Noor-Eesti Tegutsemisaeg 1905-1916 Liikmed G. Suits, F. Tuglas, V. Grünthal-Ridala Kunstnikud Mägi, Triik, Raud Keelemees J. Aavik Tunnuslause ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks" Lisainfo Andsid välja 5 albumit, tõid sisse keele uuendused. Tänu Noor-Eestile tunneme: J. Liiv, M. Under
Emakeelepäev Emakeelepäev on riiklik tähtpäev ja seda tähistavad inimesed kogu Eesti riigis. Emakeelepäeva tähistatakse 1996. aastast luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil. Selle päeva tähistamise mõtte algataja oli Sondas elav kooliõpetaja ja keelemees Meinhard Laks. 1999. aastal kuulutati emakeelepäev riiklikuks pühaks. Sel päeaval korraldatakse teemakohaseid üritusi näiteks: inimesed loevad luuletusi ja jutte. Emakeelepäeva tähistavad inimesed kõikides koolides ja kultuurimajades. Emakeelepäeva on juba tähistatud 19 aastat ja emakeelt on vaja selleks, et maailma mõista ja mõtestada emakeele najal. Emakeelepäev on ka lipupäev. Sel päeval tuleb üles panna Eesti lipp. Kristjan Jaak Peterson oli Eesti luuletaja ja kirjanik ja teda peetakse ka Eesti esimeseks luuletajaks. Ta uskus, et Eestis võiks ja peaks olemas olema täiesti oma emakeelne kirjandus. Emakeelepäeva üritused: Vikerr...
R. Faehlmann- tudeng, arst J.H. Rosenplänter oli Liivimaa kirikuõpetaja ja kirjamees. Ta andis aastatel 1813- 1832 välja teadusajakirja „Beiträge.“ Ta tegi seda kõike oma rahade eest. Ta lõpetas Tartu Ülikooli usuteaduskonna. Tema oli ka see, kes hakkas koguma eestikeelseid ja eesti keelt käsitlevaid käsikirju. Tänu temale on säilinud K. J. Petersoni luuletused ja O.W. Masingu kirjad. Ta pidas ka vajalikuks eesti keele õpetamist gümnaasiumis. O. W. Masing oli Eesti pastor, keelemees ja õ-tähe tooja eesti kirjakeelde. Ta lõpetas Halle ülikoolis usuteaduskonna, õppis teoloogiat ja selle kõrvalt veel muusikat, joonistamist ja keeli. Lisa raha teenis ta ka tõlkimise kaudu. Ta oskas seitset eirinevat keelt milleks olid: saksa, eesti, kreeka, itaalia, prantsuse, vene ja ladina keel. F. R. Faehlmann oli Eesti kirjamees ja arst. Ta õppis ka Tartu Ülikoolis, aga tema ei õppinud usuteaduskonnas vaid arstiteaduskonnas. Faehlmanni õhutusel asutati 1838.
Noored said oma hariduse Keskaegne kool oli vanematelt. Koolid puudusid lahutamatult seotud Kõike vajalikku anti edasi kirikuga. Koolide pea põlvest põlve. ülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine. Tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Aastasadade jooksul olid kirik ja mõisad omavahel tihedalt seotud. Kirikukroonikad kajastavad tähelepandavamaid juhtumusi kogu kihelkonnas. Kultuurilooliselt oluline on tõsiasi, et aastatel 1788-95 oli Lüganuse õpetajaks eesti kirja- ja keelemees Otto Wilhelm Masing. Esimesed linnataolised asulad ehk muinaslinnad Otepää, Tartu, Viljandi, Tallinn, Lihula jt. hakkasid Eestimaal kujunema juba X - XIII sajandil. Selleks ajaks oli asustatud praktiliselt kogu Eesti territoorium. Koos Eesti ala jõukuse kasvuga hakkas Eesti pakkuma üha suuremat huvi võõrvallutajatele. Kaitsmaks ennast vallutajate eest hakati rajama linnuseid. 13. sajandil kattis Eestit enam kui sajast linnusest koosnev võrk
● Pakkus välja uue kirjaviis. 12. Too näiteid vähemalt kahest vana kirjaviisi kokkuleppest. ● Võõrtähtede kasutuse vähenemine ● H ärajätmine täishääliku pikkuse märgina 13. Millal ilmus esimene eestikeelne täispiibel? Miks oli see rahva jaoks oluline? ● 1739a. ● Kujundas arusaama raamatukeelest ja -stiilist ● Aitas kaasa lugemisoskuse arenemisele, avardas silmaringi. ● Rikastas kirjakeele sõnavara. 14. Millega on läinud ajalukku keelemees Otto Wilhelm Masing? ● Võttis õ-häälku tähistuseks kasutusele vastava tähemärgi, mis oli varem puudunud. ● Andis välja Marahwa Näddala-Leht. 15. Kes pani aluse uuele kirjaviisile? Mis oli uue kirjaviisi eeskujuks? ● Eduard Ahrens ● Soome keel 16. Miks on Friedrich Reinhold Kreutzwald oluline isik eesti kirjakeele ajaloos? ● Ta oli uue kirjaviisi propageerija ja sõnavara rikastaja. 17. Johannes Aavik. Tema keelekorralduslikud ja uuenduslikud põhimõtted
Viljandi Gümnaasium Johannes Aaviku ettepanekud morfoloogias Referaat Autor Annabrita Kalda, I HK Juhendaja õp Vilma Härmik Viljandi 2018 Johannes Aavik (1880-1973) oli Eesti juhtiv keelemees, kes tundis endal vastutust arendada eesti keel lühikese ajaga võrdväärseks Euroopa vanade kultuurkeeltega. Selleks alustas Johannes Aavik keele forsseeritud ( kiirendatud ) arendamist, mida ta nimetas keeleuuenduseks. Eesmärkideks olid keeleväljendusrikkus, rahvuslik omapära ja ilu. Nende ideaalideni jõudmiseks rikastas Aavik sõnavara murde- ja laensõnadega, kasutas ohtralt sõnaloomet, täiustas morfoloogiat, ortograafiat jne. ( Johannes Aavik, http://galerii.kirmus
· Eestlaste lugemisharjumuste · Rajas esimese Eesti õpetajate seminari. kujundamine Forselius Masing Näited: heitis välja c, g, q, x, y, z; vana kirjaviisi Näited: ,,Maarahwa Näddala-Leht", ,,õ" täht, looja, koostas aabitsa. eristas eesti keele saksa keelest. 18. saj pastor ja kirjamees 19. saj keskpaiga keelemees · Eesti kirjakeele arendaja · Propageeris uut kirjaviisi · Oskas heebrea, kreeka ja eesti keelt · Reformis eesti keelt · Töötas välja normid · Uue kirjaviisi kasutuselevõtja · Õppis tundma eesti keele murdeerinevusi · Rikastas eesti keele sõnavara Helle Kreutzwald
ja näpunäiteid paremaks elukorralduseks. Teoste põhiolemuse võtab ilmekalt kokku ühe Otto Reinhold von Holtzi loo pealkiri ,,Jut on se Koroke, öppetus on se Iwwa". 11. Peter August Friedrich von Manteuffel kutusuti hulluks krahviks kuna tal olid ebatavalised huvid,talurahvasõbralikkuse ja eluviiside poolest. 12. Sentimentaalset kirjandust iseloomustab liialdatud tundelisus, nutulisus ja emotsionaalsus. 13. Otto Wilhelm Masin oli eesti pastor ja keelemees, õ-tähe tooja eesti kirjakeelde. Lõi ,,Maarahva Nädala-Lehe", milles olid sõnumeid, jutte ja vanasõnu. Masing märkas kirikukirjanduse ja rahva vahel lõhet ja tasandas seda. 14. Kristjan Jaak Peterson Temast võib lugeda eesti kirjanduse algust. Kirjutas oode ja karjaselaule. Looming oli sügava, elu mõtet otsiv. Eesti keele ausse tõsjta. Tema luulet mõjutas antiikaeg. Tuntuimad teosed: ,, Kuu","Laulja"
R.Faehlmanni poolt loodud,eesmärgiks edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva,tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist. 2. Isikud ja nende tegevus a. Michael Andreas Barclay de Tolly-oli Vene väejuht. b. Aleksander I-oli Venemaa keiser 1801-1825. c. Georg Friedrich Parrot- oli prantsuse teadlane, Tartu ülikooli esimene taastamisjärgne rektor. d. Otto Wilhelm Masing- oli eesti pastor ja keelemees, õ-tähe tooja eesti kirjakeelde. e. Karl August Senff- oli Tartu Ülikooli joonistamisõpetaja 18021818 ja professor 18181838. f. Fr. R. Faehlmann- oli eesti kirjamees ja arst. g. Fr. R. Kreutzwald- oli eesti kirjanik ja arst.(kirjutas Kalevipoja) h. Johann Köler- oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. i. Janis Cimze- oli läti pedagoog ja muusikamees. j
Poe pidas kõige õigemaks nii enese kui maailma tunnetamises vaistu, ehk intuitsiooni, aga selline mõttelaad ei sobinud tolle ajastuga kokku, ning seepärast olid tema teosed sajandi jagu keelatud. Aga enne kui Poe teosed jõudsid Ameerikas ilmuda, ilmusid ma enne Euroopas ja neid vahendas Eurooplase Charles Baudelaire. Ta oli hüljatud munk, kes oli saadetud pagendusse. Eestisse jõuab E. A. Poe 1903 aastal, Noor Eesti teises albumis. Tõlkijaks oli, tulevane keelemees, Johannes Haavik. Poe arvates on inimene mängukann saatuse käes, keda on vallutanud saladuslikud jõud ja neid jõude püüdiski Poe oma novellides lahti seletada. Tema kohta öeldakse veel, et ta on pärast Shakesbear'i teine kirjanik, kes suutis oma loominguga muuta maailma kirjandust sisuliselt. Ta mõistis, et elu on ilus, kuid seda ilu tabab inimene vaid kurja tehes. Maailma üks kuulsamaid luuletusi pärineb tema sulest, pealkirjaga ,,Kaaren".
Otto Wilhelm Masing Otto Wilhelm Masing oli eesti pastor ja keelemees. Teda peetakse ka kui eesti kirjakeele kõige enam mõjutanud meheks, võttes kasutusele näiteks õ-tähe, mis on siiani eesti tähestikus kasutusel. O. W. Masing sündis 8. novemberil 1763 Põhja-Tartumaal Lohusuu vallas köster Kristian Masicku peres. Tema isa oli eestlane, kes oli abielus aadlisoost sakslanna Anna Ludovica von Hildebrandtiga. Masing ise oli eesti päritolu ja oskas eesti keelt juba väiksest peale. Oma kooliteed alustas ta 1777
tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust, määrati kindlaks Eesti-Vene riigipiir ja kooskõlastati vastastikused julgeolekutagatised. Järgnevalt tunnustasid Eesti Vabariiki de jure paljud riigid. Emakeelepäev Lipupäev:14 märts Eesti keele ja kultuuri päeva hakati esimese eesti luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval tähistama 1996. aastal. Selle päeva tähistamise mõtte algataja oli Sondas elav kooliõpetaja ja keelemees Meinhard Laks. 1999. aastal kuulutati emakeelepäev riiklikuks pühaks. Sel päeval korraldatakse teemakohaseid üritusi kogu Eestis, eelkõige koolides ja kultuuriasutustes. Emadepäev Lipupäev: mai teine pühapäev Emadepäev kuulub nende pühade hulka, mida on hakatud tähistama 20. sajandil. Päev on koguni nii uus, et on lausa teada, millal seda Eestis esimest korda tähistati, kes selle populaarsusele kaasa aitasid ja miks nad seda tegid
Õppetöö toimus Saksa ja ladina keeles Rektori sõprus keisriga andis ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse(peahoone, raamatukogu, kliinik) 19.saj algul valminud Tartu ülikooli on kujutatud 2kroonisel (Von Baer-emproloogia rajaja bioloog) Tänu venestamispoliitikale lõppes anatoomia ja 1892 muudeti õppekeel vene keeleks, ametlikuks nimeks sai Jurjevi ülikool. G.F.Parrot- Tartu ülikoolis füüsikaprofessor Janis Gemze- läti pedagoog ja muusikamees O.W.Masing-pastor ja keelemees tõi õ-tähe eesti keelde Eduard Ahrens- baltisaksa päritoluga kirikutegelane ja eesti keele uurija ning korraldaja Fr.R.Faehlmann-eesti kirjamees ja arst. Fr.R. Kreutzwald-eesti kirjanik jaarst. NELJA ASTMELINE ÜHTLUSKOOL 19saj. Algul venemaal toimunud ümberkorrandustega sätestati kogu impeeriumis neljaastmeline ühtluskool:Kihelkonna kool ja keisrikool maakondades, gümnaasium ja ülikool linnades ESTOFIILID e. baltisakslastest eesti huvilised uurisid eesti keelt ja kultuuri
EMAKEELEPÄEVA VIKTORIINI KÜSIMUSED 17.aprill 1999 1. Moodusta võimalikult pikk KEELEALANE sõnakett! (Näiteks: vesipapP--ParT--Tuvi...) 2. Kus asub ja kellele on pühendatud pildil olev mälestusmärk? Missugune seos on sellel isikul emakeelepäevaga? 3. 4. 5. Koosta dialoog (5+5 fraasi), kasutades vaid fraseoloogilisi väljendeid! 6. Loetle koolimajast võimalikult palju objekte, mis on seotud eesti keelega (nt : eesti keele õpik) ! 7. Kes on see keelemees? *sündis Tartumaal 1873. Aastal *õppis H. Treffneri gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis *oli TÜ õppejõud 1919-1956 *suri 1968. aastal ja on maetud Raadi kalmistule *Emakeele Selts korraldab igal aastal temale pühendatud konverentsi Milles seisneb selle mehe tähtsus meie kultuuriloos? 8. Missugustest teostest on pärit järgnevad katkendid? Nimeta ka autor! 9. Koostage emakeeleteemaline luuletus nii, et ülevalt alla ridade esimesed tähed moodustavad sõna emakeel
Ignatsi Jaak esimesi eesti rahvusest õpetajaid, käis 1686 Rootsi kuningale oma oskusi näitamas. 7. Pakri Hansu Jüri esimesi eesti rahvusest õpetajaid, käis 1686 Rootsi kuningale oma oskusi näitamas. 8. Heinrich Stahl kirjutas esimese eesti keele õpiku, baltisaksa vaimulik ja kirjamees. 9. Johan Hornung tähtsaim teos on kollektiivse töö kokkuvõttena ilmunud ladinakeelne põhjaeesti keele grammatika, baltisaksa päritolu vaimulik ja keelemees 10. Johann Reinhold von Patkul baltisaksa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu Karl XI reduktsioonile ja osales tulihingeliselt Rootsi vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda. 11. Peeter I Vene Tsaar, liitis Venemaaga Rootsilt vallutatud Eesti, Liivi ja Ingerimaa ning Soome Karjala, võitis Põhjasõja, rajas Peterburi. 12. Katariina II Vene Keisrinna, Kehtestas Eesti pearaha nõudmise
Demonstratio. Idioma Ungarorum et Lapponum idem esse (Tõestus, et ungari ja lapi keel on samalaadsed). Sámuel Gyarmathy tõestas ungari keele soome-ugri päritolu 1799, võrreldes omavahel juba mitme soome-ugri keele sõnavara ja grammatikat. Soome-ugri keeleteaduse esimeseks proovikiviks sai teadusloos nn ugri-türgi sõja nime all tuntud vaidlus 1870.-80. aastatel. Türgi-teooria pooldajate eesotsas seisis Ármin Vámbéry, soome-ugri poolt kaitses József Budenz. 1843-46 leidis keelemees Antal Reguly Venemaal soome-ugri rahvaste keele ja etnograafilist ainest kogudes Siberist väiksese handi ja mansi rahvakillu. Lisaks keelelisele sarnasusele räägivad nad ungarlastega samu müüte maailma loomisest, valgest hobusest ja imepõdrast. Ungari sõnavara baaskiht on ürgne, s.o uurali, soome-ugri või ugri päritolu. Sellised on põhilisi tegevusi väljendavad verbid, kehaosade nimetused, elava ja elutu looduse objektid ja
ainult esimene vihik). 7. Ta tegi aedviljadest kuivkonservide valmistamise katseid ning avaldas selle kohta kirjutise, mis avaldati ka vene, poola, rootsi, inglise ja hispaania keeles. Slaid 9 AUGUST WILHELM HUPEL(1737 -1819) Oma vaadetelt oli Hupel ratsionalist ning rahvavalgustust pooldav, mistõttu aitas ta igati kaasa koolihariduse ning majanduselu edendamisele. 1. Hupel oli baltisaksa publitsist, kodu-uurija ja keelemees. 2. Pärit Saksamaalt Weimari lähedalt 3. Lõpetas Jena ülikooli teoloogia alal ning tuli seejärel Baltikumi. 4. 1757 a sai ta Riias koduõpetaja koha. 1760. sai Äksi koguduse õpetajaks, aastatel 17641804 töötas pastorina Põltsamaal. 1803. a. andis Tartu ülikool talle filosoofia- ja 1818. a. teoloogiadoktori kraadi. 1805. a nimetati ta konsistooriumi nõunikuks. Slaid 10 AUGUST WILHELM HUPEL mälestuskivi Paides Reopalu kalmistul 5
Näljaaegadel on Eestimaal taina sisse sõtkutud ka tambitud ohakaid, varsakapju, nõgeseid, põdrasamblikku, kuivatatud linakupraid, humalaid, põldosjade nuppe, naati jm (Moora, 1981). Oskar Loorits kirjeldab, kuidas inimesed meenutasid rasket põuaaega. Nii olevat Palamuse kihelkonnas korjatud sammalt, kuivatatud see ära ja pandud leiva hulka. Sammal oli leiva ära rikkunud, teinud selle kibedaks nagu tubaka. Leib põlenud varda otsas nagu tael. Baltisaksa publitsist, keelemees ja kauaaegne Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel kinnitab 18. sajandi lõpul: ,,Nii vaesed kui rikkad söövad aganaleiba, see tähendab, nad ei puhasta pekstud rukist aganatest, vaid jahvatavad ja küpsetavad mõlemad koos. Lätlased ja eestlased söövad äärmiselt viletsat leiba, mida võib tulega süüdata. Ainult peopuhkudeks küpsetavad nad nisust või puhtamast rukkist, kuid mitte kunagi püülijahust." Eks seetõttu ole ka vanarahva
Oli Eesti Kirjameeste Seltsi president, laulupeol peasõnavõtja. Alustas rahvaluule ja vanavara kogumisega. - Carl Robert Jakobson (1841-1882). Kirjuas häid õpikuid. Jakobsoni kolm isamaalist kõnet. Rajas näidistalu Kurgjale, andis välja ,,Sakalat". 14. Kes olid ja millega läksid kultuuriajalukku Cimze Läti pedagoog ja muusik. Läks kultuuriajalikku eestlastele ja lätlastele mõeldud saksakeelse kihelkonnakooliõpetajate seminari juhtimisega. Masing Eesti pastor ja keelemees. Tõi eesti kirjakeelde õ-tähe. Tema toimetamisel ilmus Marahwa Näddalaleht. Parrot Ülikooli esimene rektor. Tema lähedane sõprus keisriga kindlustas ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse. Thor Helle Saksa päritoluga vaimulik, keele- ja kirjamees. Esimese eesti keelse piibli tõlkija. 15. Aastaarvud: 1802 - Tartu Ülikooli taasavamine 1866 - Võeti vastu vallaseadus 1869 - Üldlaulupidu 1849 - Kaotati pärisorjus Liivimaal 1866 - Kaotati pärisorjus Eestimaal 16
kirjandusajalooline erudeeritus, teose sisu ja vormi, keele ja stiili vahekordade hindamine. Lühemate arvustuste, artiklite ja esseede kõrval on Fr. Tuglase sulest ilmunud mitmed mahukad kirjandusajaloolised uurimused: nt. lühimonograafiad "Juhan Liiv" (1914, 1928), "A. H. Tammsaare" (1918), "Ado Grenzsteini lahkumine" (1926) jt. Johannes Aavik Johannes Aavik -- (1880-1973) eesti juhtiv keelemees, kes tundis endal vastutust arendada eesti keel lühikese ajaga võrdväärseks Euroopa vanade kultuurkeeltega. Selleks alustas Aavik eesti keele forsseeritud arendamist, mida ta nimetas keeleuuenduseks. Eesmärkideks olid keele väljendusrikkus, rahvuslik omapära ja ilu. Nende ideaalideni jõudmiseks rikastas Aavik sõnavara murde- ja laensõnadega, kasutas ohtralt sõnaloomet, täiustas morfoloogiat ja ortograafiat jne. Oma keeleuuendust rakendas ta viljakas
Olustvere TMK F.R.Kreutzwald Koostaja:Ivo Kommusaar Olustvere 2009-06-14 Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1879) Eesti rahvusliku kirjanduse looja, kirjanik ja luuletaja, tõlkija ja mugandaja, rahvavalgustaja ja publitsist, keelemees, ühiskonnategelane ja arst Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis Virumaal, Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisas 26. dets 1803 pärsiorjast mõisakingsepa ainukese pojana. Tema varane lapsepõlv möödus Jõepere läheduses asuvas Kaarli mõisas, kus isa sai peagi pärast poja sündi aidamehe koha (1804-1815). Kaarli perioodi jäävad esimesed kokkupuuted eheda rahvaloomingu ja ka Kalevipoja lugudega. 1815 vabastatakse Kreutzwaldi perekond pärisorjusest, perekonna nimeks antakse Reinholdsohn
(Kotsinev 2006: 221). Kolmanda osakonna isikkoosseis oli väga väike sinna kuulus vaid paarkümmend inimest, ent osakonna käsutusse anti terve sõjavägi. Kolmanda osakonna peamine jõud olid aga salaagendid, kes imbusid kõikjale: kaardiväkke, ministeeriumi, sõjaväkke. Informaatoriteks said kõrgkihi esindajad. Venemaal öeldi, et agente oli kõikjal, isegi supi sees. Otto Wilhelm Masing (1763 1832) Oli eesti pastor ja keelemees, tõi eesti kirjakeelde ,,õ" tähe. Teoses saatis T. Von Bock Eeva, ning seltsiks tema venna Jakobi, pastor Masingu juurde viieks aastaks õppima. J. W. von Goethe teoses kirjtuas Timole pühendusega luuletuse. F. R. Faehlmann (1798-1850) J.H Rosenplänter (1782-1846) M(mõisted): · Dekabristide ülestõus - detsembris 1825. aastal Peterburi Senati väljakul toimunud relvastatud vastuhakk Venemaa keisrile Nikolai I-le.
Cara Masing on itaalia päritolu naine, kellest sai Masingu abikaasa pärast kümme aastat kestnud salasuhet majaperemehega. Cara oli Masingu juurde võetud lapsehoidjaks, kuna härra esimene abikaasa suri. Naine on korralik ja kohusetundlik, ta teab, millised on tema ülesanded ning täidab neid tõrkumata. Ta hoolitseb laste eest, kui need on haiget, ta serveerib töötuppa kohvi, sest see on tema ülesanne olnud alates hetkest, mil ta majja lapsehoidjaks tuli. Masing oli eesti pastor ja keelemees, õ-tähe tooja eesti kirjakeelde. Teoses oli ta väliselt mees, kes järgib reegleid, ent sisemuses peidab hoopis teistsugust inimest: auahnet, tunnustust ootavat, ka silmakirjalikku. Oma ajalehes püüab Masing lugejaid harida. Seejuures on huvitav see, et ta arvab oma kirjatükkidest väga hästi ning enese pihta suunatud kriitikat talub halvasti, mis aga ei takista tal Kr. J. Petersoni loomingut ülikriitiliselt hindamast ja kirjanduskõlbmatuks tunnistamast
Michael Andreas Barclay de Tolly- 1812Vene-Prantsuse sõjas vene sõjaminister ja hilisem kindralmarssal, baltlane. Moritz Hermann Jacobi-19 saj. Tartu Ülikoolis tegutsenud ning teadusmaailmas tunnustuse leidnud füüsik Nicolaus- Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk, kes määrati Fulco abiliseks. Ohtra Jürgen- iseorganiseerunud talumeeste üksuse juht Liivi sõja ajal. Otto Wilhelm Masing- oli eesti pastor ja keelemees, õ-tähe tooja eesti kirjakeelde, andis välja lehte Marahwa NäddalaLehte. Pontus De la Gardie-Oli aastast 1574 Liivimaa asehaldur ja aastast 1581 kuberner, juhatas 15801583 Liivi sõjas Rootsi väge Pulli Hans-Tartu Eesti kaupmees17 saj lõpus , kes arvati linna kodanikuks ja Suurgildi liikmeks. Parun Otto Fabian Rosen- Liivimaa maanõunik, arvas et talupoeg oli pärisori ja mõisnik võis teda pärandada, vahetada ja müüa.
sajTartu Ülikoolis tegutsenud ning teadusmaailmas tunnustuse leidnud embrüoloogia rajanud. Karl August Senff- 19. saj Dresdeni kunstnik, graafik ja vaselõigete tegija. TÜ juurde rajatud joonistuskooli õpetaja. Gerhard Franz von Kügelgen- 19. saj tuntuim Tallinnas tegutsenud, Reinimaalt pärist maalikunstnik. Janis Cimze-Juhtis Valgas tegutsenud nii eestlastele kui lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminari. Otto Wilhelm Masing- oli eesti pastor ja keelemees, õ-tähe tooja eesti kirjakeelde, andis välja lehte Marahwa NäddalaLehte. Kreutzwald- Eesti kirjanik ja arst,andis välja ajakirja, tema peateosed olid "Kalevipoeg", "Eesti rahva ennemuistsed jutud" Johann Voldemar Jannsen- Koolmeister, rahv. Liikumese juhte.Pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele, 1857 Perno Postimees Friedrich Reinhold Faehlmann- Arst, lõi 1838 Õpetatud Eesti seltsi, lõpetas Kalevipoja, hiljem sai TÜ eesti keele lektor.
Seltsi keskne teadusüritus. Tänavu, 2011.aastal, leidis Tartu Ülikoolis 27.juunil aset juba XLIV J. V. Veski päev, mis kandis nime ,,Eesti keele arengukavast ja Eesti keeltest". Oma ettekannetega esinesid Jüri Valge, Tõnu Tender, Birute Klaas ja Anna Verschik. Pilt 3. Johannes Voldemar Veski 3.3 F. J. Wiedemanni keeleauhind Ferdinand Johann Wiedemann (18051887) oli 19. sajandi silmapaistev keelemees. Tema elutööks peetakse 1869. aastal ilmunud eesti-saksa sõnaraamatut, mis sisaldab üle 50 000 sõna ja sõnaühendi. See on ulatuslik sõnavarakogu, millest ammutas materjali enamik järgnevate põlvede keelekorraldajatest...... Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind tõstab esile inimesi, kellel on väljapaistvad teened eesti keele ees: eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Auhinna mõtte algatasid Jüri ja Irma Sild 1988
Stefan Batory-oli 15711576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Poola (Rzeczpospolita) kuningas; Stefan Batory sai tuntuks oskusliku diplomaadina, ta kaitses Ungari kuninga János Zsigmondi õigust troonile. Antonio Possevino-paavsti saadik, vastureformatsiooni kuulsamaid misjonäre; 1582. aastal aitas Possevino sõlmida Jam Zapolski rahulepingut, millega Poola sai võimu kogu Liivimaa üle; Possevino toetas eriti Tartu seminari tööd, mida ta pidas täielikult enda looduks ja mida ta ka külastas. Gustav II Adolf-oli Rootsi kuningas 16111632; sõlmis Poolaga koheselt vaherahu, mida hiljem pikendati; sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid, veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutamisürikule. Johan Skytte-Liivimaa kubermangu esimene kindralkuberner; ta oli haritud noormehena olnud Gustav II Adolfi kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler; e...
B. G. FORSELIUSE PÄRITOLU JA KUJUNEMISAASTAD Vanem Forselius kolis Eestisse ajal, mil Lääne-Euroopas käis Kolmekümneaastane sõda. Esimest kõrgharidust omandas ta Uppsalas, seal õppis ta kuni Tartu ülikooli astumiseni. J. Forselius immatrikuleeriti Academia Gustavianasse 5. septembril 1636. a. Järgmisel aastal lõpetas ta selle magistrina. Ta õpetas Tallinna toomkoolis 1639. aasta augustist kuni 1641. aasta 16. aprillini, ja täitis ka toomkiriku pastori ülesandeid. Kui tuntud keelemees Heinrich Göseken 1641. a. Harju- Madise ja Risti kihelkonna pastorikoha vabastas, sai J Forseliusest tema ametijärglane. B. G. Forselius sündis umbes 1660. a. Harju-Madisel. Kodus räägiti peamiselt küll rootsi keelesm kuid natuke kõneldi ka saksa ja eesti keeles. Bengt Gottfried õppis juba lapseeas rääkima eesti keeles. Tema sidemeid talurahvaga aitas kujundada Tema isa huvi maarahva eluolu, kommete ja kultuuri vastu. Forseliuse pere kindel suurus pole teada
kirikukäsiraamatute koostamisel käsikirjaliselt ringelnud materjale jutlused, piiblikatked, mida täiendasid ja varieerisid omalt poolt. Iseloomulikud jooned: Stahli-lähedane kirjaviis, saksapärased konstruktsioonid, genitiivi asemel sageli elatiiv. Stahli ortograafiaga sarnane, aga vähem järjekindel. Võõrapärane lausestus ei erine kvalitatiivselt Stahli omast. Sõnavaras tüüpilised ja haruldased lõunaeesti sõnad. Saksa laensõnad. Gutslaff - keelemees ja vaimuliku kirjanduse tõlkija. Gutslaff suhtles talupoegadega: oskas hästi eesti k. Ta suurim ettevõtmine oli piibli tõlkimine lõunaeesti keelde 1648 kevadeks oli tõlgitud 2 Moosese raamatut. 1656 sõja eest Tallinna põgenedes andis pooliku töö üle Jheringile. Piiblitõlke käsikiri, mis ulatub Iiobi raamatuni, on tänaseni alles. "Kurtzer Bericht" kirjeldab maarahva uskumusi ja maailmapilti, leidub üksikuid eestikeelseid lauseid, koha-, isikunimesid
kirjandus rahvale arusaadavaks teha. Ta kirjutas eestikeelse aabitsaraamatu, mis kirikuõpetajate poolt suurt poolehoidu leidis 1686 Koolihariduse rajamine lihtrahva jaoks 1693. aastal avaldas Johan Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika. Johan Hornung - tähtsaim teos on kollektiivse töö kokkuvõttena ilmunud ladinakeelne põhjaeesti keele grammatika, baltisaksa päritolu vaimulik ja keelemees 1686 anti siiski välja lõunaeestikeelne Uus Testament. See oli läbiniste eesti keelne raamat Samal ajal hakati eesti keelde tõlkima ka kirikulaule ja alguse sai ka eestikeelne juhuluule 4 teema: Balti erikord Balti erikorra kehtestamine põhjused balti erikord- Seaduste, normide kogum mille järgi korraldatakse elu Balti kubermangudest Venemaale oli oluline kohaliku baltisaksa aadli toetuse tagamine
sajandil Ka teised valgustajad omasid samasuguseid vaateid Venemaa suhtes nagu Hupelgi. Saksamaal tugevnesid Prantsuse revolutsiooni käigus kriitilised hääled Vene isevalitsuse üha reaktsioonilisemaks muutuva poliitika suhtes. Tärkav natsinalism tõi kaasa erapooletu huvi vähenemsise Venemaa suhtes. Balti provintsides kestis riigipatriotism edasi. Kuid aegamisi hakkas rahvuslik liikumine Saksamaalt ka Balti provintsidesse sisse imbuma. VII KEELEMEES Pietistlike pastorate keelealased saavutused Tänu pietistide pingutustele tõlgiti kogu Piibel eesti ja läti talupojakeelde. Lätikeelne Piibel ilmus aastatel 1685-1689. Eestikeelne tõlge ilmus aastal 1739. Eestikeelne piiblitõlge oli mitme Eestimaa pastori ühistöö tulemus. Hupeli eestikeelsed tõlked ja tema eesti keele proovid Hupel oli 18. sajandi teise poole tähtsaim eesti keele uurija ja sõnavara koguja. Ta tõlkis saksa keelest eesti keeled Peter Ernst Wilde teoseid
Kinnituse sellele saab ka käesoleva uurimistöö II peatükis, kus vaadeldakse teatud sõnade vasteid slängis erinevatel aegadel praegu, kümme ja kakskümmend aastat tagasi. ,,Slängi kui sotsiaalsete murrakute kogumi täpseid keelelisi piire on raske määratleda, sest slängisõnad võivad kiiresti liikuda argi- või tavakeelde või kaduda käibelt sama kiiresti ja ootamatult, kui nad tekkisid." (Kaplinski, L & Vainola, K, 2003: 12) Ka keelemees Tiit Hennoste on nentinud, et slängisõnavara ei ole püsiv nähtus. ,,Släng iseloomustab ajastut, milles me elame, peegeldab tihti meie igapäevast elu ja väärtushinnanguid. Kümne aasta pärast on kasutusel hoopis uus släng, sest släng muutub kiiresti." (Hennoste, 2006) Släng muutub iga põlvkonna vahetusega, seda on tõdenud ka Malle Pajula: ,,Igal põlvkonnal on oma släng, millega eristatakse end eelnenutest. Nii on Eestis olemas oma moensi- ja tshau-
ajakirja Lühhike öppetus (ta tõlkis Wilde saksakeelsed tekstid eesti keelde). Lisaks andis Hupel välja veel kaheköitelise põllumajandusõpetuse ning tegutses ka eesti keele uurija ning uuendajana. Lisaks oli Hupel ka mitmete teiste väljaannete kaastööline nii Baltikumis kui ka Saksamaal. Tema töödes hakkavad ennekõike silma valgustusmeelsus ning küllaltki soosiv suhtumine talupoegadesse, eestlastesse ja lätlastesse. Otto Wilhelm Masing (1763 1832) oli eesti pastor ja keelemees, õ-tähe tooja eesti kirjakeelde. Tänu Euroopas omandatud mitmekülgsele haridusele pühendus ta pastoriameti kõrvalt ka kultuuritööle. Masing oli esimesi valgustuskirjanikke Eestis, saavutades väljapaistvaid tulemusi kolmel alal: eesti koolikirjanduse, ajakirjanduse ja keele arendamisel. "ABD ehk Luggemise Ramat Lastele" (1795). Nüüd lisandusid sellele liikuva aabitsa põhimõttel koostatud "Luggemisse lehhed" (1823) ja "Arvamise-Ramat" (1823).
* Mida lugesid talupojad ajakirjade asemel ja millised õpetusi seal jagati? * Kuidas suhtus venemaa kõrghariduse omandamisse? * Kelle poolt rajati Tallinna esimene teater? * Mida pidasid tähtsaks piletistid? * Millised ülesanded olid vennastekogudustele? 1. Eesti ja Läti keeles, Peter Ernst Wilde oli väljaandja 2. Lootis sellega levitada talurahva seas tadmisi tervishoiust ja majapidamisest 3. Kuulus Wildele ja asus Põltsamaal 4. Hupel oli mitmekülgne publisist, keelemees, ja kodu-uurija, kogus teadet eestimaa ja Liivimaa ajaloo, eluolu, majanduse jm kohta, 5. Koolide arv hakkas suurenema tänu vennastekoguduste tegevusele ja George Von Brwne´i 1765 aasta koolipatendeile 6. Kalendreid, hiljem ka lühhike õppetus 7. Vene riik ei hoolinud kõrgharidusest. 8. August Von Kotzebue * Koole, luteri kirkut, eluviisi * Lugemisele, kirjutamisele, tõlkimisele, kirjutusoskuse levitamisele.´, ehitasid palvemaju.
ja rahvaid. Nii ta saabki loa minna viiendale maailmanäitusele Pariisi, ta lahkub 27. mail 1900. Eduard Vilde töötas 1900. aasta suvel veel ,,Eesti Postimehe" toimetuses, kui ta tuli mõttele asutada Tallinnas sotsiaal-radikaalne ajaleht. Seda mõtet aitas teostada vandeadvokaadi abi Konstantin Päts. 9. juunil 1901 lubatakse Konstantin Pätsil hakata välja andma ajalehte ,,Teataja". Peale suurte kogemustega ajakirjaniku Eduard Vilde kutsuti ,,Teataja" toimetusse tuntud keelemees Johannes Voldemar Veski, kirjanik Otto Münther, ajakirjanik Hans Pöögelmann ja pärast viimase lahkumist Anton Hansen Tammsaare. Kirjanik Vilde loomisvõime oli sel ajal lausa tohutu. Vähem, kui kolme aasta jooksul valmis tal kaks suurt romaani (,,Mahtra sõda" ja ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid"), rida jutustusi, hulk vesteid ja novelle. Lisaks reisikirjeldused lehes ja tõlketööd. 1901. aastal asus Vilde oma ammust unistust
·Eestimaa Kirjanduse Ühing- oli baltisaksa teadusühing, mis tegutses Tallinnas aastail 18421940. ·Eduard Ahrens- 1803-1863. Oli baltisaksa päritoluga kirikutegelane ja eesti keele uurija ning korraldaja. Kirikukeele uuendajana avaldas ta 1843. aastal eesti keele grammatika. Selle teose järgi peetakse teda tänapäevase eesti keele ortograafia loojaks. Ahrensi kirjaviisireform ajendiks oli püüd kirikukeelt rahvapärastada. ·Otto Wilhelm Masing- 1763-1832. Oli eesti pastor ja keelemees, õ-tähe tooja eesti kirjakeelde. ·Johann Voldemar Jannsen- 1819-1890. Oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Pärnu Postimehe asutaja. Vanemuine asutaja. I üldlaulupeo organiseerija. ·Kristjan Jaak Peterson- 1801-1822. Eesti kirjanik. Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust (sh 3 saksakeelset). Põhiosa moodustavad heroilis- filosoofilised oodid, mida iseloomustab ülev värvi- ja kontrastirikas sõnastus, ja
Sõna algus T T' I + - + Õ - + - Mõlemad on Saksamaa päritoluga. Mõlema tähtsaim teos on pealkirjastatud sama moodi ,,Language". Nende keelekäsitlus on suurel määral erinev. Saphir'i nimetati juba elu ajal geeniuseks. Benjamin Lee Worf (1897-1941) Ta polnud hariduselt keelemees vaid keemik. Ta oli tuletõrjeinsener töötas kindlustusfirmas. Uurides põhjuseid, sai ta aru, et põhjused on keerised inimesed sõltuvad mitte sellest, kuidas asjad on tegelikult, vaid sellest, kuidas me neid kontseptualiseerime. Tühjad tünnid bensiinijaamas = bensiinist tühjad tünnid, kuid nad on täis bensiiniaru, mis on korduvalt ohtlikum kui bensiin ise. Teda huvitasid erinevad asteekide keeled, nt hopi keel ja nootka (nuu-chah-nult) keel ja navajo keel
teksti).Tuglas kritiseerib ka ,,Kalevipoja" pealkirja - see on omamoodi nonsenss. Vanasti kirjutati Kalewi-poeg, kui keegi peaks küsima mis on rahvuskangelase nime, siis tal polegi seda on kellegi poeg. Aavik oli maksimalist. Temalt pärineb koguni kolm artiklit. 1914 - ,,Eesti rahvusliku suurteose keel" (kõnena esitatud juba 1912) 1916 ,,Parandatud Kalevipoeg esimene" Aavik visandas oma versiooni, lõigu milline peaks olema korralik regivärss 1933 ,,Kuidas suhtuda Kalevipojale" Aavik oli keelemees, oli ka omamoodi fanaatik, maksimalist keeleküsimustes. Kõige tähtsam oli tema jaoks keele kõla- välja tuli rookida sõnad, mis keelt risustavad. Aaviku ,,Kalevipoja" kriitika: K tahtis kirjutada Kalevipoja rahvalaulukeeles, küll aga ei tundnud ta seda keelt. Ütleb esteedina, et on palju labaseid sõnu ja ütlusi. Eriti kalevipoja võitluste stseenides kasutatud palju nottima, kandadele tuld andma jt - labased Labasust sisaldab ka liiga palju magamis, söömise ja norskamise kujutamine.
vahel toimus lubadega. Sepp oli Kuressaares siiski nii palju tuntud mees, et sai Saksa Julgeolekupolitseist loa Tallinna sõiduks, et just kui oma peret Saksamaale saata. Ta oli käinud juba Rootsi komitee esindaja Ludwig Lienhardi juures pinda sondeerimas. Viimane polnud andnud küll sõnaselget lubadust, kuid lootust oli. 6. septembril oli aeg käes ja pere Haapsalu sadamas. Nõmmelt oli kaasa tulnud veel Sepa tädipoja keelemees Johannes Aaviku pere ja ning proua Aaviku kaks sõbrannat oma peredega kõik lootuses ,,Juhani" peale saada. Lienhardi abiga sai kogu ,,suurpere" Saksa sandarmite vahelt läbi ja laevale. Vanem poeg Reino pidi samal ajal Saaremaa rannast salaja paadiga Rootsi poole teele asuma. Oskar Sepp pöördus ise tagasi Saaremaale. 15. septembri õhtul oldi niikaugel, et vanem poeg Reino sai paadi peale ja Rootsi poole minema. Sakslaste valve oli juba märksa ükskõiksemaks
Temaatiline kava Eesti uusaja mõiste: Eesti uusaja mõiste: 1710-1900. Aastal 1710 ei toimunud mitte midagi, kuskilt pidi alustama Uusaega Eestis, sisuliselt midagi ei muutunud vahetus välja Rootsi kuningas Vene tsaariga, kuid kohaliku valitsust toimetasid baltisakslased (Vanasti Eesti uusaeg 1800-1918). Suuremad muutused Eesti ajaloos toimusid 19. saj teisel poolel. Uusaeg jaguneb: varauusaeg, uusaeg, uusimaeg. Majanduses üleminek kapitalismi majanduse. Tööstuses võetakse kasutusele aurulaevad. Poliitika: kodanikuühiskond, rahuvs liikumised. 2) Eesti uusaja ajaloo allikad: Dokumentide kvantitantiivne kasv. Valitsusasutuste kantseleid hakkavad dokumenteerima rohkem. Ilmuvad uued allika liigid, mida varem pole olnud kasutatud. Kirjalike allikaid on liiga palju, otsitakse ainult kõige relevantsemad allikad, mis annavad täieliku iseloomustuse sündmustest. Rahvastikuajalugu: Hingeloendid (hinger...
1900. aastal siirdus Tallinnasse, kus sai Jaan Poska abiliseks. 1901 Abiellus Helma Peediga. Hakkas välja andma ajalehte "Teataja." Ajalehe juures töötasid paljud hilisemad tuntud poliitika- ja kultuuritegelased, sotsiaaldemokraadid Mihkel Martna, Mihkel Pung, enamlane Hans Pöögelman, kirjanikud Eduard Vilde, 31 Ernst Peterson-Särgava, Andres Saal, keelemees Johann Voldemar Veski ja teised. Ajalehes pöörati peatähelepanu majandusküsimustele. 1904 Päts valiti Tallinna linnavolikogu liikmeks. 1905 Päts valiti Tallinna abilinnapeaks, kuigi tegelikkuses juhtis just tema Tallina elu. Diplomaatia pärast valiti linnapeaks Erast Hiatsinov. Samal aastal, revolutsiooni ajal "Teataja" suleti, sest Pätsust oli saanud revolutsiooni juht Eestis. Selle eest mõistis Raplas ta Bezobrazovi salga poolt tagaselja surma, kuid Päts
tööd Postimehe muusikalisale, 1900 saab tuttavaks Eduard Vildega, kellel on räme musivedru- talle sümpatiseerib Marie, jalutuskäigul kuuleb, et neiu ka luuletab, innustab neiut jätkama. Vilde läheb Teatajasse tööle, sinna kutsutakse ka Under. Kuigi Vilde teeb neiule silma, tõdeb Under, et Vilde on vana ja inetu, lähenemiskatsed äratavad vaid kaastunnet. Teatajas on teisigi vaimuinimesi nt Jaan Teemant (poliitik). Samuti ka keelemees Jaanus Voldemar Veski. Marie on noor, särtsakas ja romantiline ning vaatas noormehi YUM. Leiabki Carl Hackeri, heal järjel ametniku, armuvad. Kuigi Underi töökaaslased ei soovita abielluda, on ka Hackeri vanemad vastu, siiski abielluvad 1902 veebruaris. Marie tuleb Teatajast ära, abielunaine ei tööta. Mees saab tööd Moskvas Singeri tehases. Kolitakse seega ka Venemaale Moskvasse, hiljem Moskva lähedale. Sünnib esimene tütar 1902 (Marie on 19)
"Demonstratio. Idioma Ungarorum et Lapponum idem esse" (Tõestus, et ungari ja lapi keel on samalaadsed). Sámuel Gyarmathy tõestas ungari keele soome-ugri päritolu 1799, võrreldes omavahel juba mitme soome-ugri keele sõnavara ja grammatikat. Soome-ugri keeleteaduse esimeseks proovikiviks sai teadusloos nn ugri-türgi sõja nime all tuntud vaidlus 1870.-80. aastatel. Türgi-teooria pooldajate eesotsas seisis Ármin Vámbéry, soome-ugri poolt kaitses József Budenz. 1843-46 leidis keelemees Antal Reguly Venemaal soome-ugri rahvaste keele- ja etnograafilist ainest kogudes Siberist väikese handi ja mansi rahvakillu. Lisaks keelelisele sarnasusele räägivad nad ungarlastega samu müüte maailma loomisest, valgest hobusest ja imepõdrast. Ungari sõnavara baaskiht on ürgne, s.o uurali, soome-ugri või ugri päritolu. Sellised on põhilisi tegevusi väljendavad verbid, kehaosade nimetused, elava ja elutu looduse objektid ja nähtused, ruumis ja ajas orienteerumist märkivad