Noarootsi gümnaasium Merylin Tihomirova Vanakreeka kirjanduse arhailine ajajärk referaat Juhendaja: Miina Leemets Pürksi 2014 Sissejuhatus Käesoleva referaadi teemaks on vanakreeka kirjanduse arhailine periood. Selles käsitletakse Antiik-Kreeka kirjanduse arhailise ajajärgu kolme perioodi. Teema valik on tingitud autori huvidest. 1.Vanakreeka kirjanduse arhailine periood 1.1Vanakreeka kirjandusest Vanakreeka kirjandus on Euroopa vanim ja ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus, mis ei tugine teiste kirjanduste kogemusele. Kreeka kirjandusloos võib eristada nelja perioodi: 1.Arhailine ajajärk (kuni 5. saj. eKr) 2. Atika ajajärk e klassikaline periood (5.-4. saj. eKr) 3. Hellenismi ajajärk (3.-1. saj.eKr) 4. Rooma impeeriumi ajajärk(1.-6. saj. pKr) Arhailist ajajärku jagatakse omakorda veel ...
(http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Renessanss/html/Botticelli/sisu.html) Selle teose puhul temaatika, koloriit ja käekiri moodustavad minu arvates ideaalse terviku. 9. Analüüsi autor: Tiiu Hanson 10. Kasutatud kirjandus: http://www.en.wikipedia.org/wiki/Primavera_(painting) http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/renessanss/botticelli/tekst.htm#yla http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Renessanss/html/Botticelli/sisu.html Kleis, R., Silvet, J. ,Vääri, E. Võõrsõnade leksikon. 1981. lk 611.
Tema sünniaeg jääb vahemikku 630-612, surmaajaks dateeritakse 570 eKr, kuigi see pole päris kindel. Sünnikohaks arvatakse olevat kas Eresos või Mytilene, mis on Lesbose linnad. Enamik ta kirjatööst on hävinenud, kuid ta maine on säilinud. Biograafia Arvatakse, et Sappho oli Skamandronymose ja Cleisi tütar ning tal oli kolm venda. Sapphos oli ilmselt abielus. On ka leitud tõendeid, et tal võis olla tütar Kleis, kellele Sappho mitmeid luuletusi pühendas. Sappho rajas Mytileneses tütarlasteringi, kus õpetas tüdrukutele kombeid ja kodumajapidamist. Ehkki Vana-Kreekas ei olnud kombeks tüdrukuid harida, siis Lesbose saarel oli neidude kasvatus vabamas vormis. Seega arvatakse, et tütarlasteringis võis Sappho õpetada ka kehalise naudingu võtteid. Looming Oletatakse, et Sappho kirjutas umbes 12 000 värssi, neist säilinud ainult 193 fragmenti ja
Kuna eestikeelses tekstis kasutatakse sageli ka võõrkeelseid nimesid, mille puhul mitmete tähtede ja täheühendite hääldus asjaomases keeles on eesti kirjaviisi seisukohalt erinev, siis on ÕS 2013-es olema ka teistkeelsete nimede hääldamise juhised (Erelt jt, 2013). Võõrsõnade leksikon on mõeldud kõigile, keda huvitab võõrsõnade õigekiri, tähendus, muutmine või päritolu. Leksikon sisaldab peale võõrsõnade ka tsitaatsõnu ja vähesel määral laensõnu (Vääri, Kleis, Silvet, Paet, Rehemaa, 2012). Võõrsõnade leksikoni alguses on kasutusjuhend, kus on iga nö alateema kohta väljatoodud vajalik informatsioon. Näiteks: märksõnad on esitatud tähestikulises järjestuses sõnavahet arvestamata, poolpaksus kirjas. Tsitaatmärksõnad on kursiivkirjas (Vääri jt, 2012). Hääldus antakse nendel tsitaatsõnadel, millel see erineb kirjapildist, ja ka mõnel muul sõnal, millel on vaja näidata rõhku. Palatalisatsiooni ei näidata
vahel kadusid. Levis retooriline haridus, arenesid filoloogia ja õigusteadus. Kunstile oli omane väline sära ja sisu vaesumine. Loodi palju kolossaalseid ehitisi. Portreemaal ja skulptuurportree arenesid. Kirjandus Rooma kirjandusse saabus hõbedane ajajärk ¹. ,,Kirjanduselu keskuseks jäi endiselt Rooma, kirjandus tugines peamiselt kohalikule rooma traditsioonile, vabanedes otsestest kreeka mõjudest," kirjutab Kleis. (Kleis 1974: 94). Poliitiline teema kirjanduses kaotas tähtsuse ning muutus keisrite tegude lipitsevaks ülistuseks. Teater lõi täielikult lahku kirjandusest seal etendati miime, atellaane, pantomiime ja pakuti eelkõige veriseid vaatepilte. Tõsine näidend lavateosena kadus ja muutus puhtkirjanduslikuks lugemisdraamaks. Rooma kirjanduse tase üldjoontes langes, hoolimata mõnest progressiivsest joonest.
DRAAMATEOORIA "Et draamateosed on määratud eeskätt laval esitamiseks (erandiks on siin lugemisdraama), tulenevad sellest liigi põhiomadused: dialoogivorm, olevikus (siin ja praegu) esitatav tegevus; tegevuse keskendatus, tihendatus ning pingeline arendus; vastuolud, kollisioonid ja konfliktid tegelaste suhtes s.o. sündmustiku dramatism. Teatripärasuse, lavalisusega on seotud ka draamateose tektoonika ehk väline ehitus, teksti jaotus" (Mis on mis kirjanduses) Meelelisus näiline reaalsus (unenägu) Mahupiirangute ning retseptsiooni iseärasused Näidend kui plurimediaalne kujutlusvorm. Näidend kui ühiskondlik zanr Katarsis Pinge Draama on dialoogiline. Draama on tegevuslik (performatiivne). Draama aegruum on põhiolemuselt olevikuline Spetsiifiline ruum Vahendaja (jutustaja) puudumine muudab oluliselt tegelaste siseelu kujutamist Publiku juuresolek on teatri jaoks määrava tähtsusega - vaatajate reageeringud modifitseerivad lavategevust. ...
Dramaatika zanriline klassifikatsioon
TRAGÖÖDIA, KOMÖÖDIA, DRAAMA
Komöödia (praegused) alazanrid: farss e jant; vodevill; kõrgkomöödia; intriigi-,
sitatsiooni-, karakterkomöödia, konversatsiooni- e salongikomöödia
Aristoteles draamavormist
Pärast neid määratlusi rääkigem sellest, milline peab olema sündmuste ülesehitus, sest
see on tragöödias esimene ja tähtsaim asi.
Oleme öelnud, et tragöödia on lõpetatud ja tervikliku tegevuse jäljendus, sellise, millel
on mingi suurus, sest on olemas tervikuid, millel pole mingit
1 Kilingi-Nõmme Gümnaasium Laurits Meinson TIHASED Referaat Juhendaja: Urve Jõgi 2018 SISSEJUHATUS Tihaslased (ladina keeles Paridae) on lindude (aves) klassi, värvuliste (passeriformes) seltsi, tihaslaste sugukonda kuuluvad väiksed kiired ja üsna jässaka pisikese nokaga värvulised. Tihaslasi pesitseb Eestis tavaliselt kuus liiki (Rasva-, Must-, Sini-, Tutt-, Salu- ja Põhjatihane), kokku on aga tihaslasi kaheksa liiki. Minu töö eesmärk on leida tihaslate ja eri liikide kohta võimalikult palju infot. kasutades selleks raamatuid ja veebilehekülgi. Tihaslased Välimus Väiksed, tüsedad ja pisikese nokaga. Elupaik ja pesitsemine Tihased pesitsevad metsaservades, parkides ja aedades ning on talvel toidumaja tihedad külastajad. Suluspesitsejana teev...
Kirjandus ja psühholoogia Psühholoogia (kr. , psychología `hingeteadus') on empiiriline teadus, mis uurib nii käitumist, kognitsiooni kui ka neuronaalseid protsesse. Umbes aastal 1900 rajas Sigmund Freud (1856-1939) uue teadussuuna, psühhoanalüüsi. Erinevalt tollasest tavast ei otsinud ta hingelistele häiretele mitte orgaanilisi põhjusi, vaid viis need tagasi teadvustamata psüühilistele konfliktidele. Freudi meetodi aluseks oli nn vabade assotsiatsioonide analüüsimine; Unenägude analüüsimisel tulid esile alateadlikud, eeskätt seksuaalsed soovid. Instantsid: teadvustamatus, eelteadvus, teadvus Id (Miski), Ego (Mina), Superego (Ülimina) Unenägude tekkimisel toimivad tihendavad ja nihutavad protsessid. Eristatakse "naudinguprintsiipi" ja "reaalsusprintsiipi". Sublimatsioon - instinktiivsed psüühilised jõud (libido, agressiivsus vm) muudetakse ja suunatakse kultuuris aktsepteerivatesse tegevustesse. Näiteks agressiivsus suunatakse mängu...
Oli kõrgest soost neidude kasvatajanna. Armastuse ja tunnustuse märgiks kutsuti teda Lesbose ööbikuks, kümnendaks muusaks ja graatsiate õeks. Ta kirjutas kõigest, mida inimene võib armastada. Oli väga osav kirjeldaja. Sappho luulet iseloomustab elurõõm, tugevad emotsioonid, kirg, erootilisus, kirjutab suhetest, unistustest, pettumustest. Kirjutas aioolia murdes. Elust: pärines aristokraatlikust perest, abiellus rikka kaupmehega ja tal oli tütar Kleis. Asutas muusika -ja luulekooli tütarlastele ja naistele, kelle ajastu sotsiaalpoliitilised tavad olid mõistnud harimatuks jääma. Koolis õpetas ta muusikat, luulet, tantsu ja kombeid. Armastas oma õpilasi ja see andis põhjust süüdistusteks, nagu oleks ta olnud teise naistega homoseksuaalsetes suhetes. Tal oli sotsiaalne eesmärk ja ülesanne: sensuaalse teadlikkuse ja seksuaalse eneseväärikuse õpetamine
kirjastus 2012 2. Priit Kulu, Daniil Arensburger, Andres Laansoo, Feodor Kommel, ,,Materjaliõpetus: Juhendmaterjalid ja ülesanded materjalitehnika bakalaureuseõppe kodutöödeks", TTÜ kirjastus 2003 3. Enn Hendre, Priit Kulu, Jakob Kübarsepp, Tiit Metusala, Olev Tapupere, ,,Materjalitehnika", TTÜ kirjastus 2003 4. C. W. Wegst, ,,Stahlschlüssel", Marbach : Verlag Stahlschlüssel Wegst, 2004 5. Ilmar Kleis ,,Masinaelemendid. Konspekt bakalaureuseõppeks", Tallinn 2005 6. CES Edupack 2005 7. http://matweb.com/ 8. http://engineershandbook.com/ 10
Kasutatud kirjandus 1. Augustinus, Aurelius ,,Pihtimused"; Tallinn, Logos, 1993. 2. Blackburn, Simon ,,Oxfordi filosoofialeksikon"; Tallinn, Vagabund, 2002. 3. Cassirer, Ernst ,,Uurimus inimesest"; Tartu, Ilmamaa, 1999. 4. Erelt, Mati jt. ,,Eesti keele käsiraamat"; Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus, 2000. 5. Keller, Helen ,,Minu elu lugu"; Tallinn, Eesti Raamat, 1995. 6. Keller, Helen ,,Minu usk"; Tallinn, Nebadon, 2002. 7. Kleis, R. jt. ,,Ladina-Eesti sõnaraamat"; Tallinn, Valgus, 1986. 8. Lepajõe, Marju ,,Kreeka-Eesti Uue Testamendi õppesõnastik"; Tartu, Akadeemiline Teoloogia Selts, 2002. 9. Marcus Aurelius ,,Iseendale"; Tallinn, Eesti Raamat, 1983. 10. Pascal, Blaise ,,Mõtted"; Tallinn, Hortus Litterarum/Logos, 1998. 11. ,,Piibel"; Soome Piibliselts, 1968. 12. Trinity, André ,,Animal symbolicum"; artikkel internetist, 2007. http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=63 13
Riiuli vaheplaadiks saab kasutada terasplaati paksusega 5 mm. Materjal S235J2G3. Konsoolideks on nelikanttorud 50x50x2,5, materjal S355J2H. Keevisõmblused kaatetitega 4 mm ümber liite perimeetri. Riiuli ja seina ühendus poltidega M10-8.8, eelpingutusjõud FE = 12 kN. Kasutatud kirjandus 1 1. Jürgenson A. Tugevusõpetus. Tln., Valgus, 1985. 2 2. http://www.ruukki.com/ee , august 2006 3 3. Rautaruukki terastooted. Käsiraamat. Otava, 1996. 4 4. Kleis I. Masinaelemendid. Konspekt bakalaureusõppeks. Tln., 2005 5 5. Dobrovolski V.A. jt. Masinaelemendid. Tln., Valgus, 1971. 6 6. http://www.bossard.com , august 2006 7 7. Bossard. Kataloog. 1995. 8 8. http://www.balticbolt.ee/ , august 2006 9 9. Strizak V. Lahtivõetavad liited. Tln., Valgus, 1984 10 10. Masinaehitaja käsiraamat, köide II. Koost. H. Lepikson. Tln., Valgus, 1971 11 11. .. -. .1., ., , 1982 Lisa Tabel 1
KIRJANDUSE LOETELU 1. Ahmotov, N. 1974. Anorgaaniline keemia. Tallinn: Valgus. 2. ENE 2 = Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 2. köide. 1987. Tallinn: Valgus. 3. Karik, H.; Palm, U.; Past, V. 1981. Üldine ja anorgaaniline keemia. Tallinn: Valgus. 4. Korzev, P. 1963. Keemia teatmik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. 5. Timotheus, H. 1999. Praktiline keemia. Riia: Avita. 6. Vlassov, L.; Trifonov, D. 1970. Huvitavat keemiast. Tallinn: Valgus. 7. VSL = Kleis, R.; Silvet, J.; Vääri, E. 1983. Võõrsõnade leksikon. Tallinn: Valgus. 7 LISAD Joonis 1 Joonis 4 Joonis 2 Joonis 5 Joonis 3 Joonis 6 8 Joonis 7 9
Ta oskas veenvalt tõestada oma väiteid ning pakkuda kuuljatele naudingut. Võrreldes tänapäeval peetud riigimeeste kõnede, siis on tunda suurt vahet. 8 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Kallas, T. (2007) Isalt pojale. Postimees (http://www.postimees.ee/010907/esileht/kultuur/280338.php 2. Jaak Uibu sõnavõtt 30.09.05 http://www.raki.ee/index.php? page=66&action=article&article_id=47 3. Kleis, R . (1980). Antiikkirjanduse ajalugu. Tallinn: Valgus. 4. Aava, K. (2006). Õppematerjalid magistrantidele aines ,,Retoorika"; www.tlu.iva.ee Pildid: http://web.mac.com/heraklia/Caesar/contemporaries/cicero/index.html http://www.the-romans.co.uk/augustus.htm
MÕÕGA SOONEVALTS MHX0020 Põhiõppe projekt Üliõpilane: Ove Hillep Kood: 072974 Juhendaja: Priit Põdra ja Maido Ajaots Tallinn 2009 Sisukord 1. Eessõna.............................................................................................................................................3 2. Sissejuhatus......................................................................................................................................3 3. Väikevaltsid ja valtsimine................................................................................................................4 4. Kinemaatiline skeem........................................................................................................................5 6. Arvutused..............................
KIRJANDUSE LOETELU 1. Ahmotov, N. 1974. Anorgaaniline keemia. Tallinn: Valgus. 2. ENE 2 = Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 2. köide. 1987. Tallinn: Valgus. 3. Karik, H.; Palm, U.; Past, V. 1981. Üldine ja anorgaaniline keemia. Tallinn: Valgus. 4. Koržev, P. 1963. Keemia teatmik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. 5. Timotheus, H. 1999. Praktiline keemia. Riia: Avita. 6. Vlassov, L.; Trifonov, D. 1970. Huvitavat keemiast. Tallinn: Valgus. 7. VSL = Kleis, R.; Silvet, J.; Vääri, E. 1983. Võõrsõnade leksikon. Tallinn: Valgus. LISAD Joonis 1 Joonis 4 Joonis 2 Joonis 5 Joonis 6 Joonis 3 Joonis 7
Uurimistulemuste vormistamine ehk teadusartikli (või seminaritöö) kirjutamine 09.10.2012 Mis teeb tekstist teadusteksti On midagi öelda Väide on kontrollitav Rajaneb allikatel või eksperimentidel Teie teksti järgi peaks olema põhimõtteliselt võimalik eksperimenti korrata või väiteid allikate põhjal kontrollida Viidetega Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Teaduslik meetod 1. 1. Probleem 2. 2. formuleeri hüpotees (uurimisküsimus) 3. 3. tee vaatlused (arhiivitöö, küsitlus vm) või eksperimendid 4. 4. organiseeri ja analüüsi tulemused 5. 5. kas tulemus ...
keeleliselt lõplikult redigeerimata, temas võib leida mõningat järjekindlusetust ja vasturääkivusi. Käesoleva tõlke aluseks on I. Bywateri väljaanne: "Aristotle on the Art of Poetry, a revised text with critical introduction, translation and commentary by I. Bywater" (Oxford, 1909). Peale selle on tõlkijal kasutada olnud S.H. Butcheri (New York, 1951, 4. tr.) ja R. Kasseli (Oxford, 1968, 2. tr.) väljaanded ning tõlgetest: R. Kleis, katkendid "Kreeka kirjanduse antoloogias", Tallinn, 1964, lk. 459-468; H. Stich, Leipzig, 1887; E.G. Schmidt, Leipzig, 1972; V. Appelrot, Moskva, 1957, 1. tr. 1893; N. Novosadski, Leningrad, 1927; M. Gasparov, Moskva, 1978 (raamatus "Aristotel' i antichnaja literatura", lk. 111-163). Juhtudele, kus tõlkija on kõrvale kaldunud Bywateri poolt aktsepteeritud tekstist, eelistades erinevat käsikirjalist lugemit, erinevat konjektuuri või tõlgendust, on osutatud vaid siis, kui teine
toodud sõnad, milles esineb sõna mälestus. Teises osa moodustavad need laused, kus on lauses on viidatud ajale, millal mälestus sai teoks. Töö kolmandas osas on mälestuste eri liigid, mida esines vähem. Töö eelviimases osas on analüüsitud kirjaniku metafüüsilise mõõtme kasutamist. Töö lõpus on kokkuvõte ja kasutatud allikad. Raskemate väljendite tähenduse leidmiseks kasutasin võõrsõnade leksikoni (Võõrsõnade leksikon 1983, autorid on Kleis jt) ja internetti. Abimaterjalina teose mõistmiseks on kasutatud raamatu järelsõna. 1. RAAMATUS ESINEVAD MÄLESTUSED 1.1 ,, Mälestus tähendus Mälestus - mällu jäänud, mälus talletunud elamus või taju, mälupilt millestki või kellestki. - see, mis on saadud, säilitatud või säilinud meenutamaks midagi või kedagi; mälestis, mälestusese. 1.1.1. Mälestused
3,14 tööressursist L10h = 16000 tundi. Üherealise radiaalkuullaagri 16007 tööressurss L10h = 730700 tundi. Laagri mõõtmeid: sisevõru läbimõõt d = 35 mm, välisvõru läbimõõt D = 62 mm, laius B = 9 mm. Tihendi valime samast kataloogist. Sobib tihend: G 35x45x4 Kasutatud kirjandus 1 1. http://www.sew-eurodrive.com , august 2005 2 2. Kleis, I. Masinaelemendid. Konspekt bakalaureusõppeks. Tallinn., 2005 3 3. Jürgenson, A. Tugevusõpetus. Tallinn., Valgus, 1985. 4 4. Tiidemann, T. Mõõtmed ja tolerantsid : kvaliteedikeskne praktiline käsitlus. Tallinn, 2000. 5 5. http://www.bossard.com , august 2005 6 6. http://www.alas-kuul.ee , august 2005 7 7. http://www.skf.com , august 2005 Lisa 1 Tabel 1. Tinglik hõõrdenurk (hammasvöö materjal tinapronks, teo materjal teras)
millestki midagi ei tea, aga harituks." Lk 47 · ,,Minu kangelane, keda ma kõigest hingest armastan, on Tõde!" ,,Sevastoopol mais" (1855) lõpplause. 14 Kasutatud kirjandus: · I. Artma, J. Sarapuu ,,Maailmakirjanduse õpik. Vene kirjandus keskkoolile" 2001 · T. Aunin, L. Listra, H. Mattisen ,,Väike maailmakirjanduse leksikon" 1999 · R. Kleis, P. Tarvel, J. V. Veski ,,Eesti Entsüklopeedia" VIII (Tanulane Yvon) 1937 · Eesti Entsüklopeediakirjastus ,,Eesti entsüklopeedia 9" (sun türg) 1996 · Kirjastus Valgus ,,Eneke 4. Õpilase teatmeteos"(suunurk y) 1986 · Tatjana Suhhotina-Tolstaja ,,Minu isa surm ja tema lahkumise tagapõhi" 1978 · E. Pillesaar ,,Tolstoi läheduses" 1960 · http://et.wikipedia.org/wiki/Lev_Tolstoi Pildid : · http://www.nrg.tartu
pyramidalis, e; sphenoidalis, e. 1) Nimetage 3. deklinatsiooni tunnus? 2) Mitmenda deklinatsiooni nimisõnadel on Nom.Pl. lõpp es ? 3) Mis soost nimisõnadel on Nom.Pl. lõpp a ? 4) 2. rühma omadussõnadel Nom.Pl. lõpp on ... 5) 1. rühma naissoost omadussõnadel Gen.Pl. lõpp on ... , kesk- ja meessoost omadussõnadel on ... . 6) 3. deklinatsiooni nimisõnadel Gen.Pl. lõpp on -um ja ... . Um on siis, kui ... Kasutatud kirjandus Gross, L., Kleis, R., Torpats, Ü. (1986). Lingua latina in medicina. Tallinn: Valgus. Hindikainen, A. (2009). Ladina keel algajatele. Tartu: Eesti Maaülikooli keelekeskus. Rein, K. (2008). Ladina keel meditsiinierialadele. Tallinn: Eesti keele Sihtasutus.
põhiseadusega. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Samas peame arvestama, et vabadus tähendab vastutust ja seaduste täitmist, et mitte kahjustada teiste inimeste ja kogu ühiskonna huve. 14 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eckstein Harry ,,Stabiilse demokraatia teooria" 1990 2. Ilu Elmar ,,Rooma eraõiguse alused" 2001 3. Kleis Richard; Räägo Richard ,,Majandusteadus ja kodanikuõpetus" 1939 4. Peep Viljar; Kama Priit ,,Kodanikuõpetus" 1996 5. Raudla Heiki ,,Kodaniku raamat" 2002 6. Sepp Ene ,,Kodanikuõpetusest ja õppekavadest" 1996 7. Wiingaard Helge ,,Demokraatia - väärtuslik väljakutse" 1999 15 16
1. ENE 1, lk. 136 2. ENEKE 1, lk. 43 3. "21 maailmakuulsat väejuhti" 2003. a. 4. "Maailma ajalugu sõnas ja pildis" 2003. a., lk. 38 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Aleksander_Suur 6. http://images.google.ee/images? hl=et&source=hp&q=aleksander+suur&lr=&um=1&ie=UTF-8&ei=xEvbSpnlD4rJ- QaTqcXIDQ&sa=X&oi=image_result_group&ct=title&resnum=4&ved=0CCAQsAQ wAw 7. Sergei Zebelev, Aleksander Suur, tõlkinud Richard Kleis, EKS, Tartu 1929 8. Edison Marshall, Vallutaja Aleksander Suur (ajalooline romaan). Inglise keelest tõlkinud Kalli Karise. Perioodika, Tallinn 1997 9. Stefania Stefani, Aleksander Suur, itaalia keelest tõlkinud Anne Kalling, Koolibri, Tallinn / Alma Littera, Vilnius, 2000 10. Siegfried Fischer-Fabian, Aleksander Suur: unistus rahust rahvaste vahel, saksa keelest tõlkinud Rein Kärner, Olion, Tallinn 2002 11. Ian Worthington, Alexander the Great, Pearson, Harlow, England, 2004 12
17 Kasutatud klirjandus 1. Carr, G Kergejõustiku alused Tallinn, Tänapäev 2001 Lk 293 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Kergej%C3%B5ustik Viimati alla laetud 12.01.2010 3. http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?169626www.raamatukoi.ee Viimati alla laetud 12.01.2010 4. http://uuseesti.ee/18833 Viimati alla laetud 14.01.2010 5. www.miksike.ee/referaadid/kergejõustik Viimati alla laetud10.12.2009 6. Kleis, R Võõrsõnade leksikon Tallinn, Valgus 1983 Lk 663 18 Lisad Lisa 1 Soovitavad sprindinormid POISID HINNE VANUS 100m 200m 400m 12 kuni 13 Rahuldav 16,0 33.0 78,0 Hea 15,0 31,0 73,0 Väga hea 14,0 29,0 69,0 14 kuni 15 Rahuldav 15,0 31,0 72,0
teadlaskaadrit. Seevastu Läänes olid teadus ja õpetamine ülikoolides võrdväärselt esindatud. ENSVs võetakse kurss Teadusteakadeemia (TA) loomisele. Eestis oli selle esimene president Hans Kruus. Kiirkorras loodi ka teadusvaldkondade instituudid, mille seas oli ka Ajaloo Instituut (1947. a). Sellest kujunes olulisim teaduskeskus ajaloo seisukohast vaadatunda. Olulisimaks figuuriks oli kuni 1950. aastani Kruus. Talle oli abiks Richard Kleis, kellest sai 1947. aastal Ajaloo Instituudi direktor, ametis kuni 1950. a. Üks esimese Eesti Entsüklopeedia rajajatest. Tegeles suures osas Instituudis organisatoorsete küsimustega. Artur Vassar ei evakueerunud sõja ajal. Kaitses sakslaste ajal ka doktoriväitekirja TÜs arheoloogia erialal. Kruus oli Nõukogude võimu taastamisel see, kes Vassari eest kostis ja seisis. Edaspidi Vassari uurimisteemaks varema perioodi Eesti ajalugu (enne 1917. aastat)
VANAKREEKA TEATER V sajand eKr oli Antiik-Kreeka ühiskonna õitseaeg. Sel perioodil kujunes Atika maakonna ja selle pealinna Ateena osa kogu Kreeka kultuurielus niivõrd oluliseks, et kogu ajajärk (V-IV sajand) nimetati kirjandusloos atika ajajärguks. Juhtivaks kirjandusliigiks sai DRAAMA kreeka keeles 'tegevus' kirjandusliik, milles sündmustest jutustamine asendus nende näitliku esitamisega ning kuulaja vaatajaga. Antiikteatris tähendas draama tegevuse kujutamise viisi. Neid oli kaks: traagiline ja koomiline. Mõlema algus oli seotud rituaalidega, mis ajapikku muutusid vaatemängulisemaks ning meelelahutuslikumaks. o Rahvaste kommetes on ikka olnud tähtsal kohal jäljendavad, miimilist laadi mängud, kuna tegevuse imiteerimine pidi kaasa aitama selle õnnestumisele. Taoliste mängude iseloomulikuks jooneks oli maskeerimine, jumala või looma maski kandmine, sest maski kandev...
6. Kerge, K. Nüüdistekstid: Kas suunamatu keelemuutus? // Keel ja Kirjandus, 1998, nr. 4, lk. 225-235. 7. Kull R. Kas kindel või lagundatud kirjakeel? // Keel ja Kirjandus, 2000, nr.1, lk 5-7. 8. Merilai, A. Saro, A. Annus, E. Poeetika. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2003 9. Mäger, M. Eesti keele õpik. Tln: Valgus, 1989 10. Raun, A. Eesti keele etümoloogiline teatmik. Trt.: Maarjamaa, 2000 11. Vetemaa, E. Hõbedaketrajad. Tallinn, 1977 12. Vääri, E. Kleis, R. Silvet, J. Võõrsõnade leksikon. Tln.: OÜ Kirjastus Valgus, 2000 13. Eesti kirjakeele seletussõnaraamat (www.keelevara.ee) 14. Erelt, M. Erelt, T. Ross, K. Eesti keele käsiraamat 1997. (http://www.eki.ee/books/ekkr/ ) 15. Keelenurk (http://www2.epa.ee/keel/valik.htm) 16. Leemets, T. Uuemaid inglise laene. (http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid/inglise.html) 17. Vikipeedia (http://et.wikipedia.org/wiki/Perestroika)
uut ajaloo kirjutamist ja uurimisorganisatsiooni paika panema. Tema keskne toimimine kestis kuni 1950. aastani, kuni ta natsionalistiks tembeldati ja sügisel 1950. vangistati. Tagasi tulles ta enam sisuliselt keskset rolli administratiivselt ei etendanud. Vaimses mõttes oli tema roll oluline. TA loomisega hakati TA allasutustena looma erinevaid uurimisinstituute. 1947. a loodi Eesti NSV TA Ajaloo Instituut, selle instituudi loomine toimus Tartus, instituudi direktoriks sai Richard Kleis ja tema puhul võiks tõdeda seda, et temast kujunes kõige olulisem abimehi Ants Kruusile selle uue organisatsiooni väljakujundamisel. Hiljem Kleisi vb tuntaks hoopis rohkem Eesti entsüklopeediate kaudu. Richard Kleis on see, kes on tõlkinud väga olulise Eesti ajaloo allika - Läti Henriku kroonika. Teadlasena ta väga silmapaistev tegelane ei olnud, aga kõik administratsiivsed võtmepositsioonid tema käes.
(Harri Moora) ja Ajaloo sektor (Artus Vassar) ja 16 teadlast. 1951 koliti Tallinna, 1955 kaheks sektoriks oktoobri eelse (Vassar) ja oktoobrijärgse ajaloo (al 1961 H. Aremäe, enne teda kahvatud tegelased, tõsine ajaloolane tegeles Eesti Vabariigiga) sektoriks. 1956 28 teadurit, sh kaks doktorit (Marta Schmiedehelm) ja 17 kandidaati. Schmiedehelm kaitses uuesti kuna esimest korda kaitses Saksa okupatsiooni ajal nagu Vassar. Ajaloo Instituudi juhid 1946-1950 Richard Kleis, 1950-1951 Gustav Naan, 1951-1968 Viktor Maamägi, 1968-1974 Juhan Kahk (parimaid agraarajaloo uurijaid), 1974-1985 Karl Siilivask, 1985-1990 Raimo Pullat, 1990-1992 Rein Helme, 1992-1997 Teet Veispak, 1997-2005 Priit Raudkivi. Alates 2005 läks Ajaloo Instituut Teaduste Akadeemia alt Tallinna Ülikooli alla. Nõukogude Eesti ajaloo koostamine ja kirjutamine Teaduste Akadeemia ülesanne. Eesti NSV ajalugu I-III plaaniti neli osa aga ei suudetud kontrollorganitele sobivalt seda teemat käsitleda
seda osalt tänaseni. Öpik oli üks oma põlvkonna väljapaistvamaid astrofüüsikuid. Ernst Öpik on tegutsenud ka heliloojana. Alfred Koort esimene eesti filosoofiateadlane, kes rajas ka vastava terminoloogia. Johannes Aavik eesti keeleteadlane. Algatas maailmamastaapideski ainulaadse keeleuuendusliikumise. Oskar Loorits eesti rahvaluule teadlane. 1927.a. asutas Eesti Rahvaluule Arhiivi. Richard Kleis eesti ajaloolane ja filoloog. Tegeles olulisel määral teadustööga, oli esimese "Eesti nõukogude entsüklopeedia " (ENE) toimetuskolleegiumi liige, toimetas "Antiigileksikoni " ning tõlkis Läti Henriku kroonika eesti keelde. Anton Hansen Tammsaare 20. sajandi eesti kriitilise realismi kõige silmapaistvamaid esindajaid. Hugo Raudsepp silmapaistvaim iseseisvusaegne näitekirjanik (külakomöödiad ,,Mikumärdi", ,,Vedelvorst") Ado Vabbe eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog
kasutada sidesõna „ja“ või koma). Kui teose ilmumisaasta pole teada, kasutatakse lühendit s.a. (sine anno – ld aastaarvuta). 3.5.2. Raamatu bibliokirje 1. Autor(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri: alapealkiri. Osa/köide. Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Vahtre, L. (1994). Eesti kultuuri ajalugu. Tallinn: Jaan Tõnissoni Instituudi Kirjastus. Vääri, E., Kleis, R., Silvet, J. (2000). Võõrsõnade leksikon. 6. tr. Tallinn: Valgus. 2. Pealkiri. (Ilmumisaasta). / Koostaja(d)/Toimetaja(d). Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Eesti statistika aastaraamat. 2006. Statistical Yearbook of Estonia. (2006). / Toim S. Maanso. Tallinn: Statistikaamet. Kalevala. (1985). / Koost E. Lönnrot. 3. tr. Tallinn: Eesti Raamat. 3.5.3. Artikli bibliokirje 1. Artikli autor(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri
Ülikoolis, Tallinna Tehnika Ülikoolis, Tartu kunstikoolis Pallas, Riigi Kõrgemas Kunstikoolis, Tallinna Konservatooriumis, Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ja Kõrgemas sõjakoolis 8. Arenes teadus teadust tehti kõrgkoolides, instituutides, teaduslikes seltsides( Õpetatud Eesti selts, Eesti Loodusuurijate selts, Akadeemiline ajalooselts), 1938 loodi Eesti Teaduste Akadeemia (ETA) 1930-il aastail anti välja Eesti Entsüklopeedia (EE), toimetajaks Richard Kleis. Peatähelepanu oli suunatud rahvusteadustega tegelemisele. Näiteks arendati eesti keelt (Johannes Aavik (mõtles välja uusi sõnu), Johannes Voldemar Veski (koostas Eesti Õigekeelsussõnastiku), Andrus Saareste (uuris Eesti murdeid). Varasemad ajaloohinnangud olid antud kas läbi baltisakslaste või venelaste vaatenurga, nüüd lähtuti eesti rahva seisukohalt. Tuntumad ajaloolased: Harri Moora
mingis eas isa saadab oma poja reisima, et ta saaks end harida. Külastati nii tarku õpetlasi, filosoofe, ka igasugu pühamuid, nt Delfi oraaklit. Roomlaste hulgas muutuvad hinnatuks reisid igasugu eksootilistele maadele. Reisidel muutub oluliseks ka vaatamisväärsuste külastamine. Inimeste liikuvus on hilise vabariigi ajajärgul suur, on palju liikuvaid elukutseid ning tavaliseks sai liikumine kas provintsidest Rooma linna või Rooma linnast provintsidesse. Lugeda: Richard Kleis ,,Antiik kirjanduse ajalugu" Rooma vabariigi ajajärgu kirjandus; ,,Rooma kirjanduse antoloogia" Ennius, Plautus, Terentius; Cicero ,,I kõne Catilina vastu"; Caesar ,,Märkmed Gallia sõjast"; Catulluse kõik luuletused; Lucretiuse tekstid Rooma Vabariigi lõpp Kuigi vallutussõdadega 3saj eKr oli Rooma saavutanud suurriigi staatuse, riik oli jõukas, kultuur edenes jne, siiski süvenesid sotsiaalsed probleemid. Kasvas proletaaride hulk, talupojad vaesusid jne
okupatsiooni ajal Eestis (Arheoloogia sektor). Teaduste- akadeemia keskuseks kujunes Tartu. 1950 teadusteakadeemia viidi üle Tallinnasse, muudeti 1955 aastal teadusakadeemia struktuure. Nimetati ümber Eesti ajaloo sektor oktoobri eelseks sektoriks. Lisatakse juurde oktoobri järgse sektori (1917 oktoobri revolutsioon), sotsialismi ajalooga. Ajaloo instituut laienes, koosseis suurenes (etnoloogia, sotsioloogia sektorid). 1980ks aastaks ajaloo instituudis töötas 150 inimest. Richard Kleis, 1947-1950 käivitas ajaloo instituudi tööd ning juhtis seda. Viktor Maamägi, 1951-1968, juhtis ajaloo instituuti kõige kauem. Gustav Naan, 1950-1951, NSVL'us tuntud kosmoloog, teograafiaga tegeles, essee "Võim ja vaim" väga populaarne teos, Moskva meelne stalinist. 1947 loodi EKP KK Partei Ajaloo Instituut. Keskmeks oli Moskvas asunud instituut. Ülesandeks uurida kommunistliku partei ajalugu Nõukogude Liidus, marksismi ja sotsialismi ajalugu maailmas
EESTI KESKAEG 06.02.12 Keskajal ei olnud Eestit ja see periood mida me räägime, ei ole keskaeg. Suurel määral see Eesti piiride loomine on aset leidnud keskajal. Kui me räägime sellest, et sellises rahvusriikide ajaloo ettekujutuses vastab üks riik ühe rahva asualale, siis tegelikult ühe poliitilise üksuse elanikkond on üheks rahvaks homogeniseeritud alles riigi poolt, administreeriva tegevuse poolt, kus kesksel kohal on kirikupoliitika ja koolipoliitika. Kui me räägime keskajast, siis me peame arvestama, et ka Eestis puudus eesti kirjakeel, mis oleks ühendanud Lõuna- ja Põhja-Eestit, kes räägivad ju erinevaid dialekte. Kui arheoloogid ja ajaloolased kirjutavad minevikust, siis nad kasutavad mõisteid erinevalt, nt ei saa rääkida Võrumaast, sest Võrumaad ei olnud olemas. Poliitilist üksus Eesti, mis vastaks tänapäeva Eestile, ei ole olnud enne 20. sajandit. Samas keskaegsed autorid kasutasid mõistet Estland sellises tähenduses nagu tänap...
Suurema elektrijuhtivuse saavutamiseks kantakse grafiidiosakeste peale elektrokeemilisel teel õhuke vasekiht. Seejärel vasetatud grafiidiosakesed ja vasepulber segatakse, pressitakse survel 400 MPa ning paagutatakse 750 0 C juures 2 tundi. Sel viisil valmistatud materjalis on pidev voolujuhtiv karkass, millega tagatakse hea elektrijuhtivus, piisav materjali tugevus ja head liugeomadused. (täiendakse lähiajal) 74 Soovitatav kirjandus 1. I. Kleis Triboloogia lühikursus Tallinn 1996 2. P.Kulu, J.Kübarsepp, A.Laansoo, J.Pirso. L.Valdma. Metalliõpetus ja metallide tehnoloogia II Metallide tehnoloogia 2. TTÜ kirjastus. Tallinn 2001 3.A.D. Sarkar. Friction and wear. Academic Press. 1980 4. G.W. Stachowiak, A.W. Batchelor. Engineering Tribology. (Tribology series, 24) Elsevier, 1993 D.N. Garkunov. Tribotehnika M. Masinostroenie, 1985 (vene keeles) 75
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA pu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
