Eesti kirjandusajalugu 1224 1227 Henriku Liivimaa Kroonika 1525 Esimene (teadaolev) raamat M. Luther katekismus (piibli tähtsamad osad) 1535 Esimene säilinud raamat 1632 Academia Gustaviana Tartu Ülikool 1637-1638 Stahli grammatika esimene katse süstematiseerida eesti keelt 1637 Brocmanni pulmalaul esimene teadaolev eestikeelne pulmalaul 17. saj rahvakoolid (Forselius) ; katkendid piiblist, aabitsad 18. saj kalendrid, ajakiri 1708 Käsu Hansu kaebelaul (luuletus) 1739 Piibel (täielik tõlge Põhja-Eesti murdes(kirjakeele aluseks)) ; Willmann, Aurelius? eestikeelsed jutud 19. saj Rosenplänter, Masing (õ-täht) Eesti keele kultuuri arendamine 1801-1922 Kristjan Jaak Peterson (keeleteaduslikud artiklid ; ei
Hariduse algus 19. sajandi alguses (1802. Aastal) avati Tartu Ülikool Hariduse algus Eesti- ja Liivimaa hariduselu hakkas juhtima Tartu Ülikooli komisjon Hariduse algus Talurahvakoolide arengukava töötas välja Tartu Ülikooli rektor Georg Friedrich Parrot (17671852). Hariduse algus Ülikooli komisjon saatis laiali küsimustikke. Hariduse algus Siiski tekkisid Parroti juhitud komisjoni maal nii mitmedki teise astme rahvakoolid, ehk kihelkonnakoolid, kus õpiti kirjutamist, rehkendamist ja looduslugu. Muudutused Pärisorjuse kaotamine Eesti- ja Liivimaal(1816 ja 1819). Muudutused Rändõpetajad juhendasid laste lugemaõppimist Pühapäevakoolid Parandus- ehk järeleaitamiskoolid Sajandi keskel toimunud usuvahetusliik umine mille käigus tekkis hulk õigeusu koole Muudutused Siiski piirdus enamiku maalaste haridus külakooliga, kihelkonnakooli õpilaste
kaasa hoopis Prantsuse revolutsioon ning sakslased olidki need, kes meile orjapõlvele aluse panid. Suur kultuuriand,mis on osaks saanud kõigile Läänemere ääres asuvatele riikidele on oli protestantism.Baltlased väitsid et nemad tõid protestantismi Eestisse,kui tegelikult oleksid eestlased protestantismi omandanud ka ilma sakslasteta.Sakslased ei tohiks seda väita,sest nad ei olnud protestantismi loojad,vaid nad omandasid selle nagu eestlasedki.Uus vool tõi kaasa rahvakoolid ning iseseisvuse.Baltlastele tuleb au anda,sest nad harisid ning õpetasid eestlasi.Ilma sakslasteta poleks Eestil tol ajal nii haritud kodanikke olnud. Claude Alt
1872 asutati Eesti Kirjameeste Selts. 1878 Viljandis hakkas ilmuma C.R.Jakobsoni ,,Sakala". 1880 J.Hurt lahkus Eestist Peterburi ja J.V.Jannsen tõmbus tagasi avalikust elust. 1881 Venemaal sai keisriks tagurlike vaadetega Aleksander III. 1882 C.R.Jakobsoni surm. 1884 Otepää kirikus õnnistati EÜS-i sinimustvalge lipp. 1887 venestamise käigus viidi rahvakoolid üle venekeelsele õppele. 1889 asjaajamine ametiasutustes viidi üle vene keelele. 1893 Dorpat (Tartu) nimetati ametlikult ümber Jurjeviks. 1894 Venemaa keisriks sai Nikolai II. 1896 J.Tõnisson sai ajalehe ,,Postimees" toimetajaks.
1645.aastal kehtestati kogu Põhja- Eestis katkekismuse- ja aabitsaõpetuse nõue.Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldati ka köstrimaa.Samal ajal hakati ka vaimulikku kirjandust tõlkima eesti keelde.Kuna aga rahva seas kõneldi murrakuid väga erinevalt siis anti eraldi välja raamatuid nii lõunaeesti kui ka põhjaeesti keeles.Juba nendel aastatel alustati piibli tõlkimist kuid kahjuks täismahus ilmus see alles 1739.aastal. Rahvakoolid Kuna Rootsi ajal pandi suurt rõhku haridusele siis otsustas Rootsi riik sisse seada rahvakoolida süsteemi, mille eesmärgiks oli anda talupoegadele haridus. Eestimaa provintsiaalid otsustasid 1655.aastal, et igas kihelkonnas peab olema ametis koolmeister.1675.aastal nähti ette koolimajade ehitamist aga asi venis kuna selleks puudusid nii majanduslikud tingimused kui ka vastava ettevalmistusega inimesed.Ühtlasi hakati ka nõudma, et koguduste juures töötaksid ka kooliõpetajad
", "Mu isamaa on minu arm!" ja "Sind surmani!". Üldlaulupidu oli suurim rahvuslik üritus, millele ühtses vaimus koguneti kogu maalt. Rahvusliku ärkamisaja proosa ja näitekirjandus jätkas rahvavalgustuslikku tegevust. Lydia Koidula jutustuse "Ainuke" õnnelik peigmees on oma üldisele tublidusele lisaks ka lauluseltsi liige, Jakob Pärn kui eluaegne koolmeister nimetab oma pikas jutustuses "Must kuub" rahva arengu takistusena fakti, et rahvakoolid ei kuulu haridusministeeriumi alla ning liiga palju maksab neis kiriku ja mõisniku sõna. Lilli suburg (mh. esimese eesti naisteajalirja asutaja), kes oli lõpetanud saksa kooli, ühendas naiste harimise vajalikkuse teema haritud eesti noorte saksastumise vastase võitlusega (jutustus "Liina"). Oma rahvale võõraksjäämise ohust kirjutas ka Elisabeth Aspe (jutustus "Ennosaare Ain"). Rahvusliku jutukirjandust ja näiteloominugut iseloomustas sel perioodil muidugi tugev
