sajand, siis tol ajal elanud inimeste maailmavaated olid hoopis teised võrreldes praegusega. Sel ajal oli põllumajandusühiskond ning inimeste eesmärk oli teha hästi palju rasket füüsilist põllutööd, et ära elada. Mida suurem põllu maa-ala põllumehel oli ning mida rohkem ta töötas, seda rikkamalt ja mugavamalt ta elas, kuna, mis põllul kasvas, sai peremees endale söögiks või müüs maha ja teenis raha. Kui tuua näiteks Andrus Kivirähki jutt „Ugrilane“, siis seal oli põliseestlane, kes rügas päevad läbi tööd teha ning ei puhanud enne kui oli öö kätte jõudnud. Samas tema vennapoeg, kes on juba uuemast põlvkonnast, ei mõistnud, miks ugrilane nii palju töötab. Tema maailmavaated olid teised kui ugrilase omad, sest tema nautis elu ja keskendus kunstile, mitte raskele füüsilisele tööle. Võrreldes 15. sajandi noori ja tänapäeva noori, siis nende maailmavaated on põllumajanduse suunalt teinud hüppelise sammu tehnikamaailma
a., pole raamat oma aktuaalsust kaotanud: pigem võib öelda, et tegu on ajatu teemaga - lapse ja täiskasvanu maailmade erinevus. (Lapse kui rikkumatu ja vaba vaimu kujutamine on küll iseenesest noor nähtus, pärinedes valgustusajast, varem täitis lapse kui Teise ülesandeid poeet, prohvet, ullike või metslane.) Erinevus, kultuurikonflikt, kokkupõrge erineva mõtte- resp elulaadiga isikute või gruppide vahel on Kivirähu põhiteema. Näiteid võib tuua kümnete kaupa: ugrilane ja rahvusromantik1, linlaste ekspeditsioon maale2, lumememm ja kubjas ning ülejäänud tegelased "Rehepapis", setu ja vurle3, kui nimetada esimesi pähetulevaid. Tavaliselt vastandab Kivirähk idealiseeriva ning praktilise (või küünilise) eluvaate. Naeruks võib autor panna nii ühe kui teise opositsioonipoole või ka mõlemad korraga. Rõhuvas osas Kivirähu juttudes ajab autor lisaks mõtteviiside konflikti kirjeldamisele veel "Eesti asja", s.t
Võrk, mis aina enam tähtsust omab ja ilma milleta elu peagi enam ettekujutatav ei ole, loob senistest traditsioonilistest suhetest hoopis erineva keskkonna. Selline võrk ei ole allutatud mingile kesksele juhtimisele, selles on võimalik välistada manipuleerimine ja mingite poliitiliste, religioossete ja äriliste eesmärkide teenimine. Tegemist on esimese töötava vaba struktuuriga, millel puuduvad keskne juhtimine, domineerimisvõimalus ja ideede kontroll. Võrk on koht, milles soome-ugrilane end koduselt võib tunda. Informatsiooni saab jagada enamgi kui kristlikult - seda jätkub kõigile ning kasutamisel see mitte ei vähene, vaid loob enda juurde uut. See on avatud süsteem. Informatsiooni entroopiale lähenev üleküllus, mida sageli dzungliga võrreldakse, ei mõju metsarahva psüühikale mitte laostavalt, vaid võimaldab tal jõuda oma loomusele sobivasse keskkonda. Individualistlikud ugrilased, kes on harjunud enda peale lootma, ning kellel on
Haridus Eesti kultuuris Kordamisküsimused ja vastused. 1. Soome-ugrilaste looduskeskne kasvatus muinasajal MUINASAEG Tark = teadmamees = teadjamees. Teadmamees oli universaalne õpetaja mudel ühes isikus, õpetaja, ravitseja, kohtunik, mälu. Õpetaja suure tähega, mis tuleb kaugest ajast ja kehtib senimaani. Soome-Ugri kasvukeskkond on talukultuur. Karmid tingimused (pime, vihmane, külm), 40 päeva aastas olid päikeselised. Soome-Ugrilane saab oma energeetika loodusest. Kevadel-suvel on tegutsemise aeg, suve lõpul tegevuse intensiivsus väheneb. Sügisest hakatakse tööd tegema toas, pimesi. Talu jääb nö. tukkuma. Soome-Ugrilaste suurim panus maailma ajalukku on rehielamu. Tulemuseks oli vili, mis idanes üle aasta. Seda hinnati üle Euroopa. Soome-Ugrilane on töönarkomaan, mida lõuna poole, seda laisem on rahvas. Töönarkomaania on kasvatuses väga oluline moment. Valitses loodusrütm 4 aastaaega
Rõhutas, et eriti hukatuslik on keskkihtidele. Kaupade fetisism- teatud kaubad omandavad üleloomuliku tähenduse. Inimest hakatakse hindama teatud kaupade olemasolu alusel. III poliitiline kihistumine , mille aluseks on võim, võimule toetub poliitiline kihistumine. Grupid on erakonnad. Erakonnad kes kuuluvad valitsuskoalitsiooni , paremal positsioonil. Erakonnad kes võimul on kürgemal. PITIRIM ALEXANDROVICH SOROKIN-Komi rahvuselt- soome ugrilane rahvuselt. Raske lapsepõlvega. Töötas ennast ise ülesse, jõudis kõrgele positsioonile. Oli Venemaa peaministri Kerentski nõunik ja sotsioloogia professor. Nõukogude võimuga ühist keelt ei leidnud, saadedi maalt välja enamlaste poolt. Leidis uue kodu Ameerika Ühendriikides. Oli ülikooli professoriks Harvardis. Tema vaadetest rõhutada: 1) kultuuri mõju sotsioloogiale- sotsioloogia on eeskätt teadus kultuurist
selliselt, et teistele muljet avaldada. Rõhutas, et eriti hukatuslik on keskkihtidele. Kaupade fetišism- teatud kaubad omandavad üleloomuliku tähenduse. Inimest hakatakse hindama teatud kaupade olemasolu alusel. III poliitiline kihistumine , mille aluseks on võim, võimule toetub poliitiline kihistumine. Grupid on erakonnad. Erakonnad kes kuuluvad valitsuskoalitsiooni , paremal positsioonil. Erakonnad kes võimul on kürgemal. PITIRIM ALEXANDROVICH SOROKIN-Komi rahvuselt- soome ugrilane rahvuselt. Raske lapsepõlvega. Töötas ennast ise ülesse, jõudis kõrgele positsioonile. Oli Venemaa peaministri Kerentski nõunik ja sotsioloogia professor. Nõukogude võimuga ühist keelt ei leidnud, saadedi maalt välja enamlaste poolt. Leidis uue kodu Ameerika Ühendriikides. Oli ülikooli professoriks Harvardis. Tema vaadetest rõhutada: 1) kultuuri mõju sotsioloogiale- sotsioloogia on eeskätt teadus kultuurist. Ühiskonna areng on tegelikult kultuuri tsüklite vahetumine–
annaabi.ee 
