Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Haridus Eesti kultuuris (15)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Haridus Eesti kultuuris.
  • Eesti rahva pedagoogika.
    Eesti hariduse ajalugu ulatub 13. sajandisse. Esimesed koolid asutati toomkirikute ja kloostrite juurde. Kooliõpetus jäi esialgu maarahvale kättesaamatuks, ainult üksikud andekad ja visamad pääsesid ladinakeelsetesse linnakoolidesse ja välismaa ülikoolidesse.
    Reformatsioon jõudis Baltimaadele varakult ja sellest sai alguse rahvakeelne kirik ning vaimuliku hariduse levitamine põlisrahva hulgas. Asutati esimesed koolmeistrite seminarid ja loodi hõre koolivõrk.
    Kuna Eesti maa-ala jaotati kahte kubermangu toimub ka koolikorralduse edendamine Põhja- ja Lõuna-Eestis erinevalt. Põhjasõda, nälg ja katk viisid rahvaõpetuse mõningateks aastakümneteks täielikku madalseisu. 18. sajandil rajati uus koolivõrk. Sajand hiljem algas üldine koolikohustuse kehtestamine. 1880. aastatel muudeti koolid tsaarivõimu poolt venekeelseteks.
    Revolutsioonisündmused ja Eesti iseseisvumine andsid võimaluse rahvahariduse põhjalikuks ümberkorraldamiseks. Eesti vabariigis algas kooli kiire areng ja kooliuuendusideede rakendamine õppe-kasvatustöös.
  • Kool Eestis 13.-15. sajandini.
    Eesti rahva arengutee katkes 13. sajandil katoliku kiriku organiseeritud ristisõja tagajärjel. Kohalikud rahvad – eestlased, liivlased ja lätlased – langesid orjusse. Linnadesse asunud endised talupojad omandasid pikapeale alamsaksa keele, samu ka need eestilased ja lätlased, kes tõusid aadliseisusesse. Kirik koondas kogu kultuuri ja selle kultuuri iseloom oli usuline. Kihelkondade asemele moodustati kirikukihelkonnad. Kirik kujunes feodalkorra toeks ja vaimseks juhiks. Kogu keskaegne teadus ja kirjaoskus oli preestrite ja munkade käes. Kirik andis haridusele ja kasvatusele usulise sisu. Kloostrites asusid selle aja suurimad raamatukogud.
    Esimesed koolid asutati peakirikute ja kloostrite juurde ning neid kutsuti vastavalt toom - või kloostrikoolideks. Kindlat õppeprogrammi ei tuntud ja õppekeeleks oli ladina keel. Järgmisel sajandil jagati teadused kahte tsüklisse: esimest nimetati triviumiks (grammatika, retoorika , dialektika), teist quadriviumiks (aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika ).
    Toomkoolid andsid haridust tulevastele vaimulikele ja valmistasid ette neid, kes kavatsesid asuda Lääne-Euroopa ülikoolidesse. Omal maal selline õppeasutus puudus. Kooliõpetajateks olid vaimulikud . Tallinna toomkoolist kõige varasemad andmed on 1319. aastast. Toomkooli esimese astme kursuse moodustasid triviumi ained. Koolitöös kulus suurem aeg ladina keele õppimisele(eriti grammatikareeglitele), palvete ja pühakirja teatud tekstide meeldejätmisele. Kooliõpikuid keskajal ei tuntud. Lugema õpitit kirikuraamatutest. Koolikursus nõudis ainete päheõppimist. Need, kes põrgisid kirikuvõimu kõrgemaile ametikohtadele, pidid läbi võtma ka quadriviumi ained.
    Dominiiklaste ordu ja kogu Lääne-Euroopa teaduste keskusteks olid Bologna ja Pariisi ülikool ning Kölni klooster . Nendes linnades pidasid loenguid silmapaistvamad dominiiklaste teoreetikud ja skolastika süstematiseerijad Albertus Magnus ning Aquino Thomas . Skolastika ülesandeks oli kõige selle tõlgendamine ja süstematiseerimine, milles kirik nägi ristiusu õpetuse sisu.
    Pärast kloostrite rajamist avati ka Eestimaa kloostrites koole . Kõige varem asutati dominiiklaste kool Tallinnas. Kloostrikool jagunes kaheks: ühes õppisid noviitsid, tulevased mungad , teises linnalapsed. Õppetöö toimus mõlemas ladina keeles. Alguses omandati lugemisoskus , siis õpiti triviumi ained. Kirjutamise õppimiseks kasutati A.Donatuse poolt küsimuse ja vastuse vormis välja antud algastme õpikut ja A. De Villa Dei värsivormis esitatud grammatikareegleid. Kirjutamiseks kasutati stiilust ja vahatahvlit.
