1. Loeng Avaliku sektori määratlemine Üldiselt: avalik sektor on valitsuse tegevus ja selle tagajärjed. Juriidiliselt: hõlmab valitsusasutusi ja kõiki avalik-õiguslikke organisatsioone (eelkõige poliitilised institutsioonid). Rahanduslik: lisaks eelnevale ka need organisatsioonid, mida suures osas rahastatakse riiklikest vahenditest nt haridus- ja tervisehoiu teenust osutavad SA (poliitiline eelarve kujundamine). Funktsionaalne: avalik sektor hõlmab kõiki organisatsioone avaliku halduse, sotsiaalkindlustuse, avaliku korra tagamise, haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- ja kultuuriteenuste valdkonnas olenemata nende rahastamisallikast ja teenuse osutaja õiguslikust vormist. Avaliku sektori ökonoomika mõiste: ökonoomika on õpetus nappusest, ehk kuidas teha piiratud ressursside tingimustes valikuid. Avaliku sektori ökonoomika- avalikus sektoris tehtud otsused (valitsuse roll, kuidas valitsuse tegevus mõjutab otsuseid, mida tehakse erasektoris) ...
hankides sõjatehnikat. Selgitage, missugusel juhul niisugune valitsuse otsus on majanduslikult kasulik ja vastupidi, missugusel juhul ei ole militaarse Keynesanismi teooria rakendaminse majandusele kasulik. Kasutage vastamisel P.Poast "The War Economy in Theory" materjali. · Lugege läbi alljärgnev artikkel "An incurable disease" http://www.economist.com/node/21563714. Arutlege teemal " Avaliku sektori kasv Baumoli "kuluhaiguse" sümptomite näitel. · Misssugused oleksid peamised soovitused hariduspoliitikale tulenevalt inimkapitali teooriast. Selgitage, tooge näiteid. Vastamisel lähtuge G.Psacharopuse ariklist "The Value of Investment in Education"
KONTROLLTÖÖ NR 2 KORDAMISKÜSIMUSED FINANTSJUHTIMINE TURISMIETTEVÕTTES 1. Hinnakujunduse paindlikkus Erinevatel toodetel ja teenustel on üsna erinev hinnakujunduse paindlikkus. Mida suurem osakaal on müügihinnas kasumil ja püsikuludel, seda suurem on hinnakujunduse paindlikkus. Nendel teenustel ja toodetel on hea võimalus nende toodete ja teenuste hinda päris palju langetada, millel on suur hinnapaindlikkus. Näiteks hotellitoa hinnakujundus on väga paindlik, sest muutuvkulud moodustvad väga väikese osa 2. Perishability kasutamine hinnakujunduses - jaguneb kaheks: üks on toote puhul (räägime müügivõimaluse riknevusest) ja teenus (müügivõimaluse kaduvus); toote hinna langetamine, kui tähtaeg on läbi, hinda saab langetada isegi alla muutuvkulu määra. Hotellitoa puhul kuni muutuvkulu määrani. 3. Hinnaelastsus kui me hinda muudame, siis kas kogus muutub rohkem või vähem hinnamuutuse tagajärjel. Kui muutub rohkem, siis on tegemist elast...
FIFO meetod ehk lihtjärjekorrameetod, s.t. esimene ost müüakse esimesena ära, ehk varud hinnatakse viimase sissetuleku hinnas. 3. Käibekapital on käibevara ja pikaajaliste kohustuste vahe. Käibekapital on käibevara ja lühiajaliste kohustuste vahe. 4. Kaubad müüakse deebeti ehk „võla peale“ ehk ostjale võimaldatakse tasumistähtaeg x päeva. Kaubad müüakse krediiti ehk „võla peale“ ehk ostjale võimaldatakse tasumistähtaeg x päeva. 5. William Baumoli poolt välja töötatud rahavarude juhtimise mudel on mõeldud ettevõtte poolt vajatavate raha ekvivalentide varude selgitamiseks. William Baumoli poolt välja töötatud rahavarude juhtimise mudel on mõeldud ettevõtte poolt vajatava rahasumma selgitamiseks. 6. Põhivaradeks loetakse aktivaid, varasid, mida ettevõtja loodab üldjuhul aasta jooksul rahaks muuta. Käibevaradeks loetakse aktivaid, varasid, mida ettevõtja loodab üldjuhul aasta jooksul rahaks muuta. 7
KÄIBEKAPITALI JUHTIMINE Käibekapital käibevarade ja lühiajaliste kohustuste vahe. Raha konversatsioonitsükkel Ettevõtte talitustsükkel on aeg, mille jooksul toimub varade muutumine debitoorseks võlgnevuseks ja debitoorse võlgnevuse muutumine rahaks. Ettevõtte talitustsükkel = varude käibevälde + debitoorse võlgnevuse käibevälde Raha konversatsioonitsükkel on aeg (päevades), mis kulub toorme ostmisest ja selle eest tasumisest kuni müüdud kauba eest raha laekumiseni. Raha konversioonitsükkel = = varude käibevälde + debitoorse võlgnevuse käibevälde - kreditoorse võlgnevuse käibevälde Raha konversatsioonitsükli jooksul peab ettevõte leidma teisi rahastamisallikaid. Raha konversatsioonitsükli lühendamiseks tuleb kiirendada varude käivet, vähendada ostjatelt arvete laekumise perioodi ja pikendada hankijatele tasumise perioodi. Raha ja selle ekvivalentide juhtimine Raha ja raha ekvivalendid ...
