Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Haridus Eesti kultuuris (15)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

Haridus Eesti kultuuris.
  • Eesti rahva pedagoogika.
    Eesti hariduse ajalugu ulatub 13. sajandisse. Esimesed koolid asutati
    toomkirikute ja kloostrite juurde. Kooliõpetus jäi esialgu
    maarahvale kättesaamatuks, ainult üksikud andekad ja visamad
    pääsesid ladinakeelsetesse linnakoolidesse ja välismaa
    ülikoolidesse.
    Reformatsioon jõudis Baltimaadele varakult ja sellest sai alguse
    rahvakeelne kirik ning vaimuliku hariduse levitamine põlisrahva
    hulgas. Asutati esimesed koolmeistrite seminarid ja loodi hõre
    koolivõrk.
    Kuna Eesti maa-ala jaotati kahte kubermangu toimub ka koolikorralduse edendamine Põhja- ja Lõuna-Eestis erinevalt.
    Põhjasõda, nälg ja katk viisid rahvaõpetuse mõningateks
    aastakümneteks täielikku madalseisu. 18. sajandil rajati uus
    koolivõrk. Sajand hiljem algas üldine koolikohustuse kehtestamine.
    1880. aastatel muudeti koolid tsaarivõimu poolt venekeelseteks.
    Revolutsioonisündmused ja Eesti iseseisvumine andsid võimaluse rahvahariduse põhjalikuks ümberkorraldamiseks. Eesti vabariigis
    algas kooli kiire areng ja kooliuuendusideede rakendamine
    õppe-kasvatustöös.
  • Kool Eestis 13.-15. sajandini.
    Eesti rahva arengutee katkes 13. sajandil katoliku kiriku
    organiseeritud ristisõja tagajärjel. Kohalikud rahvad
    eestlased, liivlased ja lätlased – langesid orjusse. Linnadesse
    asunud endised talupojad omandasid pikapeale alamsaksa keele, samu ka
    need eestilased ja lätlased, kes tõusid aadliseisusesse. Kirik
    koondas kogu kultuuri ja selle kultuuri iseloom oli usuline.
    Kihelkondade asemele moodustati kirikukihelkonnad. Kirik kujunes
    feodalkorra toeks ja vaimseks juhiks. Kogu keskaegne teadus ja kirjaoskus oli preestrite ja munkade käes. Kirik andis haridusele ja
    kasvatusele usulise sisu. Kloostrites asusid selle aja suurimad
    raamatukogud.
    Esimesed koolid asutati peakirikute ja kloostrite juurde ning neid
    kutsuti vastavalt toom - või kloostrikoolideks. Kindlat õppeprogrammi
    ei tuntud ja õppekeeleks oli ladina keel. Järgmisel sajandil jagati
  • Vasakule Paremale
    Haridus Eesti kultuuris #1 Haridus Eesti kultuuris #2 Haridus Eesti kultuuris #3 Haridus Eesti kultuuris #4 Haridus Eesti kultuuris #5 Haridus Eesti kultuuris #6 Haridus Eesti kultuuris #7 Haridus Eesti kultuuris #8 Haridus Eesti kultuuris #9 Haridus Eesti kultuuris #10 Haridus Eesti kultuuris #11 Haridus Eesti kultuuris #12 Haridus Eesti kultuuris #13 Haridus Eesti kultuuris #14 Haridus Eesti kultuuris #15 Haridus Eesti kultuuris #16 Haridus Eesti kultuuris #17 Haridus Eesti kultuuris #18
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-12-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 437 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 15 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor KadriKiv Õppematerjali autor
    1. Eesti rahva pedagoogika.
    2. Kool Eestis 13.-15. sajandini.
    3. Reformatsiooni mõju Eesti koolile.
    4. Hariduse areng Rootsi ajal.
    5. Kool 18. sajandi II poolel.
    6. Muutused hariduselus 19.sajandi esimesel poolel(ülikooli taasavamine, talurahvaseadus)
    7. Ärkamisaeg ( kihelkonnakoolid- teise astme koolina, Jakobsoni uued õpikud)
    8. Venestamine (1885-1917)
    9. Haridussüsteem Eesti Vabariigi ajal
    10. Peeter Põllu ja Johannes Käisi tegevus ja pedagoogilised vaated.


