Varauusaeg Eestis (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

19

doc

Rootsiaeg

rootsi talupoegi pärisorjastada. Ajapikku selline suhtumine vähenes ja ka uustulnukail tuli hakata kandma raskeid mõisakohustusi. Võrdluseks - Rootsimaal ei olnud talupojad pärisorjuses ning ei kuulunud isiklikult aadlikele ega Rootsi riigile, vaid kasutasid riigile või aadlikele kuuluvaid maid (naturaal või rahalise) tasu eest). Kolmanda suure uustulnukate grupi moodustaid lätlased, keda asus rohkesti elama eelkõige Valga ümbrusse. Kokku elas Rootsi aja lõpuks Eestis talurahva hulgas vähemalt 10 võõrrahva liikmeid; lisaks nimetatuile veel poolakaid, sakslasi, leedukaid, rootslasi, ungarlasi ning isegi hollandlasi ja sotlasi. Mõningaid tagasilööke rahvaarvu pidevale kasvule tingisid Vene­Rootsi sõja sündmused ja 1656.­1658. aasta katk. Nende tõttu rahvastiku kasv küll ajutiselt pidurdus, kuid 1695. aastaks arvatakse Eestis olevat olnud isegi veidi üle 350 000 inimese. Luteri kirik Rootsi aja algul

Ajalugu

16

docx

Rootsi aeg

Rootsi kuningad: 1611­1632 Gustav II Adolf 1632­1654 Kristiina 1654­1660 Karl X Gustav 1660­1697 Karl XI 1697­1718 Karl XII Rzeczpospolita valitseja, Poola kuningas ja Leedu, Vene ja Zemaitija suurvürstiriigi suurvürst: 1587­1632 Zygmunt III Waza 1632­1648 Wladyslaw IV Waza 1648­1668 Jan II Kazimierz Taani kuninga asehalduri võim Saaremaal kehtis kuni 1645. aastani, mil Taani kaotas sõlmitud Brömsebro rahulepinguga oma valdused Eestis. Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu sada aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Neist tähtsamateks võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist. Uus kohtusüsteem püsis Balti erikorra osana osaliselt isegi kuni 19. sajandi lõpuni. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1695.-97. aasta suure näljani. Mõisate

Ajalugu

17

pdf

17. sajand Rootsi aeg

aadlikele. Liivimaa vallutamise järel Rootsi-Poola sõja tulemusel andis Rootsi kuningas need maavaldused Rootsi kõrgaadlile. Kuningas Gustav II Adolfi (valitses 1611-1632) ja kuninganna Kristiina (valitses 1632-1654) ajal said sellised perekonnad nagu Oxenstierna, De la Gardie, Fleming ja Gyllenhielm võimsad läänistused Läänemere provintsides. Enam silma paistnud perekond oli Rootsi ajal Eestis De la Gardie suguvõsa, kellest kolm põlvkonda tegutses Eestis, teine rootsi päritolu aadliperekond, kes võib end võrrelda De la Gardiedega, on Stenbockid. Kohtuvõim. Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud, kelle ülesandeks oli: hoolitseda pagenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest, uurida talupoegade poolt sooritatud väiksemaid kuritegusid ja karistada süüdlasi.

Ajalugu

5

doc

Rootsi aeg

Rootsi aeg 1629.a. sõlmiti Preisimaal Altmargi külas vaherahu, millega Poola loovutas kõik Väina jõest ülespoole jäävad alad Rootsile. Hiljem vaherahu pikendati. Saaremaa oli veel esialgu Taani valduses. Aastail 1643 ­ 1645 peeti Taani ja Rootsi vahel sõda, mille tulemusena kaotaja loovutas Brömsebro rahuga Saaremaa Rootsile. Seega oli kogu eestlaste maa läinud Rootsi riigile. Eestis algas Rootsi aeg. Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestimaa. Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist kujunes Liivimaa, sinna kuulus ka Saaremaa, mis küll säilitas teatud eriseisundi. Rootsi võim ei ulatunud ainult Eesti kagunurka Setumaale. Eestimaa kui ka Liivimaa kõrgeimaks tegijaks oli kindralkuberner. Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli pagenud

Ajalugu

7

doc

Rootsi aeg

Rohkesti asus soomlasi ka Põltsamaa ja Tartu ümbrusse. Osalt asustasid neid Eesti riigivõimud, osalt lahkusid nad Soomest sõjaväekohustuse eest. Algul keelasid Rootsi kuningad soome ja rootsi talupoegi pärisorjastada. Ajapikku selline suhtumine vähenes ja ka uustulnukail tuli hakata kandma raskeid mõiskohustusi. Kolmanda suure uustulnukate grupi moodustaid lätlased, keda asus rohkesti elama eelkõige Valga ümbrusse. kokku elas Eestis talurahva hulgas vähemalt 10 võõrrahva liikmeid; lisaks nimetatuile veel poolakaid, sakslasi, leedulasi, rootslasi, ungarlasi ning isegi hollandlasi ja sotlasi. Mõningaid tagasilööke rahavaarvu pidevale kasvule tingisid Vene­Rootsi sõja sündmuse 1656­1658, 1657 aasta katk jms. Nende tõttu rahvastiku kasv küll ajutiselt pidurdus, kuid 1695. aastaks arvatakse Eestis olevat isegi veidi üle 350 000 inimese. Maa oli oma lastega jälle täidetud. Rootsi­Vene sõda 1656­1661

Ajalugu

6

rtf

Rootsi aeg Eesti-ja Liivimaal

Rootsi aeg 1629.aastal sõlmiti Preisimaal Altmargi külas vaherahu, millega Poola loovutas kõik Väina jõest ülespoole jäävad alad Rootsile. Hiljem vaherahu pikendati. Saaremaa oli veel esialgu Taani valduses . Aastatel 1643-1645 peeti Rootsi ja Taani vahel sõda, mille tulemusena kaotaja loovutas Brömsebro rahuga Saaremaa Rootsile. Seega oli kogu eestlaste maa läinud Rootsi riigile. Eestis algas Rootsi aeg. Tinglikult kestis Rootsi aeg 1629­1699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldiselt loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eestist neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestimaa. Lõuna- Eestist ja Põhja-Lätist kujunes Liivimaa, sinna kuulus ka Saaremaa, mis säilitas teatud eriseisundi

Ajalugu

25

ppt

Rootsi Aeg Eestis

Tinglikult kestis Rootsi aeg 1629­1699. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt: 1) 1710,kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, 2) 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. 3) Lõppes Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos.  Keskvõimuks on Rootsi kuningas Eestis tegutses kuninga esindajana teatud isik ­ asevalitseja. Ta määrati ametisse ja kutsuti ära kuninga poolt. Kindralkuberneri kõrval tegutses Eestimaal asehaldur. Kindralkuberneri juures nõuandjateks ­ 2 assistentnõunikku. Peale kindralkuberneride on veel hulk foogte, lossipealikke. Riigivõimu organ moodustatud kohalikest elanikest Rootsi riigivõim püüdis tulla vastu kohaliku aadli soovidele.  Eesti­ ja Liivimaal omasid võimu ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused

Ajalugu

2

doc

Rootsi aeg

1694 ­ Kuningas saatis laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi ning allutas maapäevad kindralkuberneri kontrollile. 1694 ­ Hakkab kehtima uus haldusjaotus, mis vastas peaaegu riigipiirile. 1695 ­ Eesti rahvaarv on üle 350 000-nde 1695 ­ Näljahäda algus (nn. Suur nälg) 1697 ­ Suri Karl XI, troonile tõusis Karl XII 1698 ­ Näljahäda lõpp, surnud oli 70 000 - 75 000 inimest 1699 - Johann Fischeri ametiaja lõpp 1699 ­ Viimane nõiaprotsessil langetatud surmanuhtlus Eestis 1699 ­ Poola, Venemaa ja Taani sõlmivad Rootsi vastu liidu 1699 ­ Tartu Ülikool kolib Pärnu 1700 12. veebruar ­ Riia linna ründamisega algab Põhjasõda 1700 oktoober ­ Karl XII saabub Eestisse 1700 19. november ­ Narva lahing 1701 ­ Rootsi kuningaväed lahkuvad Eestist 1701 detsember ­ Erastvere lahing 1702 juuli ­ Hummuli lahing 1703 ­ Venelased rüüstasid armutult Ida-Eestit 1704 mai ­ Kastre veelahing 1704 12. juuli ­ Tartu vallutamine 1704 9. august ­ Narva vallutamine

Ajalugu

Kommentaarid (1)