Finantsaruanne on kasumiaruanne, bilanss, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne. Suhtarv mõõdab erinevate näitajate suhet. Bilansi põhivõrrand on aktiva = passiva (bilansimaht) ehk varad = võlakohustused + omakapital ehk varad = võlakohustused + ettevõtte puhasväärtus ehk varad = võlakohustused + netovara Põhiaruanded on bilanss, rahavoogude aruanne, kasumiaruanne, omakapitali muutuste aruanne. Rahandus ühendab endas raha, riskide ja aja kontseptsioone. Äriettevõtte rahandusega tegelemist nim finantsjuhtimiseks. Ärirahandus ehk äriettevõtte rahandus. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärk: olemasoleva omakap. turuväärtuse viimine maxini ehk selle kaudu suurendada omanike jõukust ja rikkust. Virtaneni kohaselt on olemas 4 rahanduse liiki (Uurimis- ja arendustegevusega tegeleva ettevõtte rahandus, Ettevõtlusrahandus, Väikeettevõtte rahandus, Korporatsioonide rahandus.). Finatsjuhtimist ja finantsotsustusi mõjutab oluliselt keskkon...
2. Madalad krediidilimiidid hankijatelt – hankijad vähendavad krediiti müügi summasid. 3. Lühiajaliste laenude krediidilimiitide piiramine – pank vähendab antud limiite. 4. Ettevõtte likviidsusnäitajad on nõrgad. 7. Milles seisneb raha juhtimise põhireegel? Raha juhtimise põhireegel – maksevõimetuse risk tuleb viia miinimumini ja samal ajal arvestada sellega, et liigne raha hoidmine vähendab rentaablust. 8. Kirjeldage raha juhtimise Baumoli mudelit graafiliselt ning kirjeldage lühidalt sõnadega selle toimimise põhimõtteid. Baumoli mudel ehk varude juhtimise mudel – raha kui varu, mille tagavara pidevalt täiendatakse väärtpaberite müügist saadavate summadega. Eeldatakse, et ettenägematut raha ei laeku, rahavajadus on stabiilne, intressimäär on stabiilne ning väärtpabereid on võimalik igal ajal mõistliku hinnaga müüa.
Käibevarade juhtimise osad: 1. raha ja väärtpaberite juhtimine-eesmärgiks firma likviidsuse tagamine ja optimaalse rahajäägi kindlaksmääramine 2. nõuete juhtimine- nõuete suuruse planeerimine, ostjatele optimaalsete müügitingimuste kehtestamine, kontroll raha laekumise üle 3. varude juhtimine- materjalide ja tooraine optimaalse tellimuse kindlaksmääramine ja vajalike varude suuruse planeerimine 4. lühiajaliste kohustuste juhtimine-teha valik finantseerimisallikate koosseisus 49. Baumoli mudeli põhiseisukohad Raha vaadeldakse kui teatud varu, mille tagavara tuleb pidevalt täiendada. Eeldatakse, et rahavaru täiendamine toimub väärtpaberite müügist saadavate summadega.Eesmärgiks on viia säilituskulud ja tellimuskulud miinimumini 50. Miller-Orri mudeli põhiseisukohad Eeldatakse, et ettevõttel on väärtpaberiportfell, mille kaudu toimub rahajäägi reguleerimine. Ettevõtte rahajääk muutub pidevalt. Kui see on jõudnud ettevõtte poolt
Loomulikult kaasneb toodud võimalusega ka intressikulu. Raha juhtimine seostub optimaalse rahakonto suuruse määramisega. Raha hoidmisega kaasneb loobumiskulu investeerides raha väärtpaberitesse, on võimalik teenida oluliselt suuremat tulusust kui deposiitides, rääkimata lihtsalt raha hoidmisest arvelduskontol. Samas kaasnevad lühiajaliste väärtpaberitehingutega tehingukulud. Oleks vaja leida optimaalne tee. Selleks on koostatud kaks mudelit: Baumoli ja Milleri-Orri optimaalse rahakonto mudelid. Baumoli mudel kujutab endast lihtsat optimeerimisülesannet, mille eesmärgiks on minimeerida raha hoidmise kogukulu. Selleks tuleb leida loobumiskulu ja tehingukulud. Loobumiskulu (arvelduskontol hoitakse kasutult liiga palju raha, mille eest oleks võinud teenida kas või intresse) saab leida järgmise valemiga: C (7.1) OC = i , 2 kus OC loobumiskulu,
ETTEVÕTTE RAHANDUS CORPORATE FINANCE Kristo Krumm Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 1. SISSEJUHATUS Ettevõte on tervik, mis moodustub üksikutest osadest: Sisseost Tootmine Finantsid Müük Jne Ettevõtte finantsvaldkond moodustub samuti osadest, mille loomise aluseks on erinevad sihtgrupid oma infovajadustega: Raamatupidamine Ettevõtte rahandus Juhtimisarvestus Kulude arvestus controlling Ettevõtte rahanduse ehk finantsjuhtimise eesmärk: Rahanduseks nimetatakse rahaasjade korraldamist ettevõttes. Ettevõtte finantsjuht peab teadma ja arvestama järgmiste tingimustega: Mis mõjutab finantsjuhtimist ja otsustamist? Kuidas organiseerida äritegevust kõige ratsionaalsemal viisil? Kus asub rahandusfunktsioon ettevõtte struktuuris? Kuidas maksimeerida kasu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
