Mis juhtub, kui loobuda traditsioonilisest kooliharidusest? Paljud tänapäeva noored arvavad, et traditsiooniline kooliharidus ei ole justkui nende jaoks ning arvatakse, et tegelik tarkus peitub uuemates lahendustes nagu näiteks kodukool. Kooliharidus on kujunenud läbi aegade, seda on oma ala spetsialistid vorminud ja andnud sellele viimse lihvi. Õpilaste jaoks on tehtud ainekavad võimalikult lihtsalt omandatavaks ja seeläbi peaksid kõik õpilased saama sama taseme hariduse. Kodukool toob üles mitmeid murepunkte nagu töökohtade ülekülluse, kuna tööandjad ei pruugi arvestada kodukoolist omandatud haridusega. Samuti kaob ühiskonnast õpetajate,
põllumajanduskooliga. Ta rajas 1930ndatel aastatel Saare mõisahoones alg- ja keskkooli asemel rahvusvahelisel tasemel kodukooli. Väga head õpetajad olid proua Agnes Johannson ja härra Adalbert Hirsch. Endistest õpilastest elavad täna veel tuntud saksa purjelaeva Gorch Fock endine kapten Hans Frhr. von Stackelberg, Ervin Milvek (Kanada), prof. Hans von Rosen (Rootsi) ja teised. Pärast kodukooli läksid õpilased Tallinna gümnaasiumidesse. Kodukool Saare mõisahoones oli Haapsalu ja Tallinna koolidest odavam ning õpilased võisid põllumajandustöödel kaasa aidata. Igal aastal olid ka kohustuslikud kontrolleksamid. Praegune Saare mõisa komplekt on taastatud 1995./2001. aastal. Taastatud on hobusetalli (18. saj.) varemed esialgses stiilis, kus nüüd asub Lyckholmi muuseum. Mõisa peamajas on külalistemaja, kohvituba ja saalid ürituste jaoks. Taastajad on dr. Gustav Fhrh. von Rosen ja tema naine Lore (sünd. Crety)
õppima lugemise selgeks kodus. Liivimaa maapäev keeldus seda kinnitamast. 2) 1765. aastal kehtestati Liivimaa maapäeva otsusega üldine koolikohustus ja koole tuli rajada igasse kihelkonda ning suurematesse mõisatesse. 9. Milliseid õppeaineid koolis õpetati? Lutheri väikese katekismuse lahtiseletamine, iseseisev piibli lugemine, lauluraamatu kasutamine. 10. Kuidas olid koolipidamisega seotud ülesanded jagatud mõisa, kiriku ja valitsuse vahel? a) mõis tuli rajada kodukool; otsima korraliku õpetaja; tagama, et õpilased kooli tuleksid. b) kirik peab tegema nimekirja lastest, kes peaksid koolis käima; peab aitama lapsed kooli; eksamineerima koduõpetusega lapsi. c) valitsus kooliraamatute olemasolu kindlustama küllaldasel määral, odavate hindadega, läti kui ka eesti maakondades. Eestimaa kubermangus haridusprobleemidega ei tegeldud, lapsi õpetati lugema kodudes. 18. saj. lõpus oskas Liivimaal lugeda üle 60% eestlastest. 11
30.Selgitage säästva arengu idee seost ökoloogiliste globaalprobleemide leevendamisega. CO2 = säästev transport, säästev tööstus 31.Tooge näiteid Eesti keskkonnaprobleemidest, mille lahendamiseks on rahvusvahelisi kokkuleppeid, ning probleemidest, mille puhul piisab Eesti riigi või kohaliku omavalitsuse tasandist. 1. Prügivedu/prügi sorteerimine 2. Õhu saastumine/õhu saastamine 32.Tooge välja kolm tegevusvaldkonda, milles teie kodukool saaks kaasa aidata strateegia Säästev Eesti 21 rakendamisele. Põhjendage oma valikut! 1. Patareide kogumiskastid 2. Tuled vahetunni ajaks või toast lahkudes kustutada 3. Prügi viimine õigesse kohta (prügikasti) ning selle sorteerimine Õpik lk. 51 1. Mis on evolutsioon ja millised on selle vormid? Evolutsioon on süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mitmekesistumine ja keerustumine.
edasiõppimiseks kihelkonnakoolis hästi ette valmistama. Koolipatendi ilmumise järgsel aaastal hakati ainult üksikutes kihelkondades koole rajama. Kihelkonnakoolide õppetöö ümberkorraldamine võttis aega. Seal, kus kihelkonnakoolide kõrvale asutati küla- ja mõisakoole, hakkasid koolis käima ka tüdrukud. Siit algas ka murrang koduõpetuses: kui varem andsid lugemisoskust edasi mehed, siis sajandi lõpust jääb kodukool emade hoolde. 1787. aastal anti välja Liivimaa kindralkuberneri Georg Browne`i täiendav koolipatent. Seaduses nõuti, et igas kihelkonnakeskuses tegutseks kihelkonnakool ja igas mõisakogukonnas mõisa- või külakool. Seadu määras trahvi mõisaomnikule, kes ei taha täita talle määratud kohustusi. Kogu Eesti ulatuses jäi koolivõrk väga ebaühtlaseks. Kõige rohkem leidus koole Tartu-, Võru- ja Järvamaal, hõredalt asetse koole Viljandi- ja Harjumaal, kõige vähem
rajama. Esimesena reageeris uuele kooliseadusele tartumaa ja 1766/67. a. Talvel asutati koolid kõikides suuremates mõisakogukondades. Kihelkonnakoolide õppetöö ümberkorraldamine võttis aega. Seal, kus kihelkonnakoolide kõrvale asutati küla- ja mõisakoole, hakkasid koolis käima ka tüdrukud. Siit algas murrand koduõpetuses: kui varem andsid lugemisoskust edasi mehed, siis sajandi lõpus jääb kodukool emade hoolde. Uue seaduse alusel tugevdati kontrolli nende laste üle, kes kodus lugemist selgeks ei saanud. Igaks jüripäevaks pidid pastorid ülemkirikueestseisjale esitama andmed selle kohta, kui palju lapsi sel aastal koolis käis ja kas neid oleks võinud olla rohkem ja miks ei olnud. 1765. aasta koolipatent pani talurahva kooliasjad liikuma. Olenes kohalikust algatusest, kui kaugele kooliharidusega jõuti. Talupoegade lugemisoskus paranes märgatavalt. Aadli
annaabi.ee 
