Kultuur Poola, Rootsi ja Vene ajal (1)

Kordamine: Kultuur Poola, Rootsi ja Vene ajal.
1. Vastureformatsioon , selle edusammud Eestis. TV lk. 37 ül. 1
Vastureformatsioon- Liivimaa katoliku kiriku organisatsiooni taastamine 16.saj II poolel (Poola ajal) ja luterluse mõju vähendamine
Edusammud Tartus:
• Rajati jesuiitide gümnaasium, mis oli tol ajal kõrgeima haridustasemega kool Eestis
• Loodi tõlkide seminar , et koolitada preestrikutseks ka kohalikke
Miks katkes reformatsioon Eestis 1625.a ?
Rootslased vallutasid Tartu, nende riigiusk oli luterlus , see lämmatas katoliikluse.
2. Forseliuse õpetajate seminar, selle asutamine, tegevus ja tähtsus. Lisaks vihikule vaata ka õpikust.
1684.a avati Tartu lähedal piiskopimõisas õpetajate seminar, kus hakati koolitama välja õpetajaid rahvakoolidele. Kooli rajajaks ja õpetajaks oli Forselius . (õpilased Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jüri)
Forseliuse tegevuse tähtsus ..

• talurahvakooli õpetajate ettevalmistamine
  
• lõi uue lugemaõpetamise meetodi ja andis välja oma meetodile vastava aabitsa
  
• Seminari lõpetanud võitlesid koolide avamise eest, mille tulemusena koolide arv kasvas ja tõusid rahva lugemisoskus
  
• arendas eesti keelt
  

3. H.Stahli ja B.G.Forseliuse kirjaviis.
H. Stahli kirjaviis
Forseliuse kirjaviis
Eeskujuks saksa keel
Eeskujuks rahva kõnekeel e foneetiline keel
Eesti keel peab lähenema saksakeelele (metz, palck, lesck)
Eesti keel peab jääma eesti keeleks , mistõttu tuleks tähestikust välja jätta c, f, x, y, lühend ch ⟶ k, v ⟶ w
4. Nn. piiblikonverentside kokkukutsumise põhjus ja tulemus.
Erinevate arusaamade tõttu kutsuti 1686 - 1687 kokku nn piiblikonverentsid , et jõuda selgusele, kumba kirjaviisi kasutada piibli tõlkimisel. Lisaks sellele oli vaja piibli keelele leida vastsed eesti keelest, sageli tuli luua uued sõnad. Seda sisuliselt oli tegemist keelekonverentsidega, kuid üksmeelele ei jõutud - piibel jäigi tõlkimata. Omamoodi raskendas olukorda veel ka asjaolu, et Eestis eksisteeris kaks kirjakeelt - Lõuna-Eesti ja Põhja-Eesti.
5. Millega läksid kultuuri ajalukku ..
J.Jhering - kuulsaim piiskop Rootsi ajal, kes kindlustas luteri kiriku positsiooni Eestimaal. Võideldes paganausu vastu ja jahtis nõidu.
H.Samson - Liivimaa kindralsuperintendent, kes oli jesuiitide äge vastane, otsis nõidu, koostas nende äratundmiseks spetsiaalse nn välimääraja.
J.Hornung - koostas ladinakeelse eesti keele grammatika, mis ilmus 1693. aastal
A. ja A. Virginius - andsid Lõuna-Eestis 1686. aastal välja lõunaeestikeelse Vastse testamendi
J.Skytte - Liivimaa kindralkuberner, üks oma aja haritumaid rootslasi, kes asutas 1632 a Tartu ülikooli
Gustav II Adolf - Gustav II Adolf oli Karl IX poeg ja kuninganna Kristiina isa. Sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid. Veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutusürikule.
J.Fischer - kuulsaim kindralsuperintendent Rootsi ajal, kes pööras suurt tähelepanu rahvakoolide rajamisele, rahva kirjanduse väljaandmisele ja Liivimaa kiriku organisatsioonilisele kindlustamisele.
A.T.Helle - Jüri kirikuõpetaja, kes tõlkis täielikult piibli 1739.a
6. Tartu Ülikool: millal ja millise nime all avati, teaduskonnad, õppetöö vormid, tegevuse lõpp.
1632-1656 ülikool Tartus
1656-1665 ülikool Tallinnas
1665-1690 suletud
1690-1699 taasavati ülikool Tartus
1699-1710 ülikool Pärnus
Teaduskonnad: usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond
Õppetöö toimus ladina keeles loengute ja dispuutide vormis
1710. aastal vallutasid venelased Pärnu ja sellega koos ülikooli
7. Pietism , hernhuutlus ja ratsionalism.
Pietism
Hernhuutlus

• Levis eelkõige haritud teoloogide seas
  

• Levis lihtrahva hulgas
  

• Ühiskonna hädades on süüdi talupojad, kes ei ela kõlbelist elu
  

• Ühiskonna hädade põhjuseks on sotsiaalne ebavõrdsus ja vajaka jäämised hõlbluses
  

• Jumalateenistused toimusid kirikutes, neid viisid läbi kirikuõpetajad
  

• Moodustasid omaette kogudusi, mis tegutsesid lageda taeva all v ehitati palvemaju. Jumalateenistusi viis läbi koha peal valitud jutlustaja, kusjuures kõigil oli õigus kaasa rääkida - kasvatas talupoegade eneseteadust.
  

• Liikumine oli vaid usulise suunitlusega
  

• Mitmes paigas väljus liikumine usulistest raamidest ning hakati esitama sotsiaalseid nõudmisi, mistõttu valitsus keelustas liikumise
  

• Liikumine ei tegelenud hävitustööga
  

• Hävitati kõike, mis oli seotud vanade kommetega. Näiteks ohvrikohti, torupille, kandled, viiulid, rahvariided
  

• Said alguse Saksamaalt ja levisid Baltikumis 19. sajandi 20.-40. aastateni
  

• Mõlemad propageerisid usuvabadust, alandlikkust, kõlblust. Sellega kaasnes nt. paljude kõrtside sulgemine.
  

• Püüdsid rahvale usutõdesid selgitada
  

• Suurt rõhku pandi lugemisoskuse ja kirjutamisoskuse arendamisele
  

Hernhuutlaste tegevuse tähtsus:

• Rahvas tuli religioonile lähemale
  
• Talurahva eneseteadvus kasvas
  
• Pakkus eneseteostus ja kaasarääkimise võimalusi
  
• Aitas tugevasti kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisel
  
• Andis indu kirjutamisoskuse omandamiseks
  
• Andsid tõuke koorilaulu ja puhkpillimuusika levikule
  

Ratsionalism levis 18. sajandi teisel poolel tänu valgustusideede levikule.
Iseloomulik oli ..
Ratsionalistid püüdsid talurahvast valgustada, nt. toetati rahvahariduse edendamist ja jutlustel jagati talupoegadele kasulikke teadmisi

Kõigis hädades pole süüdi talupoegade kõlblusetus vaid pärisorjuslik kord

Suhtumine jumalasse oli deistlik - jumal on küll maailma loonud, kuid selle arengusse vahele ei sekku
8. Tuntumad ratsionalistid G.E.von Schwarzenberg ja A.W.Hupel ning nende tegevus.
J. G. Eisen

• oli Torma pastor ning töötas välja mitmeid agraarprojekte
  
• kavandades saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi
  
• propageeris talurahva hulgas puuviljakasvatust
  
• tegeles juurviljade kuivatamisega
  
• alustas rõugete vastu kaitsepookimisega
  

 
A. W. Hupel

• oli viljakas literaat ("Topograafilisi teateid Eesti- Ja Liivimaast", "Põhjamaa kirjutisi")
  
• osales agaralt raamatute levitamises ning lugemisseltside loomises
  
• andis koos kohaliku arsti Peter Wildega Põltsamaal välja esimese eestikeelset ajakirja Lühike Õpetus.
  

9. Hariduse olukord pärast Põhjasõda. 1739. ja 1765 . õiguslikud aktid .
Põhjasõda andis löögi ka Eesti koolidele. Olukord normaliseerus kiiremini Liivimaal.

1739.a andis Liivimaa kirikuvalitsus välja korralduse, mida võib nimetada koolikohustuse alguseks. Selle järgi pidid kõik 7-12aastased talulapsed käima koolis või õppima lugemise selgeks kodus. Liivimaa maapäev keeldus seda kinnitamast.

1765.a kehtestati Liivimaa maapäeva otsusega üldine koolikohustus ja koole tuli rajada igasse kihelkonda ja suurematesse mõisatesse.
Eestimaa kubermangus haridusprobleemidega ei tegeldud, lapsi õpetati lugema kodudes. Esialgu luges talupoeg palve- ja lauluraamatuid. 1739. aastal ilmus piibli täielik tõlge, tõlke autoriks Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle.
18.saj II poolel hakkas levima ilmalik kirjandus. 18.saj lõpul oskas Liivimaal lugeda üle 60% Eesti talurahvast (Liivimaal). Eestimaal mõne võrra vähem (50% ligi, kirjutamisoskus haruldane ).
10. Kirik Rootsi ja Vene ajal: kirikliku elu juhtimiseks vajalikud organid ja ametimehed - konsistoorium , kindralsuperintendant/piiskop; Põhjasõja mõju kirikule, Vene võimu suhtumine luteri kirikusse, deism.
Kirikuelu korraldamiseks moodustati nii eesti kui Liivimaal konsistoorium - kirikuvalitsus ja kohtuorgan. Vaimulikkonna etteotsa seati Eestimaal piiskop, Liivimaal kindralsuperintendent.
Vaadeldavamal ajajärgul oli Eestimaa piiskopiks Joachim Jhering - kuulsaim piiskopp Rootsi ajal, kes kindlustas luteri kiriku positsiooni Eestimaal. Võideldes paganausu vastu ja jahtides nõidu.
Liivimaa kindralsuperintendendiks oli Herman Samson - oli jesuiitide äge vastane, otsis nõidu, koostas nende äratundmiseks spetsiaalse nn välimääraja. Kõige tuntum paganlusega seotud rahutus oli Pühajõe mäss 1642.a Urvaste kihelkonnas Osulas.
Luterlik kirik Poola Rootsi sõdade järel
Luterlik kirik pärast Põhjasõda

• Korraldati nõiaprotsesse
  

• Nõiaprotsesse ei toimunud
  

• Luterlust püüti peale suruda väevõimuga
  

• Luterlus levis uute usuvoogudega
  

• Luterlusest kõrvale kalduvaid õpetusi ei sallitud
  

• Oldi leebed levivate usuvoogude suhtes (Pietism ja hernhuutlus)
  

• Luteri kirikule vajalikke ametimehi hakkas ette valmistama 1632.a avatud Tartu ülikool
  

• Tartu ülikooli sulgemise tõttu oli kadunud võimalus saada usulist kõrgharidust koha
  

• Paljud kirikud olid hävinud
  

• Paljud kirikuõpetajad kas surnud, põgenenud või küüditatud
  

• Talurahva hulgas ei olnud luterlik usk veel juurdunud nt. maeti vanadesse kalmetesse, ei ristitud lapsi, ei käidu armulaual jne
  

• luterlik kirik jäi siin mail valitsevaks kirikuks ja vaimuelu kandjaks
  

Vene võimu suhtumine kirikusse:

• Vene riigivõim tunnustas luteri kirikut sealse valitseva kirikuna
  
• Vene võime luteri kiriku sisemised probleemid ei huvitanud
  

Deism - seisukoht, mille kohaselt Jumal on maailma loonud, kuid ei sekku selle toimimisse. Laiemas mõttes tähendab deism erinevate jumalakäsituste kogumit.