1917, aastal ühendati poeglaste II ja samas Jannseni tänavail asunud tütarlaste kool (1872. aastal, asukohaga W.Jannseni änav nr 39). Aastal 1918 muudeti kool taas eestikeelseks. 1923 aastal toimunud kooliruumide laiendamise järel omandas kooli punane tellistest kahekordne hoone (asukoht: Laadaplats; ka Noorte väljak) selle kuju, mis tal praegugi. 1943. aastal anti Laadaplatsi koolihoone Saksa armee laatsareti käsutusse, mis tõttu koolipere kolis taamale Räämale teise koolimajja, kus õpitis õhtuses vahetuses. 1944 aastal pääses koolipere senisesse koolimajja tagasi. 1946. aasta kevadel sai kool nimeks Pärnu II Mittetäielik Kekkool. 1958. aastal septembris reorganiseeriti Pärnu koolid seoses uue koolihoone ehitamisega Ülejõele ja õpilased läksid üle tollesse keskkooli (praegune Pärnu Ülejõe Gümnaasium). Seega tegutses Pärnu Ülejõe Algkool (rahvasuus kutsutud ka ''papa Jannseni kooliks '' , Laadaplatsi kooliks ) erinevate nimede all kokku 108 aastat.
Kadri Kask Kadariku Spordikool Õppealajuhataja 13. jaanuar 2013 Seletuskiri Mina, Jaan Juurikas, Kadariku Spordikooli 7.a klassi õpilane, läksin 12. Jaanuaril enne kolmanda tunni algust koolimaja kõrval asuvasse kauplusesse Sport, et osta küpsiseid. Olin juba kassa juures, kui avastasin, et rahakotti pole. Müüja hakkas mind varguses süüdistama ja helistas kooli. Kui ma koolimajja taasi jõudsin, läksin kohe garderoobi ja leidsin oma rahatasku põrandalt maast. Vabandan tekitatud segaduse pärast ja luban edaspid oma rahaga hoolsamalt ringi käia. (allkiri) Jaan Juurikas 7.a klassi õpilane Muru 2, 20001 Pärnu Tel 54679239
7: seitse, seitsme, seitset, seitsmesse · Järgarvud kirjutatakse kas araabia numbritega, mille järel on punkt või rooma numbritega: 50. aastapäev 1920. aastal 1920.-1930. aastateni XX sajandil III osa. KIRJAVAHEMÄRGID Kuhu panna koma? · TA SAMMUS UHKELT NAGU KUKK. · TA SAMMUS UHKELT NAGU OLEKS TA KUKK KANAKARJA KESKEL. PÕIMLAUSE 3 PÕHITÜÜPI Tunnid olid alanud, kui Arno isaga koolimajja jõudis. ------------------------ , -kui ----------------------------------- . Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud. -Kui -------------------------------------- , -------------------------- . 3. Arno, kes hiljem kooli jõudis, tuli isaga ------- , kes ---------------------------- , --------- . · Põimlaused: pealause on märgitud tumedamalt. 1. Vihma hakkas sadama , kui jõudsime Viljandisse. 2. Kui jõudsime Viljandisse , hakkas vihma sadama. 3
Kevade Oskar luts Kui Arno isaga koolimajja jõudis ,olid tunnid juba alanud. Kooli õpetaja pani Arno istuma ühe pikkade, heledate juustega poisi kõrvale Kelle nimi oli Toots. Toots rääkis Arnole punanahkadest ja Kentuki lõvist. Samal päeval Kõndis Arno koos Teelega koju ja ajasid tee peal juttu, Teele päris Arno käest ,et miks too varm kooli ei tulnud, aga Arno vastas ,et ta oli enne haige olnud ega saanud kooli tulla. Nad otsustasid hakkata koos kooli minema ja tagasi tulema
aastal, samal aastal kolis Tartusse. · Alates 1921. aastast pühendus ta ainult kirjutamisele · Tema kirjanduslikku tegevust on hinnatud aunimetuse ja ordeniga · Oskar Luts suri 23. märtsil 1953 Tuntumad teosed · "Kevade" · "Suvi" · "Tootsi pulm" · Näidendid "Kapsapea" ja "Pildikesed Paunverest" · "Kevadest", "Suvest" ja "Tootsi pulmast" on vändatud ka filmid. · Kõige tuntumaks on saanud "Kevade" raamatu esimene lause: "Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud." Täname tähelepanu eest!
O.Luts on maetud Pauluse kalmistule. 1894 Õppis Änkküla külakoolis. 18951899 Palamuse kihelkonnakool. 19111914 õppis Tartu Ülikoolis rohuteadust. 19191920 töötas ülikooli raamatukogus, seejärel raamatupoepidajana. alates 1922 oli kutseline kirjanik Tartus. 1946 pälvis ta Tööpunalipu ordeni. Oskar Lutsu looming ,,Kevade" on üks Eesti rekordraamatutest, ilmunud 21 trükis ja tõlgitud 13 keelde. Kui Arno isaga koolimajja jõudis... : "Kevade" kommenteeritud kooliväljaanne. Tootsi pulm : pildikesed lähemast minevikust. Sügis : Tootsi lugude järg. Tartu, 1938. Talve : A. Karu ümberkirjutuse järgi. Tartu, 1994. Keda või mida näeruvääristadakse selles loos? Mõnitatakse Tõnissoni, seejärel läheb Tõnisson kurjas ja siis läksid Saksa ja Eesti poisid kaklema. Naeruvääristatakse ka seda, et Eesti kui ka Saksa poisid ei oska
sünnipäeval? Liisa sai oma 7.sünnipäevaks oma toa. 3. Kes oli Svip? a) vanaisa b) Olle koer- see on õige! c) Bosse kana 4. Kuhu peitsid poisid oma heinaküüni koobaste kaardi? a) jõe äärde suure kivi alla b) vanaisa tuppa kummutisahtlisse c) pärna tüvesse vanasse linnupessa see on õige! 5. Kelle juures peatusid Bullerby lapsed suure lumetormi ajal? a) kingsepa juures see on õige b) Lövnäsi Kristini juures c) nad jäid koolimajja isa ootama 6. Mis asjad olid "Pikk Madu" ja "Kuldroos"? a) põnevad mängud b) laste kelgud see on õige c) onnide nimed 6. Missuguse aprillinalja tegid lapsed õpetajale? Keerasid klassi kella ette! 8. Olle väikese õe nimeks sai a) Kristiina b) Karoliina c) Kerstin see on õige 9. Kelle võttis Liisa ükskord kooli kaasa? a) kassipoja b) lambatalle see on õige c) küüliku 10. Mis oli peidus TARKADE LAEKAS? Olle hammas 11
siristasid. Ma ärkasin ja ma teadsin ,et see tuleb üks tähtis ja uhke päev. Selle varasügisese ilma keskel astusin ma õue, seljas ülikond ja käes lilled oma esimesele õpetajale. Sammusin koos venna, ema ja isaga autosse. Korraga olingi jõudnud oma uhke koolimaja ette. Astudes autost välja ja kõndides uhkelt sirge seljaga kooli poole polnud mul õrna aimugi mis mind ees ootab nii sel päeval, kui ka järgneva vähemalt üheksa aasta jooksul. Astudes koolimajja juhatas ema mind minu kõige esimesse klassiruumi- see oli võimas. Korraga sammus mu ette minu klassijuhataja, kellele ma ulatasin ka lilled. Koos oma õpetaja ja klassikaaslastega läksime me kooli aulasse, mis oli pilgeni rahvast täis - seda tunnet ei unusta ma iial. Kõik seisid meie austuseks püsti ja üksteise järel sammusime me oma toolidele. Olles kuulanud direktori ja õpetaja juttu jõudis lõpuks kätte ka aabitsate jagamise aeg. Mina sammusin koos isaga vapralt oma
Eesti kirjandusauhinnad: A.H.Tammsaare nim kirjauhind 2010 Tõnu Õnnepalu "Paradiis" 2009 Mari Tarand "Ajapildi sees. Lapsepõlv Juhaniga" 2008 Ene Mihkelson "Katkuhaud" 2007 Kaalu Kirme "Kolm paradiisi" 2006 Erik Tohvri "Kaldaliiva" Aasta Rosina auhind: 2009 Piret Raud "Härra Linnu lugu" 2008 muinasjutukogumik "Elas kord..." 2007 "Kui Arno isaga koolimajja jõudis..." (Oskar Lutsu "Kevade" kommenteeritud kooliväljaanne), koostanud Aili Kalavus ja Mare Müürsepp 2006 Maarja ja Kirke Kangro "Puuviljadraakon" B.Alveri kirjandusauhind 2009 Sandra Jõgeva "Draamapunkt", Triin Tasuja "Provintsiluule" 2008 Urmo Mets "Toimumata tulvade toimik " 2007 Lemming Nagel "Tahtetuse triumf" 2006 Tiit Aleksejev "Valge kuningriik" 2005 Mart Kangur, Ivar Ravi ja Jaak Rand "Jaak Rand ja teisi jutte" E.Vilde nim kirjandusauhind
"Kevade" on Oskar Lutsu samanimelise raamatu järgi 1970. aastal loodud humoorikas ja südamlik Eesti film, mis jutustab loo külakooli laste igapäevasest koolielust. See pajatab tõelisest sõprusest ja esimesest armastusest kuni eneseleidmise ja elusihtide selginemiseni. Lugu täis kirevaid juhtumusi, värvikaid karaktereid, lopsakat huumorit ja peeni tundevarjundeid jutustab noorte inimeste kujunemisest nende elukevadel. Kõigil eestlastel une pealt peas olev lause..."Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud..." pärineb just nimelt sellest filmist. 30. aprillil 2012 kuulutati "Kevade" Eesti sajandi filmiks. Teos algab vaikselt viiulimuusika saatel, kogudes aegamisi jõudu. Selgelt on eristatavad muusikalised aeglustused ja kiirendused. Samuti esineb vaheldumisi pianot ja fortet. Palju esineb teoses kordusi. Pikad noodid vahelduvad kiirete rütmidega. Muusika on hästi meloodiline. Haripunkti jõudes on lugu vägagi intensiivne ja terav
Pane puuduvad kirjavahemärgid! 1. Kodust väljudes võtsin kaasa pastaka markeri ja korrektori. 2. Isa läks poodi uue diivani järele. 3. Saabudes koju avastasin et olin unustanud lilled. 4. Kui arno isaga koolimajja jõudis olid tunnid juba alanud. 5. Ta hüppas rõõmust teades et on uue kooli nimekirjas. 6. Edasi kentuki lõvid karjus Toots. 7. Olles läbikukkunud ei morjendanud mind see siiski. 8. Õhtuks olid ema ja isa ära leppinud ning nauditav suveõhtu jätkus lõbusalt 9. Autol olid all läikivad kroomitud valuveljed. 10. Elust tüdinenuna otsustas Anton et elu ei ole elamist väärt ja see tuleks lõpetada. 11
Praegu on õige aeg ja koht, et rääkida, mis tunded meid valdavad. Justkui liiga ruttu on möödunud need 9 aastat, ühtäkki on rutiinne kooliskäimine läbi saanud, pead on tühjad, hinges segadus üks etapp eluteel on läbitud. Samas koosseisus me ilmselt enam kunagi koos ei viibi. See teeb ühtlasi meele nukraks, sest olnut on mõnus ja nostalgiline meenutada, samas innustab meid, kuna maailmas on palju huvitavat avastada. Teie lahkel loal meenutame veidi olnut. Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud, aga meie olime algklassides ammu enne tundide algust kohal, ootamas oma esimest õpetajat. Eredalt on meelde jäänud matemaatikatunnid, kus koolijütsid laua all näppude peal arvutasid, kuigi õpetaja nõudis peastarvutamist. Sattusime lugema vana koolilehe väljaannet, kus intervjueeriti tollaseid 1a ja b klassi õpilasi ehk siis meid. Paljud tollased arvamused ja mõtted üllatasid ning panid muigama.
Praegu on õige aeg ja koht, et rääkida, mis tunded meid valdavad. Justkui liiga ruttu on möödunud need 9 aastat, ühtäkki on rutiinne kooliskäimine läbi saanud, pead on tühjad, hinges segadus üks etapp eluteel on läbitud. Samas koosseisus me ilmselt enam kunagi koos ei viibi. See teeb ühtlasi meele nukraks, sest olnut on mõnus ja nostalgiline meenutada, samas innustab meid, kuna maailmas on palju huvitavat avastada. Teie lahkel loal meenutame veidi olnut. Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud, aga meie olime algklassides ammu enne tundide algust kohal, ootamas oma esimest õpetajat. Eredalt on meelde jäänud matemaatikatunnid, kus koolijütsid laua all näppude peal arvutasid, kuigi õpetaja nõudis peastarvutamist. Sattusime lugema vana koolilehe väljaannet, kus intervjueeriti tollaseid 1a ja b klassi õpilasi ehk siis meid. Paljud tollased arvamused ja mõtted üllatasid ning panid muigama.
kellega sündis neil 1932 aastal esimene poeg Rein. 1937ndendal aastal kohtus ta Elfriede(Erika) Saarikuga, kellega ta abiellus 1941 aastal, temaga sündis tal Rein, kes on veel elus ja käib päris tihti siin külas. 1944. aastal põgenes Tubin koos oma perega Rootsi, kus algselt elasid sõjapõgenike laagris ning hiljem said Stockholmis korteri. Külastas kodumaad kaheksa korda. ÕPINGUTEST 1908 aastal asus Tubina pere elama Naelavere koolimajja, kus Johannes (Eduardi vanem vend) sai kooliõpetaja koha. (1912)Seitsme aastaselt astus Eduard Tubin Naelavere külakooli õppima , kuid kaks aastat hiljem see suleti, kuna puhkes esimene maailmasõda. Edasised õpingud toimusid Tubinal Torila Ministeeriumikoolis, mille ta lõpetas 1920nendal aastal. Seal õppis ta ka mängima balalaikat, mis on ka kammersaali vitriinis. 1920nendal aastal astus ta Tartu Õpetajate Seminari, kus ta õppis kuus aastat. Õppimine seal
mõeldamatu. Kaugemalt tulnud õpilased ööbisid eraldi magamistoas. Õpetaja ja köster elasid samuti koolimajas. Tänapäeva kooli õpetajad ja muu koolipersonal elavad väljaspool kooli territooriumi, mõnikord käiakse tööl ka mitmekümnete kilomeetrite kauguselt. Ja õpilaskodus ööbivad need õpilased, kes elavad koolist kaugemal kelle kodukohta transport nii tihti ei käi. Tänapäeval minnakse kooli jalgsi, bussiga või autoga. Oskar Lutsu aegses koolis viidi osad õpilased koolimajja hobustega , sest neil oli liiga pikk maa jalgsi minemiseks. Nagu tänapäeva koolis oli ka neil laulmise tund, matemaatika, eesti keel, maateadus ehk geograafia ja teised tunnid, küll aga ei olnud keemia ja arvutiõpetuse tunde. See-eest oli neil aga usuõpetus, kus nad õppisid kõike oma usu kohta ja lugesid piiblit, tund oli kõigile õpilastele kohustuslik. Mina arvan, et tänapäeva noortele on antud liiga palju vabadust. Näiteks meie klassis
Ajad: · Olevik öeldu kehtib kõnehetkel. ( Me õpime ajavorme) · Lihtminevik välj. midagi, mis toimunud enne kõnehetke ja pole olevikuga seotud. ( Nad matkasid sel suvel Lõuna-Eestis.) · Täisminevik välj. seost oleviku ja mineviku vahel, näitab, et mineviku tegevus võib olevikus jätkuda. (Ma olen selles koolis töötanud üle 25 aasta.) · Enneminevik väljendab a) tegevuse eelnemist mingile teisele tegevusele (Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud) b) olekut minevikus (ta oli varem oma naisesse väga armunud) c) enne kõne- või kirjutamishetke lõppenud tegevuse tulemust (ta oli märgatavalt kõhnunud). Kõne liik: · Jaatav tunnus puudub · Eitav eitussõna ei, ära, ärgu, ärgem (ärme), ärge, (käskiva ja möönva kõneviisis eitus = keeld) Verbi käändelised vormid Välj. üldist tegevust ilma kõnet, kõneviisi, isikut ja arvu väljendamata
Kui veidrus oleks tavaline, poleks ta enam veidrus. Veidrus pole küll inimese normaalne seisund, kuid on väga kasulik õigel ajal õiges kohas. Tegelikult muidugi valel ajal vales kohas. Veidrus ikkagi. Mina olen veider. Võin seda kindla veendumusega väita. Teen tihti ebatavalisi tegusid. Sõbrad on minuga harjunud, kuid nendes, kes mind vähe tunnevad või üldse ei tunne, tekitan ma kummastust. Sest olen veider. Sööklast kooli tagasi jalutades jooksen justkui juhuslikult vastu puud. Koolimajja sisenedes astun vastu klaasust. Teen imelikke häälitsusi ja kummalisi nalju. Möödakäijad on segaduses. Minul on aga väga lõbus. Veidrus vabastab piirangutest. See tasakaalustab üldist distsiplineeritust ja hallust. Veidrusi meeldib teha ka minu sõpradele. Avatud klassiakna all tegime koos varese häält. Jällegi olid möödujad hämmeldunud. Meie naersime. Klassivend Viljari kommentaar sellele loole oli: "Issand jumal! Ma olen debiilikute klassis!" Veidrusel on siiski ka omad piirid
kadunud. Kui järgnev lauseosa järeldub eelmisest, siis kasutatakse mõttekriipsu. o Nt. Tõnu läks hommikul poodi - enne õhtut teda kodus ei näe. NB! Kui sidesõnad aga, ent, vaid rõhutavad, siis nende ees koma ei kasutata. Nt. Ehkki poes oli vaid üks kassa, ei pidanud järjekorras seisma. Küll selle Tõnuga oli aga alles tegemist! Marju ent oli asjaga harjunud. Harjutus: pane kirjavahemärgid 1. Isa jõudis Arnoga koolimajja ent tunnid olid juba läbi. 2. Oli näha vaid udusse kaduvat siluetti Kristo lahkus elegantselt. 3. Ise küsin ise vastan. 4. Miks te nii apaatsed olete? Suhelge minuga muidu panen teid kõiki hilinejaks või võtan hindest alla hüüdis õpetaja. 5. Pipi Pikksukk ei osanud seda kuidagi ette näha ta oligi suureks saanud. 6. Vahel tundub veider kuid su mõttest aru saan ometi on meie vahel segased lood. 7
Väljas sajab vihma ja puhub tugev tuul. · Kui järgnev lauseosa seletab eelnevat, siis pannakse nende lauseosade vahele koolon. Nt: Külalised ei jõudnud õigeks ajaks: buss hilines rikke tõttu. VII. PÕIMLAUSE KIRJAVAHEMÄRGID Põimlause on liitlause, mis koosneb pealausest ja sellega seotud kõrvallause(te)st. · Kõrvallause eraldatakse pealausest ja teise astme kõrvallausest alati koma(de)ga. Nt: Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud. Maja, mis asub mere ääres, on kollane. Lugesin läbi raamatu, mis oli väga huvitav ning mida soovitas mulle meie ajalooõpetaja, et rohkem teada saada eestlaste vabadusvõitlusest.
Lühiülevaade teosest ,,Kevade" Teos räägib koolist, selle õpilastest ning põnevatest vahejuhtumitest. Kui Arno isaga koolimajja jõudis olid tunnid juba alanud. Õpetaja pani ta istuma pikkade juustega poisi juurde, kelle nimi oli Toots. Too rääkis Arnole punanahkadest ja Kentuki lõvist. Samal päeval tutvus Arno ka teiste kooliõpilastega. Pärast koolipäeva ruttas Arno teelet koju saatma. Järgnevatel päevadel sai Toots igasuguste koerustükkidega hakkama. Märkimisväärseim neist oli minu arvates see, kuidas ta püstoliga kooli läks ning sellega saunaakna kildudeks lasi
koostaja Karl Muru juba vabamas õhkkonnas: "...Kinnipidamise järel Tallinnas saadeti Talvik asumisele Tjumeni oblastisse, kus ta suri 17. või 18. juulil 1947..." LAULIKU HOMMIK 1 Jälle vaarun koju pisarais ja purjus. Ah, kui naeruväärselt eluõnn mul nurjus! Jälle kord su hellus äratas mus looma. Ime veel, et rentslis maoli ma ei rooma! Udus talihommik virgub sularõske. Äkki tabas laksuv lumipall mu põske. Noor ja kiljuv kari rõõmsaid piimakärsse rühkis koolimajja veerima mu värsse. SÜGISELAUL Miski külm ja miski puhas hingas hetkeks läbi hiite. Varavalgel nähti luhas härma hõbedasi niite. Ammu juba viimse vase vahtraladvad poetand rohtu. Üksik uib, mis viljast rase, trotsimas veel hallaohtu. Üksik uib täis ruskeid vilju - olgu see ka minu vastus Hallataadile, kes hilju ahtasse mu aega astus. KUI MUSTAVAD UDUD Kui mustavad udud ja taevas lööb halliks, saab äkki kõik hääbuv su hingele kalliks.
koostaja Karl Muru juba vabamas õhkkonnas: "...Kinnipidamise järel Tallinnas saadeti Talvik asumisele Tjumeni oblastisse, kus ta suri 17. või 18. juulil 1947..." LAULIKU HOMMIK 1 Jälle vaarun koju pisarais ja purjus. Ah, kui naeruväärselt eluõnn mul nurjus! Jälle kord su hellus äratas mus looma. Ime veel, et rentslis maoli ma ei rooma! Udus talihommik virgub sularõske. Äkki tabas laksuv lumipall mu põske. Noor ja kiljuv kari rõõmsaid piimakärsse rühkis koolimajja veerima mu värsse. SÜGISELAUL Miski külm ja miski puhas hingas hetkeks läbi hiite. Varavalgel nähti luhas härma hõbedasi niite. Ammu juba viimse vase vahtraladvad poetand rohtu. Üksik uib, mis viljast rase, trotsimas veel hallaohtu. Üksik uib täis ruskeid vilju - olgu see ka minu vastus Hallataadile, kes hilju ahtasse mu aega astus. KUI MUSTAVAD UDUD Kui mustavad udud ja taevas lööb halliks, saab äkki kõik hääbuv su hingele kalliks.
on alati heas kirjas olnud. Jüri isa oli Jägimäel Glehnidr juures piimamees ja onu Mart aednik. Saladuslik võõras Jürgens tegi peremehele ettepaneku viia ta hobusega Haruteele, et sealt edasi Pihkva poole suunduda, ja andis Brauerile 300 rubla. Jüri kui kogenud mees selgitas, etpäevasel ajal võetakse nad kohe kinni ja minna võib ainult pimedas. Kuna kehtiv võim oli andnud korralduse teatada igast kahtlasest isikust, siis läks Jüri pool kilomeetrit eemal olevasse Jälgimäe koolimajja. Jürgensile ütles ta, et mu naine annab sulle süüa ja lahkumise ettekäändeks lammaste mujale sööma viimine. Koolimajas kohtas ta Karl Rägaparti ja Hugo Kelnerit. Mõlemad olid äsja olnud metsavennad ja peatusid ajutiselt koolimajas. Kolmekesi suundusid mehed tallu tagasi. Jürgens nägi mehi aknast, haaras püstoli ja jooksis välistrepile. Kuid Rägapart oli kiirem ja laskis mehe maha. Braueril kästi hobune ette rakendada ja laip viidi OK staapi Linsi tallu
Mis on teel siis, mis on teel siit? Midagi me ei tea, aga vestleme relatiivsusteooriast. Ilona Laaman Mulle see luuletus väga meeldib,kuna see on teistsugune ja sobib väga hästi siis raamatusse. Raamatust: Raamat algab lausega.Kui Aapo isaga koolimajja jõudis,olid tunnid juba alanud... See on täpselt sama nagu ´´Kevade´´ algus,et Arno asemel on Aapo.Nii võibki terve selle raamatu vältel ära tunda ´´Kevadet´´,ainult natuke uuemates seikades ja teissuguste nimedega.Näiteks:Josef Totz on sama nagu Toots või Tönnisson on Tõnnisson.Kõik seigad ongi samad ainult need on kaasaegsemaks tehtud.Miks on raamatu pealkiri peaaegu geeinus,kuna Aapo perekonnanimi on Einsten see erineb Albert Einsteini Nimest ainult ühe i-tähe poolest
Teos räägib koolist, selle õpilastest ning põnevatest vahejuhtumitest. Kui Arno isaga koolimajja jõudis olid tunnid juba alanud. Õpetaja pani ta istuma pikkade juustega poisi juurde, kelle nimi oli Toots. Too rääkis Arnole punanahkadest ja Kentuki lõvist. Samal päeval tutvus Arno ka teiste kooliõpilastega. Pärast koolipäeva ruttas Arno teelet koju saatma. Järgnevatel päevadel sai Toots igasuguste koerustükkidega hakkama. Märkimisväärseim neist oli minu arvates see, kuidas ta püstoliga kooli läks ning sellega saunaakna kildudeks lasi
Mats Traat "Pommeri aed" Jaan Pommeri tegevus, põhimõtted, kujundid. Jaan Pommer oli Jaagusilla koolmeister. Raamatu lõpuks oli ta koolmeister olnud 38 aastat. Koolmeister on maa sool, puhtaksharjatud klaasiga lamp, mis ei tohi eales tahmuda. Ja temas peab alati õli olema. Paraku ei aita vallavalitsuse poolt muretsetud petrool, kuigi ka see on tähtis. Hoopis tähtsam on aga see õli, mida ei saa inimestesse valada, mis peab tal juba sündides kaasas olema. /.../ Ta peab oskama põrsaid kohitseda, kelli parandada, teadma isegi valuvõtusõnu. Kui kellelgi peaks pähe tulema küsida, mis asi on väävelhape või mis mehed Bismarck või Livingstone, peab tal jalapealt vastus valmis olema.(lk. 142 ). Ta tahtis, et koolis oleks kord majas ja selle jaoks kasutas ta oma salasilma. Ühel korral oli tema salasilm kartuliputru täis topitud. Tema esmane eesmärk oli aga kohe õiglus jalule sead...
1. Kooli ajalugu 5 teadmist H. Treffneri kohta! - detsember 1883 Hugo Treffneri kool sai tegutsemisloa - alguses polnud kõiki klasse, kool tegutses Hobuse tänaval; 1880. aastail rajati koolimajja esimene sisevõimla Eestis - alguses oli HTG poistekool - Nõukogude ajal kandis kool nimetust A. H. Tammsaare nimeline Tartu I Keskkool - 1998. a. oli Jaani tänava poolses osas tulekahju, seejärel toimus õppetöö erinevates hoonetes üle Tartu linna 2. Muinasaeg. Ajaloo perioodid 1) muinasaeg (8 milj. 3000 eKr) 2) vanaaeg (3000 eKr 476) 3) keskaeg (5.-16. sajand) 4) uusaeg (1600-1900)
rohkem nad nägid vaeseid vene linnu kus polnud enam noori mehi ainult vanemad mehed ja naised. Igasuguse söögi mis neile pakuti põlati ära, sest neil kõigil oli enda toitu kuhjas kaasas. Siis saabusid nad Eestivenelaste asustusse ja tegid nendega elavalt kaubavahetust kuni vanemleitnand lasi hoiatuslasud õhku et kohalikud ära kaoksid. Peale seda hakkasid nad nägema sunnitöölaagreid kus enamus olid poolakad. Esimene koht kus nad peatusid oli Jaranski kus nad paigutati koolimajja keset alevikku. Seal jaotati nad jagudesse rühmadesse ja roodudesse, osad tehti jalaväelasteks kes saadeti edasi väljaõppele. Allesjäänud asusid ka sõduriõppustega sel ajal kui tehti rividrilli käisid töökomandod ehitamas varustusladu, kööki ja talle hobustele. Vahepeal saab aga Eigo naine lapse kes ei näe kunagi enda isa. Mõne aja pärast hakkas laagris elu kibedaks minema. Otsa sai viin, konservid,tubakas jms „luksus“ mis nad kaasa olid võtnud
väeosa relvastus ja tehniline park. 1939. Aastaks oli Sidepataljonist saanud kaasaegse sidetehnikaga varustatud eliitväeosa. Siin teenida oli auasi, ja ajal, kui üldiseks miinimumnõudeks hariduse vallas oli 7 klassi, nõuti Sidepataljoni ajateenijatelt gümnaasiumiharidust. 17. juunil 1940.a. sai Sidepataljoni ülem, kolonelleitnant Otto Karell, korralduse vabastada Juhkentali kasarmud okupatsioonivägede tarbeks. Pataljon paigutati ümber Raua tänava koolimajja. 21. juunil tuli käsk relvad ära anda. See ei toimunud rahumeelselt. Hilisõhtul toimus tulevahetus, milles hukkus arvatavasti üks Sidepataljoni võitleja ning erinevate andmete kohaselt kuni 10 punaarmeelast. Oli ka haavatuid. Tulevahetus lõppes kahes keeles peetud läbirääkimiste tulemusena, mida viis läbi sõjaminister Rotberg. Kogu vahejuhtum vaikiti maha, sest maailmale pidi jääma mulje rahulikust riigipöördest. 30.09-25.12
Filmi on jäänud stseen Riho Sirenist seal, kus Toots uisutab jõel. Lühiülevaade teosest ,,Kevade" Autorist Jutustuse "Kevade" autor on Oskar Luts. Ta sündis 7. jaanuaril 1887.a. Tartumaal Palamuse kihelkonnas. "See oli minu elu õnnelikem päev," ütles Oskar Luts 5. novembril 1912. a., kui müügile ilmus "Kevade" esimene osa. Teos räägib koolist, selle õpilastest ning põnevatest vahejuhtumitest. Kui Arno isaga koolimajja jõudis olid tunnid juba alanud. Õpetaja pani ta istuma pikkade juustega poisi juurde, kelle nimi oli Toots. Too rääkis Arnole punanahkadest ja Kentuki lõvist. Samal päeval tutvus Arno ka teiste kooliõpilastega. Pärast koolipäeva ruttas Arno Teelet koju saatma. Järgnevatel päevadel sai Toots igasuguste koerustükkidega hakkama. Märkimisväärseim neist oli minu arvates see, kuidas ta püstoliga kooli läks ning sellega saunaakna kildudeks lasi.
Lahing lõppes edukalt ja sellega oli sõda võidetud. Ärgates järgmisel päeval talutoas, sai ta Tääkerilt teada, et ka Konsap läks. Nüüd, kus sõda oli lõppenud, sai ta minna tagasi Tartu ja hakata uuesti koolis käima. Jõudes koju, nägi ta, et kõik ta toas on endisel kohal, midagi ei olnud muutunud. Perenaine tõi talle vahepeal vennalt saabunud ümbriku, milles oli ühes kirjaga ka raha. Selle raha otsustas Ahas saata postiga oma vanematele. Nüüd läks ta koolimajja ja märkas, et ka seal oli kõik endine, v.a. Langenud kaaslaste tindipotidessse asetatud lillekimbud. Direktor lausus, et langenute nimed lõigatakse kooliseintele marmorisse, jäädavaks mälestuseks siin õppiva uue, vaba rahva noorsoole. Ahas aga teadis, et neile on need lõigatud südamesse...Täägiga...
kirjeldades toimunut täpse lihtsusega. Ja keelt Murdoch valdab, tal on sõnavalikul oivalist vaistu ja tunnetust. Romaanid Siin on mõned tema romaanid, mis on tõlgitud ka Eesti keelde. "Võrgu all" ; "Must prints" ; "Ükssarvik" ; "Meri, meri" ; "Kell" ; "Itaallanna" ; "Inglite aeg" ; "Liivaloss" ; "Orjavits" Sissejuhatus minu loetud raamatule Kooliõpetaja Bill Mori ja tema abikaasa rahulik elu saab häiritud, kui üks noor naine, Rain Carter, tuleb koolimajja direktori protreed maalima. Mor, kes hellitab lootusi poliitikaga tegelema hakata, annab endale aru uutest ihadest. Tema naine ja teismelised lapsed püüavad võõrast eemale tõrjuda. Tekib Murdochi romaanidele omane sasipundar, millest keegi ei saa väljuda endisena. Tegelased Bill Mor töötas St. Bride'i koolis õpetajana, õpetas ajalugu ning vahest ka ladina keelt, talle meeldis õpetada ning ta teadis, et ta teeb seda hästi. Tal oli koolis autoriteet ning teda hinnati üsna kõrgelt
Emad! Kasvatage oma poegadest tõsised mehed! Liitlause kirjavahemärgid Liitlause osalaused on omavahel seotud kahel moel: 1) Rinnastusseoses on osalaused, mis on samal astmel (samaväärsed) nt Ülo pesi aknaid ja Juuli kraamis tube. Lapsed kiikasid vees, vanemad lesisid loiult kaldal. 2) Alluvusseoses on üksteise suhtes eri astmetel olevad osalaused (üks lause on mõttelt teisele allutatud) Nt Kui kinos film otsa sai (2. aste), läksid Kati ja Mati koju (1. aste) Kui Teele ja Toots koolimajja jõudsid (teine aste), oli disko juba alanud (1. aste) Ott oli väga paahane(1. aste), sest ema oli keelanud ujuma minna (teine aste), kui naabripoisid kutsusid(3. aste) Esimese astme osalauset nim. ka pealauseks ja 2. ning 3. astme osalauseid (vastavalt 1. astme ja 2. astme) kõrvallauseiks. Loomulikult saab moodustada lauseid, kus on kumbagi liiki seoseid. Nt Ema läks tuppa, et seal lehte lugeda, ja isa läks keldrisse, et oma töölaua taga nokitseda (1. ja 3. osalause on rinnastusseoses, 1
Temalt sai ta ka oma esimesed kooliteadmised. Koidula ema oli Emilie Jannsen, kes oli saksa soost, pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks saksa keel, kuid vanaemalt, isalt ja külarahvalt õppis Koidula ka eesti keelt. Nad elasid tol ajal köstrimajas. Lydia Koidula oli peres vanim laps. Tal olid veel õdeEugenie ja vennad Julius, Leopold, Harry ja Eugen. 1854. a kolis ta perega Pärnusse ja asus elama Ülejõe koolimajja. Lydia hakkas õppima Pärnu saksa tütarlastekoolis. Seal sai ta selgeks prantsuse ja vene keele ning laiendas oma kirjanduslikke teadmisi, lugedes vene ja saksa kirjanike teoseid. Sel ajal alustas ta ka kirjutamist. Algul küll ainult saksa keeles. 1862. a sooritas ta Tartu Ülikoolis koduõpetaja eksami. Pärast seda hakkas ta aitama isa ajalehe "Perno Postimees" juures. Oma kirjanikunime "Koidula" sai ta kirjaniku Carl Robert Jakobsoni käest, kestema kirjutusi avaldas
Konstantin Pätsi haridustee algas Tahkunamaa apostlike õigeusu kihelkonnakoolis. Tema varajane lapsepõlv oli ohutu kuna Tahkuranna oli küll karmi loodusega aga andis tema vendadele ja õele palju ruumi ja vabadust lastele mängimiseks. Tema isa oli Pärnumaa Tahkunamaa valla maaomanik Jakob Päts. Tal oli neli venda ja üks õde. Ema Olga Tumanova oli hooliv ja hea. Kui Konstantinil tuli aeg kooli minna, pidi ta minema läbi tuisu ja tuule paari kilomeetri kaugusele koolimajja. Niimoodi käis ta koolis ainult aasta, kuna isa otsustas Pärnusse kolida. Uues koolis pidi Konstantin õppima usku vene keeles. Jakob, Konstantini isa, oli ka õigeusklik ja ka tema abikaasa. Selle kodu atmosfäär ja seotus liikumistega mõjutasin kindlasti noort Pätsi ja küllap ka tema arvamust venelastest ja venelikkusest vanaski põlves. Igatahes see mõjutas tema kooliteed ja haridust, et ta sündis ortodokssesse perekonda.
· Hugo Treffner oli peatoimkonna liige II üldlaulupeol. · Hugo Treffner on toimetanud ajalehte Postimees, ajakirja Linda ja andis välja ajakirja Oma Maa · Hugo Treffner rajas 1883 kooli, kus on saanud hariduse mitmed Eesti avaliku elu tegelased 2) Aastaarvud: · 1883- Hugo Treffneri kool sai tegutsemisloa · 1880 rajati koolimajja esimene sisevõimla Eestis (praegune auditoorium) · 1919 H. Treffneri gümnaasiumile olid senised ruumid kitsaks jäänud, kolis siinsesse koolikvartalisse; sisuliselt liideti kaks kooli · 1990. a. taastati H.Treffneri Gümnaasiumi nimi (7.-12. klassidele), põhikoolist moodustus täiesti eraldi kool (Tartu Kesklinna Kool); vaid ca 10 aastat on koolis olnud ainult gümnaasiumiklassid · 1998
Eduard Tubin (1905-1982) Eduard Tubin sündis 18. juunil 1905.a. Peipsi ääres Torila külas Kallaste lähedal (praegusel Kallaste linna territooriumil) kus tema isa töötas kalurina kuid tegutses ka rätsepana. Mõlemad Eduardi vanemad ild seotud muusikaga. Isa mängis kohalikus küla sümfoniettorkestris trompetit ja ema laulis kirikukooris. Kui Tubin oli 3-aastane, kolis pere Alatskivi lähedale Naelavere koolimajja, kus Tubina vanem vend Johannes sai kooliõpetaja töökoha. Pärast venna surma 1912.a. jäi Eduardile temalt mõningaid noote ja piccoloflööt, millel Tubin hakkas iseseisvalt mängimst õppima. 1912-1914 õppis Tubin Naelavere külakoolis, siis astus ta Torila ministeeriumikooli, mi soli venekeelse programmiga. Pärast Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918.a. muudeti kool eestikeelse õppekeelega rahvakooliks, mille Tubin lõpetas 1920.a. Kui Tubin oli saanud 9-10 aastaseks võttis isa ta külaorkestrisse, k...
Korduvalt on teost seatud lavalaudadele. "Kevade" ainetel valmis samanimeline film alles 1970. aastal rezissöör Arvo Kruusemendi käe all. "Kevade" põhjal on loodud ka ballett. "Kevade" on ilmunud 21 trükis ja tõlgitud 13 keelde. (nt inglise, leedu, läti, poola) Tsitaadid ja fraasid Oskar Lutsu teosed on mõjutanud ka eesti keelepruuki. Arvukalt on tsiteeritud ja parodeeritud "Kevade" alguslauset: "Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud." Levinud on nii teisedki Lutsu tegelaste repliigid "Mis kinni ei jää, saab kinni löödud!" "Oleks ma teadnud, et sa tuled, ma oleks kodust ära läinud." "Mis sul seal kodus on?" "Lilled. Heinamaa. Päikesepaiste." kui ka fraasid nagu "tamasseri raud" ja "Lible tegi, Lible tegi!". Suuresti teatakse neid siiski filmide järgi. Mälestuste jäädvustamine Oskar Lutsule on püstitatud mälestusmärke, neist esimene 1954. aastal hauamonumendina.
mis, mille, mida, millesse milline, millise, millist Kõrvallause võib asetseda pealause järel: Tean, et sa tahad kinno minna. Ei tea, kuhu nad läksid. Avasin ukse, niipea kui kuulsin koputust. Ta sai kahe, vaatamata sellele et oli tuupinud terve õhtu. NB! Mitmesõnaliste sidendite puhul sõltub koma asend sisurõhust. Mingil juhul ei pandakoma mõlemasse kohta. Kõrvallause võib asetseda pealause ees: Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud. Olgugi et onu eile meil oli, ei rääkinud ta sellest midagi. Kas väikevend täna tuleb, ei tea keegi. Sellepärast et sina nii talitad, pole veel teised kohustatud sama tegema. Kõrvallause võib asetseda pealause sees: Ta teadis, et kaotab, ja valmistus selleks põhjalikult. Siis, kui meie tööd tegime, lullitasite teie järve ääres. Kõrvallause võib alistuda kõrgema astme kõrvallausele:
Jaan oli Nirgi peale väga vihane ning läks minema, kuid Nirk anus teda, et ta sellest kellegi ei räägiks. Jaan ei rääkinudki, kuid kui ühel päeval riietusruumis üks poiss kurtis õpetajale, et ta raamatud on kadunud, sai Jaan aru, et Nirgi käsi on mängus ning ta jooksis Nirgile järgi. Ta rääkis Nirgiga, kuid Nirk keeldus raamatuid tagasi andmast. Neile tuli järgi ka õpetaja ning sai aru, et poisid olid raamatud varastanud. Nii nad siis läksid koos õpetajaga koolimajja, kus neilt nõuti selgitust, kuid kui mõlemad keeldusid rääkimast, siis pidi õpetaja neile mõlemale vitsa andma ning ta ütles, et Jaan saab esimesena, kuid Nirk segas vahele ja tunnistas ülesse. Kui Nirk oli minema lubatud, siis lubas õpetaja, et Jaan võib järgmisel sügisel uude kooli minna ja mitte enam erikooli, sest ta on tõesti terasest poiss. Neil toimusid teiste koolidega spordivõistlused korvpallis, rahvastepallis ja võrkpallis
olnud mõisaslapsehoidja. Jakobil ja Olgal oli kuus last, kellest üks oli tütar. Konstantin Pätsi lapsepõlv ja kooliaastad Tuhkaranna Pätsi talus sündis tulevase Eesti iseseisvuspäeva eelõhtul, 23. veebruaril 1874 abielupaarile teine poeg, kes ristimisel sai nimeks Konstantin. Konstantini varajane lapsepõlv suure pere liikmena oli muretu ja turvaline. Ta alustas oma kooliteed Tahkurannas, kus tal tuli läbi tuisu ja tuule kõndida paari kilomeetri kaugusele koolimajja. See kestis ainult ühe aasta, sest isa otsustas Pärnusse kolida. Seal jätskus tema koolitee õigeusu kihelkonnakoolis, mida juhatas õpetaja Raudsepp. Õpetus koolis, ka usuõpetus, oli venekeelne. Rahvusliku kasvatusega koolis ei tegeletud. Konstantin õppis hästi ja tema lemmik aine oli kreeka keel, ta armastas lugeda Homeruse värsse. Kuba noorelt tundis ta huvi ühiskondlike ja poliitiltise probleemide vastu. Noorele Konsatantin Pätsile avaldas mõju prantsuse sotsialist-utopistist
Antanas Snieckus Leedus. Hilja Lille mälestused On 1944. a hilissuvi, hinge ahendav ja mõtteid muserdav oma pahaendeliste eelaimdustega, oma hukatuslike kujut- luspiltidega. Väliselt oli (Karksi-Nuia) alevik endises olukorras, lahkunud Saksa väed polnud rüüstamist ega põle- tamisi teinud. Punaväelased olid aga igati oma metsikust näidanud, purustades ja tagastades majades ja ümber- kaudsetes taludes, ja siit algab minu kannatuste rada. Oktoobri algul tuli minu juurde koolimajja mu ammune tuttav, Leeli talu peretütar Lehte Soots-Kõdar koos põllumajandustegelase prof Kaarel Liidakuga, keda ma ka va- rem tundsin. Liidak rääkis Eesti poliitikute põrandaalusest tööst Saksa okupatsiooni ajal, mille eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine. Selle ürituse nurjumise tõttu elas ta nüüd illegaalselt Karl Lepiku varjunime all. Ta palus paariks päevaks peavarju. Seda võisin talle lubada koolitöö alguseni novembris. Mul oli köögi kõrval väike tuba,
asju, mida ta varastanud oli. Seal olid ka Jaani asjad. Jaan oli Nirgi peale vga vihane ning lks minema, kuid Nirk anus teda, et ta sellest kellegi ei rgiks. Jaan ei rkinudki, kuid kui hel peval riietusruumis ks poiss kurtis petajale, et ta raamatud on kadunud, sai Jaan aru, et Nirgi ksi on mngus ning ta jooksis Nirgile jrgi. Ta rkis Nirgiga, kuid Nirk keeldus raamatuid tagasi andmast. Neile tuli jrgi ka petaja ning sai aru, et poisid olid raamatud varastanud. Nii nad siis lksid koos petajaga koolimajja, kus neilt nuti selgitust, kuid kui mlemad keeldusid rkimast, siis pidi petaja neile mlemale vitsa andma ning ta tles, et Jaan saab esimesena, kuid Nirk segas vahele ja tunnistas lesse. Kui Nirk oli minema lubatud, siis lubas petaja, et Jaan vib jrgmisel sgisel uude kooli minna ja mitte enam erikooli, sest ta on testi terasest poiss. Neil toimusid teiste koolidega spordivistlused korvpallis, rahvastepallis ja vrkpallis. Korvpallis ja rahvastepallis nnestus halbade
Jaan oli Nirgi peale väga vihane ning läks minema, kuid Nirk anus teda, et ta sellest kellegi ei räägiks. Jaan ei rääkinudki, kuid kui ühel päeval riietusruumis üks poiss kurtis õpetajale, et ta raamatud on kadunud, sai Jaan aru, et Nirgi käsi on mängus ning ta jooksis Nirgile järgi. Ta rääkis Nirgiga, kuid Nirk keeldus raamatuid tagasi andmast. Neile tuli järgi ka õpetaja ning sai aru, et poisid olid raamatud varastanud. Nii nad siis läksid koos õpetajaga koolimajja, kus neilt nõuti selgitust, kuid kui mõlemad keeldusid rääkimast, siis pidi õpetaja neile mõlemale vitsa andma ning ta ütles, et Jaan saab esimesena, kuid Nirk segas vahele ja tunnistas ülesse. Kui Nirk oli minema lubatud, siis lubas õpetaja, et Jaan võib järgmisel sügisel uude kooli minna ja mitte enam erikooli, sest ta on tõesti terasest poiss. Neil toimusid teiste koolidega spordivõistlused korvpallis, rahvastepallis ja võrkpallis
kust mis, mille, mida, millesse milline, millise, millist Kõrvallause võib asetseda pealause järel: Tean, et sa tahad kinno minna. Ei tea, kuhu nad läksid. Avasin ukse, niipea kui kuulsin koputust. Ta sai kahe, vaatamata sellele et oli tuupinud terve õhtu. NB! Mitmesõnaliste sidendite puhul sõltub koma asend sisurõhust. Mingil juhul ei panda koma mõlemasse kohta. Kõrvallause võib asetseda pealause ees: Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud. Olgugi et onu eile meil oli, ei rääkinud ta sellest midagi. Kas väikevend täna tuleb, ei tea keegi. Sellepärast et sina nii talitad, pole veel teised kohustatud sama tegema. Kõrvallause võib asetseda pealause sees: Ta teadis, et kaotab, ja valmistus selleks põhjalikult. Siis, kui meie tööd tegime, lullitasite teie järve ääres. Kõrvallause võib alistuda kõrgema astme kõrvallausele:
diviisii orkestris, pidi perekond 1932. aastal koos 1. diviisi staabiga Rakverre kolima. Rakvere 3. algkoolis alustas Ervin enda kooliteed. Ta oli rahutu hing, kes õppimise asemel soovis hoopis õues ringi lipata. 1944. aasta alguses on rindejoon Narva taga ning Saksa sõjaväe haiglad hõivavad Rakveres kõik koolimajad. Ervin on lõpetanud 1943. aastal 3. algkooli ning asunud õppima Rakvere 1. gümnaasiumi. Kuid õppimine ei suju ja kõik Rakvere koolid koondatakse ühte Tartu tänava koolimajja. Alguses õpitakse mõni tund päevas, kuid peagi jäetakse lapsed koolist koju. Kuna ka Rakverele visati pomme, põgenes Abelite pere Laanemõisa tallu. Seal said nad tuttavaks Kruusementide perega. 1944 jätkab Ervin õppetööd Rakvere keskkoolis, kuid 1947. aasta lõpul jätab Ervin kooli pooleli. Kümnendat klassi ta ei lõpeta. 1949. aastal tulevad Ervini juurde Arvo Kruusement ja Jaanus Orgulas, öeldes, et neil on Moskvasse stuudiosse täiendust vaja
Teine peatükk põhineb koolivormide ajalool. Kolmas peatükk räägib kaubamärkide rollidest. Neljas peatükk koosneb tulemuste analüüsist. -3- 1. Kooliriietus ajaloos ja tänapäeval ¹ Ajaloos oli kooliriietuseks koolivorm, mis oli järjest kohustuslikum. 1937. aastal viidi sisse koolivorminõue, kuid kahe aasta jooksul seda sajaprotsendiliselt siiski ei nõutud. 1939. aastal, uude vastvalminud koolimajja õppima asudes pidid aga kõik õpilased pealaest jalataldadeni vormis olema. Poisid kandsid nokamütsi, tüdrukud baretti. Kanti tumesinist ja sinivalget pihikseelikut, pidupäevadel valget pluusi. Poiste ülikond koosnes kurguni nööbitavast pintsakust ja lühikestest pükstest. 14-15 aastased poisid võisid kanda juba pikki pükse. Sõjad tõid riietusse pöörde: vorminõue kaotati, sest rahaline olukord võimaldas selga panna vaid seda, mis olemas oli
hilisemad õpetajate mälestused. Nagu õpetaja L. Voore meenutab, oli siis koolis rohkem, kui Velise valla piiridesse kuulus ka Rogenese küla. Kahekümnendate aastate algul liideti see küla kaelase valla külge ja laste arv koolis vähenes umbes kümne võrra. Muidugi ei olnud sellises olukorras õpetajal kerge töötada, kui ühes komplektis oli neli klassi. Endastmõistetav oli ka see, et raskem oli ka lastel ainet omandada. 1929. a sügisel koliti uude koolimajja Kõigest hoolimata suudeti Nurtu koolis lastele vajalik algharidus kaasa anda. Haridusteed jätkati 6-kl algkoolis. Sealt läksid paljud edasi keskharidust nõudma ja mitmetel õnnestus lõpetada ülikool. Üldse elas ja kasvad piirkonnas edumeelne, püüdlik ja töökas rahvas. Vaatamata sellele, et lapsed olid siin kaks kuni kolm aastat nooremad, kui 6-kl algkoolis, suudeti siingi leida nende eale vastavat tegevust ka väljaspool õppetunde.
Tallinn 2008 Protokoll Diana Leesalu raamatust "Mängult on päriselt" Mikk Janter (peategelane) oli suutnud oma klassivendade ja ka kõikide teiste inimeste, kaasa arvatud koduste peale endast nii meeleheitlikult välja minna, et ta võttis kodu garaazist kanistri mis oli täidetud bensiiniga, pani selle enda seljakotti ning haaras isa (kooli direktor) mantli taskust koolimaja võtmed ning asus kooli poole teele. Kohalejõudes ta sisenes koolimajja ningsuundus võimlasse, valas selle üle bensiiniga ja süütas selle põlema. Tulekahju tagajärjel suri üks inimene ja koolimaja hävis. Eelneva tagajärjel pani ta kodust jooksu. Jooksus olles kohtus ta
Sümbol kirjandustekstis (sümbolianalüüs) Sümboolsel viisil võib tõlgendada peakirja, aega, kohta, sündmust, tegelast, sõna, lauset jm. „Kevade“ (teos) – mitte ainult Arno lugu, vaid ka eestlaste lugu; kevade kui elutsükli algus, noorus. Paunvere (paik) – kogu Eesti külaühiskonna mudel. Palamuse kihelkonnakool (hoone) – kogu rahva (eestlaste) lapsepõlve sümbol. „Kevade“ algus (lause): „Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud“ Miski on juba alanud, pooleli; aeg on inimesele alguse ja lõputa. Lugeja võetakse käe kõrvale, juhatatakse sündmuste keerisesse. Eesti ajalugu iseloomustab hiljaksjäämise ja katkestatuse paradoks (H. Runnel). Tõdemus, et kõik kaunid ajad on juba möödas (Tammsaarelik tõdemus). Arno haigus (sündmus) – talve murdepunkt; kriisi ületamine. Motiiv (motiivianalüüs)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