    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    5
    doc

    Reformatsiooni mõju Eesti koolile; Hariduse aren Rootsi ajal

    Kadri Kivirand EKL-kõ1 Haridus Eesti kultuuris. Reformatsiooni mõju Eesti koolile (ja jesuiitide vastureformatsioon) Vana-Liivimaa linnade majanduslik tugevnemine ja kultuurielu tõus langes aega, kui Wittenbergis algas 1517. aastal usuline reformatsioon. Uued ideed kandusid Baltimaadesse Saksamaa ülikoolides õppinud noorte vahendusel. Martin Lutheri algatatud protestantlik usuliikumine nõudis rahvakeelset kirikuteenistust. Tallinnas suleti dominiiklaste klooster. Kiriku juhtimise õigused kuulusid nüüdsest

    Haridus eesti kultuuris
    thumbnail
    18
    docx

    Haridus Eesti kultuuris

    Muinaseestlaste usund oli eelkõige loodususund. See tähendas inimtegevuse pidevat kooskõlastamist looduse arvamusega. Loodust ja looduslikke objekte käsitleti elusolendeina. Tähtsal kohal on sõnamaagia. Paljud loitsud ja rahvalaulud on maagiaga seostatud. Eestlastel oli ilmselt välja kujunenud ka kõrgeimad jumalad. Tarapitat nimetab Läti Henriku Kroonika kui kõrgeimat jumalat ­ ilmselt piksejumalat ­ pikne on kõigi naaberrahvaste paganlike peajumalate atribuut. 2. Haridus XIII-XV sajandil Eestis (Euroopa kultuuriruum) KATOLIKUAEG XIII saj. alguses langesid Eesti alad saksa ristisõdijate valdusse. Eestit hakkasid valitsema võõrad ­ baltisakslased ja see määras Eesti kultuurilise omapära sajandeiks. Maa vastsed valdajad, maahärrad ja nende vasallid, asusid Eestit kujundama Euroopa, eelkõige Saksamaa eeskujul. Kerkisid linnad, linnused, kirikud ja kloostrid. Sellegipoolest säilis tehtu juures provintsluse, ääreala maik.

    Haridus eesti kultuuris
    thumbnail
    17
    odp

    Eesti kooli areng

    aasta juulis lubas paavst Martin V ka Tallinnas kooli asutada. 1428. aastal avatigi kool Oleviste kiriku juures - Linnakooli nime all. Sellega paranesid ka linlaste õppimisvõimalused Alghariduskoolid 1860.-1880.aastail Põhiliseks maarahva kooli tüübiks Eestis jäi endiselt luteri usu vallakool Formaalselt olid linnades tegutsevad alghariduskoolid avatud kõikidest seisusdest lastele Avalikud elementaarkoolid olid 1860. aastateni enamasti 1-klassilised Enamikus Eesti elementaarkoolides ja kõikides kreiskoolides toimus õppetöö saksa keeles Maakonnakoolid Talurahvakoolide kolmandaks, kõrgemaiks astmeks pidid olema eesti õppekeelega ringkonna-ehk maakonnakoolid(kreiskoolid), mis seni maakohtades talurahva laste jaoks üldse puudusid. Need pidid jätkama kihelkonnakoolide haridust. Maakonna kooli õppeaeg pidi kestma kolm aastat. Reformatsiooni mõju Eesti koolile. Tallinnas suleti dominiiklaste klooster. Kiriku juhtimise

    Kultuurilugu
    thumbnail
    28
    doc

    Eestlaste juurdepääs haridusele ja koolivõrgu kujunemine maapiirkondades alates rootsiajast kuni 18.sajandi lõpuni.

    asutamiseks ja hõreda koolivõrgu loomiseks. (Andresen 2003, lk. 7) Põhjasõda, nälg ja katk viisid rahvaõpetuse mõneks aastakümneks täielikku madalseisu. Uue koolivõrgu rajamiseni jõuti 18. sajandi teisel poolel. Kõik lapsed, kes lugemist kodus selgeks ei saanud, pidid selle omandama koolis. Sajand hiljem kehtestati üldine koolikohustus, koolis pidid käima kõik lapsed. 1880ndatel aastatel muutis tsaarivõim koolid venekeelseteks. (Andresen 2003, lk. 7) Revolutsioonisündmused ja Eesti iseseisvumine andsid võimaluse rahvahariduse põhjalikuks ümberkorraldamiseks. Selleks ajaks oli meie väike Eesti ülejäänud Venemaa rahvastest kirjaoskuse poolest ligi saja aasta võrra ette jõudnud. Eesti Vabariigis algas kooli kiire areng ja kooliuuendusideede rakendamine õppe-kasvatustöös. (Andresen 2003, lk. 7) 3 1. Rootsiaeg- 17 saj. 1625

    Haridus eesti kultuuris
    thumbnail
    3
    rtf

    Haridus ja kirjaoskus Rootsi ajal

    Haridus ja kirjaoskus Rootsi ajal 1625.a. oli Rootsi alistanud kogu Mandri­Eesti. Eesti ala jagunes kaheks osaks: Põhja­Eesti moodustas Eestimaa kubermangu, Lõuna­Eesti ja Põhja­Läti kandsid Liivimaa kubermangu nime. Kuninga kõrgemaks esindajaks sai kindralkuberner, kellele allusid sõjavägi, kohalik seadusandlus, kiriku­ ja koolielu. Liivimaa haridusolude korraldamisel etendas suurt rolli kubermangu esimene kindralkuberner Johan Skytte, kes oli olnud Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli

    Ajalugu
    thumbnail
    10
    odt

    Bengt Gottfried Forselius

    SISSEJUHATUS Bengt Gottfried Forselius oli kirjamees ja rahvavalgustaja, Eesti esimese aabitsa autor ja omapärase häälikumeetodi looja, mis muutis eesti keele õppimise ja õpetamise palju lihtsamaks. Forselius oli Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. Nendel kaugetel aegadel anti elutarkusi valdavalt edasi vanematelt lastele. Kirjasõna ulatuslikum levik ühtlustas alles 17. saj.-l talurahva koolitust. Talurahvakoolidele pandi alus pärast seda, kui B. G. Forseliuse suure organiseerimistöö tulemusenda oli rajatud Tartu seminar ja antud haridus esimesele koolmeistrite põlvkonnale

    Ajalugu
    thumbnail
    19
    doc

    Rootsiaeg

    ............................................................................................................................ 2 Eesti alad ................................................................................................................................

    Ajalugu
    thumbnail
    6
    doc

    Varauusaeg Eestis

    lahkunud, talud olid maha jäetud. Osa linnu, aleveid, linnuseid, mõisaid ja külasid olid ahervaremetes. Liivi sõjast purustatud Lõuna-Eestis üritas Poola taastada kirikuelu; seda ei saa lihtsustavalt vastureformatsiooniks nimetada, ent ka rekatoliseerimine ei sobi. Jesuiitide Collegium Derpatense (1583 - 1625) oli hoopis uutlaadi üritus, mis koostas-trükkis a. 1585 maakeelse katekismus-lauluraamatu ning andis maarahvale mitu omamaalasest preestrit (5 on nimepidi teada). 1620 oli Eesti ala rahvaarv vähem kui 100 000 inimest. Et kiiremini tööjõudu saada, võtsid mõisnikud küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tavaliselt kolmeks aastaks igasugustest maksudest. Nii liikus väheviljakatest piirkondadest talupoegi laastatud viljakamatele aladele. Uutesse elukohtadesse asus sel ajal umbes kolmandik Eesti talurahvast. Otsiti hävinud kodu asemele uut või jäädi sinna, kuhu sõda oli kellegi paisanud, valiti soodsamaid põllumaid ja ka inimlikumaid mõisnikke

    Ajalugu




    Kommentaarid (15)

    mhaugas profiilipilt
    mhaugas: No pole ühtegi halba sõna öelda, mingit kasu on sellest konspektist ikka :D
    19:33 29-04-2010
    kreinberk profiilipilt
    kreinberk: Sain omale natukene infot, kevadisteks eksamiteks.
    12:59 25-02-2009
    forsay profiilipilt
    forsay: Ei saanud vajalikku infot, aga muidu asjalik!
    16:53 27-12-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun