Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Finantsjuhtimine: Pangandus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks on suur debitoorne võlgnevus ettevõttele halb ?
  • Mida see tähendab ?
 
Säutsu twitteris
1
7. LÜHIAJALINE FINANTSPLANEERIMINE
7.1. Raha juhtimise mudelid Rahakonto juhtimine on saanud ettevõtetes väga aktuaalseks teemaks. Põhjus on selles, et üleliigse raha hoidmine kontol on suure alternatiivkuluga. Raha tasub hoida vaid niipalju, kui seda on jooksvaks äritegevuseks vaja1. Kui on arvata, et rahavajadus lähiajal suureneb, siis ei ole mõtet nn üleliigset raha dividendidena välja maksta, vaid lühiajaliselt investeerida. Suured ettevõtted saavad raha juhtimisel kasutada ajutiselt üleöödeposiiti. Selle miinimumsummaks on Eestis enamasti 1 miljon krooni. Lisaks võib raha panna ka rahaturufondi osakutesse. Ajutiselt üleliigse raha investeerimisega kaasneb risk. Finantsjuhi ülesandeks on leida kompromiss riski ja tulususe vahel. Riski maandamiseks võib kasutada ka tähtajalist hoiust. Paljud ettevõtted õigustavad suurt rahavaru ettevaatlikkusega. Kardetakse jääda raskustesse arvete tasumisega. Selle probleemi lahenduseks on pangad välja töötanud arvelduskrediidi võimaluse, mille abil saab kindla limiidi ulatuses minna arvelduskontoga miinusesse . Loomulikult kaasneb toodud võimalusega ka intressikulu . Raha juhtimine seostub optimaalse rahakonto suuruse määramisega. Raha hoidmisega kaasneb loobumiskulu ­ investeerides raha väärtpaberitesse, on võimalik teenida oluliselt suuremat tulusust kui deposiitides, rääkimata lihtsalt raha hoidmisest arvelduskontol. Samas kaasnevad lühiajaliste väärtpaberitehingutega tehingukulud . Oleks vaja leida optimaalne tee. Selleks on koostatud kaks mudelit: Baumoli ja Milleri-Orri optimaalse rahakonto mudelid. Baumoli mudel kujutab endast lihtsat optimeerimisülesannet, mille eesmärgiks on minimeerida raha hoidmise kogukulu . Selleks tuleb leida loobumiskulu ja tehingukulud. Loobumiskulu (arvelduskontol hoitakse kasutult liiga palju raha, mille eest oleks võinud teenida kas või intresse) saab leida järgmise valemiga: C (7.1) OC = i , 2 kus OC ­ loobumiskulu, C ­ raha konversiooni suurus2, i ­ raha investeerimisest saadav intressimäär perioodis . Raha optimaalne konversiooni suurus on see rahahulk, mis pannakse pangakontole iga kord, kui konto jääk jõuab nulli. Tehingukulud saab leida järgmise valemiga: T (7.2) TRC = F , C kus TRC ­ väärtpaberitehingu kulud, T ­ kogu perioodi rahavajadus, F ­ väärtpaberitehingu maksumus.
1 Raha ja selle ekvivalentide suhe müügikäibesse peaks tootmisettevõttel olema 5­7%. 2 Raha konversiooni suuruse saab leida valemiga 7.6.
1 2
Avaldades C, saab raha optimaalse konversiooni suuruse (C*) järgmise valemiga3: 2 T F (7.6) C = . i Milleri-Orri rahavaru mudel on välja töötatud sihtkassaseisu määramiseks. Mudel eeldab, et netorahavood jaotuvad vastavalt normaaljaotusele ja tehingukulud on fikseeritud. Mudel määrab optimaalse rahahulga pangakontol ning ülemise taseme, millest üle ei ole mõtet raha kontol hoida. Toodud mudeliga on võimalik leida raha optimaalse pöördepunkti väärtus. Optimaalseks pöördepunktiks on punkt, kuhu tuleb jõuda väärtpaberite müümisel (kui rahakonto on jõudnud alumisele limiidile) või ostmisel (kui rahakonto on jõudnud ülemisele limiidile). Väärtpaberitehingute pöördepunkti optimaalne väärtus Z* leitakse valemiga:
3 F 2 (7.7) Z =3 + L, 4i kus F ­ ühe väärtpaberitehingu maksumus, 2 ­ päevase rahavoo variatsioon , i ­ lühiajaliste väärtpaberite päevane intressimäär, L ­ alumine kontroll- limiit (minimaalne rahasaldo)4. Antud juhul tuleb tähele panna, et Z on koos juurde liidetud L-iga. Mõnikord tuuakse need eraldi. Ülemise kontroll-limiidi (H) leidmiseks kasutatakse järgmist valemit: (7.8) H = 3 Z - 2 L . Valemite abil leitavaid suurusi on näitlikkuse mõttes parem kujutada joonisel 7.1.
H
Z
L
Aeg
Joonis 7.1. Milleri-Orri visuaalne mudel (Maness, Zietlow 1993)
3 Sarnane tuletuskäik tuleb ette ka varude optimeerimise alapeatükis. Siin võib käsitleda raha hoidmist varuna (lühiajalistes väärtpaberites). 4 Minimaalse rahasaldo määrab finantsjuht normatiivselt, uurides mineviku aruandeid.
2 3
7.3. Debitoorse võlgnevuse juhtimine ja krediidipoliitika Tänapäeval vaadeldakse kaubakrediiti kui ühte osa kauba müügitingimustest. Kõik ettevõtted sooviksid saada raha kohe kauba või teenuse müügil, aga konkurentsi tõttu ei ole see tihti võimalik. Seetõttu ongi aktuaalseks küsimuseks debitoorse võlgnevuse juhtimine, et vähendada raha hilisemast laekumisest tingitud kulusid . Enne võlgu müümist tuleks selgeks teha kliendi usaldusväärsus, hinnata tema likviidsust, uurida andmeid Krediidiinfost. Suuremate tehingute puhul tasub mõelda ka tagatiste küsimisele. Ettevõte peab määrama olemasolevatele klientidele maksetähtaja pikkuse. Uue kliendi puhul tuleks nõuda pigem ettemakset. Mida vähem aega on möödunud kauba müügist, seda suurem on tõenäosus raha kätte saada. Kui ostja ei tasu arveid õigeks ajaks, siis võib ta need üldse tasumata jätta. Pankrotistunud ettevõttest on oma raha hiljem raske kätte saada, sest kaubakrediit ei ole üldjuhul pandiga tagatud. Miks on suur debitoorne võlgnevus ettevõttele halb? Põhjus on selles, et raha on ettevõttel debitoorse võlgnevuse all kinni. Seega peab ettevõte näiteks pangalaenu võtma, et maksta oma kreeditoridele. Kui juhtida debitoorset võlga efektiivselt, siis ei ole võib-olla tarvidust võtta arvelduskrediiti. Samas peab arvestama, et oma ostjatele tuleb tavaliselt pakkuda hiljem maksmise võimalust ­ vastasel juhul lähevad kliendid sellise ettevõtte juurde, kes seda pakub. Iga ettevõte peaks välja töötama oma krediidimüügi tingimused. Krediidimüügi tingimuste tavaliseks väljendusviisiks on: a/b, kogu c (nt 2/10, kogu 30). See tähendab, et kui klient maksab kauba (teenuse) eest b päeva jooksul, saab ta allahindlust a%, ning kui klient ei võta pakutud allahindlust vastu, saab ta täiendava võimalusena viivitada kauba (teenuse) eest maksmisega veel kuni päevani c. Loobumiskulu määr on kulumäär, mis tekib, kui kaupa müüv või teenust osutav ettevõte loobub hinnaalanduse pakkumisest ning tal tuleb debitoorse võlgnevuse laekumist kauem oodata. Seda saab leida järgmise valemiga (lihtintressimäära metoodika): a 360 (7.9) AIC = , 1- a c - b kus a­ hinnaalanduse %, b­ hinnaalandusega päevade arv, c­ kogu krediidiperioodi pikkus. Loobumiskulu määra korduvate tehingute puhul saab leida järgmise valemiga (liitintressimäära metoodika), mis on ühtlasi EAR: 360 a c -b (7.10) AIC = EAR = 1 + - 1. 1- a Loobumiskulu määra tuleb võrrelda ettevõtte kapitali hinnaga. Kui kapitali hind on madalam kui loobumiskulu määr, siis tuleks ostjal (kliendil) võtta pakkumine vastu. Põhjus on selles, et ta saaks kasutada varem maksmiseks suhteliselt odavat laenuraha. Sisuliselt on sellel perioodil võetava laenu intress väiksem, kui hinnaalandusest saadav võit. Vastupidine situatsioon on hinnaalandust pakkuval ettevõttel. Tavaliselt on tema kapitali hind väiksem, kui loobumiskulu määr, mille tõttu ei tasuks hinnaalandust teha. Hinnaalanduse tegemise vajadus tuleb aga tihti konkurentsitingimustest ja ka sellest, et mõnikord ei soovita laenukoormust suurendada.
3 4
Debitoorse võlgnevuse süvaanalüüsiks tuleks teha veel mõningad arvutused. Debitoorse võlgnevuse pikkust päevades eri klientidel saab leida järgmise valemiga: n (7.11) DSO = C i Di , i =1
kus DSO ­ debitoorse võlgnevuse pikkus (päevades). C i ­ ostja i osakaal koguostjatest (protsentides), Di ­ ostja i tasumise aeg (päevades). Debitoorse võlgnevuse ülalpidamiskulu arvestatakse järgmiselt: (7.12) CDD = DSO S × V% k d , kus CDD ­ debitoorse võlgnevuse ülalpidamiskulu, S × ­ müük päevas, V % ­ muutuvkulu osatähtsus müügist, k d ­ lühiajalise laenu hind. Kui ettevõte pakub ostjatele ettenähtust varasema maksmise puhul allahindlust (diskontot), siis diskonto suuruse saab arvestada järgmise valemiga: (7.13) DIS = S (1 - BDL%) S % a , kus DIS ­ diskonto, S ­ müügikäive, BDL% ­ ebatõenäoliselt laekuvate arvete %, S % ­ allahindlusega müügi osatähtsus, a ­ allahindluse suurus (%).
7.9. Ettevõtte kasvumudelid Antud alapunktis käsitletakse pikemalt kahte ettevõtte kasvumäära: jätkukasvumäär ja sisekasvumäär, mis on otseses seoses eelnevalt käsitletud finantstasakaalu mudeliga. Ettevõtte varade ja müügikäibe kasv peavad olema pikka aega samas suurusjärgus. Kui ettevõtte tegelik kasv on suurem kui jätkukasvumäär, siis satub ettevõte varem või hiljem rahalistesse raskustesse. Kui raha ei õnnestu leida finantsturult, siis tuleks suurendada kasumlikkust või varade kasutamise intensiivsust. Probleemi lahenduseks võib olla ka dividendide väljamaksete peatamine. Kui müügitulude kasv ületab jätkusuutliku kasvu, võib muuta finantsstrateegiat. Sisuliselt tähendab see finantsvõimenduse suurendamist. See viib aga ettevõtte teisele riskiastmele, suurendab kapitali hinda ja seeläbi vähendab ettevõtte väärtust. Jätkukasvumäär näitab maksimaalset kasvumäära, mille ettevõte saavutab ilma omakapitali kasvuks ettenähtud välise finantseerimiseta, kusjuures D/E suhtarv säilitatakse (põhjus: kui võlakordaja suureneb, minnakse üle uuele riskitasemele) (Raudsepp 1999). Seega ei lubata teha aktsiaemissiooni, aga lubatakse võõrfinantseerimist. D/E saab säilitada, sest omakapital kasvab tänu aruandeaasta kasumile . Ettevõtte sisemisteks kasvuallikateks on reinvesteeritud ehk säilitatud tulu ja amortisatsioon .
4 5
Jätkukasvumäär leitakse järgmise valemi abil: D M ( 1-d) ( 1 + ) (7.29) SGR = E , A D - M (1 - d ) (1 + ) S E kus SGR ­ jätkukasvumäär, M ­ käiberentaablus, d ­ dividendide väljamaksekordaja. Antud valem tundub üsna kohmakas , aga sellest on võimalik mõningate manipulatsioonidega saada rentaabluste ja dividendide väljamaksekordajaga valem. Kui selle valemi nimetajat ja lugejat korrutatakse S/A-ga, saadakse järgmine tulemus: Jätkukasvumäära mõjutavad mitmed tegurid. Väga oluline mõju on käiberentaablusel, mille suurenemine tõstab jätkukasvumäära. Oluline mõju on ka dividendipoliitikal. Dividendide väljamaksekordaja suurendamine vähendab jätkukasvumäära. Jätkukasvumäär sõltub ka ettevõtte finantseerimispoliitikast, st sellest, kuidas kujundatakse kapitali struktuur, milline on finantsvõimendus. Ka tegevuse efektiivsus mõjutab jätkukasvumäära. Näiteks koguvarade käibekordaja suurenemisel suureneb ka jätkukasvumäär. Sisekasvumäär näitab maksimaalset kasvumäära, mida ettevõte võib saavutada ilma igasuguse välise finantseerimiseta. Selle leidmiseks sooritatakse täiendavad arvutused tingimusel AFN = 0. Sisekasvumäära valem on järgmine: ROA (1 - d ) (7.34) IGR = . 1 - ROA (1 - d ) Sisekasvumäär on väiksem jätkukasvumäärast ( IGR 8. PIKAAJALINE FINANTSPLANEERIMINE
8.1. Kapitali eelarvestamine Ettevõtetes tuleb tegevusaja jooksul ellu viia mitmeid äriprojekte 5 . Need nõuavad suuri investeeringuid ja kestavad tavaliselt hulk aastaid. Kapitali hankimiseks tuleb teha põhjalik otsustuspõhjenduslik kapitali eelarvestamine (capital budgeting). Paljud kavandatavad projektid rahastamist ei leia, kuigi tavaliselt on raha rohkem kui häid projekte. Mõnikord võib projekt jääda rahastamata ka seetõttu, et ei osata teha investeerimisprojekti finantsanalüüsi, sh riskianalüüsi. Seda kõike saab kokku võtta kapitali eelarvestamise alla. Tegemist on strateegilise finantsplaneerimisega. Projekti finantsanalüüsiks tuleb teha võimalikult hea pikaajaline finantsplaan. Finantsplaanis tuleb planeerida investeeringud käibekapitali ja põhivarasse ehk sisuliselt hinnata projekti esialgset maksumust. Seejärel tuleb leida tulevad (oodatavad) rahavood ja vara jääkväärtus projekti lõppedes. Oodatavaid rahavooge leides tuleb arvestada üksnes inkrementaalseid
5 Käesolevas peatükis käsitletakse äriprojektina kindla tähtajaga pikaajalist investeeringut, mis tähendab põhivara soetust ja käibekapitalisse raha paigutamist, et tulevikus tekiksid positiivsed rahavood. Äriprojekti rahavood on rangelt eristatavad ettevõtte sees (kui ettevõttel on käigus mitu projekti).
5 6
rahavoogusid (rahavood, mis on projektiga otseselt seotud). Arvesse tuleb võtta puhta käibekapitali muutused, sest alguses investeeritakse varudesse jms. Projekti lõppedes raha küll vabaneb, aga raha ajaväärtuse tõttu tuleb muutusi arvestada. Projekti vastuvõtmise üle otsustamisel ei tohiks arvesse võtta pöördumatuid kulusid 6 (sunk cost ), sest need on juba tehtud ega mõjuta investeerimisotsust. Arvestada ei tohiks ka otseselt finantseerimiskulusid (intressikulusid), sest need kajastuvad kapitali hinnas, millega hiljem hakatakse rahavoogusid diskonteerima. Samuti ei tohi arvestada dividendi väljamakseid, sest nendega arvestab kapitali hind. Enne rahavoogude diskonteerimist tuleb kindlasti leida maksudejärgsed rahavood. Eestis on prognooside tegemisel probleemiks tulumaksu arvestamine . Põhjus on selles, et tulumaksu tuleb maksta vaid kasumi jaotamisel. Seega tuleks projekti puhul tulumaksu arvestada üksnes siis, kui toimub dividendide makse. Tegevuslikud rahavood leitakse järgmise valemiga: (8.1) OCFt = ( S t - VC t - FC t - Dt ) + Dt , kus OCF ­ tegevuslikud rahavood, S ­ müügikäive, VC ­ muutuvkulud , FC ­ püsikulud, D ­ amortisatsioon ehk kulum7. Projekti rahavood leitakse tavaliselt järgmise lihtsustatud valemiga8: (8.2) CFt = S t - VC t - FC t - Dt - Tt + Dt - INVt - NWC , kus INV ­ investeeringud põhivarasse, NWC ­ investeeringud puhtasse käibekapitali.
8.2. Nüüdispuhasväärtus Kõige rohkem kasutatavaks projekti edukuse hindamise kriteeriumiks on tänapäeval nüüdispuhasväärtus (net present value ­ NPV). See võrdub tulumaksujärgsete rahavoogude nüüdisväärtuste summaga , millest on lahutatud esialgne rahaline väljaminek. Sisuliselt võrrel- dakse oodatavate rahavoogude nüüdisväärtust esialgse investeeringuga. Arvutusskeem on järgmine: CF1 CF2 CFt (8.3) NPV = + + ... + - IO. 1 + WACC ( 1 + WACC) 2 ( 1 + WACC) t kus CFt ­ tulevased rahavood perioodil t, WACC ­ kaalutud keskmine kapitali hind, IO ­ esialgne investeering rahalises väljenduses. Valemi 8.3 saab kompaktsemalt kirjutada ka järgmiselt:
6 Pöördumatuks kuluks võib olla näiteks turu-uuring jms. 7 Kulum taandub küll valemist välja, aga valemi 8.1 esitamise mõte sellel kujul on näidata üleminekut tulu- kulupõhisest käsitlusest rahavoopõhisele. 8 Osa autoreid väidab, et põhivarainvesteeringud tuleks eraldi arvestada.
6 7
n CFt (8.4) NPV = (1 + WACC ) t =1 t - IO.
NPV väärtuse hindamiseks on välja töötatud järgmised hindamiskriteeriumid : · NPV > 0 , võib projekti vastu võtta. · NPV = 0 , tuleb teha edasist analüüsi. · NPV tulunorm küll rahuldatakse, aga lisandväärtust juurde ei looda: võõrkapitaliomanikud saavad kätte oma soovitud intressid , riik maksud9 ja omanikud nõutava tulunormi, aga vajalik oleks ettevõtte omanikele lisandväärtuse juurdeloomine. Kuna NPV arvestab raha ajaväärtust, siis on varem laekunud rahavood palju väärtuslikumad. Seega võib leppida isegi väiksema kogulaekumisega, kui see laekub varem.
8.3. Kasumiindeks Kasumiindeks (profitability index ­ PI) on tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse ja esialgse investeeringu suhe, mis näitab nüüdis-puhasväärtust iga investeeritud rahaühiku kohta. Arvutuskäik on järgmine: n CFt ( 1 + WACC) t =1 t (8.14) PI = . IO Kasumiindeksi hindamise kriteeriumid on järgmised: · PI > 1 , projekti võib vastu võtta. · PI = 1 , tuleb teha täiendavat analüüsi. · PI kriteerium viib valede järeldusteni. Et tegemist on suhtelise, mitte absoluutse näitajaga, siis kaasneb sellega ka üks spetsiifiline probleem: paljudel juhtudel ei ole projekti eesmärk parima suhtelise tulususe saavutamine, vaid kogu ettevõtte väärtuse maksimeerimine .
8.4. Projekti sisemine tulumäär Projekti sisemine tasuvuslävi ehk tulumäär ( internal rate of return ­ IRR) on diskontomäär, mis võrdsustab tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse esialgse investeeringuga. Sisemise tulu- määra valemit ei ole võimalik esitada ilmutatud kujul. See leitakse järgmisest polünoomvõrrandist enamasti iteratsioonimeetodil:
9 Tuleb tähele panna ka seda, et kui NPV = 0 , siis tuleb ikkagi tulumaksu maksta, sest tekib kasum omanikele. Tulumaksu makstakse kasumilt, mitte lisandväärtuselt.
7 8
CF1 CF2 CFn (8.15) + + ... + - IO = 0 , (1 + IRR) (1 + IRR) 2 (1 + IRR) n kus IRR ­ sisemine tulumäär. Kui eeldada, et esimene sissetulev rahavoog tuleb perioodil 1, siis on võimalik võrdus kompaktsemalt välja kirjutada järgmiselt: n CFt (8.16) IO = ( 1 + IRR) . t =1 t
Sisemine tasuvuslävi leitakse seega tingimusel, et NPV = 0 , ja siis asendatakse diskontomäära IRRiga: · NPV = 0 WACC = IRR . Lähtuvalt sellest seosest saab anda ka IRRi hindamiskriteeriumid: · IRR > WACC , projekti võib vastu võtta; · IRR = WACC , tuleb teha edasist analüüsi; · IRR
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Finantsjuhtimine-Pangandus #1 Finantsjuhtimine-Pangandus #2 Finantsjuhtimine-Pangandus #3 Finantsjuhtimine-Pangandus #4 Finantsjuhtimine-Pangandus #5 Finantsjuhtimine-Pangandus #6 Finantsjuhtimine-Pangandus #7 Finantsjuhtimine-Pangandus #8 Finantsjuhtimine-Pangandus #9 Finantsjuhtimine-Pangandus #10 Finantsjuhtimine-Pangandus #11 Finantsjuhtimine-Pangandus #12 Finantsjuhtimine-Pangandus #13 Finantsjuhtimine-Pangandus #14 Finantsjuhtimine-Pangandus #15 Finantsjuhtimine-Pangandus #16 Finantsjuhtimine-Pangandus #17 Finantsjuhtimine-Pangandus #18 Finantsjuhtimine-Pangandus #19 Finantsjuhtimine-Pangandus #20 Finantsjuhtimine-Pangandus #21 Finantsjuhtimine-Pangandus #22 Finantsjuhtimine-Pangandus #23 Finantsjuhtimine-Pangandus #24 Finantsjuhtimine-Pangandus #25 Finantsjuhtimine-Pangandus #26 Finantsjuhtimine-Pangandus #27 Finantsjuhtimine-Pangandus #28 Finantsjuhtimine-Pangandus #29 Finantsjuhtimine-Pangandus #30 Finantsjuhtimine-Pangandus #31 Finantsjuhtimine-Pangandus #32 Finantsjuhtimine-Pangandus #33
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 33 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 179 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Lisainfo

Konspekt2
Pangandus
bilans ja kasumiaruande analüüs
kühiajaline finantsplaneerimine ja pikaajaline finantsplaneerimine

konspekt pangandus bilans ja kasumiaruande analüüs kühiajaline finantsplaneerimine ja pikaajaline finantsplaneerimine

Mõisted

rahakonto juhtimine, finantsjuhi ülesandeks, loobumiskulu, milleri, toodud mudeliga, pöördepunktiks, ülemise kontroll, milleri, pankrotistunud ettevõttest, maksmise võimalust, loobumiskulu määr, tegelik kasv, oluline mõju, sisekasvumäära valem, rahavood, arvutuskäik, npv, sisemise tulu, irr, irr, õigem, diskonteerimata tasuvusaeg, kasumilävesid, kasumilävi, antud seoseid, eeltoodud kasumiläved, finantskasumiläve valemisse, arvutusvalem, erinevad finantseerimisskeemid, finantseerimisstruktuuriga ebit, võimendus, dol, arvutuskäik, panga definitsioonid, brecht, spetsiifilisteks pankadeks, krediidirisk, hoiustamine, hoiuseliigid, üleöödeposiit, intressimäär, sõna credit, krediteerimisega, krediidirisk, riigi keskpangad, omafinantseerimise määr, lühiajaline krediit, erandkorras, maksepuhkus, käibekapitalilaen, intressimäär, eraisikulaenude põhiliigid, eraisikute puhul, laen, õppelaen, eluasemelaen, krediidivõime, erakliendid, ärikliendi tegevus, inves, tagatised, personaalsed tagatised, käendus, käendaja, garantii, varalisteks tagatisteks, registerpant, registripandi liikideks, howell, intresside arvestamisel, annuiteetlaenu intressimaksed, arvutifunktsioonide abil, arvutifunktsiooni abil, võrrandi lahenduseks, annuiteetmeetodi puhul, infotehnoloogia arenguga, levinud makseinstrumentidena, inkassokorraldus, pangatšekk, reisitšekk, veksli puhul, maksekorralduse algatajaks, tuntuimateks makseviisideks, akreditiiv, inkasso põhiskeem, valuutakurss, noteeritav valuuta, spot, kaudne kurss, noteeringut, valuutakurss, arvutuskäik, edasiandmiseks, faktooring, faktooringut, faktooring, faktooring, peamisteks kuludeks, arvutusvalem, faktooringureserv, faktooringu avanss, faktooringuintress, arvutusvalem, ostja vahel, liisinguliike, kasutusrendi eriliigiks, kasutusrent

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

31
pdf
Finantsjuhtimine
74
doc
FINANTSJUHTIMINE
18
doc
Finantsjuhtimine - konspekt
11
docx
Finantsjuhtimise vastused
31
docx
Panga finantsjuhtimine
5
doc
Finants juhtimine II töö
47
docx
Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus
74
doc
Finantsjuht-konspekt





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun