1.Arhailine ajajärk (kuni 5. saj. eKr) 2. Atika ajajärk e klassikaline periood (5.-4. saj. eKr) 3. Hellenismi ajajärk (3.-1. saj.eKr) 4. Rooma impeeriumi ajajärk(1.-6. saj. pKr) Arhailist ajajärku jagatakse omakorda veel kolmeks perioodiks: 1. kirjanduseelne periood ("Homerose-eelne") 2. vanimaid kirjanduslikke mälestisi (Homerose eeposed, Hesiodose looming) 3. antiikaja orjandusliku ühiskonna ja riigi tekkimise perioodi kirjandus (Kleis 1965:12-13) 1.2 Kirjanduseelne periood Veel 19. saj. arvati kreeka rahva ja kirjanduse ajalugu algavat 8. saj. eKr. Tänapäeval jälgitakse tänu arheoloogilistele avastustele Kreeka asukate kultuuriajalugu juba kolmandast aastatuhandest eKr. Teise aastatuhande alguseks eKr oli Kreetal kõrgelt arenenud kunst ja kirjaoskus. Algne hieroglüüfkiri asendus lineaarkirjaga, mis aga hilisemal desifreerimisel osutus Kreeka silpkirjaks. Teise aastatuhande
MAALI ANALÜÜS 1. "Kevad" ("Primavera"), Sandro Botticelli, 1478 2. Teos on teostatud temperatehnikas. Temperatehnika vees lahustuvate värvidega, mille sideaineks on munakollane, liim, mesi jm.,kunstiteoste loomise tehnika. (Kleis, R., Silvet,J. ,Vääri, E. Võõrsõnade leksikon. 1981. lk 611) 3. Maal on seina- ehk monumentaalmaal (paneelil) 4. Taies on temaatika järgi antiikmütoloogiline maal 5. a) Teos kujutab armastusjumalanna aeda. Kuna teos pidi kaunistama pulmakambri kõrvaltuba, oli Botticelli igale detailile mõelnud ja sümbolite kaudu edasi andnud. Ümmargused kuldsed viljad puudel viitavad kuldsetele ringidele tellija (Medicite)
Tema sünniaeg jääb vahemikku 630-612, surmaajaks dateeritakse 570 eKr, kuigi see pole päris kindel. Sünnikohaks arvatakse olevat kas Eresos või Mytilene, mis on Lesbose linnad. Enamik ta kirjatööst on hävinenud, kuid ta maine on säilinud. Biograafia Arvatakse, et Sappho oli Skamandronymose ja Cleisi tütar ning tal oli kolm venda. Sapphos oli ilmselt abielus. On ka leitud tõendeid, et tal võis olla tütar Kleis, kellele Sappho mitmeid luuletusi pühendas. Sappho rajas Mytileneses tütarlasteringi, kus õpetas tüdrukutele kombeid ja kodumajapidamist. Ehkki Vana-Kreekas ei olnud kombeks tüdrukuid harida, siis Lesbose saarel oli neidude kasvatus vabamas vormis. Seega arvatakse, et tütarlasteringis võis Sappho õpetada ka kehalise naudingu võtteid. Looming Oletatakse, et Sappho kirjutas umbes 12 000 värssi, neist säilinud ainult 193 fragmenti ja
Kuna eestikeelses tekstis kasutatakse sageli ka võõrkeelseid nimesid, mille puhul mitmete tähtede ja täheühendite hääldus asjaomases keeles on eesti kirjaviisi seisukohalt erinev, siis on ÕS 2013-es olema ka teistkeelsete nimede hääldamise juhised (Erelt jt, 2013). Võõrsõnade leksikon on mõeldud kõigile, keda huvitab võõrsõnade õigekiri, tähendus, muutmine või päritolu. Leksikon sisaldab peale võõrsõnade ka tsitaatsõnu ja vähesel määral laensõnu (Vääri, Kleis, Silvet, Paet, Rehemaa, 2012). Võõrsõnade leksikoni alguses on kasutusjuhend, kus on iga nö alateema kohta väljatoodud vajalik informatsioon. Näiteks: märksõnad on esitatud tähestikulises järjestuses sõnavahet arvestamata, poolpaksus kirjas. Tsitaatmärksõnad on kursiivkirjas (Vääri jt, 2012). Hääldus antakse nendel tsitaatsõnadel, millel see erineb kirjapildist, ja ka mõnel muul sõnal, millel on vaja näidata rõhku. Palatalisatsiooni ei näidata
vahel kadusid. Levis retooriline haridus, arenesid filoloogia ja õigusteadus. Kunstile oli omane väline sära ja sisu vaesumine. Loodi palju kolossaalseid ehitisi. Portreemaal ja skulptuurportree arenesid. Kirjandus Rooma kirjandusse saabus hõbedane ajajärk ¹. ,,Kirjanduselu keskuseks jäi endiselt Rooma, kirjandus tugines peamiselt kohalikule rooma traditsioonile, vabanedes otsestest kreeka mõjudest," kirjutab Kleis. (Kleis 1974: 94). Poliitiline teema kirjanduses kaotas tähtsuse ning muutus keisrite tegude lipitsevaks ülistuseks. Teater lõi täielikult lahku kirjandusest seal etendati miime, atellaane, pantomiime ja pakuti eelkõige veriseid vaatepilte. Tõsine näidend lavateosena kadus ja muutus puhtkirjanduslikuks lugemisdraamaks. Rooma kirjanduse tase üldjoontes langes, hoolimata mõnest progressiivsest joonest. Kirjanduslooming kasvas aga kvantitatiivselt, kirjanike hulka ilmus mitmeid provintsiaale
[Võrguteavik] Tartu Ülikool; Epner, Luule: Draamateooria probleeme. 2. [Võrguteavik] Tartu Ülikool Hamacher, Bernd: Aspekte der Dramenanalyse. In: Arbeitsbuch: Literaturwissenschaft. Hg von Thomas Eicher u. Volker Wiemann. 3., vollständig überarbeitete Auflage 2001. Paderborn / München / Wien / Zürich 2001, S. 133-170 Ihonen, Markku: Sissejuhatus kirjandusteooriasse . Soome keelest tõlkinud Pärt Lias. Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1996. Kleis, Richard:Antiikkirjanduse ajalugu. Tallinn 1980. Neithal Reet; Lehte Tavel: Mis on mis kirjanduses : kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn: Koolibri 1999. Vogt, Jochen: Einladung zur Literaturwissenschaf.t München 2001. (ka kodulehekülg http://www.uni-essen.de/literaturwissenschaft-aktiv/einladung.htm) Kordamiseks, edasi mõtlemiseks Mille poolest on draamateosed erilised? Kuidas jaotub näidendi tekst, milliseid osi saab eristada?
[Võrguteavik] Tartu Ülikool; Epner, Luule: Draamateooria probleeme. 2. [Võrguteavik] Tartu Ülikool Hamacher, Bernd: Aspekte der Dramenanalyse. In: Arbeitsbuch: Literaturwissenschaft. Hg von Thomas Eicher u. Volker Wiemann. 3., vollständig überarbeitete Auflage 2001. Paderborn / München / Wien / Zürich 2001, S. 133-170 Ihonen, Markku: Sissejuhatus kirjandusteooriasse . Soome keelest tõlkinud Pärt Lias. Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1996. Kleis, Richard:Antiikkirjanduse ajalugu. Tallinn 1980. Neithal Reet; Lehte Tavel: Mis on mis kirjanduses : kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn: Koolibri 1999. Vogt, Jochen: Einladung zur Literaturwissenschaf.t München 2001. (ka kodulehekülg http://www.uni-essen.de/literaturwissenschaft-aktiv/einladung.htm) Kordamiseks, edasi mõtlemiseks Milline on dramaatika zanriline liigitus? Mille poolest erineb tragöödia komöödiast ning draama omakorda neist mõlemast
02.2018 Musttihane https://www.eoy.ee/rasvatihane/tihased/musttihane 5.02.2018 Sinitihane https://www.eoy.ee/rasvatihane/tihased/sinitihane 6.02.2018 Põder, J. Tutt-tihanehttp://www.looduspilt.ee/loodusope/index.php? page=liigitutvustused_liik&id=236 6.02.2018 Tutt-tihane https://www.eoy.ee/rasvatihane/tihased/tutt-tihane 6.02.2018 Salutihane https://www.eoy.ee/rasvatihane/tihased/salutihane 6.02.2018 Põhjatihane https://www.eoy.ee/rasvatihane/tihased/pohjatihane 6.02.2018 Kleis, R. Pürkop, H. Riikoja, H. Veski, J. V. 1938. Väike entsüklopeedia III trükk. Tartu: Loodus
Metzler 1996. Eagleton, Terry: Literary Theory: An Introduction. Blackwell 2005. Freud, Sigmund: Nali ja selle seos teadvustamatusega. Tõlkinud Mari Tarvas. Tänapäev 2008. Freud, Sigmund: Unenägude tõlgendamine. Tõlkinud Anne Lill ja Mari Tarvas. Tänapäev, Tallinn, 2007. Ihonen, Markku: Sissejuhatus kirjandusteooriasse . Soome keelest tõlkinud Pärt Lias. Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1996. Kleis, Richard:Antiikkirjanduse ajalugu. Tallinn 1980. Neithal Reet; Lehte Tavel: Mis on mis kirjanduses : kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn: Koolibri 1999. Schönau,Walter, Joachim Pfeiffer: Einführung in die psychoanalytische Literaturwissenschaft. 2., aktualisierte und erweiterte Aufl. Stuttgart, Weimar 2003. Vogt, Jochen: Einladung zur Literaturwissenschaf.t München 2001. (ka kodulehekülg http://www.uni-essen.de/literaturwissenschaft-aktiv/einladung
Oli kõrgest soost neidude kasvatajanna. Armastuse ja tunnustuse märgiks kutsuti teda Lesbose ööbikuks, kümnendaks muusaks ja graatsiate õeks. Ta kirjutas kõigest, mida inimene võib armastada. Oli väga osav kirjeldaja. Sappho luulet iseloomustab elurõõm, tugevad emotsioonid, kirg, erootilisus, kirjutab suhetest, unistustest, pettumustest. Kirjutas aioolia murdes. Elust: pärines aristokraatlikust perest, abiellus rikka kaupmehega ja tal oli tütar Kleis. Asutas muusika -ja luulekooli tütarlastele ja naistele, kelle ajastu sotsiaalpoliitilised tavad olid mõistnud harimatuks jääma. Koolis õpetas ta muusikat, luulet, tantsu ja kombeid. Armastas oma õpilasi ja see andis põhjust süüdistusteks, nagu oleks ta olnud teise naistega homoseksuaalsetes suhetes. Tal oli sotsiaalne eesmärk ja ülesanne: sensuaalse teadlikkuse ja seksuaalse eneseväärikuse õpetamine
kirjastus 2012 2. Priit Kulu, Daniil Arensburger, Andres Laansoo, Feodor Kommel, ,,Materjaliõpetus: Juhendmaterjalid ja ülesanded materjalitehnika bakalaureuseõppe kodutöödeks", TTÜ kirjastus 2003 3. Enn Hendre, Priit Kulu, Jakob Kübarsepp, Tiit Metusala, Olev Tapupere, ,,Materjalitehnika", TTÜ kirjastus 2003 4. C. W. Wegst, ,,Stahlschlüssel", Marbach : Verlag Stahlschlüssel Wegst, 2004 5. Ilmar Kleis ,,Masinaelemendid. Konspekt bakalaureuseõppeks", Tallinn 2005 6. CES Edupack 2005 7. http://matweb.com/ 8. http://engineershandbook.com/ 10
,,ruumile". Ja von Wright lisab, et Aristotelese ruumifilosoofia on topos'e mitte khora teooria. [Wright, G. H. von, 1996, lk. 105] Ladina-Eesti sõnaraamat annab spatium'ile koguni 6 suurt vasteperekonda (rühma): 1. ruum; 2. suurus, ulatus; 3. ruumivahemik, vahe, vahemaa, kaugus; 4. ajavahemik, vaheaeg; ajajärk; tähtaeg; vältus; aeg; 5. võitlusväljak, areen; võidusõidurada, jooksurada; jalutuskoht, jalutuskäik; 6. silbi kvantiteet. [Kleis, R. jt., 1986, lk. 611] Nagu näeme on sõna niivõrd abstraktne (üldine), et aeg, ruum, suurus jne. on n.ö. ühes katlas. Kreeka-Eesti Uue Testamendi õppesõnastikus antakse sõnale topos samuti palju tähendusi-vasteid: koht, paik; ruum; koht raamatus; istekoht; seisund, amet; võimalus, juhus, ajend; sadam. [Lepajõe, M., 2002, lk. 102] Olukord pole siingi parem. Sõna khora ei esine ilmselt Uues Testamendis, seepärast see puudub ka eespoolnimetatud õppesõnastikus.
Riiuli vaheplaadiks saab kasutada terasplaati paksusega 5 mm. Materjal S235J2G3. Konsoolideks on nelikanttorud 50x50x2,5, materjal S355J2H. Keevisõmblused kaatetitega 4 mm ümber liite perimeetri. Riiuli ja seina ühendus poltidega M10-8.8, eelpingutusjõud FE = 12 kN. Kasutatud kirjandus 1 1. Jürgenson A. Tugevusõpetus. Tln., Valgus, 1985. 2 2. http://www.ruukki.com/ee , august 2006 3 3. Rautaruukki terastooted. Käsiraamat. Otava, 1996. 4 4. Kleis I. Masinaelemendid. Konspekt bakalaureusõppeks. Tln., 2005 5 5. Dobrovolski V.A. jt. Masinaelemendid. Tln., Valgus, 1971. 6 6. http://www.bossard.com , august 2006 7 7. Bossard. Kataloog. 1995. 8 8. http://www.balticbolt.ee/ , august 2006 9 9. Strizak V. Lahtivõetavad liited. Tln., Valgus, 1984 10 10. Masinaehitaja käsiraamat, köide II. Koost. H. Lepikson. Tln., Valgus, 1971 11 11. .. -. .1., ., , 1982 Lisa Tabel 1
KIRJANDUSE LOETELU 1. Ahmotov, N. 1974. Anorgaaniline keemia. Tallinn: Valgus. 2. ENE 2 = Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 2. köide. 1987. Tallinn: Valgus. 3. Karik, H.; Palm, U.; Past, V. 1981. Üldine ja anorgaaniline keemia. Tallinn: Valgus. 4. Korzev, P. 1963. Keemia teatmik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. 5. Timotheus, H. 1999. Praktiline keemia. Riia: Avita. 6. Vlassov, L.; Trifonov, D. 1970. Huvitavat keemiast. Tallinn: Valgus. 7. VSL = Kleis, R.; Silvet, J.; Vääri, E. 1983. Võõrsõnade leksikon. Tallinn: Valgus. 7 LISAD Joonis 1 Joonis 4 Joonis 2 Joonis 5 Joonis 3 Joonis 6 8 Joonis 7 9
Ta oskas veenvalt tõestada oma väiteid ning pakkuda kuuljatele naudingut. Võrreldes tänapäeval peetud riigimeeste kõnede, siis on tunda suurt vahet. 8 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Kallas, T. (2007) Isalt pojale. Postimees (http://www.postimees.ee/010907/esileht/kultuur/280338.php 2. Jaak Uibu sõnavõtt 30.09.05 http://www.raki.ee/index.php? page=66&action=article&article_id=47 3. Kleis, R . (1980). Antiikkirjanduse ajalugu. Tallinn: Valgus. 4. Aava, K. (2006). Õppematerjalid magistrantidele aines ,,Retoorika"; www.tlu.iva.ee Pildid: http://web.mac.com/heraklia/Caesar/contemporaries/cicero/index.html http://www.the-romans.co.uk/augustus.htm
hakkama. Lõpuks aga said kauakirutud joonised tehtud ning aruannegi, mida te hetkel käes hoiate, valmis kirjutatud. Valmistootena peaks see valts muutma mõõkade valmistamise meistrite käe all hulga lihtsamaks, andes taaskehastajatele ning kollektsionääridele võimaluse saada neid muljetavaldavaid ning töökindlaid relvi soodsama hinnaga. Kui vähegi võimalust on, sooviks ka ise selle masina oma sepikotta valmis meisterdada. 10. Kasutatud kirjandus Kleis, I. Masinaelemendid. Konspekt bakalaureuseõppeks.TTÜ, Tallinn, 2005. Dunajev, P., Lelikov, O. Masinaelementide projekteerimine. Kursusetööd. Tallinn, ,,Valgus," 1989. Itskovits, G., Kisseljov, V., Tsernavski, S., Bokov, K., Panits, B. Masinaelementide projekteerimine. Tallinn, ,,Valgus," 1976 Purde, M. Tolerantsid ja istud. TTÜ, Tallinn, 2005. http://www.skf.ee http://www.osoran.ee/osoran02ee/osoran01ee01.htm 11. Lisad 1. Lähtemäärang 2. Võlli detailijoonis 3
KIRJANDUSE LOETELU 1. Ahmotov, N. 1974. Anorgaaniline keemia. Tallinn: Valgus. 2. ENE 2 = Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 2. köide. 1987. Tallinn: Valgus. 3. Karik, H.; Palm, U.; Past, V. 1981. Üldine ja anorgaaniline keemia. Tallinn: Valgus. 4. Koržev, P. 1963. Keemia teatmik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. 5. Timotheus, H. 1999. Praktiline keemia. Riia: Avita. 6. Vlassov, L.; Trifonov, D. 1970. Huvitavat keemiast. Tallinn: Valgus. 7. VSL = Kleis, R.; Silvet, J.; Vääri, E. 1983. Võõrsõnade leksikon. Tallinn: Valgus. LISAD Joonis 1 Joonis 4 Joonis 2 Joonis 5 Joonis 6 Joonis 3 Joonis 7
Pleenum märkis, et nõukogulikku ülesehitustööd meie vabariigis on suuresti takistanud EK(b)P Keskkomitee büroo ja mõnede juhtivate seltsimeeste töös esinenud tõsised vead mis seisnevad võitluse puudumises kodanliku natsionalismiga. [---] Kodanlikud natsionalistid Kruus, Andresen jt. tegid otsekohe pärast Nõukogude Eesti vabastamist kõik, et anda ülikoolis juhtivad kohad oma mõttekaaslastele (Kleis, Moora, Valdes jt.), kes kasutasid neid positsioone parteivastaseks poliitikaks. Igati kaitstes ja edutades tagurlikke elemente, takistati edumeelsete teadlaste ja õppejõudude tööd. Selle näiteks on ka ebaõige teaduslike kraadide omistamine kodanlikele spetsialistidele (Maiste-Aller, Elango jt.), ilma nende kodanlikus Eestis ja saksa okupatsiooni ajal kirjutatud dissertatsioone ja teaduslikke töid läbi vaatamata. Enamikus need tööd on aga antimarksistlikud, idealistlikud ja
keeleliselt lõplikult redigeerimata, temas võib leida mõningat järjekindlusetust ja vasturääkivusi. Käesoleva tõlke aluseks on I. Bywateri väljaanne: "Aristotle on the Art of Poetry, a revised text with critical introduction, translation and commentary by I. Bywater" (Oxford, 1909). Peale selle on tõlkijal kasutada olnud S.H. Butcheri (New York, 1951, 4. tr.) ja R. Kasseli (Oxford, 1968, 2. tr.) väljaanded ning tõlgetest: R. Kleis, katkendid "Kreeka kirjanduse antoloogias", Tallinn, 1964, lk. 459-468; H. Stich, Leipzig, 1887; E.G. Schmidt, Leipzig, 1972; V. Appelrot, Moskva, 1957, 1. tr. 1893; N. Novosadski, Leningrad, 1927; M. Gasparov, Moskva, 1978 (raamatus "Aristotel' i antichnaja literatura", lk. 111-163). Juhtudele, kus tõlkija on kõrvale kaldunud Bywateri poolt aktsepteeritud tekstist, eelistades erinevat käsikirjalist lugemit, erinevat konjektuuri või tõlgendust, on osutatud vaid siis, kui teine
toodud sõnad, milles esineb sõna mälestus. Teises osa moodustavad need laused, kus on lauses on viidatud ajale, millal mälestus sai teoks. Töö kolmandas osas on mälestuste eri liigid, mida esines vähem. Töö eelviimases osas on analüüsitud kirjaniku metafüüsilise mõõtme kasutamist. Töö lõpus on kokkuvõte ja kasutatud allikad. Raskemate väljendite tähenduse leidmiseks kasutasin võõrsõnade leksikoni (Võõrsõnade leksikon 1983, autorid on Kleis jt) ja internetti. Abimaterjalina teose mõistmiseks on kasutatud raamatu järelsõna. 1. RAAMATUS ESINEVAD MÄLESTUSED 1.1 ,, Mälestus tähendus Mälestus - mällu jäänud, mälus talletunud elamus või taju, mälupilt millestki või kellestki. - see, mis on saadud, säilitatud või säilinud meenutamaks midagi või kedagi; mälestis, mälestusese. 1.1.1. Mälestused
3,14 tööressursist L10h = 16000 tundi. Üherealise radiaalkuullaagri 16007 tööressurss L10h = 730700 tundi. Laagri mõõtmeid: sisevõru läbimõõt d = 35 mm, välisvõru läbimõõt D = 62 mm, laius B = 9 mm. Tihendi valime samast kataloogist. Sobib tihend: G 35x45x4 Kasutatud kirjandus 1 1. http://www.sew-eurodrive.com , august 2005 2 2. Kleis, I. Masinaelemendid. Konspekt bakalaureusõppeks. Tallinn., 2005 3 3. Jürgenson, A. Tugevusõpetus. Tallinn., Valgus, 1985. 4 4. Tiidemann, T. Mõõtmed ja tolerantsid : kvaliteedikeskne praktiline käsitlus. Tallinn, 2000. 5 5. http://www.bossard.com , august 2005 6 6. http://www.alas-kuul.ee , august 2005 7 7. http://www.skf.com , august 2005 Lisa 1 Tabel 1. Tinglik hõõrdenurk (hammasvöö materjal tinapronks, teo materjal teras)
millestki midagi ei tea, aga harituks." Lk 47 · ,,Minu kangelane, keda ma kõigest hingest armastan, on Tõde!" ,,Sevastoopol mais" (1855) lõpplause. 14 Kasutatud kirjandus: · I. Artma, J. Sarapuu ,,Maailmakirjanduse õpik. Vene kirjandus keskkoolile" 2001 · T. Aunin, L. Listra, H. Mattisen ,,Väike maailmakirjanduse leksikon" 1999 · R. Kleis, P. Tarvel, J. V. Veski ,,Eesti Entsüklopeedia" VIII (Tanulane Yvon) 1937 · Eesti Entsüklopeediakirjastus ,,Eesti entsüklopeedia 9" (sun türg) 1996 · Kirjastus Valgus ,,Eneke 4. Õpilase teatmeteos"(suunurk y) 1986 · Tatjana Suhhotina-Tolstaja ,,Minu isa surm ja tema lahkumise tagapõhi" 1978 · E. Pillesaar ,,Tolstoi läheduses" 1960 · http://et.wikipedia.org/wiki/Lev_Tolstoi Pildid : · http://www.nrg.tartu
pyramidalis, e; sphenoidalis, e. 1) Nimetage 3. deklinatsiooni tunnus? 2) Mitmenda deklinatsiooni nimisõnadel on Nom.Pl. lõpp es ? 3) Mis soost nimisõnadel on Nom.Pl. lõpp a ? 4) 2. rühma omadussõnadel Nom.Pl. lõpp on ... 5) 1. rühma naissoost omadussõnadel Gen.Pl. lõpp on ... , kesk- ja meessoost omadussõnadel on ... . 6) 3. deklinatsiooni nimisõnadel Gen.Pl. lõpp on -um ja ... . Um on siis, kui ... Kasutatud kirjandus Gross, L., Kleis, R., Torpats, Ü. (1986). Lingua latina in medicina. Tallinn: Valgus. Hindikainen, A. (2009). Ladina keel algajatele. Tartu: Eesti Maaülikooli keelekeskus. Rein, K. (2008). Ladina keel meditsiinierialadele. Tallinn: Eesti keele Sihtasutus.
põhiseadusega. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Samas peame arvestama, et vabadus tähendab vastutust ja seaduste täitmist, et mitte kahjustada teiste inimeste ja kogu ühiskonna huve. 14 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eckstein Harry ,,Stabiilse demokraatia teooria" 1990 2. Ilu Elmar ,,Rooma eraõiguse alused" 2001 3. Kleis Richard; Räägo Richard ,,Majandusteadus ja kodanikuõpetus" 1939 4. Peep Viljar; Kama Priit ,,Kodanikuõpetus" 1996 5. Raudla Heiki ,,Kodaniku raamat" 2002 6. Sepp Ene ,,Kodanikuõpetusest ja õppekavadest" 1996 7. Wiingaard Helge ,,Demokraatia - väärtuslik väljakutse" 1999 15 16
1. ENE 1, lk. 136 2. ENEKE 1, lk. 43 3. "21 maailmakuulsat väejuhti" 2003. a. 4. "Maailma ajalugu sõnas ja pildis" 2003. a., lk. 38 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Aleksander_Suur 6. http://images.google.ee/images? hl=et&source=hp&q=aleksander+suur&lr=&um=1&ie=UTF-8&ei=xEvbSpnlD4rJ- QaTqcXIDQ&sa=X&oi=image_result_group&ct=title&resnum=4&ved=0CCAQsAQ wAw 7. Sergei Zebelev, Aleksander Suur, tõlkinud Richard Kleis, EKS, Tartu 1929 8. Edison Marshall, Vallutaja Aleksander Suur (ajalooline romaan). Inglise keelest tõlkinud Kalli Karise. Perioodika, Tallinn 1997 9. Stefania Stefani, Aleksander Suur, itaalia keelest tõlkinud Anne Kalling, Koolibri, Tallinn / Alma Littera, Vilnius, 2000 10. Siegfried Fischer-Fabian, Aleksander Suur: unistus rahust rahvaste vahel, saksa keelest tõlkinud Rein Kärner, Olion, Tallinn 2002 11. Ian Worthington, Alexander the Great, Pearson, Harlow, England, 2004 12
17 Kasutatud klirjandus 1. Carr, G Kergejõustiku alused Tallinn, Tänapäev 2001 Lk 293 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Kergej%C3%B5ustik Viimati alla laetud 12.01.2010 3. http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?169626www.raamatukoi.ee Viimati alla laetud 12.01.2010 4. http://uuseesti.ee/18833 Viimati alla laetud 14.01.2010 5. www.miksike.ee/referaadid/kergejõustik Viimati alla laetud10.12.2009 6. Kleis, R Võõrsõnade leksikon Tallinn, Valgus 1983 Lk 663 18 Lisad Lisa 1 Soovitavad sprindinormid POISID HINNE VANUS 100m 200m 400m 12 kuni 13 Rahuldav 16,0 33.0 78,0 Hea 15,0 31,0 73,0 Väga hea 14,0 29,0 69,0 14 kuni 15 Rahuldav 15,0 31,0 72,0
teadlaskaadrit. Seevastu Läänes olid teadus ja õpetamine ülikoolides võrdväärselt esindatud. ENSVs võetakse kurss Teadusteakadeemia (TA) loomisele. Eestis oli selle esimene president Hans Kruus. Kiirkorras loodi ka teadusvaldkondade instituudid, mille seas oli ka Ajaloo Instituut (1947. a). Sellest kujunes olulisim teaduskeskus ajaloo seisukohast vaadatunda. Olulisimaks figuuriks oli kuni 1950. aastani Kruus. Talle oli abiks Richard Kleis, kellest sai 1947. aastal Ajaloo Instituudi direktor, ametis kuni 1950. a. Üks esimese Eesti Entsüklopeedia rajajatest. Tegeles suures osas Instituudis organisatoorsete küsimustega. Artur Vassar ei evakueerunud sõja ajal. Kaitses sakslaste ajal ka doktoriväitekirja TÜs arheoloogia erialal. Kruus oli Nõukogude võimu taastamisel see, kes Vassari eest kostis ja seisis. Edaspidi Vassari uurimisteemaks varema perioodi Eesti ajalugu (enne 1917. aastat)
VANAKREEKA TEATER V sajand eKr oli Antiik-Kreeka ühiskonna õitseaeg. Sel perioodil kujunes Atika maakonna ja selle pealinna Ateena osa kogu Kreeka kultuurielus niivõrd oluliseks, et kogu ajajärk (V-IV sajand) nimetati kirjandusloos atika ajajärguks. Juhtivaks kirjandusliigiks sai DRAAMA kreeka keeles 'tegevus' kirjandusliik, milles sündmustest jutustamine asendus nende näitliku esitamisega ning kuulaja vaatajaga. Antiikteatris tähendas draama tegevuse kujutamise viisi. Neid oli kaks: traagiline ja koomiline. Mõlema algus oli seotud rituaalidega, mis ajapikku muutusid vaatemängulisemaks ning meelelahutuslikumaks. o Rahvaste kommetes on ikka olnud tähtsal kohal jäljendavad, miimilist laadi mängud, kuna tegevuse imiteerimine pidi kaasa aitama selle õnnestumisele. Taoliste mängude iseloomulikuks jooneks oli maskeerimine, jumala või looma maski kandmine, sest maski kandev...
6. Kerge, K. Nüüdistekstid: Kas suunamatu keelemuutus? // Keel ja Kirjandus, 1998, nr. 4, lk. 225-235. 7. Kull R. Kas kindel või lagundatud kirjakeel? // Keel ja Kirjandus, 2000, nr.1, lk 5-7. 8. Merilai, A. Saro, A. Annus, E. Poeetika. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2003 9. Mäger, M. Eesti keele õpik. Tln: Valgus, 1989 10. Raun, A. Eesti keele etümoloogiline teatmik. Trt.: Maarjamaa, 2000 11. Vetemaa, E. Hõbedaketrajad. Tallinn, 1977 12. Vääri, E. Kleis, R. Silvet, J. Võõrsõnade leksikon. Tln.: OÜ Kirjastus Valgus, 2000 13. Eesti kirjakeele seletussõnaraamat (www.keelevara.ee) 14. Erelt, M. Erelt, T. Ross, K. Eesti keele käsiraamat 1997. (http://www.eki.ee/books/ekkr/ ) 15. Keelenurk (http://www2.epa.ee/keel/valik.htm) 16. Leemets, T. Uuemaid inglise laene. (http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid/inglise.html) 17. Vikipeedia (http://et.wikipedia.org/wiki/Perestroika)
uut ajaloo kirjutamist ja uurimisorganisatsiooni paika panema. Tema keskne toimimine kestis kuni 1950. aastani, kuni ta natsionalistiks tembeldati ja sügisel 1950. vangistati. Tagasi tulles ta enam sisuliselt keskset rolli administratiivselt ei etendanud. Vaimses mõttes oli tema roll oluline. TA loomisega hakati TA allasutustena looma erinevaid uurimisinstituute. 1947. a loodi Eesti NSV TA Ajaloo Instituut, selle instituudi loomine toimus Tartus, instituudi direktoriks sai Richard Kleis ja tema puhul võiks tõdeda seda, et temast kujunes kõige olulisem abimehi Ants Kruusile selle uue organisatsiooni väljakujundamisel. Hiljem Kleisi vb tuntaks hoopis rohkem Eesti entsüklopeediate kaudu. Richard Kleis on see, kes on tõlkinud väga olulise Eesti ajaloo allika - Läti Henriku kroonika. Teadlasena ta väga silmapaistev tegelane ei olnud, aga kõik administratsiivsed võtmepositsioonid tema käes.
(Harri Moora) ja Ajaloo sektor (Artus Vassar) ja 16 teadlast. 1951 koliti Tallinna, 1955 kaheks sektoriks oktoobri eelse (Vassar) ja oktoobrijärgse ajaloo (al 1961 H. Aremäe, enne teda kahvatud tegelased, tõsine ajaloolane tegeles Eesti Vabariigiga) sektoriks. 1956 28 teadurit, sh kaks doktorit (Marta Schmiedehelm) ja 17 kandidaati. Schmiedehelm kaitses uuesti kuna esimest korda kaitses Saksa okupatsiooni ajal nagu Vassar. Ajaloo Instituudi juhid 1946-1950 Richard Kleis, 1950-1951 Gustav Naan, 1951-1968 Viktor Maamägi, 1968-1974 Juhan Kahk (parimaid agraarajaloo uurijaid), 1974-1985 Karl Siilivask, 1985-1990 Raimo Pullat, 1990-1992 Rein Helme, 1992-1997 Teet Veispak, 1997-2005 Priit Raudkivi. Alates 2005 läks Ajaloo Instituut Teaduste Akadeemia alt Tallinna Ülikooli alla. Nõukogude Eesti ajaloo koostamine ja kirjutamine Teaduste Akadeemia ülesanne. Eesti NSV ajalugu I-III plaaniti neli osa aga ei suudetud kontrollorganitele sobivalt seda teemat käsitleda
seda osalt tänaseni. Öpik oli üks oma põlvkonna väljapaistvamaid astrofüüsikuid. Ernst Öpik on tegutsenud ka heliloojana. Alfred Koort esimene eesti filosoofiateadlane, kes rajas ka vastava terminoloogia. Johannes Aavik eesti keeleteadlane. Algatas maailmamastaapideski ainulaadse keeleuuendusliikumise. Oskar Loorits eesti rahvaluule teadlane. 1927.a. asutas Eesti Rahvaluule Arhiivi. Richard Kleis eesti ajaloolane ja filoloog. Tegeles olulisel määral teadustööga, oli esimese "Eesti nõukogude entsüklopeedia " (ENE) toimetuskolleegiumi liige, toimetas "Antiigileksikoni " ning tõlkis Läti Henriku kroonika eesti keelde. Anton Hansen Tammsaare 20. sajandi eesti kriitilise realismi kõige silmapaistvamaid esindajaid. Hugo Raudsepp silmapaistvaim iseseisvusaegne näitekirjanik (külakomöödiad ,,Mikumärdi", ,,Vedelvorst") Ado Vabbe eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog
kasutada sidesõna „ja“ või koma). Kui teose ilmumisaasta pole teada, kasutatakse lühendit s.a. (sine anno – ld aastaarvuta). 3.5.2. Raamatu bibliokirje 1. Autor(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri: alapealkiri. Osa/köide. Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Vahtre, L. (1994). Eesti kultuuri ajalugu. Tallinn: Jaan Tõnissoni Instituudi Kirjastus. Vääri, E., Kleis, R., Silvet, J. (2000). Võõrsõnade leksikon. 6. tr. Tallinn: Valgus. 2. Pealkiri. (Ilmumisaasta). / Koostaja(d)/Toimetaja(d). Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Eesti statistika aastaraamat. 2006. Statistical Yearbook of Estonia. (2006). / Toim S. Maanso. Tallinn: Statistikaamet. Kalevala. (1985). / Koost E. Lönnrot. 3. tr. Tallinn: Eesti Raamat. 3.5.3. Artikli bibliokirje 1. Artikli autor(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri
Ülikoolis, Tallinna Tehnika Ülikoolis, Tartu kunstikoolis Pallas, Riigi Kõrgemas Kunstikoolis, Tallinna Konservatooriumis, Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ja Kõrgemas sõjakoolis 8. Arenes teadus teadust tehti kõrgkoolides, instituutides, teaduslikes seltsides( Õpetatud Eesti selts, Eesti Loodusuurijate selts, Akadeemiline ajalooselts), 1938 loodi Eesti Teaduste Akadeemia (ETA) 1930-il aastail anti välja Eesti Entsüklopeedia (EE), toimetajaks Richard Kleis. Peatähelepanu oli suunatud rahvusteadustega tegelemisele. Näiteks arendati eesti keelt (Johannes Aavik (mõtles välja uusi sõnu), Johannes Voldemar Veski (koostas Eesti Õigekeelsussõnastiku), Andrus Saareste (uuris Eesti murdeid). Varasemad ajaloohinnangud olid antud kas läbi baltisakslaste või venelaste vaatenurga, nüüd lähtuti eesti rahva seisukohalt. Tuntumad ajaloolased: Harri Moora
mingis eas isa saadab oma poja reisima, et ta saaks end harida. Külastati nii tarku õpetlasi, filosoofe, ka igasugu pühamuid, nt Delfi oraaklit. Roomlaste hulgas muutuvad hinnatuks reisid igasugu eksootilistele maadele. Reisidel muutub oluliseks ka vaatamisväärsuste külastamine. Inimeste liikuvus on hilise vabariigi ajajärgul suur, on palju liikuvaid elukutseid ning tavaliseks sai liikumine kas provintsidest Rooma linna või Rooma linnast provintsidesse. Lugeda: Richard Kleis ,,Antiik kirjanduse ajalugu" Rooma vabariigi ajajärgu kirjandus; ,,Rooma kirjanduse antoloogia" Ennius, Plautus, Terentius; Cicero ,,I kõne Catilina vastu"; Caesar ,,Märkmed Gallia sõjast"; Catulluse kõik luuletused; Lucretiuse tekstid Rooma Vabariigi lõpp Kuigi vallutussõdadega 3saj eKr oli Rooma saavutanud suurriigi staatuse, riik oli jõukas, kultuur edenes jne, siiski süvenesid sotsiaalsed probleemid. Kasvas proletaaride hulk, talupojad vaesusid jne
okupatsiooni ajal Eestis (Arheoloogia sektor). Teaduste- akadeemia keskuseks kujunes Tartu. 1950 teadusteakadeemia viidi üle Tallinnasse, muudeti 1955 aastal teadusakadeemia struktuure. Nimetati ümber Eesti ajaloo sektor oktoobri eelseks sektoriks. Lisatakse juurde oktoobri järgse sektori (1917 oktoobri revolutsioon), sotsialismi ajalooga. Ajaloo instituut laienes, koosseis suurenes (etnoloogia, sotsioloogia sektorid). 1980ks aastaks ajaloo instituudis töötas 150 inimest. Richard Kleis, 1947-1950 käivitas ajaloo instituudi tööd ning juhtis seda. Viktor Maamägi, 1951-1968, juhtis ajaloo instituuti kõige kauem. Gustav Naan, 1950-1951, NSVL'us tuntud kosmoloog, teograafiaga tegeles, essee "Võim ja vaim" väga populaarne teos, Moskva meelne stalinist. 1947 loodi EKP KK Partei Ajaloo Instituut. Keskmeks oli Moskvas asunud instituut. Ülesandeks uurida kommunistliku partei ajalugu Nõukogude Liidus, marksismi ja sotsialismi ajalugu maailmas
Hendrik ja Hendrik lätlane. Hendrik ei olnud läti päritolu, vaid olid lätlaste preester, pärines tõenäoliselt Kesk- Saksamaast (Magdeburgist). Keskajal Henriku kroonika populaarne ei olnud, temast säilinud 1 käsikiri, pärgament käsikiri, see pole tervikkäsikiri. Ülejäänud kroonika käsikirjad on hilisemad. See variant kroonikast on teksti rekonstruktsioon. See kroonika 20. saj uurijate hulgas olnud väga populaarne, eesti k 3-4 tõlget, mis on trükis ilmunud (Mägiste, Kleis). Läti Hendriku kroonika on kõige kroonikalikum kroonika Liivimaalt, sobitub hästi Euroopa ristiaegsete kroonikate konteksti. Teine suur 13. saj Liivimaa kroonika on Liivimaa vanem riimkroonika, mis pärineb 1280. aastatest, kesk-ülemsaksa keelne. Tema ettelugemise kaudu värvata appi sõdalasi ristisõjaks. Kui võrrelda HK- ga, siis oli keskajal populaarsem, kuigi faktoloogiliselt on ebatäpsem. Ka sellest olemas eesti k tõlge. Tema käibiv teaduslik publikatsioon pärineb Leo Kleielilt?
EESSÕNA Kulumine on üks peamisi põhjusi, mis määrab masinate ja mehhanismide tööea Kulumise tekitatud kahju kogu maailma majandusele hinnatakse sadadesse miljarditesse dollaritesse aastas. Kulumisest tekitatud kahju erinevate kulumisliikide järgi hinnatakse järgmiselt: abrasiivkulumist (50% kogukahjust) hõõrdekulumist (15%), erosioonkulumist ( 8%), frettingust (8%), keemilist (5%). Kulumisliike on käsitletud loengukonspektis: I.Kleis ,,Triboloogia lühikursuses" 1996. Siinkohal on toodud ainult lühike informatsioon nende kulumisliikide kohta, mida käsitletakse käesolevas loengukonspektis. Kulumise negatiivse mõju vähendamiseks kasutatakse mitmeid viise. Üheks võimaluseks on uute kulumiskindlate materjalide kasutamine. Viimasel ajal on loodud rida komposiitmaterjale, kus püütakse arvestada kulumisega kaasnevaid protsesse. Kõige suurema kulumiskindlusega on kermised, volfram- , titaan- ja kroomkarbiidi baasil
Tallinn. EELHEIN, E., JÕGI, E.-P., KALLASMAA, J. 1990. Eesti muusika biograafiline leksikon. Tallinn: Valgus. FEATHER, L. 1960. The Encyclopedia of Jazz. New York: Horizon Press. HAAN, K., AASSALU, H., PAALMA, V. 2000. Eesti teatri biograafiline leksikon. Tallinn: Eesti Entsüklopee- diakirjastus. HABELA, J. 1972. Muusika sõnastik. Tallinn: Eesti Raamat. KERNFELD, B. 2002. The New Grove Dictionary of Jazz I, II, III. New York: Macmillan Publishers Limited. KLEIS, R. (peatoim). 1934. Eesti entsüklopeedia 4. Tartu: Loodus. KLEIS, R. (peatoim). 1936. Eesti entsüklopeedia 7. Tartu: Loodus. KLEIS, R., SILVET, J., VÄÄRI, E. 1981. Võõrsõnade leksikon. Tallinn: Valgus. PEDUSAAR, H. 1998. Eesti heliplaatide koondkataloog. Tallinn: Ilo. VAHTER, A. (koost). 1966. Eesti heliloojad ja muusikateadlased. Biograafiline leksikon. Tallinn: Eesti Raamat. Arhiividokumendid EAA F-2100 N-1 S-322 H. Ambeli dokumendid EAA F-2100 N-4 S-237 TÜ 300. a
annaabi.ee 