    Eestikeelse kirjasõna vastu tundsid huvi kõige enne dominiiklastest mungad Tallinnas. Ristiusu õpetamiseks andis ordu ülemkapiitel juba 1236 . aastal korralduse, et mungad õpiksid kohaliku rahva keelt. Tallinna dominiiklaste kloostris oli eestlasi, kes võisid teha tõlketööd ja õpetada eesti keelt ka oma võõramaalastest kaaslastele.
    1372. aastal ehitas linn Pikale tänavale kooli, mille eluiga ostus lühikeseks, kuna kirikuvõimud sulgesid kooli. Juba 1391. aastal oli Riias avatud Peetri kirikukool. 1424 . aasta juulis lubas paavst Martin V ka Tallinnas kooli asutada. 1428. aastal avatigi kool Oleviste kiriku juures - Linnakooli nime all. Sellega paranesid ka linlaste õppimisvõimalused. Lugemise ja kirjutamise oskus omandati alamsaksa keeles ja palju aega kulutati rehkendamise, kirikulaulu ning ladina keele õppimiseks. Kirjaoskuse järele oli nii suur nõudlus, et 1437. aastal asutati ka Niguliste koguduse juurde kirikukool.
    Ametlike koolidega hakkasid võistlema eraõpetajatega, nende nn. kirjutuskoolid aitasid kaasa lugemisoskuse levimisele kõigis Eesti linnades.
    1422. aastal Valgas kokku tulnud maapäev nõudis kirikuõpetajailt meieisapalve, „Ave Maria“, kaheteistkümne usupeatüki ja kümne käsu õpetamist rahvakeeles. Vaimulikud pidid õppima koguduse liikmete keelt ja selles keeles jutlustama. Siit alates hakati tõlkima ja levitama nõutavaid tekste eesti keeles. Eestikeelne kirjasõna alustas vaevalist arenguteed.
    Lääne-Euroopa eeskujul asutati kirikumõisate juurde kirikukoolid. Kuna katoliku kirikus oli tähtsal kohal poistekoori laul, võeti kooli peamiselt hea lauluhäälega poisse . Köstrite juhtimisel õpetati noorukitele palveid, andekamatele lugemist ja kirjutamist ladina keeles. Peatähelepanu oli mitmehäälsel laulmisel. Nõutavaks sai organistide väljaõpetamine, et poistekoori laulu kirikuteenistuse ajal orelimänguga toetada. Seal, kus orelit polnud, õpetati talunoortele puhkpillimäng selgeks. Levima hakkas noodikiri ja muusikaõpetus. Andekamatele õpetati viiulimängu ja linnades algas kontserttegevus .
  • Reformatsiooni mõju Eesti koolile . (ja jesuiitide vastureformatsioon)
    Vana- Liivimaa linnade majanduslik tugevnemine ja kultuurielu tõus langes aega, kui Wittenbergis algas 1517. aastal usuline reformatsioon. Uued ideed kandusid Baltimaasesse Saksamaa ülikoolides õppinud noorte vahendusel. Martin Lutheri algatatud protestantlik usuliikumine nõudis rahvakeelset kirikuteenistust.
    Tallinnas suleti dominiiklaste klooster. Kiriku juhtimise õigused kuulusid nüüdsest peale maahärradele, linnades aga magistrantidele. Reformatsiooni tagajärjel asendus vana haridussüsteem uuega. Kloostrikoolid suleti ja linnakoolid said uue sisu. Tartus tegutses reformatsioonijärgselt 2 kooli, mis võimaldasid astumist ülikoolidesse. Toomkooli kõrval alustas tööd ladinakool Phillip Melanchthoni reformeeritud koolikava alusel. Pärnu linnapäevadel 1527 . aasta detsembris leiti, et igas suuremas linnas tuleks asutada korralik kool. 1550-ndate ajal oli Tartusse asutatud ka kirjutuskool. Ladina keelt ei tohtinud selles koolis õpetada. Raehärrade tähelepanu suunati vajadusele, kohaliku rahva seast võtta noormehi koolidesse ja hiljem saata nad ülikoolidesse teoloogiat õppima.
    Hariduse ümberkorraldamist alustati neljas suunas: reorganiseeriti linnakool, välismaa kõrgkoolidesse saadeti usuteadust õppima ka eesti noormehi, hakati tõlkima ja välja andma eestikeelset kirikukirjandust, tehti algust katekismuse õpetamisega eesti kogudustes.
    Juhtiv osa Eestimaa hariduselus oli Tallinna koolidel. Tegevust jätkas toomkool , 1585. aastal reformiti Oleviste kiriku juures tegutsenud ladinakool triviaalkooliks. Uue õppekava aluseks võeti Melanchthoni välja töötatud Saksi koolikorraldus . Humanistlike eesmärkide – takuse ja kõneosavuse – kõrval rõhutati vagaduse kasvatamise vajadust.
    Kooliskäijad pidid õppeajal läbi tegema 3 astet. Alamastmes tuli emakeeles lugemine selgeks õppida, seejärel õpiti Donatuse grammatika õppimist ja Cato lugemist. Teises astmes jätkati ladina keele grammatika, usuõpetuse ja muusika õppimisega. Kõrgem aste andis ladina keele oskuse, õpiti dialektikat ja retoorikat. Õppeaastate arv ei olnud kindlaks määratud, üleviimine ühest astmest teise toimus teadmiste omandamise põhjal. Tavaliselt kulus kooliprogrammi läbivõtmiseks 10-12 aastat.
    Melanchthoni emakeelse usuõpetuse kooliprogramm nõudis palvete, meieisapalve ja kümne käsu ning Lutheri seletuste päheõppimistm kirikulaulude ja katekismuse tundmist nind Uue Testamendi lugemist.
    Edasiõppimise võimaldamiseks Lääne-Euroopa pritentastlikes ülikoolides asutati vaestele ja andekatele koolipoistele linna stipendiumid. Vaestele lastele tehti annetusi, et ka nemad saaksid ennast harida ja lugema õppida.
    Arutlusele võeti ka tütarlaste hariduse küsimused. 1543.aastal rajati Pühavaimu kiriku juurde tütarlastekool, mis peatselt kolis Mihkli kloostri ruumidesse.
    1552. a. Määrati rae poolt vaestele koolipoistele eestseisja. Poole sajandi jooksul anti hoolekande korras haridust umbes kuuekümnele koolipoisile.
    Paremate õppimisvõimaluste loomiseks eraldati linnakoolile dominiiklaste kloostri ruumid. Koolile lisati juurde alamklass ehk ettevalmistusklass ja peatselt ka neljas klass. Ettevalmistusklassi ülesandeks jäi emakeelse alghariduse andmine – õpetati lugemist, kirjutamist, arvutamist, katekismust ja kirikulaulu.
    Edasiõppimise võimaluste laiendamisteks Lääne-Euroopa kõrgkoolides, täiendati linna- ehk triviaalkooli õppeprogrammi antiikautoritega. Kohustuslike ainete hulka võeti ka kreeka keel, loeti evangeeliume, vakreeka proosat, Homerose ja Hesiodose värsse. Õpingute jätkamiseks akadeemias sooritati avalikud katsed rae ja linnaministeeriumi ees. Seal otsustati vastavalt teadmistele, kes sai linna kulul kõrgkooli õppima. Pärast kirjaliku kohustuse sõlmimist, kus tagasitulekul lubati hakata koolmeistriks või pastoriks kodulinnas, anti toetusraha stuudiumi lõpetamiseks välismaal.
    Tallinna triviaalkoolist võrsus esimene põlvkond mehi, kes hakkasid looma eestkeelset kirikukirjasõna ja rajama eestikeelset algõpetust. Eestikeelne kirjandus levis triviaalkooli kasvandike kaudu ka väljapoole Tallinna.
    1570. aastal võeti koolis kasutusele eestikeelsed aabitsad, katekismuste, Taaveti lauluraamatud ja evangeeliumi raamatud.
    Tallinna triviaal- ehk suur linnakool andis teadmisi paljude erialade esindajatele. Seal said kirjaoskuse mitmed mõisa- ja linnakirjutajad, raamatuköitjad, kaupmehed ja käsitöölised.
    Lutheri arvates pidi iga inimene oskama lugeda vaimulikke raamatuid, esmajoones piiblit , mille tema ise oli saksa keelde tõlkinud. Luther nõudis kõigilt emakeeles kümne käsu, usutunnistuse ja meieisapalve päheõppimist, kuid ka arusaamist . Kooli uut sisu nähti kõigepealt usuõpetuse omandamises. Katekismus kujunes loodavate koolide esimeseks lugemisraamatuks. Katekismuse kõrval võeti kooliraamatutena kasutusele lauluraamatud, evangeeliumid ja epistlid. Protestantliku kirikukorra järgi asutati koolid kirikute juurde. Maarahvas veel selleks ajaks koolihariduseni ei jõudnud. Talupoegadel kasvasid mõisakohustused.
    Kontrolliti pastorite keeleoskust ja umbkeelsed asendati kohaliku keele tundjatega. Köstrite asemel hakkasid lapsi õpetama koolmeistrid. Aabitsaõpetuse pidid läbi tegema kõik lapsed.
    1601 . aasta näljahäda ja sellele järgnenud katk viisid hauda suurema osa linnarahvast. Ragasilöögi sai kooliõpetus, katkes eestikeelsete raamatute väljaandmine, kadus rahva kirjakeelt viljelnud haritlaste vanem põlvkond.
    Liivi sõja tõttu varises Vana-Liivimaa könföderatsioon kokku: tallin , Harju-, Viru- ja Järvamaa liideti Rootsiga , Lõuna-Eesti läks Poola koosseisu, Saare-Lääne piiskop müüd oma valdused Taani kuningale .
    Rekatoliseerimist alustati rahvakeelt oskavate jutlustajate, pihiisade ja pastorite ettevalmistamisest. Erilist tähelepanu pöörati seejuures noorsoo kasvatamisele ja õppeasutuste rajamisele.
    Tartu kool sai 1585.a. kolleegiumi õigused. Õpilased elasid internaadis. Jesuiitide kolleegiumid jagunesid õppetegevuse alusel alam- ja ülemastmeks. Esimeses astmes oli viis, teises kolm klassi. Tartus avati viis klassi, mis vastas gümnaasiumi kursusele. Põhiainete õpetamine tomus ladina keeles. 1585. aastal avati tõlkide seminar , kuhu tuli kasvandikke mitmelt poolt.
    Jesuiidid said aru, et vanade õppe- ja kasvatusmeetoditega pole võimalik protestantismi vastu võidelda. Õpilastele anti tasuta õpetust, õppetöö toimus avarates ja valgusküllastes ruumides, klassid varustati õppevahenditega, õppetöös nõuti õppematerjali selget liigendust, aine jaotamist teemadeks ja alamteemadeks. Iga tund lõppes kordamisega, igal laupäeval tuletati meelde nädala jooksul õpitut, iga kuu lõpul korrati tähtsamaid teemasid . Suurt tähelepanu pöörati kehalistele harjutustele, mängudele, näidendite õppimisele ja esitamisele. Õpilaste üle oli pidev järelvalve. Koolitöös asetati pearõhk omavahelisele võistlusele, noortes kasvatati auahnust, enesearmastust ja häbitunnet: iga päev kiideti paremaid ja halvustati mmahajääjaid. Õpilased pandi istuma õppeedukuse järjekorras: ees priimus, taga ultimus. Õpetajaid abistasid parimad kasvandikud. Korrarikkumise ja õppeülesannete täitmata jätmise korral tuli kanda eeslikõrvu või istuda häbipingis. Äärmise abinõuna kasutati ihunuhtlust. Karistas selleks ette nähtud isik, mitte õpetaja. Õpilastele sisendati arusaamist: kõik meetodid on head, mis aitavad jõuda sihile.
    1600. a. Algas Poola-Rootsi sõda. Detsembris jõudsid rootslased Tartu lähistele, kolleegium saadeti laiali, koolitegevus katkes. Sõjast laastunud linnas algas koolitegevus 1611 . aastal, kui rootslased suudeti Liivimaalt tõrjuda. Tõlkide seminar avati uuesti, kuid õpetajaid ja õpilasi oli vähe. 1625. aastal langes Tartu jälle rootslaste kätte. Jesuiidid lahkusid, kool ja tõlkide seminar suleti. Jesuiitide tegevuse saavutuseks võib lugeda kirikukirjanduse tõlkimist eesti keelde ja katekismus-lauluraamatu trükkimist 1585. aastal. Katoliikliku kirjasõna väljaandmine, kolleegiumi ja tõlkide seminari olemasolu sundisid luterlikku kirikut kooliõpetuse parandamisele ja eestikeelsele protestantliku kirjanduse levitamisele rahva hulgas. Jesuiitide koolide ajel hakati õpetama eesti poisse protestantlike pastorite järgi. Tartus oli teinegi protestantlik kool, kus pärast alghariduse omandamist võis haridust jätkata. Jesuiitide koolid avaldasid kultuuriliselt elustavat mõju oma ümbruskonnale. Pole võimatu, et nende õppeasutuste tegevus soodustas Tartu ülikooli rajamist 1632. aastal.
