Thor Helle- tõlkis Vana Testamendi eesti keelde Mõisted: Kuramaa hertsogiriik, Üleväina-Liivimaa, maapäev, maanõunike kolleegium, rüütelkonna pealik, maamarssal, meeskohtud, maakohtud- maakonna tasandil kohus Liivimaal, Ülemmaakohus, Õuekohus, adrakohtud, sillakohtud, reduktsioon, restitutsioon, aadlimatriklid, George Browne, asehalduskord, linnaduuma, rüütelkond,
Tekib põhjalikum arutlus kirjanduse ülekriitika Esimene realistlik romaan J. Järve ,,Vallimäe neitsi" Eduard Vilde Esimene jutt ,,Kurjal teel" krimijutt Peterburi elust teine jutt ,,Musta mantliga mees" põnevusromaan kolmas jutt ,,Põletatud peigmehed" Töötab ,,Virulase" toimetuses. (Ka Juhan Liiv on seal tööl) Ajakirjanik 20a. (Tallinn, Tartu Postimees, jälle Tallinnas ja Riias) Kirjutas sellel ajal järjejutte. Esimene kutseline literaat eestis. Kümne aastaga kirjutab 15 raamatut Naeruvääristas sentimentaalset luulelikkust jutustusega ,,Suguvend Johannes" 2 aastat elab Berliinis. Abiellub Prantslannaga. Teda paelub välismaa elu. Sotsiaaldemokraat oma veendumustelt > kasvad eluline tõetruudus (,,Kippari unenägu" ,,Värstriku Aadu") 1896 ,,Külmale maale" eesti esimene realistlik väärtteos ,,Raudsed käed" esimene töölise elu kujutav raamat
Tahtis inimesi vanade piibli õpetuste juurde tagasi viia. Teda peetakse jõulukuuse tava isaks. Katoliku kirikust arvati Lutheri pooldajad välja. Pani aluse vaimulikule abielule mitmes traditsioonis. Tema piiblitõlge saksa keelde aitas kaasa saksa kirjakeele kujunemisele. Tema põhimõte oli, et iga rahvas peab jumalasõna saama lugeda omas keeles. Sellega on ta kaudselt eesti keelse kirjasõna leviku alusepanijaks. A. W. HUPEL (1737 1819) pastor, kodu-uurija ja literaat, algselt plaanis õppida arstiks, aga sai siiski teoloogiks. Ta sündis Saksa-Weimari hertsogiriigis, aga asu töö pärast Liivimaale. Organiseeris Põltsamaa lugemisringi. Andis välja esimest eestikeelset ajakirja, põllumajandusõpetuse. Tegutses eesti keele uurija ja uuendajana. Tema teoses ,,Topograafilised teated Liivi- ja Eestimaast" sisaldab hulga infot eestlaste ühiskondliku ja vaimse elu kohta. K. J. PETERSON (NB
Vilde sai algõpetuse kodu, õpinguid jätkas Tallinnas saksa elementaar- ja kreiskoolis, kust ta sai väga hea saksakeelse hariduse ning selle tõttu on tema teoseid mõjutanud saksa realism. Kool aga jäi lõpetamata, kuna tuli ilmsiks, et salk poisse on otsustanud salaja pageda Ameerikasse. Vilde oli kiindunud teatrisse ning on ka ise kirjutanud näidendeid, nt ,,Pisuhänd". Vilde töötas mitmes ajalehetoimetuses. Ta oli Eesti esimene kutseline literaat ehk teenis raha ainult kirjutamisega. Vilde ideed olid tolle aja ideede vastased ning seetõttu keelati kõigil temaga suhtlemine, 1905-1917 oli ta pagulane. Tema tuntumad teosed on ,,Külmale maale"; ajalooline triloogia, kuhu kuuluvad ,,Mahtra sõda", ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ja ,,Prohvet Maltsvet"; ,,Tabamata ime". 11. Mis jäi meelde Tammsaare elust ja loomingust? Tammsaare (1878-1940) on eesti kirjanduse suurim eepik. Ta on pärit Järvamaalt
Allikad ei ole algselt tekkinud allikatena, neil on olnud teine eesmärk kui vastata meie küsimustele. Nt maksumaksjate loetelu meie jaoks oluline linnade elanikkonna uurimiseks; pühakute elulugu ei pea algselt kirjeldama pühakute elu, vaid tõestama nende pühakuks olemist. Tegelikult ei pruugitud ka käituda nii, nagu tekst nõuab. Ühtlasi moodusteas teksti mõisvate inimeste hulk väikese osa kõigist keskaegsetest inimestest. Peamiselt on keskaegsed allikad vaimulike poolt loodud. Literaat = kirjaoskaja. Autorid eelasid tol ajal ka seda, et lugeja mõistab piiblitsitaate ja konteksti. Tavaliselt jagati allikad kaheks: Jutustavad allikad Historigraafilised allikad (kroonikud, annaalid sündmused, mida peeti keskajal olulisteks) Kroonikates oluline just autorile lähem ajalugu, mitte antiikaeg Annaalid räägivad ühe aasta sündmustest. Alguse on need saanud