esimene oopet 1680 ,,Kindlameelne Argenia" Rootsi aeg Gebhard Himselius gümnaaasiumi mateõpetaja ja professor. Tallinna linnaarst, raeapteeki, Tallinna kindlustöid. Kalendreid,astronoomilisi vaatlusi. Rootsi aeg Reiner Brockmann poeesiaprofessor, esimeste teadaolevate eestikeelsete juhuluuletuste autor . Rootsi aeg Anton Thor Helle - gümnaasiumi vilistlane, kelle eestvõttel tõlgiti piibel tervikuna põhjaeesti keelde. B.G. Forselius-rahvakoolid Vene aeg F. J. Wiedemann-kubermang, P. J. Karell-ärkamisaeg 7.Pühad a) 6. juunil kogunevad vilistlased, et tähistada kooli avamist 1631. aastal b) õpilased kogunevad 6. novembril (Gustav Adolfi päeval), tähistamaks kooli ümbernimetamist Gustav Adolfi Gümnaasiumiks 1991. Aastal 8.Ingel Hannes Starkopfi dekoratiivskulptuur ,,Ingel" valvab rahu ja õpilasi 9. Vabadussõda Vabadussõjas osalesid mitmed õpetajad, kes moodustasid ka oma roodu. Ka koolihoonel oli
rajati üle terve riigi. Absolutistlik valitseja Friedrich II(1740-1786) oli huvitatud kirjandusest,filosoofiast,muusikast ja kunstist. Asutas üle 1000 küla. Valgustatud absolutistlik valitseja. Maria Theresia(1740-1780)- pärimis õigus ka naistele, koondati riigi valitsemine riigikantseleisse, asutati välisministeerium, loodi sõjaväeakadeemia, kehtestati üldine tulumaks, loodi rahvakoolid ja kutsekoolid. JosephII(1780-1790)-kaotati pärisorjus,kärbiti esinduskogu võimu,sõjareform-sõjavägi oli alaline. Kolmekümneaastane sõda(1618-1648)Katoliiklik Euroopa ja Lutherlik euroopa. Usulised põhjused ja Habsburgide pärimisprobleemid. Ametlik lõpp Festfalirahuga, viimane ususõda euroopas, hollad isesesivus.epiteemiate ja haiguste levik euroopas. Põhjasõda(1700-1721) Venemaa Rootsi. Põhjus: läänemeri oli muutunud rootsi sisemereks, venemaa tahtis
Jacob Skytte ning õpetusviise oli seal 2: loeng ja dispuut(väitlemine). Kui teha enda ees dilemma ja mõelda küsimusele, kas Rootsi aeg oli meie jaoks midagi head või tegi see meile ainult liiga, võiksin mina vastata jaatavalt esimesele variandile. Tänapäeval on paljud inimesed seadnud oma elu kõrgemaiks eesmärgiks võimalikult kõrge hariduse omandamise, mida kavatsetakse omandada just näiteks Tartu Ülikoolis. Samuti asutati just Rootsi ajal ka kõik muud rahvakoolid, kus erinevad seisused haridust omandada said. Ehk kui poleks olnud rootslast Eestis, ehk poleks eestlased haritud saanudki? Ma leian, et kasvõi ainult haridusele suure aluse alla panemise pärast, oli Rootsi aeg Eestis üks kuldsemaid aegu üldse.
sõpruskonna, hiljem sai temast ülikooli esimene eesti keele rektor. Tema eestvedamisel loodi Õpetatud Eesti Selts 1838, mis seadis eesmärgiks keele, kirjanduse ja ajaloo uurimise. Teise estofiilse suurorganisatsioonina loodi 1842 aastal Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Nende kahe seltsi toetusel ilmus 1857 rahvuseepos "Kalevipoeg" Köler - maalikunstnik Venemaal Karell - Nikolai I ja Aleksander II ihuarst Kujuneva rahvusliku intelligentsi seas oli vähe tippharitlasi, enamuse moodustasid rahvakoolid õpetajad. Kiriklikud olud, usuliikumised 19 sajandi esimesel poolel jäi endiselt oluliseks luteri kirik, säilitas oma valitsemis- korralduse ja laialdase anatoomia. 1832 võeti vastu ülevenemaaline luteri usu seadus, millega luterlik kirik kaotas oma priviligeeritud seisundi Eesti- ja Liivimaal. Ametlikuks riigiusuks sai õigeusk, milles nähti vahendit piirialade venestamiseks. Luteri usk jäi lubatud usulahuks.
10)Charlotte Cooper (UK)=tennis=1900 11)Paavo Nurmi (soome) = k/j pikamaajooks= 1924 Jne 13.18-19 sajandil hakkas spordi harrastus Inglismaal rahva seas laialdasemalt levima sest: Taheti tõhustada noorsoo kehalist ettevalmistust Inimestel tekkis rohkem vaba aega,mida oli vaja otstarbekalt sisustada Taheti mandri euroopa riikidele muljet avaldada 14.Moodsa spordi tekkekohaks Inglismaal olid: Sõjaväeosad Ülikoolid ja kolledzid rahvakoolid 15.Inglise jalgpalli liiga alustas oma tegevust: 1836 1856 1863 16.Esimene rahvusvaheline spordiorganisatsioon oli: Rahvusvaheline sõudmisfödertatsioon FISA Ravhusvaheline võimlemisföderatsioon FIG Rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA 17.Esimene olümpia kongress toimus Pariisis 1892 1894 1896 18.Rahvusvhaline olümpiakomitee valiti: 12liikmeline 14liikmeline 16liikmeline 19
Rousseau - demokraatia Kameralistid - kuidas tagada ühiskonna üldist hüveolu; valgustatud absolutism Füsiokraadid - tähtis ise majandamine, põllumajandus, vabakaubandus Valgustatud absolutismi valitsejad. Friedrich II - talurahva olukorra kergendamine - riigimõisates kaotati pärisorjus; koolihariduse edendamine; uute külade rajamine; kohtureform - piinamised keelatakse Maria Theresia - sõjaväereform, finantsreform, kaotati tollipiirid, uus kriminaalkoodeks, rahvakoolid, kutsekoolid Josef II - usuvabadus, pärisorjuse kaotamine, kiriku võimu piiramine, riigi tsentraliseerimine (vastuolud äärealadega) Uusaegne eluolu. Rahvaarvu kasv meditsiini areng, kartulikasvatus; pere pole palju organiseeritud abielusid; keskklass pole palju organiseeritud abielusid; keskklass
Vene õigeusu kirik 1832.ülevenemaaline kirikuseadus kaotas luteri kiriku privileegitud seisundi. Ametlikuks riigiusuk sai kreeka-katoliku õigeusk. Haritlaste seltside teke Loodi 1839 Õpetatud Eesti Selts , mille eesmärgiks oli enedada eesti rahva ajalugu ja tänapäeva. 1842. Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Anti välja rahvuseepos ,,Kalevipoeg". Rahvakoolid õpetajad moodustasid kujuneva eesti haritlaste põhituumiku, kellest sai kandev jõud rahvuslikus liikumises.
Ratsionalismi tuntuim esindaja oli August Wilhelm Hupel. 1715.a. ilmus põhjaeestikeelne Uus Testament. 1739.a.ilmus Piibel Anton Thor Hellelt. 9) Rahvaharidus. Vastus: Rootsi ajal loodud haridussüsteemi jätkati. Esimene ühtne koolikorraldus tuli 1739.aastal. Koolikohustus oli 712.aastastele, miiniumnõueteks oli katekismuse tundmine, Piibli lugemine, lauluraamatu tundmine. 1765.a.Liivimaa maapäeva otsusega loodi rahvakoolid kõigisse suurematesse mõisatesse, lubatud oli ka kaduõpe. 18.sajandi lõpuks oskas Liivimaal ülepoolte talurahvast lugeda, Eestimaal veidi vähem. Kirjutamise oskus oli haruldasem.
Eesti kirjanduseareng · 17.saj- Forselius(rahvakoolid, õpetajad olid Forseliuse õpilased)-Hornugi- vana kirjaviis(püüti luua eesti keele ülesmärkimisel) · 18.saj- Kalendrid, pidev keele ja kirja areng. Ajakirjad erinevate õpetustega. 1708.- Käsu Hansu kaebe laul 1739.- Ilmus piibli täielik tõlge ühes keeles- ennem oli olnud nii lõuna-eesti murre kui ka põhja- eesti murre. Rahvale kirjutati ka nüüd meelelahtuslikke jutte. · 19.saj- Otto Wilhelm Masing-koostab lastele kooliõpikud. -Koostab ka ajalehti ja kalandreid. -Uuris eesti keelt-võttis kasutusele õ tähe. · Kirstjan Jaak Peterson-mees kes kõndis Tartust Riiga. -1801-1822- Sündis Riias- ülim andekus keelte alal. Oskas kümmekond keelt. -Tuntakse kui keeleteadlast. -16aastaselt kirjutas Rootsi keele grammatika raamatu. -Tõlkis Soome mütoloogia Rootsi keelest Saksa keelde. Siit kas eestisse sellised kangelased nagu ,,Vanemuine" ja ,,Ilmaline" -K.Jaa...
2) õppemetoodika kohandamine lapse ealiste iseärasustega. M. Lutheri sulest ilmusid spetsiaalselt lastele kirjutatud, piltidega kaunistatud katekismused. Kogu koolikirjandus moderniseerus. 3) Oluliseks kujunes pastorite ja ametnikekaadri koolitamine, mistõttu suurt tähelepanu pöörati keskastme koolide ja ülikooli reformimisele. 4) Pöörati tähelepanu õpetajale: nõuti phiskonna suuremat hoolitsust õpetaja eest, tema koolituse-, töö- ja palgatingimuste parandamist. - rahvakoolid lugemine, kirjutamine, arvutamine, usuõpetus, kirikulaul - ladinakool seitse vaba kunsti alamaste - gümnaasium seitse vaba kunsti ülemaste - ülikool 2-aastane kunstide kursus + õpingud arsti-, õigus- või usuteaduskonnas 5. Lapsekeskse pedagoogika lähtekohad (peamised esindajad ja nende ideed). - J. J. Rousseau: - inimene on loomupäraselt HEA - noobli kasvatuse ja sekkuva pedagoogika asemele pakub ta madalamatele klassidele omase
.......................................................................................................... 8 Rahvakoolid ............................................................................................................................
→ absoluutne monarhia Füsiokraadid → püsivad ja muutumatud seadused + ajastust ja ühiskonnast sõltuvad seadused → absoluutne monarhia → piiramatu võimuga valgustatud valitseja Valgustatud absolutismi valitsejad Friedrich II ehk Friedrich Suur → Preisimaa → Austria pärilussõda ja seitsmeaastane sõda → uute külade rajamine, kartulikasvatus → koolihariduse edendamine Maria Theresia → Austria → sõjaväereform → rahvakoolid, kutsekoolid → finantsreform → uus kriminaalkoodeks Joseph II → usuvabadus → pärisorjuse kaotamine → kirikuvõimu piiramine → riigi tsentraliseerimine Venemaa 16. - 19. sajand Ivan III → 1478. aastal vallutab Navgordi → 1480. aastal vastasseis Volga jõel → nimetab end kogu Venemaa valitsejaks Ivan IV julm → pärast esimese abikaasa surma (1560. aastal) algas meeltesegaduse ja terrori aeg → eesmärgiks purustada bgaaride vastupanu
Eesti Üliõpilaste Selts / W. Reimann; 1896 “Postimees” – J. Tõnisson. 1888 J. Hurt – rahvaluule kogumine. Laulupeod / IV; V; VI. Karskusliikumine. 1832 võeti vastu ülevenemaaline luteri usu seadus, millega luterlik kirik kaotas oma priviligeeritud seisundi Eesti- ja Liivimaal. allikaid: Eesti talurahva ajalugu, I köide, Tln., 1992. Tartu Ülikooli ajalugu, II osa 1798 – 1919, Tln., 1982. Andresen, L. Eesti rahvakoolid 19.sajandil (kuni 1880.aastate koolireformini). Tln., 1974 Karjahärm, T., Sirk, V. Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850 -1917. Tln., 1999 Telemaatika ajalugu http://www.eenet.ee/EENet/201.html Eesti kultuurilooline veeb: http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_m aterjalid?table=Events&group=3&page=1
heaks& usuvabadus, Friedrich II Preisimaal,Pärisorjuse kaotamine riigimõisates,Usuvabaduse kehtestamine,Kartulikasvatuse juurutamine,Kohtusüsteemi reform,Koolide rajamine,Sancoussi loss,Mängis flööti, kirjutas muusikat,Sõdis edukalt – Friedrich Suur. Austria Maria Theresia Schönbrunni loss,manufaktuurid,tulumaks,Sõjaväereform- sõjaväekohustus,Piirati teotööd,Joseph II- kõige valgustatum,Kaotati pärisorjus, üleminek raharendile,Rahvakoolid, 7 kl koolikohustus,Usuvabadus,Saksa keel riigikeeleks- rahulolematus. Venemaal Katariina II Võimule Peeter III kukutamisega,Pugatsovi ülestõus,Ülevenemaaline seadustik,Esinduskogu ei võtnud vastu,Haldusseadus- kohtuasutused, politseiasutused,Aadli armukiri- aadli privileegid, omavalitsus,pärisorjus,Linnade omavalitsus,Vallutused- Krimm, Ukraina, Poola jagamised.
senisest enam tähelepanu. Näiteks sündis kodukasvatuse nõrgenemisest tingitud probleemide pidurdamiseks ja leevendamiseks uut laadi pedagoogiline aktiviteet, mis järk-järgult – eriti alates 19. sajandi keskpaigast – institutsionaliseerus ja professionaliseerus. Sellesse kuulus nii kodu toetamine tema kasvatusülesannete täitmisel (vanemate nõustamine, kasvatuskonsultandid) kui ka puuduliku kodukasvatuse täiendamine (lasteaiad, rahvakoolid, klubi- ja ringitegevus) ning kompenseerimine (lastekodud) (Hämäläinen, 2001). Perekond ja kool on kaks peamist faktorit lapse arenguprotsessis (Constable, 2009). Kodu oma inimsuhetega loob selle baasi, millele rajanevad iga kasvava lapse eeldused kas integreeruda ühiskonda või kujuneda sotsiaalselt tõrjutuks (Kraav, Kõiv 2001). Ühiskond peaks suhtuma lastesse ja noortesse kui indiviididesse, kes on vanemaks saades võimelised
Kamrealism rootsi riigi esimeseks ülesandeks siis rahva heaolu parandamine. Riigivõimu progressiivne kooli- ja kirikupoliitika, mida viidi ellu aadli pidevast vastuseisust hoolimata. Eesti ja läti kirjakeele teke, sündis ja kasvas emakeelne kirjandus. Kohalike trükikodade asutamine, Tartu ülikooli avamine, Forseliuse tegevus rahvakoolide õpetajate ettevalmistusel (võib olla ainulaadne selline saavutus kogu selleaegses euroopas). Rahvakoolid, eestikeelsed teosed, koduõpetus. 18. saj alguses 10% lugejaid. 17. saj teise poole areng lähendas rahvast kirikule. Talupoegade eneseteadvuse kasv tänu keele staatuse tõusule. Eesti oma haritlaskonna tekke alged. Talupoegade eneseteadvust pidid tõstma ka Põhjasõja ajal Rootsi sõjaväes võidelnud eestlased, kellest paljud olid suisa ohvitserid. Talupojale oli taas usaldatud relvakandmine! Kultuuri üheks ülesandeks on rahva tsiviliseerimine see iseloomustas 17. sajandi Rootsi
lahendust otsima. Sotsiaalpoliitiline kui ka sotsiaalpedagoogiline aktiivsus tõusis. Noorte ja laste kasvatusoludele hakati rohke tähelepanu pöörama. Seoses kodukasvatuse nõrgenemisest tingitud probleemide pirurdamiseks ja leevendamiseks tekkis uut laadi pedagoogliline aktiviteet, mis järk järgult instutisionaliseerus ja proffesionaliseerus. Vanemaid hakati nõustama, tekkisid lasteaiad, rahvakoolid, klubi ja ringitegevused ning lastekodud. Sotsiaalpedagoogiline praktika hakkas Saksamaal jõudsalt kujunema 19. sajandi teisel poolel, ajal mil toimus industrialiseerimine ja urbaniseerumine (Lorenz, 2008: 628; Hämäläinen, 2001: 37; Hämäläinen,. Ühiskondliku murrangu ajal muutus endine traditsiooniline perekondlik kasvatus ning nõrgenes kogukondade ühtekuuluvus ja kasvatusvõime
ja avaldas luulekogusid. Tema luule paremik on ajaproovile vastu pidanud eestlaste koorilaulu raudvarasse kuuluvate laulude sõnadena. Peale laulude on Koidula oma isa Jannseni eeskujul avaldanud pooltõlkelist ilu- ja näitekirjandust .Koidula on üks eesti teatri loojaid. 1869. aastal toimub Tartus Jannseni eestvõttel I Üldlaulupidu. 10. Eesti kool 19. sajandi viimasel veerandil. Venestamine 1885. aastal toimus äge venestamispoliitika. Liivi-, Eesti- ja Kuramaa rahvakoolid ning õpetajate seminarid allutati Rahvahariduse Ministeeriumile. Koolide juhtimine ja kontrollimine läks rahvakoolide inspektoritele ja (kubermangu) direktorite kätte. Rahvakoolid jaotati õppeaja ja õpetajate arvu järgi ühe- ja kaheklassilisteks. Neis käidi vastavalt kolm ja viis talve. Esimene koolitüüp hakkas ametlikus keelepruugis kandma vallakooli, teine ministeeriumikooli nimetust. Määruse alusel lubati emakeeles
koolielu ümberkorraldamise suhtes. Pastorite vastustes neile küsimustele võib näha erimeelsusi — oli humanismi- ja valgustusideedest mõjutatud saksa soost kirikhärrasid, kes pooldasid talurahvale koolihariduse andmist, seejuures ka kirjutamise õpetamist, aga ka neid, kelle soovitused piirdusid koduõpetusega ja kes leidsid, et talupoegade lastele piisab ainuüksi lugemisoskusest. Siiski tekkisid Parroti juhitud komisjoni poolt väljatöötatud kava mõjul maal nii mitmedki teise astme rahvakoolid, nõndanimetatud kihelkonnakoolid, kus õpiti kirjutamist, rehkendamist ja looduslugu; lugeda pidi sellesse kooli astuja juba enne oskama. Koolide ülalpidamine pandi maata talupoegade õlule, kes olid pärisorjadest muudetud teoorjadeks ja kellel seetõttu polnud ka tegelikku majanduslikku jõudu rahvahariduse edendamiseks. Olukorda leevendas mõningal määral rändõpetajate ametisse panemine, kes juhendasid laste lugema õppimist. Rändõpetajate tegevust täiendasid pühapäevakoolid:
(1816.a.) nõudis mõisakogukonnalt kooli ehitamist iga 1000 hinge kohta ja selle ülalpidamist. Koolmeister vabastati sõjaväeteenistusest, pearahamaksust ja ihunuhtlusest. Liivimaa talurahvaseadus nägi ette enamat. Lisaks eeltoodud külakoolide asutamise nõudele tuli Lõuna- Eestis igas vähemalt 2000 meeshingega kihelkonnas asutada kihelkonnakool. Kooli ülalpidajaks jäi kogukond, kontrollijaks kirikuõpetaja, kes otsustas ka koolmeistri valiku. Eesti- ja Liivimaa rahvakoolid olid 1832. aastal vormiliselt allutatud siseministeeriumile. Koolide eest jäid vastutavaks kummagi kubermangu luteri usu kiriku konsistoorium ja rüütelkond, kes esitas iga aasta haridusministeeriumile aruande koolide ja õpilastr arvu kohta ja ülevaate kubermangude koolioludest. 1840.a. pandi Liivimaal alus uuele rahvakoolide juhtimise süsteemile. Kõik kubermangu rahvakoolid allutati ülem-maakooliametile, maakondade koolielu juhtisid kreismaakooliametid.
Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Juba 1641. aastast pärinevad ka esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. RAHVAKOOLID Talupoegade jaoks otsustas Rootsi riik sisse seada rahvakoolide süsteemi. Eestimaa provintsiaalid otsustasid 1655. aastal, et igas kihelkonnas peab olema ametis koolmeister. 1675 nähti ette koolimajade ehitamist, ent selleks puudusid veel nii majanduslikud tingimused kui vastava ettevalmistusega inimesed. Hakati nõudma, et koguduste juures töötaksid ka kooliõpetajad. Seda nõuet oli aga raske täita, sest eesti keelt valdavaid kooliõpetajaid peaaegu polnud
Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. Tallinnas avati gümnaasium 1631.a 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks.1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Rahvakoolid Talupoegade jaoks otsustas Rootsi riik sisse seada rahvakoolide süsteemi. Juba 1641. aastast pärinevad ka esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. 1655. Aastal võeti vastu otsus, et igas kihelkonnas peab olema ametis koolmeister. 1675 nähti ette koolimajade ehitamist, ent selleks puudusid veel nii majanduslikud tingimused kui vastava ettevalmistusega inimesed. Hakati nõudma, et koguduste juures töötaksid ka kooliõpetajad
18.20. juuni 1869 Esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus 1870 Valmib Peterburi Paldiski raudtee, esimene Eestis 1872 Asutatakse Eesti Kirjameeste Selts. Esimene president Jakob Hurt. 1878 Viljandis hakkab ilmuma ajaleht ,,Sakala" 1882 Sureb C. R. Jakobson 1884 Otepää kirikus õnnistatakse EÜS i sinimustvalge lipp 1887 Venestamise käigus viiakse rahvakoolid vene õppekeelele 1889 Talurahvaasutuste reformiga kärbitakse tunduvalt vallaomavalitsuse õigusi. Asjaajamine viiakse eestis üle vene keelele 1896 J. Tõnisson kutsutakse tartusse ,,Postimehe" toimetajaks 1901 Tallinnas alustab ilmumist ajaleht ,,Teataja" 1904 Tallinna linnavolikogu valimistel saavutavad eestlased valimisliidus venelastega võidu. Tallinna abilinnapeaks saab K. Päts
G. Herder Saksa suurim valgustaja oli eesti rahvaluule esmatutvustaja Euroopas. 2. Rahvakirjandus a. Katsed koolikohustuse kehtestamiseks Liivimaal: · 1739 kooli need lapsed, kes kodus lugemist selgeks pole saanud. · 1765 rahvakoolid rajada suurematesse mõisatesse. · 18. saj. lõpul oskas Liivimaal lugeda üle 50% talurahvast, Eestimaa kubermangus vähem. 3. Eestikeelne kirjasõna a. Peamiseks endiselt usukirjandus: · 1739 Piibli esmatõlge Jüri kirikuõpetajalt A. T. Helle'lt b. Maarahva kalendrid c. Ajakirjanduse algus A. W. Hupeli ja P. Wilde ajakiri "Lühike õpetus" (1766- 1767)
elurõõmsate kodanike kasvatamine. Pärast 1920. aasta mais vastu võetud ,,Avalikkude algkoolide seadusega" omandas haridussüsteem oma lõpliku ilme. Algkool moodustas sellest alates ühtluskooli esimese astme ning oli sunduslik, emakeelne ja maksuta. Usuõpetust võis õpetada ainult vabatahtliku õppeainena alates 1923. Aastast. Uue seaduse alusel nimetati kõik endised valla-, kihelkonna-, ministeeriumi-, linna- ja kroonukoolid, kõrgemad alg- ja rahvakoolid kuueklassilisteks algkoolideks. Koolikohustus pidi kestma 8.-16. eluaastani või kooli lõpetamiseni. Koolide reformimist takistasid kutsega õpetajate puudus, liitklassid, ruumide vähesus ja vananenud koolimajad. Õppimistingimuste parandamiseks loodi kogu riigi jaoks fond, kust omavalitsused said laenu uute koolimajade ehitamiseks. Algkooli õppeained olid emakeel, matemaatika, loodusõpetus, maateadus, ajalugu,
Aastal 1816. anti välja Eestimaa talurahvaseadus, mille alusel pidi mõisnik talupoja pärisorjusest vabastama. Eesti talupojast said seega vabad mehed. 18. sajandil hakkasid kogu Euroopas levima valgustusaja ideed, Venemaal langeb see kokku Katariina II valitsusajaga. Vene linnaseadus nägi ette, et koole pidi olema kubermangu kõikides linnades ja suuremates alevikkudes. Leidus kaheklassilisi (alamrahvakoolid) ja neljaklassilisi (pea-rahvakoolid) koole. Pea-rahvakooli neljas klass lõi eeldusi edasiõpimiseks gümnaasiumis. Tallinna Gümnaasium oli endiselt viie-klassiline kõrgema taseme kool. Alamrahvakoole leidus pea kõigis linnades (peale Kuressaare). Statistilisi andmeid on lugemisoskuse kohta 18. sajandil vähe. Arvatakse, et lugeda oskas sel ajal umbes 30 40% meestest ja umbes 15% naistest. 1802. aastal avasti uuesti ka Tartu Ülikool, mis alustad tööd nelja teaduskonnaga arsti-, õigus-. usu- ja filosoofiateaduskond
tausta. Eestlaste poliitiliste õiguste puudumise kajastamine tõi Jakobsonile palju poolehoidjaid, õhutades toimetajat sel teemal julgemalt sõna võtma (Peegel 1994). Sellega seoses kritiseeris ta ka tollaseid omavalitsusi, mille koosseisu oleks pidanud kuuluma ka talupoegade esindajaid (Laar 2005). Ühtlasi võttis sõna reformide koha pealt, mida tema arvates oleks tulnud uuendada ning üksteisest sõltumatud oleks pidand olema ka rahvakoolid ja kirikud (Carl Robert Jakobson, detsember 2008). "Sakala" algusaastatel tegid lehega kaastööd suurem osa rahvuslikest tegelastest, seal hulgas Jakob Hurt ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. Õige pea jättis aga Hurt ka selle ajalehega hüvasti, kuna Jakobsoni kirikuvastased artiklid ei olnud talle kui kirikuõpetajale vastuvõetavad (Laar 2005). Kuigi Hurt ja Jakobson võitlesid ühe ja sama Eesti rahva eest, oli nende nägemus eesmärgi jõudmiseks erinev
Esialgu polnud koolimaju ja õpetust tuli anda kirikumõisas, köstrimajas ja rehetoas. Erinevaks jäid ka koolmeistrite töötingimused ja palgad. (Andressen 1997, lk. 179) 2. Veneaeg- 18 saj. Meie rahvakooli ajaloos algas uus etapp pärast Eesti ala langemist Vene võimu alla. Pikk ja kurnav Põhjasõda lõppes 1710. aastal kapitulatsiooniaktide sõlmimisega Tallinnas, Pärnus ja Riias. (Andressen 2003, lk. 65) Põhjasõja ja katku aastail kannatasid Rootsi aja lõpul tegutsenud rahvakoolid raskesti ja nende tegevus soikus. Vene võimu alla siirdumine ei tõotanud koolidele head, sest tsaaririigis polnud rahvahariduslik mõte juurdunud, ja 17. sajandil puudusid ilmalikud koolid täiesti. (Talve 2004, lk. 229) Baltimaades jäi kehtima senine koolikorraldus. Riias alla kirjutatud lepingu teises punktis deklareeriti:”Sellel otstarbel jäävad, hoitakse alal või seatakse uuesti korda maal ja linnades kirikud ja koolid…selles seisukorras, nagu nad kõige rahulikumatel ja
1721. kirjutati alla ning sellega liideti Ingeri-, Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga. Rootslased tegid katseid tagasi vallutada, kuid ei õnnestunud. Võrrelge Liivi sõja ja Põhjasõja tagajärgi Eestile Liivi sõda Põhjasõda Eestis kolme riigi valdused (R, T, P-L) Kogu Eesti Vene võimu all Talupoegade olukord paranes (vakuraamatud Talupojad muutuvad taas pärisorjadeks kasutusele, haridus- rahvakoolid, kaebuste esitamine) Euroopas suur segaduste aeg Venemaa Läänemere ääres jätkuvad sõjad naaberriikide vahel rahu aeg ~200 aastat Rahvaarv vähenes, sõjad, katk (viimane kord 1710) Eesti võõrvõimu all Kohalik aadli võim (säilis) endiselt suur Eesti ala valitsemine Rootsi aeg 17.saj Vene aeg 18.saj
· 1878 Viljandis hakkas ilmuma C.R.Jakobsoni ,,Sakala". · 1880 J.Hurt lahkus Eestist Peterburi ja J.V.Jannsen tõmbus tagasi avalikust elust. · 1881 Venemaal sai keisriks tagurlike vaadetega Aleksander III. · 1882 C.R.Jakobsoni surm. · 1884 Otepää kirikus õnnistati EÜS-i sinimustvalge lipp. · 1887 venestamise käigus viidi rahvakoolid üle venekeelsele õppele. · 1889 asjaajamine ametiasutustes viidi üle vene keelele. · 1893 Dorpat (Tartu) nimetati ametlikult ümber Jurjeviks. Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer · 1894 Venemaa keisriks sai Nikolai II. · 1896 J.Tõnisson sai ajalehe ,,Postimees" toimetajaks. Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P
1880 J.Hurt lahkus Eestist Peterburi ja J.V.Jannsen tõmbus tagasi avalikust elust. 1881 Venemaal sai keisriks tagurlike vaadetega Aleksander III. 1882 C.R.Jakobsoni surm. Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer 2 1884 Otepää kirikus õnnistati EÜS-i sinimustvalge lipp. 1887 venestamise käigus viidi rahvakoolid üle venekeelsele õppele. 1889 asjaajamine ametiasutustes viidi üle vene keelele. 1893 Dorpat (Tartu) nimetati ametlikult ümber Jurjeviks. 1894 Venemaa keisriks sai Nikolai II. 1896 J.Tõnisson sai ajalehe ,,Postimees" toimetajaks. Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer 3 1. Põllumajandus ja talupoegade olukord 19
1645. aastal kehtestati kogu Põhja-Eestis katekismuse- ja aabitsaõpetuse nõue. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa. Hakati ka vaimulikku kirjandust eesti keelde tõlkima. Rahva seas kõneldava keele murdeerinevuste tõttu anti raamatuid välja eraldi lõunaeesti ja põhjaeesti keeles. Alustati piibli tõlkimist, kuid täismahus ilmus see alles 1739. aastal. Rahvakoolid Talupoegade jaoks otsustas Rootsi riik sisse seada rahvakoolide süsteemi. Eestimaa provintsiaalid otsustasid 1655. aastal, et igas kihelkonnas peab olema ametis koolmeister. 1675 nähti ette koolimajade ehitamist, ent selleks puudusid veel nii majanduslikud tingimused kui vastava ettevalmistusega inimesed. Hakati nõudma, et koguduste juures töötaksid ka kooliõpetajad. Seda nõuet oli aga raske täita, sest eesti keelt valdavaid kooliõpetajaid peaaegu polnud
usutunnistuse, rassi, soo, sotsiaalse staatuse, majandusliku positsiooni või perekondliku päritolu tõttu. Riik ja kohalikud omavalitsused rakendavad meetmeid, andmaks abi neile, kes ei saa omandada haridust majanduslikel põhjustel. · Kõikidel inimestel on kohustus osaleda 9-aastases üldhariduskoolis. Selles pole õppemaksu. · Mees- ja naissoost õpilasi õpetatakse koos. · Seaduses ettenähtud üldhariduskoolid on oma iseloomult rahvakoolid. Kooli asutamise õigus on vaid seaduses nimetatud juriidilistel isikutel. Õpetajad koolides on kogukonna teenrid, kellel on missioonitunne ja teadlikkus oma kohustustest. Sel eesmärgil austatakse õpetaja staatust ning kindlustatakse tema õiglane ja kohane (sotsiaalne) kohtlemine. · Sotsiaalne kasvatus. Riik ja kohalikud omavalitsused ergutavad hariduse edendamist kodus, töökohtadel ja kogu ühiskonnas. Selleks rajatakse raamatukogusid, muuseume,
Igaks mihklipäevaks kogukonna abivajajate nimekirjad ja abimäärad Ühiskondlik töö töövõimelised vaesed Aadlike ja vaimulike hoolekanne oli eraldi Abi andmise juhuslikkus Kogukondlik vaeste hoolekanne Hoolekanne 19. sajand Hoolekanne läks kogudustelt (mõisnikelt) üle valdadele; 1866 aastal vastu võetud vallaseaduse põhjal pidi iga vald ise oma vaeste ja abivajajate eest hoolitsema. Vallaomavalitsuse vastutusel olid muuseas politseiasjad, rahvakoolid ning haigete ja vanade hoolekanne Külakorda käimine ja vaeste oksjonid; Maksusoodustused talupoegadele; Linn hoolitses oma vaeste eest ise; Vaestele abiandmise vormid (19. saj) Vallavaese õigus käia külakorras ja talupoegade kohustus anda peavarju ja elatist; Vaeste abistamise vormid: Abi andmine koju nt toit ja küttepuud; Perekondadesse hoolekandele paigutamine: vaeste oksjonid ja külakord, maksusoodustus vaese võtnud talupojale; kohustus teha jõukohast tööd;
veetud sisse midagi). · 18 sajandiks sai Austriast kirju riik Belgia alad, Itaalia alad, Türgi ungarlaste ja slaavlastega asustatud alad. · Keiser Joseph II protestandid said elamisõiguse, lõpetati juutide topeltmaksustamine, anti välja tolerantsuspatent kehtestas Austrias usu- ja südametunnistusevabaduse, kirik allutati riigi võimule, vähendati kirikupühade arvu, kaotati surmanuhtluse, kehtestati 7 aastat kohustuslikku kooliharidust, tekkisid rahvakoolid ning riiklik õppekava. Maksehakkasid maksma ka aadlid ja vaimulikkonnad, kaotati pärisorjus. 5. Absolutism Venemaal · Ivan Julm tatarid ja opritsninad,Liivi sõjaga soovis vallutada Balti riigid, mis ebaõnnestus. · Segaduste aeg seiklejast munk Grigori Otrepjev kuulutas end Ivan Juma pojaks Dimitriks. Rahva ei meeldinud aga tema madal päritolu ega poolameelsus. Ta kukutati ja hukati. Uueks juhiks kuulutati bojaaridest vandenõulaste juht Vassili Suiski.
· 1812 avaldada · 1829 14.Moodsa spordi tekkekohaks Inglismaal 3.1864.aastal kehtestatud ,,gentleman" olid: paragrahvide eemsärgiks oli: · Sõjaväeosad · Piirata lihtrahva osavõttu spordist · Ülikoolid ja kolledzid · Populariseerida sporti aristokraatide · rahvakoolid seas · Kasvatada noorsugu ausa mängu 15.Inglise jalgpalli liiga alustas oma vaimus tegevust: · 1836 4.Wimbledoni tenniseturniir toimus · 1856 esmakordselt aastat: · 1863 · 1867 · 1877 16.Esimene rahvusvaheline · 1887 spordiorganisatsioon oli:
1885 vene keel asjaajamiskeeleks 1888 vene politseiinstitutsioonid 1889 vene kohtukorralduse kehtestamine 1892 linnaseadus Kultuuriliselt puudutas baltisakslasi vaid TÜ venestamine, muudel puhkudel puudutas venestamine eestlasi. Ajakirjandus venestusajal Venestuse pooldajad Ajaleht ,,Valgus" Jakob Kõrv (1849-1916) ,,Olevik" ja Ado Grenzstein (1849-1916) Venestuse vastane ,,Postimees" ja K. A. Hermann, alates 1896 Tõnisson Haridus ja venestuspoliitika Rahvakoolid ja keskharidus 1885-1893 haridusreformide elluviimine 1886 luteri talurahvakoolid viidi Vene haridusministeeriumi alluvusse (õigeusu koolid allutati juba 1873) 5 Venekeelne õpetus, muutus koolide järelvalvesüsteem, õpetajate vallandamine, koolide sulgemine, uute koolide asutamine Tartu Ülikool ja venestuspoliitika TÜ venestamine viidi läbi venestuse tippajal, aastatel 1889-1895. Sellele eelnes
sajandi lõpu Eesti olusid. Rahvusliku ärkamise romantilisele meeleolutõusule järgnes mõõn, ummikutunne ja kainenemine. Ärkamisajal eestlased ootasid baltisakslaste võimu vastu tuge tsaaririigi keskvalitsuselt. Aleksander III trooniletulekuga 1881. aastal algas aga igasuguse vaba mõtte jälitamine. Venemaa eesmärk oli piiride venestamine, et liita Eesti suure impeeriumiga: üks usk, üks isamaa ja rahvas. Ametiasutustes kehtestati venekeelne asjaajamine, rahvakoolid läksid üle vene õppekeelele. Paljud kooliõpetajad ja muud ametnikud vallandati, asemele kutsuti hulk umbkeelseid õpetajaid ja ametnikke Venemaalt. Tartu ülikool kaotas senise autonoomia ja saksa õppekeel asendati peagi vene keelega. Tugevasti levitati rahva seas vene õigeusku. 1880-ndail aastail oli eesti rahvas ilma jäänud oma üldtuntud vaimsetest juhtidest. Suri kõrgesse ikka jõudnud Kreutzwald, Jannsen lamas halvatuna tõvevoodis. Enneaegselt lõpetas haigus Jakobsoni ja
juht. Eesti rahva eluolu rahumeelne edendamine kehtivate 1878 Viljandis hakkab ilmuma ,,Sakala" tingimuste raames. 1857 ,,Perno Postimees". 1864 ,,Eesti Postimees". 1884 Otepää kirikus õnnistatakse EÜS-i sinimustvalge 1865 ,,Vanemuine". 1869 esimene üldlaulupidu. lipp Jakob Hurt. Üdini eestlus, eestlane peab saama suureks vaimult. 1887 venestamisel viiakse rahvakoolid vene Rahvaluule ja ajaloo koguja. Käib 1871 välja idee Aleksandri koolist. õppekeelele 1872 Eesti Kirjameeste Selts. 1869 Jaan Tõnisson asub ,,Postimehe" peatoimetajaks Carl Robert Jakobson. Venemeelne. Seadis esiplaanile majanduslike 1901 Tallinnas hakkab ilmuma ,,Teataja" olude parandamise. 1868 isamaaline kõne ,,Vanemuises". 1878 1904 eestlased saavad enamuse Tallinna linnavolikogu
puudutanud, kuna oli juba Vene all ning olid vürstide alamad. On olnud Eestist lahus kuni 1920. aastani. Alates ristiusustamisest on Setomaa kuulunud õigeusku. Kaasnes ka õigeusu kiriku suurem tolerantsus rahvususundi vastu. Eraldatus Idast ja Läänest. Idast: keel ja kombed. Läänest: usk ja poliitiline või halduspiir. Hiline koolivõrk: luterlik Eesti – Forseliuse koolivõrk 1680. aastatel; 1686. aasta Rootsi kirikuseadus. Setomaa – esimesed rahvakoolid 1890. aastatel. Hiline „rahvuslik ärkamisaeg“ Setomaal toimus alles 1990. aastatel. Setomaa rahvausundi eripärad: Kauasemast püsimisisest tulenev: suurem detailsus, elavus, vahetus Olemuslik: õiguspõhine religioossus, pühakulood, dualism ja kontrastid: hea ja kurja vastasseis, varjatud põhjused, ettemääratus, tegu toob kaasa tagajärje, jumaliku/kõrgema üleloomuliku sekkumine maisesse ellu. Üleloomulik sekkumine inimese ellu, vastus palvetamisele. Eestlased üldjuhul ei
5) Kohalikud kogudused saaks kaasa rääkida kohaliku pastori valimisel kaasa rääkida. 6) Ihunuhtluse kaotamist. (majanduslikud ja sotsiaalsed nõudmised) Palud asjad tegelikult ka juhtuvad Rahvuslikud nõudmised: 1) et kõikides ametiasutustes oleks eestikeelne asjaajamine. 2) sooviti, et eestikeelne ajakirjandus saaks veelgi tuult tiibadesse ja et tsensuur veelgi leevenduks, et eestikeelne trükisõna saaks levida. 3) et rahvakoolid oleks vabastatud mõisa ja kiriku järelvalve alt. 4) Et kogu kohalik rahvaharidus oleks allutatud vene haridusministeeriumile. 5) Soovitakse, et nendes rahvakoolides hakataks õpetama ka vene keelt. Talupojad ise olid palvekirja mehhanismi ette näinud sel moel, et kui palvekiri sisse antakse, siis keiser moodustab vastava komisjoni, kes punkte läbi vaatama hakkaks. Aktsioon jõudis siiski ka baltisaksa juhtivate ringkondade kõrvu. Rakendati
Pööre oli tuntav aastast 1887. Toimetaja Jakob Kõrv oli vastuoluline isiksus, kes oli pigem ärimees ja olupoliitik kui rahvavalgustaja. Peale Valguse kaitses venestamist üldkultuurilise suunitlusega ajakiri Oma Maa (1884- 1891). Vahepeal seisid toimetused, kes olid väga ettevaatlikud vähegi teravamate küsimuste käsitlemisel. Kuna eesti ajalehed ilmusid eesti keeles, püsis eesti avalikkuse huvi ajakirjanduse vastu juba ainuüksi sellepärast. 1880. aastate lõpuveerandil, kui rahvakoolid sunniti vene keeles õpetust andma, avaldasid ajalehed rohkesti üldharivat ja populaarteaduslikku materjali, mida saab tõlgendada kui kultuurilist vastasseisu vaimsele survele. Avaldatud kirjutised ulatusid füüsikast-matemaatikast maateaduse ja ajalooni. Kokku köidetuna, tiitellehe ja sisukorraga varustatult asendas ajaleht omakeelset õpikut. Harivat rolli täitsid mitmesugused ajalehtede lisad ning tärkavad üldteaduslikud ja aineajakirjad
annaabi.ee 