  • Hariduse areng Rootsi ajal.
    1625. oli Rootsi alistanud kogu Mandri-Eesti. Eesti ala jagunes kaheks: Põhja-Eesti moodustas Eestimaa kubermangu, Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti kandsid Liivimaa kubermangu nime, kuhu liideti ka Saaremaa. Kuninga esindajaks oli kindralkuberner , kellele kuulus nii seaduandlus kui ka kiriku- ja koolielu. Kogu Eesti alal kehtestati Rootsi kirikukord ja haridussüsteem.
    Erijoones huvitas Rootsi valitsust kirikuasjade parandamine. Kui Gustav II Adolf külastas Tallinna nõudis ta ka kõrgema kooli avamist ja selle ülalpidamist endiste kloostrimaade tuludest. Samal aastal moodustati komisjon algatatud reformikavade teostamiseks. Kui kontrolliti Eesti kirikuõpetajaid ja köstreid, selgus et suurem osa kirikuõpetajaid ei osanud eesti keelt või tundsid seda puudulikult. Köstri ametikohal olid enamjaolt kirjaoskamatud talupojad, talurahva jaoks polnud veel ühtegi kooli. Eesti keelt mitteoskavad kirikuõpetajad vallandati, seati sisse kirikukümnis kirikute, koolide ja haiglate ülalpidamiseks.
    Rüütelkonna kokkukutsumisel nõuti neilt kirikute ehitamist ja koolide avamist.
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Haridus Eesti kultuuris #1 Haridus Eesti kultuuris #2 Haridus Eesti kultuuris #3 Haridus Eesti kultuuris #4 Haridus Eesti kultuuris #5 Haridus Eesti kultuuris #6 Haridus Eesti kultuuris #7 Haridus Eesti kultuuris #8 Haridus Eesti kultuuris #9 Haridus Eesti kultuuris #10 Haridus Eesti kultuuris #11 Haridus Eesti kultuuris #12 Haridus Eesti kultuuris #13 Haridus Eesti kultuuris #14 Haridus Eesti kultuuris #15 Haridus Eesti kultuuris #16 Haridus Eesti kultuuris #17 Haridus Eesti kultuuris #18
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-12-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 411 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 15 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor KadriKiv Õppematerjali autor

    Lisainfo

    1. Eesti rahva pedagoogika.
    2. Kool Eestis 13.-15. sajandini.
    3. Reformatsiooni mõju Eesti koolile.
    4. Hariduse areng Rootsi ajal.
    5. Kool 18. sajandi II poolel.
    6. Muutused hariduselus 19.sajandi esimesel poolel(ülikooli taasavamine, talurahvaseadus)
    7. Ärkamisaeg ( kihelkonnakoolid- teise astme koolina, Jakobsoni uued õpikud)
    8. Venestamine (1885-1917)
    9. Haridussüsteem Eesti Vabariigi ajal
    10. Peeter Põllu ja Johannes Käisi tegevus ja pedagoogilised vaated.


    eesti kooli ajalugu

    Mõisted


    Kommentaarid (15)

    mhaugas profiilipilt
    mhaugas: No pole ühtegi halba sõna öelda, mingit kasu on sellest konspektist ikka :D
    19:33 29-04-2010
    kreinberk profiilipilt
    kreinberk: Sain omale natukene infot, kevadisteks eksamiteks.
    12:59 25-02-2009
    forsay profiilipilt
    forsay: Ei saanud vajalikku infot, aga muidu asjalik!
    16:53 27-12-2011


    Sarnased materjalid

    18
    docx
    Haridus Eesti kultuuris
    37
    docx
    Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini
    5
    doc
    Reformatsiooni mõju Eesti koolile; Hariduse aren Rootsi ajal
    85
    rtf
    Eesti kultuurilugu
    29
    doc
    Eesti Kultuurilugu
    15
    doc
    Eesti kultuuri ajalugu
    14
    doc
    Eesti ajalugu
    23
    docx
    TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun