Facebook Like

Varauusaeg Eestis (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
POOLA AEG
1561 Vana- Liivimaa sisuliselt lagunes . Tallinna linn, Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkond andsid end Rootsi, Liivi Ordu ja Riia peapiiskopkond Poola võimu alla. Sõjategevus jätkus vahelduva eduga, 1563- 1570 sattusid omavahel sõjajalale ka Rootsi ning Taani ja Poola. 1570 puhkes sõda Rootsi ja Moskva Tsaaririigi vahel, pärast seda kui Ivan IV oli lasknud Rootsi troonile tõusnud Johan III saadikud vangistada. Moskva Tsaaririigi peajõud olid suunatud Poola Kuningriigi ning Leedu Suurvürstiriigi vastu, kes 1569 ühinesid Rzeczpospolitaks. Liivimaal üritas Moskva Tsaaririik rajada endast vasallisõltuvuses Liivimaa Kuningriiki keskusega Põltsamaal, kuhu Ivan IV kutsus troonile hertsog Magnuse, andes oma tütre talle naiseks. Magnus , kes ei leidnud kohaliku rahva hulgas otsustavat toetust, piiras 1570-71 Moskva väega Tallinna, kuid löödi tagasi. Moskva-vastast ülestõusu üritati Tartus, kuid ebaõnnestunult, linna sakslastest kodanikud küüditati Moskva Tsaaririiki. 1573 alustasid moskoviidid taas pealetungi ja vallutasid Paide, 1575 Pärnu, 1576 Haabsalu. Maa rüüstati, rootslaste kätte jäi vaid Tallinn. 1575 ühines aga Rootsiga sõjas Moskva Tsaaririigi vastu Poola, kus troonile oli tõusnud kuningas Stefan Bátory. 1577 toimus suur Tallinna piiramine, kuid moskoviidid löödi tagasi. Tähtsat osa selles mängis Ivo Schenkenbergi maameeste lipkond. Samal ajal vallutas Ivan IV kogu Rzeczpospolita käes olnud ala ning pööras tülli Liivimaa kuningaga, kes oli sunnitud põgenema enda Kuramaa piiskopkonda. Poola-Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Moskva Tsaaririigist tugevamaks, 1578 toimus sõjategevuses pööre, 1580 purustati Moskva vägi Võnnu lähedal.
Samal aastal vallutasid poolakad Pihkva ning rootslased Pontus De la Gardie juhtimisel Paide, Rakvere ja Narva. 1582 sõlmis Moskva Tsaaririik Poolaga Jam- Zapolski vaherahu ning 10. augustil 1583. Rootsiga Pljussa vaherahu. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale. 1584 suri Ivan IV. Kõige enam oli sõjas kannatada saanud kohalik Liivimaa elanikkond – nii vaenuvägede röövimise kui kohalike sisside ja marodööride käes. 1561, 1566 ja 1571 laastas maad ka katkuepideemia. Maa oli tänu pikkadele sõdadele harimata ja võsastunud. Paljud inimesed olid kodust lahkunud, talud olid maha jäetud. Osa linnu, aleveid, linnuseid, mõisaid ja külasid olid ahervaremetes. Liivi sõjast purustatud Lõuna-Eestis üritas Poola taastada kirikuelu ; seda ei saa lihtsustavalt vastureformatsiooniks nimetada, ent ka rekatoliseerimine ei sobi. Jesuiitide Collegium Derpatense (1583 - 1625) oli hoopis uutlaadi üritus, mis koostas-trükkis a. 1585 maakeelse katekismus -lauluraamatu ning andis maarahvale mitu omamaalasest preestrit (5 on nimepidi teada). 1620 oli Eesti ala rahvaarv vähem kui 100 000 inimest. Et kiiremini tööjõudu saada, võtsid mõisnikud küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tavaliselt kolmeks aastaks igasugustest maksudest. Nii liikus väheviljakatest piirkondadest talupoegi laastatud viljakamatele aladele . Uutesse elukohtadesse asus sel ajal umbes kolmandik Eesti talurahvast. Otsiti hävinud kodu asemele uut või jäädi sinna, kuhu sõda oli kellegi paisanud, valiti soodsamaid põllumaid ja ka inimlikumaid mõisnikke. Tingimused olid liikumiseks vabad ka seetõttu, et mõnes paigas polnud isegi mõisnikku, osa neist oli asunud uude mõisa ega tundnud sealseid olusid. 17. sajandi teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt ka teiste rahvaste esindajaid, kes moodustasid Lõuna–Eestis koguni 17% talurahvast. Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem moskoovia talupoegi. Moskva Tsaaririigist saabus ka käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid ning kes loomulikult paiknesid enamasti Ida–Eestis. Suur osa Eesti "uusasustamisel" etendasid soomlased , kes asusid eriti arvukalt Viru– ja Harjumaale, kus nad moodustasid vastavalt 20% ja 12% rahvastikust, olles koondunud omaette küladesse. Rohkesti asus soomlasi ka Põltsamaa ja Tartu ümbrusse. Osalt asustasid neid riigivõimud, osalt lahkusid nad Soomest sõjaväekohustuse eest. Kolmanda suure uustulnukate grupi moodustaid lätlased, keda asus rohkesti elama eelkõige Valga ümbrusse. Kokku elas Poola aja lõpuks Eestis talurahva hulgas vähemalt 10 rahva liikmeid; lisaks nimetatuile veel poolakaid, sakslasi, leedukaid, rootslasi, ungarlasi, hollandlasi ja šotlasi.
ROOTSI AEG..
...on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 1629–1699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, teise järgi 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks.
Rootsi aega nimetatakse ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Peale Rootsi, Poola ja Vene võimude olid siin liikvel ka Saksa ja Taani esindajad.
Rootsi aeg kestis Eestis peaagu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Tähtsamateks neist võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist. Uus kohtusüsteem püsis osalt isegi kuni 19. sajandi lõpuni.
Levinud on komme nimetada seda aega " vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680. aasta suure näljani. Mõisate reduktsioon , riigitalupoegade pärisorjusest vabastamine, talurahvakoolid ja rahvavalgustus tõid lühikese ajaga kaasa olulise muutuse rahva mentaliteedis.
EESTI ALAD
Pärast Liivi sõda olid Eesti alad jaotatud Poola, Rootsi ja Taani vahel. Veel aastaid kestis sõjategevus Poola ja Rootsi vahel.
  • 1561. aastal alistusid Rootsile Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinn.
  • 1581 . aastal, pärast Paide vallutamist, kogu Põhja-Eesti.
  • 1629. aastal Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile, selle tulemusel läks kogu mandri-Eesti Rootsi võimu alla.
  • 1645. aastal Brömsebro rahuga sai Rootsi Saaremaa ja Muhu saare.
  • 1660. aastal Oliwa rahuga omandas Rootsi Ruhnu saare.

Poola aeg Lõuna-Eestis - Rootsi võim Põhja-Eestis - Saaremaa Taani riigi osana
ROOTSI AJA ALGUS
Aastal 1629 sõlmiti Preisimaal Altmargi külas (praegu Stary Targ Poola Vabariigis) vaherahu (Altmargi vaherahu), millega Poola loovutas kõik Väina jõest ülespoole jäävad alad Rootsile.
Saaremaa oli veel esialgu Taani valduses. Aastail 1643 – 1645 peeti Taani ja Rootsi vahel sõda, mille tulemusena kaotaja loovutas Brömsebro rahuga Saaremaa Rootsile. Seega oli kogu eestlaste maa läinud Rootsi riigile.
KUBERMANGUD
Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel.
Põhja-Eesti (koos Hiiumaaga) neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa , Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestimaa ehk Eestimaa kubermangu. Need alad olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas.
Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist kujunes Liivimaa ehk Liivimaa kubermang, sinna kuulus ka Saaremaa, mis küll säilitas teatud eriseisundi.
Erinevalt teistest maakondadest oli Saaremaal oma asehaldur , rüütelkond, kirikuvalitsus(konsistoorium) ning Eesti– ja Liivimaast
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Varauusaeg Eestis #1 Varauusaeg Eestis #2 Varauusaeg Eestis #3 Varauusaeg Eestis #4 Varauusaeg Eestis #5 Varauusaeg Eestis #6
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 79 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Themis Õppematerjali autor

Lisainfo

6 leheküljeline kokkuvõte Rootsi ajast Eestis, on abiks nt kontrolltööde sooritamisel
luterlik kirik , õpetajate seminar , tartu ülikool , rootsi-vene sõda , suur nälg

Mõisted


Kommentaarid (1)

sulev8 profiilipilt
sulev8: ok asi ,vaja vähekene lisamaterjali juurde
15:33 23-05-2010


Sarnased materjalid

7
doc
Varauusaeg Eestis
68
pdf
VARAUUSAEG
39
docx
EESTI VARAUUSAEG
4
docx
Varauusaeg eestis
7
docx
Varauusaeg
2
doc
Varauusaeg Eestis
37
docx
Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini
9
doc
Eesti varauusaeg



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun