isikut. Puhkuse ajal lähetusse saatmiseks tuleb poolte kokkuleppel muuta puhkuste ajakava (s.t.katkestada puhkus). Töötaja lähetus vormistatakse käskkirjaga, kus tuleb ära näidata: · lähetatava ees ja perekonnanimi, · lähetatava ametikoht, · lähetuse aeg ja sihtkoht, · lähetuse eesmärk, · kulude hüvitamine (näit päevaraha määr, majutuskulud jne). Avansi saamiseks esitab töötaja avalduse, milles peab sisalduma: · töötaja nimi ja ametikoht, · lähetuskäskkirja number ja kuupäev, · sihtkoht, · aeg (millisest kuupäevast millise kuupäevani) · kulude otstarve (näit päevaraha), · avansi suurus, · asutuse juhi kinnitus, · töötaja allkiri. Lähetusest saabumisel esitab töötaja õiendi lähetuskulude kohta, mis peab sisaldama:
kulusid, ilma milleta pole tööülesannete täitmine võimalik. Lähetuskulusid hüvitatakse vastavate kulu tõendavate dokumentide alusel, nt bussipilet. Töölähetusse saadetule hüvitatakse: [4] · Sõidukulud lähetuspaika ja tagasi · Majutuskulud · Muud lähetusülesandega seotud kulud, nt sidepidamiskulud tööandjaga, viisa, reisikindlustus Lähetataval on õigus nõuda tööandjalt avanssi lähetuskulude katteks lähetuskulude ligikaudses suuruses. [5] Avansi mittesaamisel võib töötaja lähetusest keelduda. See eeldab töötaja ja tööandja mõlemapoolset mõistlikku suhtumist ning üksteisega arvestamist. Avanssi tuleb küsida aegsasti enne lähetusse asumist, et tööandja saaks 5 täita ettemaksunõude. Näiteks pole avansi maksmine võimalik, kui töötaja nõuab ettemaksu esmaspäeva varahommikul algava lähetuse puhul eelmise reede õhtul.
1 Raamatupidamise sise-eeskirja sätestamise kohustus on sätestatud raamatupidamise seaduses, mille kohaselt see dokument peab kirjeldama ettevõtte raamatupidamise korraldamist. 2 Enamasti küsib sise-eeskirja näha audiitor, luid ka maksurevident. See ei tähenda, et eeskirja oleks vaja eelkõige audiitorile ning kellelegi veel ettenäitamiseks või seaduse formaalseks täitmiseks. dokument on vajalik eelkõige ettevõttele endale 3 kirjeldatud reeglite ja põhimõtete järgimine säilitab raamatupidamisarvestuse järjepidevuse ning vähendab sõltuvust inimestest, näiteks töötajate vahetumisel või äraolekul 4 Neis tuleb kirjeldada kõike, mida peab tegema ettevõtte raamatupidaja (d). Mida ta peab tegema iga päev, iga nädal, iga kuu, missuguste dokument...
avansisumma kinni pidada töötaja töötasust seadusega ettenähtud korras. Arvestus aruandekohustuslike isikutega toimub kontol "Nõuded aruandekohustuslike isikute vastu". NÕUDED ARUANDEKOHUSTUSLIKE ISIKUTE VASTU Deebet Kreedit Avansi maksmine Avansiaruande esitamine Avansi ülekulu maksmine Tagastamata avansi tagasimaksmine või töötasust kinnipidamine Selle konto deebetsaldo näitab, et aruandekohustuslik isik on ettevõttele võlgu, või tal on avansiaruanne esitamata. Kreeditsaldo näitab, et ettevõte on aruandekohustuslikule isikule võlgu (aruandekohustuslik isik kulutas rohkem raha kui sai avanssi). Kontol peetakse eraldi analüütilist arvestust iga aruandekohustusliku isiku kohta. Bilansis näidatakse konto saldo liigendatult, s.t
välisesinduse juhi korralduse alusel. Erialadiplomaat ja koosseisuväline haldusteenistuja lähetatakse lähetajaministeeriumi kirjalikul nõusolekul välisesinduse juhi korralduse alusel. Ministeeriumi hallatava valitsusasutuse juhi saadab välislähetusse kantsler ministri teadmisel. Teenistuslähetuse kulude ja nende hüvitamine Lähetataval teenistujal on õigus nõuda ametiasutuselt lähetuskulude katteks avanssi lähetuskulude ligikaudses suuruses. Avansi mittesaamise korral võib teenistuja lähetusest keelduda. Ametiasutus hüvitab teenistujale dokumentaalselt tõendatud lähetusega seotud sõidu- ja majutuskulud ning muud lähetusülesande täitmisega seotud kulud ja maksab lähetuses viibimise aja eest päevaraha määruses sätestatud tingimustel ja ulatuses. Lähetuskulude hüvitamisel arvestatakse välisvaluutas tehtud kulutused Eestis käibel olevasse rahasse välislähetusest saabumise päevale järgnenud tööpäeval kehtinud
kuni 60 päeva ületavad nõuded, maksetähtaega üle 60 päeva ületavad nõuded. Lisaks ostjatele võib ettevõttel olla teisigi deebitore nt. aktsionärid, töötajad, laenu saajad jt. nendega seonduv debitoorne võlgnevus kajastatakse bilansikirjel Muud lühiajalised nõuded. Debitoorne võlg liigitub järgmiselt: ·kaubaline debitoorne võlg tekib kaupade müügil ja teenuste osutamisel; ·mittekaubaline debitoorne võlg tekib mittekaubaliste tehingute (nt. avansi andmise) puhul töötajatele, arveldustes aktsionäridega jt. huvigruppidega, samuti ka dividendide, intresside jm viitlaekumisel. 4 Dokumenteerimine Müügitehingud vormistatakse arvetega. Tavaliselt koos arvega vormistatakse ka saateleht. Vahel võib koostada ühe dokumendi - saateleht/arve. Arve on kindlate vorminõuetega dokument, mille koostamise tuleb rangelt järgida seadusega kehtestatud vorminõudeid. Käibemaksukohustuslane peab järgima arve rekvisiidi nõudeid, mis on toodud
nõudeid ostjate vastu bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses(soetusmaksumus- ebatõenäoliselt laekuv summa) Ostjatele esitatud arve summas 12000, sh km. 2000 D:Ostajate tasumata summa 120 000; K:Müügitulu 10 000; K: km 2000 Ostjate poolt arve tasumine D:A/a 10 000; K:Ostjate tasumata summad 10 000 Auandvad isikud – on ettevõtte töötajad, kes saavad raha avansina ettenähtud kulutuste tegemiseks. Avansi saaja on materiaalselt vastutav isik talle usaldatud raha osas. Lähetaja on üldjuhul kohustatud lähetatule: Säilitama keskmise palga Hüvitama dokumentaalselt tõendatud sõidukulud Maksma päevaraha välislähetuse korral Hüvitama dokumentaalselt tõendatud majanduskulud Hüvitama muud lähetusega seotud kulud.
ka pensionärid või üliõpilased). FIE peab kohe esimesel tegevusaastal hakkama maksma sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Tähtaeg on iga kvartali viimase kuu 15. kuupäev. Teatist ei saadeta, ettevõtja peab ise maksma. Juurdemakse tuleb teha 1.oktoobriks. Avansiline makse peab minimaalselt olema riigi poolt kehtestatud kuumääralt. Pensionärid võivad maksta tegelikult tulult, ükskõik kui väike see on. Kui FIE töötab ka töölepingu alusel, lähevad tööandja poolt tehtud maksed avansi eest arvesse. www.rmp.ee/ettevotlus/fie Pärnumaa Kutsehariduskeskus 6
Dokumendi kinnitaja vastutab, et tehing on seaduspärane ja ettevõtlusega seotud. Kõik aksepteeringud vormistatakse kuupäeva ja allkirjaga alg- või koonddokumendil. Raamatupidamises kasutatavad algdokumendid on järgmised : · arved (müügiarved, ostuarved); · saatelehed, aktid; · transpordi dokumendid, saatedokumendid; · sularaha kviitungid, tsekid; · kassa sissetuleku ja väljamineku dokumendid; (Lisad 1 ja 2) · pangakontode väljavõtted; · avansi ja lähetusaruanded; (Lisa 4) · palga dokumendid (palgalehed, koondpalgalehed); · ostu-müügilepingud; 5 · rendilepingud, liisingulepingud; · tasaarveldamise kokkulepped, faktooringlepingud, lepingud; · muud lepingud; · põhivara arvele võtmise, ümberhindluse ja mahakandmise aktid; · väärtpaberite registri väljavõte, liikumiste aruanne; · inventuurilehed;
Majandusarvestus KT 1 1. Raamatupidamise korraldamine. Riiklik raamatupidamise korraldus on eesti keeles, esitusvaluutaks euro, st aruandlused peavad toimuma eesti keeles. RTJ kasutatakse selleks et kõik raamatupidamisega tegelevad isikud, ettevõtted, teeksid seda ühte moodi ja et raamatupidamine oleks kõigile ühte moodi mõistetav. 2. Raha arvestus Kontodest kasutatakse kassa/ pank/ valuuta. Kassas kajastatakse sularaha liikumine. Pangas kajastatakse tehingud mis on tehtud läbi pangakontode. Valuuta konto on vajalik selleks et kajastada tehinguid, mis on tehtud välisvaluutas. Sularaha liikumise kohta kassast välja ja sisse, koostatakse orderid. Kassaorderid registreeritakse kassaraamatus (registris). Kassa inventeerimise sagedus määratakse raamatupidamise sise-eeskirjades. Kassa inventuur on kindlasti bilansipäeva seisuga. Soovitatav on avada eraldi kontod erinevate pangakontode ning välisvaluuta pangakontode kohta. ...
FINANTSJUHTIMISE PRAKTIKA Praktikaaruanne Õppejõud: Mõdriku 2015 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS Praktika sooritati XXXX perioodil 01.12.2014. a kuni 26.12.2014. a.........3 1. ASUTUSE TUTVUSTUS JA STRUKTUUR........................................................................4 2. KASUTATAVAD ALGDOKUMENDID...............................................................................5 2.1 Arvestuses kasutatakse linna tulude ja varade kirjendamiseks järgmisi dokumente........5 2.2 Linna kulude ja kohustuste kirjendamise kuludokumendid.............................................5 3. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS................................................................................6 3.1 Majandusaasta.....................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND RAHVAMAJANDUSE INSTITUUT MAJANDUSTEOORIA ÕPPETOOL Artjom Aljositsev Praktika aruanne Õppejõud: Raissa Kokkota 1 TALLINN 2009 SISUKORD 1. Tutvumine ettevõttega 3 2. Raamatupidamise siseeeskirjad 3 2.1. Raamatupidamise korraldamine 3 2.2. Majandustehingute dokumenteerimine 4 2.2.1. Raamatupidamise algdokumendid 4 2.2.2. Dokumentide säilitamine 5 2.2.3. Dokumendikäive 5 2.3. Raamatupidamise registrid 5 2.4. Rahaliste vahendite arvestus 6 2.5. Varade ja kohustuste inventeerimine 6 2.6. Kodide kasut...
Varade kontrolltöö teemad: 1. Raamatupidamise korraldamine. Millist seadusandlust peab ettevõtja järgima. Miks kasutatakse RTJ-e. Ettevõtja peab järgima RP seadust, maksuseadusi, raamatupidamise toimkonna juhendeid (RTJ). RTJ-e kasutatakse, et kõik saaksid RP-sest ja majandusarvestusest üheselt aru ning et kõik ettevõtjad teeksid asju ühtemoodi. 2. Raha arvestus. Erinevad kasutatavad kontod, nende vajadus. Vajalikud dokumendid, raha teel, valuuta kajastamine, inventuurid. Kingina saadud raha. Kassa (1011), Pank (Swed 1012, Seb 1014 jne). Kasutatavad erinevad kontod lihtsustavad oluliselt arvestuse pidamist. Ettevõtjal on kindel ülevaade oma rahalise seisukorra kohta. On hea, et iga ettevõttes kasutatava panga jaoks on eraldi konto, sest siis on ettevõtjal ülevaade, kus pangas ja kui palju raha on. Kui ettevõttel on rohkem kui üks sularaha arvestuskoht, siis tuleks iga arvestuskoha kohta pidada eraldi arvestust n...