Tavaliselt piirdusid nad nõudmistega määrata kindlaks talupoegade koormised ja neid vähendada, ning tõhustada samal ajal kooliharidust, kuivõrd harimatute pärisorjade vabastamisele pidavat eelnema pikemaajaline valgustus- ja kasvatustöö. Sellel poliitiliselt alalhoidlikul foonil paistavad silma kaks pärisorjuse kriitikut, kes ühtlasi esindavad ka Liivimaa valgustuse kahte, vanemat ja nooremat põlvkonda -- pastor Johann Georg Eisen (17171779) ja literaat Garlieb Merkel (17691850). Eisen ei piirdunud oma nõudmistes ainult Balti provintsidega, vaid taotles esimesena pärisorjuse likvideerimist ja talupoegade õigust maaomandile kogu Venemaal. Katariina II (valitsemisaeg 17621796) üldiselt soosiski valgustust, tema valgustatud absolutismi poliitika taotles kogu Vene impeeriumi moderniseerimist ja unifitseerimist. Kavast tulenevalt vähendati tunduvalt Balti provintside senist eristaatust: kaotati tollipiir Eesti- ja Liivimaa
ei sekku 8. Tuntumad ratsionalistid G.E.von Schwarzenberg ja A.W.Hupel ning nende tegevus. J. G. Eisen · oli Torma pastor ning töötas välja mitmeid agraarprojekte · kavandades saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi · propageeris talurahva hulgas puuviljakasvatust · tegeles juurviljade kuivatamisega · alustas rõugete vastu kaitsepookimisega A. W. Hupel · oli viljakas literaat ("Topograafilisi teateid Eesti- Ja Liivimaast", "Põhjamaa kirjutisi") · osales agaralt raamatute levitamises ning lugemisseltside loomises · andis koos kohaliku arsti Peter Wildega Põltsamaal välja esimese eestikeelset ajakirja Lühike Õpetus. 9. Hariduse olukord pärast Põhjasõda. 1739. ja 1765. õiguslikud aktid. Põhjasõda andis löögi ka Eesti koolidele. Olukord normaliseerus kiiremini Liivimaal. 1. 1739
1764. aastal õnnestus tal aga saada tunduvalt prestiizsema Põltsamaa kihelkonna pastoriks. Pastorina paistis Hupel silma äärmiselt tegusa inimesena, kes hoolitses innukalt nii eestlaste kui ka sakslaste hingeelu eest. Oma vaadetelt oli Hupel ratsionalistlik ning rahvavalgustust pooldav, mistõttu aitas ta igati kaasa koolihariduse ning majanduselu edendamisele. Tema organiseeritud oli ka Põltsamaa lugemisring, mis ühendas kohalikke haritlasi üle 30 aasta. Hupel oli ka viljakas literaat, kes pärandas järeltulevatele põlvedele hinnalisi kirjeldusi Eesti- ja Liivimaa majanduslikest, geograafilistest, looduslikest ja mitmetest teistest oludest 4-köitelises teoses "Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" ja jätkväljaannetes "Nordische Miscellaneen" ning "Neue nordische Miscellaneen". Kõigil neil väljaannetel oli rohkelt kaastöölisi kõikjal üle Liivi- ja Eestimaa kubermangude. Tema põhjalikku tööd väärtustasid nii kaasaegsed kui ka järeltulevad
ka korteris. Võru periood kestab Kreutzwaldi elus 33 aastat 1833-1877, sellesse ajavahemikku jääb kogu tema viljaks ja mitmekülgne literaaditegevus. Pärast arstipraksise lõpetamist kolib Kreutzwald 1877 taas Tartusse, jääb koos naisega peatuma tütre perekonda. Kreutzwald suri külmetushaiguse tagajärjel 25. aug 1882 Tartus, tema põrm on maetud Tartu Jaani kalmistule. Mitmekesise ja suure koormusega arstitegevuse kõrval kujuneb Kreutzwaldist Võrus laia haardega literaat ja ühiskonnategelane. Tema kodu saab kohaliku kultuurielu keskuseks, siin külastasid teda E. Lönnrot, J. Köler ja Lydia Koidula, kuid ka Eesti Aleksandrikooli asutamisega seotud talupojad Viljandimaalt. Kreutzwaldi loomingulist tegevust iseloomustas ülim produktiivsus ja haare. Tema tegevus teadlase, keelmehe, publitsisti, rahvavalgustaja ja lõpuks ka luuletajana, kes viis lõpule eestikeelse eepose kirjutamise, algas koostööst Õpetatud Eesti Seltsiga (1839).
kirjutati enamasti saksa keeles; levis Tallinnas 1630-60. aastatel; vormid: sonett, epigramm, aleksandriin; motiivid: sõda, pühenduslaulud Gustav Adolfile, saatus, antiikmütoloogia, Tallinn, meri ja mereleminek, naised, eesti keel; tuntud luuletajaid: Paul Fleming (koondas Tallinna kooli juurde luuletajate ringi), Rainer Brockmann (Flemingi õpilane) Herderi tähtsus Baltimaade kultuuriloos; Üks balti valgustuse juhtfiguure koos Katariina II ja literaat Garlieb Merkeliga; tema nägemuse kohaselt pidi haridust andma emakeeles; Herderi kultuuriteooria: kasvamine (luule, laul) püsimine (proosa) närbumine (filosoofia); kutsus üles koguma rahvaluulet kui riismeid kultuuri esimesest etapist; "Rahvaste hääled lauludes" sisaldab seitset eesti rahvalaulu Baltimaade valgustus: A.W. Hupel ja G. Merkel; August Wilhelm Hupel, kes kuulus Baltimaade valgustuse nn vanemasse põlvkonda, töötas
Esikkogu ,,Üksinduse saartele" (1918) allusioonid näitavad head antiikmütoloogia ja ajalootundmist. 1920. aastate alguseks oli Alle oma teravate kirjalike ja suuliste väljaastumisetga tuntuks saanud kui sõjakas ja skandaalilembene kirjandustegelane, kellel oli oma aja noortele suur mõju. Ta võttis aktiivselt osa radikaalsete ajakirjade ,,Murrang" ja ,,Tarapita" väljaandmisest. 6 Johannes Barbarus (Johannes Vares) (1889-1946) luuletaja, literaat, günekoloog ja poliitik. Üks vähestest kirjanikest, kes hea arstipraksise tõttu Pärnus ei sõltunud kirjanikele antavatest toetustest ja võis lubada endale teravaid ühiskonnakriitilisi väljaastumisi. 1920. aastatel oli Barbarus tuntud kui viljakas ja ekspansiivne luuletaja ning frankomaan. Tuli kirjandusse uusromantiliste luuletustega ajakirjas ,,Noor-Eesti" (1910). Kuulus ,,Siuru" lähikonda, tema esimesed värsikogud ,,Fata-Morgana"
Kultuurkapitali seadus. Asutati kuus sihtkapitali: kirjanduse, helikunsti, kujutava kunsti, näitekunsti, ajakirjanduse ja kehakultuuri sihtkapital. Kultuurkapitalu sissetulek laekus piirituse ja viinamüügi puhastulust, tubakaaktsiisist, lõbustusasutuste maksudest ja välispasside tasust. 1928. aasta Uuenduslik Nipernaadi. August Gailiti romman "Toomas Nipernaadi" kujunes maalähedases ja realistlikus Eesti kirjanduses uuenduslikuks. Tegemist on seitsme novelliga, mida ühendab literaat, vagabund ja romantiline seikleja Toomas Nipernaadi. Teose süzee moodustab vabameelse ja muretu Toomas Nipernaadi lõputu rännak kaunil suvisel Eestimaal. Nipernaadi jõuab mitmesse tallu ja sauna, kohtub eripalgeliste inimestega, luiskab neile heatahtlikult ja ohjeldamatult. Tema ilus, lennukas ja inimeste sisemisi hingekeeli puudutav mõttelõng on eriti edukas naiste ja tütarlaste juures: Nipernaadi muinaslugu äratab neis igatsust millegi kauni, enneolematu järele.
Kuuekümnendatel loobus kubismist ja pühendus konstruktivismile Akbergi`i kuulsmad teosed sake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase KUBISM KIRJANDUSES ( väljendus põhiliselt luuletuste ülesehituses) Johannes Vares (Barbarus) (18891946) Luuletaja ja literaat. uhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks se Kuulus "Siuru" lähikonda olmas tase Võttis aktiivselt osa Neljas tase opositsioonilise rühmituse Viies tase "Tarapita" (19211922) tegevusest Püüdis reformida eesti luulet prantsuse eeskujul
1840.a keskpaiku värsistas F saksa keeles paar episoodi muistendist ,,Vanemuise lahkumine" ja pöördumise laulujumal Vanemuise poole. F suri 22.04.1850 Tartus, maetud Raadi kalmistule. Friedrich Reinhold Kreutzwald(1803-1882) K sai eesti rahvuseepose looja, lauluisa, Viru laulik, vana targa mehe võrdkuju. Rahvapärimuse uurimise tööd alustas folkloristi ja etnoloogina. Eluajal oli ta Venemaal, Soomes ja Saksamaal vaieldamatult tuntuim eesti literaat. Aimeteosed K populaarteaduslik almanahh ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" jätkas Masingu alustatud aimekirjanduse traditsiooni. Rahvavalgustuslikud väljaanded olid ka ristisõdade ajalugu tutvustanud ,,Risti-sõitjad", tõlketeos ,,Ma- ja Merre- piltid"jmt. Jutulooming K jutud olid kirjutatud tema kaasaegsetele eesti lugejatele. Lugudes oli palju õpetlikkust ja kasvatuslikkust(,,Winakatk"). Rahvaraamat ,,Kilplased". K ,,Reinowadder Rebbane" esindab saksa
talle oli vastuvõetamatu usupuhastajate fanatism ja nn jumaliku ettemääratuse tees, mida protestandid ühena oma peatõdedest rõhutasid. T. More oli humanist, parlamendiliige, jurist. Tema peateose nimi on ,,Utoopia". Euroopa Liitu on võrreldud otsekui heaolulise Utoopia saarega, mille kallasteni kõik merehädalised (ja need, kelle häda nõnda suur ei ole) iga hinna eest ujuda püüavad. 9. M. de Montaigne. - M. de Montaigne oli filosoof ja literaat. Loomingu tähtsaim osa on ,,Esseed". See koosneb omavahel seostamata mõistklustest väga mitmesuguste filosoofiliste ning eluliste küsimuste üle. Montaigne arutleb kõikvõimalikel eluteemadel, kuid ,,Esseid" ühendab eelkõige mõtisklus inimese elu mõtte ja õnne võimaluse üle. 10. Rüütli- ja pastoraalromaan. - Romaan omandas oma tänapäevase kuju alates XV sajandi teisest poolest. Renessansi enim viljeldud romaaniliik oligi rüütliromaan. Nende
A. Possevino- oli itaalia vaimulik ja paavsti legaat Põhja-Euroopas. Possevino juhtis sealset vastureformatsiooni A. & A. Virginius -kirikuõpetajad, tõlkisid esmakordselt eesti keelde ja kirjastasid "Wastse Testamendi" August II Tugev-oli Poola kuningas 1697 kuni surmani. Ta oli ka Saksimaa kuurvürst aastail 16941733. Oli kehaliselt tugev kuid riigiasjadega hakkama ei saanud. A.W. von Hupel-Põltsamaa pastor, viljakas literaat, kirjutas oma kaasjast palju, osales ka raamatute levitamises, ja lugemisseltside moodustamises, koos Wildega ajakiri Lühike Õpetus Aleksander I- 1801 võimule tulnud keiser,oli valmis Baltikumi sotsiaalmajanduslikke olusid muutma.Kinnitas talurahvaseadused Berthold - 1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198 aastal, hukkus esimeses lahingus B. von Dreiben-Liivim ordumeister,kes lasi 1343a 4.mail kutsuda Paidesse läbirääkimistele 4Eesti kunni ja siis tappis nad B
keele grammatika, mis oli muidugi saksa keeles. Avaldas I eest ikeeles usuöpetuse raudvara: lutheri väikese katekismuse, lauluraamatu, evangeeliumid, palveid jt tekste, mis idid hölbustama kirikuöpetajatel eesti keele kasutamist. Hornung 1693 aastal ilmus tema ladinakeelne eesti keele grammatika, tema kehtetatud reeglistikku tunneme kui vana kirjaviisi, mis oli kas kuni 19. saj keskpaigani. Skytte Tema eestvedamisel asutati 1632 TÜ Hupel Pöltsamaa pastor, literaat, kes koos P. Wildega andis välja I eestikeelset ajakirja Lühike Öpetus. Adrian ja Andreas Virginius tölkisid 1686.a löunaeestikeelset Uue Testamendi (Wastse)., 10. Aastaarvud 1680 reduktsioon,1696 1739 1765 1784 11. Mõisade liigitused: Köige enam oli 17.ja 18. saj rüütli- ehk eramöisaid, mis kuulusid peamiselt baltisaksa möisnikele. Teise suure rühma mood rriigi- ehk kroonumöisad, mida renditi välja.
Ta arvas enda naisemeheks mittesobiliku olevat. Tatjana aga armus Oneginisse ning saatis talle siira kirja, avaldades oma tunded. Jevgeni lükkas tema armastusavalduse tagasi, sest ta arvas, et muidu ta kasutaks Tatjana lapsemeelsust ära. Oma naiste suhtes kogemusterikka elu tõttu suutis Onegin jääda peaaegu kõrvalseisjaks ka Lenski ja Olga armuloos. Noore poeedi jutud sellest, kuidas ta Olgat armastab, tundusid Jevgenile naiivsed. Ta kuulas need ära, kuid tajus, et hajameelne literaat oli lihtsalt hullupööra armunud ega elanud enam reaalses maailmas. Onegin otsustas Tatjana nimepäevaks korraldatud peol, kus ta ka Tatjanaga jälle üle pika aja kohtus, et toob Vladimiri tagasi argipäeva. Terve õhtu tantsis Jevgeni Olgaga ning Lenski oli kõrvale jäetud. Viimane aga ei suutnud seda taluda ja kutsus Onegini armukadedusest ajendatuna duellile. Surma sai Lenski. Jevgeni oli tapnud oma sõbra ja keeldunud Tatjana armastusest. Ta ei suutnud
talurahva olukorda kergendada, samuti kooliharidust edendada Schwarzenberg-Torma kirikuõpetaja, kritiseeris feodaalset mõisamajandust kui ebaproduktiivset ja perspektiiivitut, mis vajab uuendusi, avaldas kirjutise "Liivimaa talupegade pärisorjusest"(1764), pidas vajalikuks kaotada pärisorjus ja viia talupojad teorendilt raharendile. August Wilhelm von Hupel-Põltsamaa pastor, viljakas literaat, kirjutas oma kaasjast palju, osales ka raamatute levitamises, ja lugemisseltside moodustamises, koos Wildega ajakiri Lühike Õpetus Friedrich Gustav Arvelius- Õhutas oma teoses(1782) kuulekust mõisnikule ja kiitis talurahva alandlikku meelt. Friedrich Wilhelm Willmann- Karja kirikuõpetaja , kelle juturaamatud talupoegade poolt sõna otseses mõttes kapsaks loeti.
Alo Paju tundub olevat väga omapärane mees, kellel on iga asja kohta oma maailmavaade. Ta tundub olevat aus, kuid natukene liiga uhke. Need iseloomujooned lugesin temast välja erinevate küsimuste vastustest veebikeskkonnas kliinfann.artun.ee, milledest ma esitan põnevamad: K: Tuletage palun meelde siiralt rõõmsaid ehk siis positiivset meelestatust kandvaid (kunsti)teoseid eesti kultuurist! V: No mis ma siia siis kirjutan. Ah jaa, selline tuntud literaat, nagu Alo Paju, raamatu nime kahjuks ei mäleta. K: Kuidas te teate, mis on rõõm? V: Olen harjunud arvama, et rõõm on emotsioon, ajutine nagu tuju. Eristan rõõmu ja õnnetunnet. Viimase kosumisel ei ole rõõmuga midagi pistmist. K: Kas "rõõm" ja "naer" on teie jaoks sünonüümid? V: 'Üks võib, aga ei pruugi teisest tuleneda' peaks olema hea loll vastus lollile küsimusele. K: Kas naerev mees ja naerev naine tähendavad sümbolitasandil teile erinevaid asju?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