Töökorraldusega seotud õigused -Töötajal on õigus keelduda ületunnitöö tegemisest. -Töötaja tohib nõuda, et tööandja annaks puhkeaega, nagu seadus ette näeb. -Töötajal on õigus tööseisaku aja eest nõuda keskmist töötasu. Tasustamisega seotud õigused -Töötajal on õigus nõuda, et tööandja maksaks talle kokkulepitud tasu õigel ajal. -Töötaja tohib nõuda viiviseid. -Töötaja võib nõuda, et tööandja hüvitaks lähetusega seotud kulud. -Töötaja tohib nõuda avansi maksmist enne lähetusele minekut. -Töötaja tohib keelduda lähetusest. Töötasu vähendamine -Kui tööandja vähendab seaduse alusel töötaja töötasu, on töötajal õigus ka vähem tööl käia. -Töötasu vähendamisel peab kokku leppima uue töögraafiku. -Töötaja tohib nõuda, et tööandja püüaks leida mõlemale poolele sobivama lahenduse. -Töötajal on õigus nõuda, et tööandja annaks ülevaate oma majandusseisust.
TALLINNA MAJANDUSKOOL Täiskasvanute koolituskeskus Airi Kruusel RP 11 Finantsraamatupidamine Ainetöö Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................ 4 1 RAAMATUPIDAMISDOKUMENTIDE LIIGENDAMINE ................. 5 2 ALGDOKUMENT ..................................................................................... 6 2.1 Algdokumendi eesmärk ............................................... 6 3 BILANSS ............................................................................. 8 3.1 Bilansi põhivõrdused ............................................................. 9 3.2 Kahekordne kirjendamine .........................................
DIPLOMIEELNE PRAKTIKA Praktikaaruanne Õppejõud: 2015 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 Praktika aruanne sisaldab XXX lühitutvustustust, kus ma viibisin 16. märtsist 2015. a kuni 10. aprillini 2015. a ning tutvusin asutuses korraldatava raamatupidamisega...........................3 Praktikaarunne sisaldab peale asutuse tutvustuse veel üldist ülevaadet raamatupidamisest, majandusaasta aruane koostisest ja koostamise käigust, majandustehingutest tulenevatest jooksvatest raamatupidamisarvestustest ning sisaldab ka eneseanalüüsi ja kokkuvõtvat osA-. 3 1. ASUTUSE TUTVUSTUS JA STRUKTUUR.....................................................................
(süüdistatud homoseksuaalsuses). Samal aastal lahkus ta jäädavalt Verrocchio bottega'st. · Pole kindel, kas Leonardo pandi vangi või mitte. "Kuningate kummardamine" · Medicide etteavatsetud tapmise süüdlaseks olid Pazzide kõrval ka paavst Sixtus IV ja tema poeg. · 7. juunil 1478.a needis paavst Firenze ära · Firenzes hakkas levima katk. · Leonardo ei lõpetanud San Bernando kabeli maali, võttis vaid vastu avansi. · Sandro Botticelli maalis Firenze müüridele Medicide vaenlasi, kes rippusid pooduina raekoja akendel. · Sõjaajal maalis Leonardo emaarmastust. Ta oli haaratud Madonna ja lapsukese ning Maarja ja Jeesuse süzeest. · 1479.a lõpul maalis ta hoopis ülespoodud B.Bandinit, Medici mõrtsukat. · Leonardo ja San Donato mungad sõlmisid väga ebaharilike tingimustega kokkuleppe, mille kohaselt Leonardo pidi maalima kloostri seintele.
pärast lähetusest saabumist. Aruandele lisatakse kõik reisi- ja majutuskulude dokumendid. Kõik ettevõtte maksekaardiga tehtud täiendavad kulud peavad olema dokumenteeritud maksekviitungitega. Töölähetuse kulud hüvitatakse vastavalt kehtivale seadusandlusele. Üle Eesti Vabariigi valitsuse poolt kehtestatud piirmäärade tehtud kulutusi käsitletakse erisoodustusena. Lähetuskulude aruande kinnitab juhataja. Kui aruande summa ületab avansi summat ning tehtud kulutused on põhjendatud, siis kantakse avanssi ületava summa täiendavalt töötaja pangakontole või makstakse välja kassast. Välisvaluutas tehtud kulutused arvestatakse töölähetuseeskirja järgi eurodesse välisriiki toimunud lähetuselt saabumise päevale järgnenud tööpäeval kehtinud Euroopa Keskpanga päevakursi alusel, täpsusega neli kohta pärast koma. Põhivarade arvestus Amortisatsiooni arvestus toimub lineaarsel meetodil
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Juhtimise Õppetool ETEVÕTTEPRAKTIKA ARUANNE Juhendaja SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ............................................................................. 3 Ettevõttepraktika aruanne 2. ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS ...................................................4 3. ETTEVÕTTE STRATEEGILISED EESMÄRGID ..................................... 5 4. JUHTIMISTEGEVUS ....................................................................... 6 5. ASJAAJAMISE KORRALDUS ........................................................... 8 6. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS .................................................. 9 7. TURUNDUSTEGEVUSE ÜLDISELOOMUSTUS ...................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL MA16 KÕ2 Praktika koostaja nimi FINANTSRAAMATUPIDAMISE PRAKTIKA I (II) Praktikaaruanne Ettevõttepoolne juhendaja: Nimi Koolipoolne juhendaja: Nimi Mõdriku 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1.ETTEVÕTTEST.........................................................................................................6 1.1Pearaamatupidaja ja raamatupidaja tööülesanded.................................................6 1.2Raamatupidamise tarkvara....................................................................................7 1.3Raamatupidamise sise-eeskiri...............................................................................8 1.4Algdo...
tavaliselt järgmise valemiga: (10.3) AF = NAA - FR , kus AF faktooringu avanss. Faktooringuintress on müüja tasu faktoorile faktooringuavansi kasutamise eest. Kui ostja võtab maksepikendust, siis faktooringuintressi maksab ostja ja faktoor võtab selle faktooringureservist maha. Arvutusvalem on järgmine: (10.4) IF = ( NAA - FR) k fa = AF k fa , kus IF faktooringuintress, k fa faktooringu intressimäär. 20 Enamasti esitatakse küll hoopis avansi maksimaalne suurus. Reservimäära saab, kui 100%st lahutada avansi maksimaalne suurus protsentides. 21 Tegelikult saab müüja kasutada komisjonitasu summa võrra vähem raha. 31 32 10.3. Liising Liising (leasing) on materiaalse vara pikaajaline22 rent. Rendileandja (lessor) annab rentnikule (lessee, leasee) kasutada vara kokkulepitud perioodi jooksul. Olenevalt liisingu tüübist saab
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus ja majandusarvetuse õppetool II R SISE-EESKIRJA KOOSTAMINE Referaat Õppejõud:M. Kasearu Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on ,,Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine". Sise-eeskirja eesmärgiks on määrata kindlaks raamatupidamise ja aruandluse korraldamise põhinõuded, et raamatupidamine ja finantaruandluses kajastuv info oleks ühiselt mõistetav kõigile asjaoludele omanikele, juhatusele, investoritele, võlausaldajatele, töötajatele, audiitoritele ja riiklikele struktuuridele. Referaat koosneb kümnest peatükist, milleks on üldsätted, kontoplaan, majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine, dokumentide käive ja säilitamine, tulude ja kulude kajasta...
olenemata tagatava lepingu vormist. Lisaks sellele on nõue, et selles kirjalikus dokumendis tuleb sõna selgelt märkida, et see summa antakse üle käsirahana. Kui seda sõna ,,käsirahana" ei ole kirjutatud, siis loetakse, et raha anti üle avansina ja käsirahaks seda ei loeta. Käsiraha puhul tuleb näha, et ta täidab kolme funktsiooni: 1) tõendab põhilepingu sõlmimise fakti; 2) on makseviiviks toimub rahasumma üleandmine, selles osas on avansi iseloomu omav; 3) täitmise tagamine kui lepingu täitmatajätmise eest on vastutav käsiraha andnud pool, siis jääbki käsiraha teisele poolele. Kui aga teine pool, kes käsiraha sai jätab tema süül lepingu täitmata on ta kohustatud tagastama käsiraha kahekordses suuruses 19. Mida tähendab kohustuse rikkumine? Loetlege õiguskaitsevahendid kohutuse rikkumise korral. Mida tähendab õiguskaitsevahendite kumulatiivsuse printsiip? Mida tähendab rikkumise vabandatavus
© 2014. Janek Keskküla 6 Organisatsioon OÜ Äriühing Amet Hooldustehnik Pere- ja eesnimi Jüri AVANSIARUANNE nr. 3 Avansi otstarve majandusavanss Projekt Jääk / ülekulu Summa Deebet eelnevast avansist 0,00 arve kaart Summa Saadud: 1. Majandusavanss 10 000,00 Kontrollis: 2. 3
ületavad nõuded. Lisaks ostjatele võib ettevõttel olla teisigi deebitore nt. aktsionärid, töötajad, laenu saajad jt. nendega seonduv debitoorne võlgnevus kajastatakse bilansikirjel Muud lühiajalised nõuded. Debitoorne võlg liigitub järgmiselt: kaubaline debitoorne võlg – tekib kaupade müügil ja teenuste osutamisel; mittekaubaline debitoorne võlg – tekib mittekaubaliste tehingute (nt. avansi andmise) puhul töötajatele, arveldustes aktsionäridega jt. huvigruppidega, samuti ka dividendide, intresside jm viitlaekumisel. 3. Dokumenteerimine. Müügitehingud vormistatakse arvetega. Tavaliselt koos arvega vormistatakse ka saateleht. Vahel võib koostada ühe dokumendi - saateleht/arve. Arve on kindlate vorminõuetega dokument, mille koostamise tuleb rangelt järgida seadusega kehtestatud vorminõudeid. Käibemaksukohustuslane peab järgima arve
Kinnipidamised töötasust · seaduses ette nähtud juhtudel või töötaja isikliku avalduse alusel · alusdokumendid peavad raamatupidamises olemas olema · Ilma töötaja nõusolekuta võib palgast kinni pidada seadusega ette nähtud alusel: Tasu välja töötamata puhkusepäevade eest töölepingu lõpetamisel Tähtajaks tagastamata avansid (kui tagastamise tähtaeg oli fikseeritud kas üldkorraldavas dokumendis nt. Raamatupidamise- siseeeskirjad või avansi väljamaksmise alusdokumendis) Arvutusvea tõttu liigselt makstud summad Teadvalt valeandmete või võltsitud dokumentide alusel liigselt makstud summad distsiplinaarkaristusena määratud rahatrahv · Töötaja süül ettevõttele tekitatud kahju hüvitust võib palgast kinni pidada vaid töötaja kirjaliku nõusoleku olemasolul · Põhilisteks töötajate avaldusteks palgast kinnipidamiste kohta on: Kogumispensioni teise samba maksete kinnipidamine
Võlgnevus liisingulepingu järgi kustutatakse järgmist liiki maksetega: - avanss (payment in advance), st makstakse lepingu algul kohe teatav summa liisitava objekti väärtusest, - perioodilised liisingu maksed (periodic leasing payments) (kas perioodi lõpul või algul), - väljaostu summa (redemption sum). Avanss ja väljaostu summa ei ole liisingu kohustuslikud elemendid. Tavaliselt kaetakse liisingus avansi ja perioodiliste maksetega vaid suurem osa liisitava objekti väärtusest, tasumata jäänud osa moodustab objekti jääkväärtuse (residual value). Liisinguvõtjal on võimalus osta liisitav ese peale liisingutähtaja lõppemist liisingufirmalt välja, makstes objekti jääkväärtuse. Kui liisinguvõtja ei soovi liisitavat objekti välja osta, siis see objekt jääb liisingufirma omandisse. Liisinguid on erinevat tüüpi, mida me siin detailselt kirjeldama ei
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efekt...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
