ANATOOMIA - Siseelundid I (0)

SEEDEELUNDITE SÜSTEEM – SYSTEMA DIGESTORIUM

• seedeelundite kaudu saab organism eluks vajalikke toitaineid, mineraale , vitamiine, vett jms
  
• seedimine – toitainete lagundamine seedenõrede abil organismile kasutuskõlblikuks ehitusmaterjaliks ja “kütteks”; toimub sooltorus, kuhu suubuvad seedenõresid produtseerivad seinasisesed ja seinavälised näärmed (suured süljenäärmed, kõhunääre, maks)
  

SOOLTORU ARENGULINE JAOTUS JA TEKISED

• primaarset sooltoru täiendab otstel suu ehk oraalsopis ja päraku ehk anaalsopis
  
• Suu- ja pärakusopise ektodermi ja soole entodermi kokkupuutekohal on esmalt neelumembraan ja siis ka kloaagimembraan
  
• Kloaak septeerub 3. embrüonaalnädalal
  
• Neelu - ja pärakumembraan rebeneb 3. embrüonaalkuul
  
• Pärast neid sündmusi moodustub mõlemast otsast avatud sooltoru
  

• algab suupiluga – rima oris
  
• lõpeb pärakuga – anus
  

• suusopis -> lõpussool -> eessool -> kesksool -> tagasool -> pärakusopis
  

PEASOOLE ARENG
Näo-, suu- ja ninaõõne areng

• 4. embrüonaalnädala algul ilmuvad lõpusekaared
  
• pärast seda tekivad subektodermaalse mesenhüümi vohamisest:
  

• otsmikujätke
  
• paarilised ülalõugjätked (pärinevad 1. lõpusekaarest)
  
• paarilised alalõugjätked (pärinevad 1. lõpusekaarest)
  
• need kõik piiravad suusopist
  

• 5. embrüonaalnädalal moodustub otsmikujätkel haistmisplaadi ümber paariline mediaalne ja lateraalne ninajätke
  
• paarilised jätked kasvavad kesktasandi suunas -> kohtuvad -> laatuvad otsmikujätke alumis-keskmise osaga
  
• ülalõug- ja alalõugjätke liituvad üha enam suupilu lateraalosas -> näo pehmete kudede ja luude areng
  
• Paariline primaarne ninaõõs tekib haistmisplaadi sissesopistumisel
  
• 7. embrüonaalnädalal eraldab seda primaarsest suuõõnest (suusopisest) mediaalse ninajätke derivaat – primaarne suulagi
  
• tagapool primaarset suulage tekib ühendus suuõõnega
  
• Sekundaarsed õõned moodustuvad pärast ülalõugade suulagijätke ja ninavaheseina arenemist ja kokkukasvamist -> 9. – 12. embrüonaalnädalal primaarse suulae taga keskjoonel
  
• Primaarse suulae, suulagijätke ja ninavaheseina kokkupuutealale jääb foramen incisivum
  
• Tekkinud sekundaarne suulagi eraldab nina- ja suuõõnt
  
• Primaarsest suuõõnest arenenud – suuõõs, ninaõõne tagaosa , ülaneel
  
• Primaarsest ninaõõnest – ninaõõne eesosa
  

Keele areng

• keele epiteeli ektodermaalne osa pärineb kunagise suusopise põhja (1. lõpusekaare) piikonnast
  
• entodermaalne tagaosa 2. Ja 3. lõpusekaare ventraalotste ühinemispiirkonnast
  
• mõlema osa piiril on kilpnäärme lähtekoht – foramen caecum
  
• muskulatuur pärineb kuklamöotoomidest
  

Lõpussoole areng

• külgseinas on lõpusekaared, nende vahel lõpusetaskud (sees) ja lõpusevaod (väljas)
  
• 1. lõpusetaskust -> kuulmetõri ja trummiõõs
  
• 1. lõpusevaost -> väline kuulmekäik
  
• 2. lõpusetasku endodermist -> kurgumandel
  
• 3. ja 4. lõpusetasku endodermist -> kõrvalkilpnäärmed (paarilised) ja harkeelund (2 alget)
  
• ventraalseina ülaosast lähtub kilpnäärme alge ja alumisest osast alumiste hingamisteede alge
  
• lõpussoolest areneb neel
  
• lõpusevagude taandareng algab 2. kaarel kaane- ehk operkulaarjätke moodustumisega
  

• kasvan kaudaalsuunas
  
• liitub alumise kaelapiirkonnaga
  

• esialgu tekib lõpusevagudest väljaspool ektodermaalne urge – sinus cervicalis – kaob hiljem
  
• kui sinus ei kao, tekivad branhiogeensed väärarendid -> kaelatsüstid ja külgmised kaelafistulid
  

TALITLUSEST
Ülesanded

• toidu mehaaniline töötlus – tükeldamine, peenestamine, segamine , transport
  
• toitainete järkjärguline keemiline lagundamine nende ehituskomponentideks seedenõrede hüdrolüütiliste ensüümide toimel
  

• süsivesikud monosahhariidideks
  
• valgud aminohapeteks
  
• rasvad glütserooliks
  
• vaid sellised väikesed vesilahustuvad liigispetsiifilisuse kaotanud ehituskomponendid on organismile kasutuskõlblikud ja võimelised sooleepiteeli läbistama – imenduma
  

• toitainete imendumine verre (lümfi)
  

• transporditakse need koevedeliku kaudu organismi rakkudesse ehitusmaterjaliks ja energiaallikaks
  
• toitainete rakusisesel oksüdatsioonil veeks, süsihappegaasiks ja lihtsaiks lämmastikühendeiks vabaneb energia
  

• jääkainete väljutamine organismist
  

Seedimise käik

• Suuõõs – toidu peenendamine ja segamine libeda ning süsivesikuid lagundama süljega
  
• Neelamine – toit viiakse suuõõnest neeldu, neelust söögitorru ja sealt makku
  
• Magu
  

• sülje toime jätkub kuni happeliseks muutumiseni
  
• algab valkude keemiline lagundamine
  
• mõnede ainete ( kofeiin , alkohol) valikuline imendumine
  
• Maomahla toimel ja maoseina aktiivse motoorika mõjul tekib maos poolseeditud vedelik – toitkört (chymus)
  

• Peensool
  

• Kaksteistsõrmiksoolde toob rasvade seedimiseks vajalikke sapphappeid ühissapijuha maksast ja sapipõiest
  
• Ensüümiderikast nõret toob kõhunäärmest kõhunäärmejuha
  
• Tühisooles toimub seedimise lõppemine ja toitainete imendumine
  
• Sama ka niudesooles (läheb piirita selleks üle)
  

• Jämesool
  

• lõpeb vee elektrolüütide imendumine
  
• toimub tselluloosi ja teiste taimsete kest- ja kiudainete bakteriaalne lõhustumine
  
• jääkainete väljutamine päraku kaudu
  

SOOLTORU SEINA EHITUS

• sooltoru seinal on 3 kesta: limaskest , lihaskest ja väliskest, mis omakorda koosnevad kihtidest
  

Limaskest – TUNICA MUCOSA

• vooderdab sooltoru seestpoolt ja suu- ja pärakupiirkonnas läheb üle keha nahkkatteks
  
• Epiteel – epithelium
  

• moodustab organismi sisepinna , mis eraldab väliskeskkonda (sooltoru sisaldist) sisekeskkonnast
  
• mitmekihiline lameepiteel – suuõõnes, neelus, sööritorus -> mehaanilise kaitse vajadus
  
• ühekihiline silinderepiteel – maos ja sooltes -> seedefunktsioon
  

• limaskesta päriskiht – lamina propria mucosae
  

• epiteeli sidekoeline alus
  

• limaskesta lihaskiht – lamina muscularis mucosae
  

• koosneb silelihaskoest
  

• submooskiht – tela submucosa
  

• kohevast sidekoest
  
• võimaldab lihaskihi kontraktsiooni puhul limaskesta iseseisvat lokaalset liikumist (kurdude moodustamine) ja nihkumist lihaskesta suhtes
  
• puudub kõvasuulaes ja igemetes, tihenenud keele- ja neelupiirkonnas
  

• mõlemas sidekoekihis on lümfoidkude, näärmed, närvid ja sooned
  
• rikkalik verevarustus annab roosa värvuse ning näärmenõred annavad niiskuse
  

Lümfoidkude

• haigusetekitajate tõrjeks
  
• lümfotsüütide ja lümfoidkoe kogumikud sooltoru limaskestas : mandlid ja lümfifolliikulid (kogumikud, mis produtseerivad kaitsekehi – immuunglobuliin A)
  
• haigusetekitajaid aitavad hävitada ka seedenäärmete nõred (sülg, maomahl )
  

Näärmed

• epiteelirakud, mille peaülesandeks on nõristamine ( sekretsioon )
  
• moodustavad ainu- ja hulkrakseid näärmeid
  
• näärmerakud saavad verest lähteaineid, sünteesivad neist nõred ja suunavad seda kas limaskestale (väliskeskkonda – eksokriinnäärmed) – nõre väljub epikaalsuunas) või vereringesse (sisekeskkonda – endokriinnäärmed – nõre väljub basaalsuunas)
  
• Ainuraksed näärmed
  

• katteepiteelis teiste rakkude vahel
  
• soole karikrakud – produtseerivad limaskesta katvat ja kaitsvat lima – mucus
  
• mao/soolte endokriinrakud – bioaktiivseid aineid , mis mõjutavad teiste rakkude talitlust
  

• Hulkraksed näärmed
  

• tekkisid epiteeli sissesopistumisest süvakihtidesse
  

• Eksokriinnäärmed
  

• säilitasid viimajuha kaudu ühenduse lähtekohaga
  
• viimajuha hargnemise järgi – liht- ja liitnäärmed
  
• lõpposade kuju järgi – tubuloossed ja alveolaarsed
  
• nõre koostise järgi – seroos - , mukoos- ja seganäärmed
  
• suured seinavälised näärmed on sagarakujulise ehitusega ja koosnevad perenhüümist (spetsiifilise talitlusega koest: sekreteeriv näärmeepiteel) ja stroomast (sidekude koos soonte, närvide ja viimajuhadega)
  

• Endokriinnäärmed
  

• viimajuha taandarenes
  
• väljutavad nõre (bioaktiivseid aineid – hormoone) koevedeliku kaudu lümfi või otse vereringesse
  

Limaskesta eri piirkondadel tüüpfunktsioonid

• Kaitse – suuõõs, neel, söögitoru, pärak – mitmekihiline lameepiteel
  
• Sekretsioon
  

• magu
  
• limaskestal tihedalt pikad tubuloosnäärmed
  
• katteepiteeli apikaalosad moodustavad limabarjääri
  

• Resorptsioon
  

• peensool
  
• limaskestal imendumispinna suurendamiseks kurrud ja soolehatud
  
• hattude vahel avanevad pikad mukoosnäärmed (kaksteistsõrmik) või lühikesed näärmed (krüptid)
  

• Resorptsioon/Kaitse
  

• jämesool
  
• limaskestas tihedalt tubuloosnäärmed (krüptid) – peamiselt vee imendumiseks spetsialiseerunud rakud ja karikrakud
  
• karikrakkude poolt nõristatav lima muudab sisepinna libedaks, sisaldise omavahel seostuvaks ja liuguvaks
  

Lihaskest – TUNICA MUSCULARIS

• suuõõne seinas ja neelus = vöötlihaskoest
  
• maos ja sooltes = silelihaskoest
  
• üleminekualaks on söögitoru keskne 1/3
  
• koosneb enamasti seesmisest ringkihist ja välimisest pikikihist
  
• põhiülesandeks sisaldise transport, mis algab suuõõnes tahtliku lihasetööga ja lähen neelamisel üle tahtele allumatuks kontraktsioonilaineks ( peristaltika )
  

Väliskest – TUNICA ADVENTITIA/TUNICA SEROSA

• adventsiaalkest – sidekoeline seostuskest
  
• serooskest
  

• esineb rinna- või kõhukelmeõõnde suunatud pindadel, kus sidekude (tela subserosa) on kaetud ühekihilise lameepiteeliga (mesonthelium)
  
• mesoteeli sile ja niiske välispind võimaldab elunditel ilma hõõrdumiseta teineteisel libiseda
  

• Autonoomne närvisüsteem + hormoonid = juhivad muskulatuuri rütmilist tegevust ja näärmete tööd
  

SUUÕÕS – CAVITAS ORIS
Vestibulum oris

• hambakaartest ja igemetest väljaspool
  
• Eest piiravad huuled
  
• Külgedelt põsed (buccae)
  
• Huulte ja põskede limaskest läheb võlvjalt üle igemeteks – gingivae
  
• Eeskeskjoonel huulekidad – frenulum labii superioris et inferioris
  

Cavitas oris propria

• Seinad:
  

• ülal – suulagi ja all – suupõhi
  
• ees ja külgedel – hambad ja igemed
  
• taga – ühendub kurgukitsuse kaudu neeluõõnega (õõnt täidab keel)
  

• Palatum durum
  

• Eesmine 2/3
  
• Aluseks palatum osseum
  
• Limaskest ebatasane (ristikurrud) ja liitunud periostiga
  

• Palatum molle
  

• sulcus velum palatinum – suulaepuri
  
• tagumine 1/3
  
• aluseks kõva suulae tagaservalt lähtub suulaeaponeuroos
  
• Musculus tensor veli palatini
  
• Musculus levator veli palatini
  
• F: tõstavad ja pingutavad neelamisel pehmet suulage – tuleb vastu ülemise neelukonstriktori kontraktsioonist tingitud mõigas -> suletakse ülemised hingamisteed + avatakse kuulmetõrve neelusuudme trummiõõne ventilatsiooniks
  
• Musculus uvulae (wula)
  
• Musculus palatopharyngeus
  
• Musculus palatoglossus
  
• F: langetavad pehmesuulage + ahendavad kurgukitsust neelamisel
  

Fundus oris

• eest ja külgedelt vaba
  
• tagant liitunud keelejuurega – radix lingua
  
• ees keskel keelekida
  
• keelealunelihake – crancula sublingualis
  
• plica sublingualis
  
• aluseks suupõhjalihased:
  

• geniogyoideus + mylohyoideus + digastricus
  
• tõstavad neelamisel keeleluu koos kõriga keelejuure alla -> suletakse alumised hingamisteed + saavutatakse neelamiseks vajalik rõhk suuõõnes
  

KEEL

• apex + corpus + radix
  

Limaskest

• sulcus terminalis
  
• foramen caecum – kilpnäärme alge lähtekoht
  
• pars presulcalis
  

• niitnäsad – papillae filiformes – sametjas välimus -> üldtundlikkuse ja mehaanilise tähtsusega
  
• vallnäsad – papillae vallatae – maitsmisnäsad -> sulcus terminalise ees, suured ümbritsetud vaoga
  
• seennäsad – papillae fungiformes – kõikjal laialipillutuna
  
• lehtnäsad – papillae fungiformes – keele servadel, inimesel rudimentaarsed
  
• sulcus medianus = septum linguae
  

• pars postsulcalis
  

• keelejuure lähedal limaskest ebatasane
  
• lümfoidkoe kogumikud – folluculi linguales -> keelemandel -> tonsilla lingualis
  
• keele ja kõrikaane vahel paiknevad kõrikaaneorukesed – valleculae epiglotticae
  
• piiravad plica glossoepiglottica lateralis et mediana
  

Tela submucosa – tihenenud keeleselha aponeruroosiks – kinnituvad keele lihased
Lihased

• keelesisesed
  

• musculus longitundinalis superior et inferior + musculus transversus + musculus verticalis linguae
  

• keelevälised
  

• musculus styloglossus (taha üles)
  
• musculus hyoglossus (taha alla)
  
• musculus genioglossus (suust välja)
  

HAMBAD – DENTES

• piima- ja jäävhambad
  

Jäävhambad

• ühe kaarepoolel 8 hammast:
  

• dens incisivus (2) – toidu läbilõikamiseks
  
• dens caninus (1) – toidu haaramiseks, murdmiseks
  
• dens premolaris (2) – toidu tükeldamiseks, mälumiseks
  
• dens molaris (3) – toidu mälumiseks
  

Hamba osad

• Corona dentis – hambakroon (5 pinda)
  

• facies vestibularis (vaba)
  
• facies lingualis (vaba)
  
• facies mesialis (kontakt)
  
• facies distalis (kontakt)
  
• facies occlusalis (mälusmis)
  

• Krooni kuju
  

• lõikehammas – peitlikujuline
  
• silmahammas – keskel lõiketeravik, distaalsemal ja mediaalsemal lõikeserv
  
• eespurihammas – ristlõik ülemistel ovaalne , alumistel ringjas, mälumispinnal 2 köbrukest
  
• purihammas – ristlõik ülemistel rombjas, alumistel ristkülikukujuline, mälumispinnal 4 köbrukest
  

• Cervix dentis - hambakael
  

• sissenöördunud osa, millele kinnitub igemeääris
  

• Radix dentis – hambajuur
  

• paikneb hambaalveoolis
  
• ülemistel purihammastel on 3 juurt, alumistel 2 juurt (mediaalne ja distaalne)
  
• ülejäänud hammastel on 1 juur
  
• silmahambajuur on kõige pikem
  

Hamba ehitus

• põhimassi moodustab dentiin
  
• krooni piirkonnas katab email (enamelum), juure ja kaela piirkonnas tsement (cementum)
  
• cavitas dentis -> canalis radicis dentis – foramen apicis radicis
  
• siseõõnt täidab pulp ehk hambasäsi – veresooned , närvid, sidekude
  
• hambajuur kinnitub alveooli tappühendiga rippuvas asendis
  
• juurt ühendavad alveooli seinaga radiaalsed ja tangentsiaalsed kollageenikiudude kimbud – desmodontium
  
• Hamba hoideaparaadi (parodontium) – desmodont, alveooli sein, tsement ja ige
  
• Hammaste oklusioon - hambumus
  
• Artikulatsioon ehk dünaamiline oklusioon
  

• üksikhambad teevad koostööd kahe vastashambaga ehk antagonistiga –
  
• ülemised hambad – samanimelise hamba ja distaalsema hambaga
  
• alumised hambad- samanimeline + mediaalsel olev
  
• 3 hamba koostöö
  

Piimahambad

• jäävhammastest umbes ½ väiksemad
  
• nõrgalt arenenud juured
  
• värvuselt sinakasvalged
  
• ilmuvad 6. kuust kuni 3. eluaastani
  
• puuduvad eespurihambad ja III purihammas
  

Dens sapientiae/ dens serontinus
NEEL – PHARYNX

• umbes 12 cm pikkune
  
• lülisamba kaelaosa ees
  
• nina-, suu- ning kõriõõne taga
  

Cavitas pharyngis – neeluõõs (3 korrust)

• Pars nasalis (epipharynx)
  

• koljupõhimikult pehmesuulaeni
  
• ühendub ees tagasõõrmete (choanae) kaudu ninaõõnega
  
• laes tonsilla pharyngealis
  
• külgseinas ostium pharyngeum tubae auditivae
  
• torus tubarius
  
• recessus pharyngeus
  

• pars oralis (mesopharynx)
  

• pehmesuulae alaservast kõri ülaservani
  
• ühendub ees kurgukitsuse kaudu suuõõnega
  
• toidu- ja õhuteede ristumine
  

• pars laryngea (hypopharynx)
  

• kõri taga ja ulatub külgedele – recessus piriformis
  
• ühendub ees kõrijuurdekäigu (auditus laryngis) kaudu kõriõõnega
  

Limaskest

• pars nasalis – mitmerealine ripsepiteel (hingamistee)
  
• pars oralis et laryngea – mitmekihiline lameepiteel
  
• submooskiht on tihenenud
  

Lihaskest
Pikilihaskiht – erandina seespool

• musculus palatopharyngeus
  
• musculus salpingopharyngeus
  
• musculus stylopharyngeus
  
• F: tõstavad ja lühendavad neelu
  

Ringlihaskiht – tugevam ja esineb 3 ahendajana -> katusekivitaoliselt katmine

• musculus constrictor pharyngis superior
  
• musculus constrictor pharyngis medius
  
• musculus constrictor pharyngis inferior
  
• kinnituvad raphe pharyngis’ele
  
• F: ahendavad neelu, kontraktsioonilaine levib ülalt alla
  

Adventitsiaalkest

• spatium peripharyngeum – täidetud koheva sidekoega -> neel liikuv naaberelundite suhtes
  

Neelurõngas

• tonsilla palatina (2)
  
• tonsilla lingualis (1)
  
• tonsilla pharyngealis (1)
  
• tonsilla tubaria (2) – kuulmetõrve neelusuudme ümber
  

SÜLJENÄÄRMED – GLANDULAE SALIVARIAE
Väikesed süljenäärmed

• seinasisesed
  
• glandulae labiales – avaneb suuesikusse
  
• glandulae buccales – avaneb suuesikusse
  
• glandulae palatinae – avaneb pärissuuõõnde
  
• glandulae linguales – avaneb pärissuuõõnde
  
• enamik seganäärmed
  
• mukoossed – suulae- ja keelejuurenäärmed
  
• seroossed – vallnäsade näärmed
  

Suured süljenäärmed

• Glandula parotidea
  

• suurim, umbes 30g
  
• fossa retromandibularis’es
  
• Ductus parotideus – ületab musculus masseteri, läbib selle eesserva juures musculus buccinatori ja avaneb suuesikus 2. ülemise purihamba kohal papilla parotideal
  
• Seroosnääre
  

• Glandula submandibularis
  

• umbes 15g
  
• suuremalt osalt musculus mylohyoideuse all, tagumine osa pöördub selle peale
  
• algab ductus submandibularis – avaneb carancula sublingualis
  
• seroosnääre
  

• Glandula sublingualis
  

• umbes 5g
  
• musculus mylohyoideuse peal
  
• põhjustab kaarja plica lingualise
  
• ductus sublingualis major – avaneb carancula sublingualisele
  
• ductus sublingulais minores – avaneb plica sublingualisele
  
• mukoosnääre
  

SÖÖGITORU – OESOPHAGUS

• algab sõrmuskõhre (VI kaelalüli) alaserva kõrguselt
  
• 25 cm (hammastest maoni 40 cm)
  
• pars cervicalis
  

• hingetoru taga
  

• pars thoracica
  

• keskseinandis
  
• ülal hingetoru taga, all südamepauna taga, ristub aordiga sellest eespool
  

• pars abdominalis
  

• kõhuõõnes (1-3 cm)
  

Kitsused

• larüngeaalne – alguskohal
  
• aortaalne – aordikaare ja vasaku peabronhi vahealal
  
• diafragmaalne – diafragmast läbiminekul
  

Limaskest

• pikikurrud + valendik tähekujuline
  

Lihaskest – piki- ja ringlihaskiht
Adventitsiaalkest

• serooskest katab vähesel määral rinnaosa paremal küljel ja all vasakul, kõhuosa ees ja külgedel
  

Neelamine

• reflektoorne akt, mille käigus optimaalse mahuga toidupala viiakse suuõõne tagaosast neelu (I faas – 0.7-1 s), neelust söögitorusse (II faas – momentaanne ) ja söögitorust makku (III faas – 2-8 s; sõltuvalt toidu konsistentsist, edasiliikumine peristaltika abil)
  
• I faas on tahtele alluv, teised allumatud
  

MAGU – GASTER

• sooltoru laienenud osa – mahutav 1.5...4 liitrit
  
• pars anterior + pars posterior
  
• curvatura gastrica major + curvatura gastrica minor
  
• pars cardiaca
  

• incisura angularis + incisura cardiaca
  
• saccus digestorius
  
• corpus gastricum
  
• fundus gastricus
  

• pars pylorica
  

• antrum pyloricum
  
• canalis pyloricus
  
• canalis egestorius
  

Skeletoopia

• Ostium cardiacum – lülisambast vasakul XI rinnalüli kõrgusel
  
• Pylorus – maolukuti – lülisambast paremal I nimmelüli kõrgusel
  

Holotoopia

• ¾ regio hypochondriaca sinistra
  
• ¼ regio epigastrica (keskjoonest enamikus vasakul)
  

Süntoopia

• Eesmine pind – ülal kontaktis maksa ja diafragmaga, alumine osa vabaks
  
• Tagumine pind – puudutab vasakut neeru ja neerupealist, põrna, kõhunääret ja ristikäärsoolt
  
• Facies hepatica, facies diaphragmatica, facies libera
  
• Facies renalis, facies suprarenalis, facies lienalis, facies pancreatica, facies colica
  

Limaskest

• ühekihiline silinderepiteel + tüüpkomponendid
  

Reljeefi iseärasused

• Maokurrud – plicae gastricae
  

• risti-, põiki- ja pikikurrud
  
• pikikurrud – eriti esile väikese kõveriku piirkonnas -> maotänav – lühim tee vedelike läbimiseks
  
• suurus, kuju ja asend on muutlik – sõltub autoplastikast (lihaskihi kontraktsioon , submooskihi veesisaldus jne)
  

• Maoväljad – areae gastricae
  

• vagudega ümbritsetud alad
  
• 1-6 mm
  
• annavad seanahast portfelli meenutava ilme
  

• Maolohukesed – foveolae gastricae
  

• maonäärmete ühissuudmed
  
• Maonõre – peamiselt valke lõhustavad ensüümid (pepsiinid), bakteriotsiidset soolhapet, vereloome sisefaktorit, lima (kaitseb)
  

Lihaskest (3 kihti)

• Fibrae obliquae
  

• maole spetsiifiline sisekiht
  
• algavad funduselt
  
• kulgevad ees- ja tagaseinas mao suure kõveriku suunas
  

• stratum circulare
  

• eriti arenenud lukutiosal – ostium pyloricum – m spinchter pyloricus
  

• stratum longitudinale
  

• väliskihina koondunud peamiselt kurvatuuride piirkonda
  

• Funktsioon
  

• kindlustab maoseina pideva toonuse ja peristaltika – tänu sellele haaratakse toit aktiivselt mao poolt
  
• mao kuju kohandub sisule
  
• lained algavad korpuse piirkonnas ja tugevnevad pülooruse suunas
  
• põikikiud võivad süvendada lävisesälku ja lülitada välja tagasitee söögitorusse
  

Serooskest - interperitonaalselt + kinnitused lähtuvad sidemetena kurvatuuridelt
PEENSOOL – INTESTINUM TENUE

• alguskoht : ostium pyloricum
  
• lõpukoht: ostium iliocaecale
  
• 2.5 - 4.5 m
  
• osad: kaksteistsõrmiksool, tühisool ja niudesool
  

KAKSTEISTSÕRMIKSOOL – DUODENUM
umbes 20 cm pikkune peensoole algusosa , millel on 4 alaosa

• Pars superior
  
• Pars decendens
  

• alanev osa
  
• flexura duodeni superior -> flexura duodeni inferior
  
• tagaseina limaskestal ühissapijuhast tingitud pikikurd -> allpool lõpeb papilla duodeni major’ina
  
• ampulli ja juhasid ümbritseb sfinkterlihas, mis reguleerib sapi ja kõhunäärme nõre eristamist
  

• pars inferior
  
• Pars ascendens
  

• ülenev osa
  
• lõpeb flexura duodenojejunalisena – fikseerib vahelihasele m. suspensorius duodeni
  

Kuju: enamasti kas hobuseraua või rõngakujuline
Skeletotoopia

• peamiselt mediaantasapinnast paremal I-III nimmelüli kõrgusel
  
• flexura duedenojejunalis on mediaantasapinnast vasakul II nimmelüli kõrgusel
  

Holotoopia

• osalt regio epigastricas
  
• osalt regio umbilicalises (mesogastriumi keskosas)
  

Süntoopia

• ümbritseb kõhunäärmepead
  
• ülemine osa puudutab maksa
  
• alumine osa paremat neeru
  
• alumise ja üleneva osa ees on arteria et vena mesenterica
  
• alumise ja üleneva osa taga on aort ja vena cava inferior
  

TÜHI- JA NIUDESOOL

• Tühisool – jejenum – 2/5
  
• Niudesool – ileum – 3/5
  
• Üleminek toimub erilise piirita
  
• Olemas kinnisti – mesenterium
  
• Tühisool laiem ja parema verevarustusega
  

Skeletotoopia

• radix mesenterii – kinnistijuur
  
• kinnitusjoon kõhukelmeõõne tagaseinal on 15-20 cm pikkune
  
• algab keskjoonest vasakul II nimmelüli kõrgusel
  
• kulgeb põiki üle lülisamba alla paremale
  
• lõpeb paremas niudeaugus – articulatio sacroiliaca ees
  

Holotoopia

• meso - ja hypogastriumis
  
• jejenum – vasakul ülal
  
• ileum – paremal all
  

Limaskest – kõik üldised komponendid
Reljeefi iseärasused

• Ringkurrud – plicae circulares
  

• puuduvad peensoole algus- ja lõpposas
  
• hästi arenenud duodeeni alanevas osas
  
• kõrgus (kuni 10 mm) muutub madalamaks jämesoole suunas
  
• suurendavad limaskesta pinda 1/3 võrra
  

• Soolehatud – villi intestinales
  

• kõrgus 0.5 – 1 mm
  
• suurendavad limaskesta pinda 5-6x
  
• tsentraalselt lümfikapillaar ja veenul ning perifeerselt arteriool
  
• hautpump
  

• Mikrohatud – microvilli
  

• ühel äärisrakul kuni 3000 mikrohattu
  
• passiivne imendumine – läbi äärisrakkude vahemike basaalmembraani -> koevedeliku -> kapillaaride endoteeli
  
• aktiivne imendumine – läbi äärisrakkude membraani ja tsütoplasma
  
• Mitsellid – vees lahustumatud pikema ahelaga rasvhapped, rasvlahustuvad vitamiinid , kolesterool , glütserool jms – läbivad rakumembraani kompleksselt, kuna mitsellidel on sapphappest moodustunud pealispind
  
• Sapphapped jäävad esialgu soolevalendikku ja imendauvad aktiivselt peensoole lõpposas
  
• Külomikronid –suhteliselt suured rasvatilgakesed
  

Soolenäärmed – glandulae intestinales
Duodeen

• Brunneri näärmed – pikad tubuloalveolaarsed mukoosnäärmed
  
• Sekreet neutraliseerib toitkördi happelist reaktsiooni
  
• Panethi rakud
  

Tühi- ja niudesool

• Lieberkühni krüptid – lühikesed tubuloosnäärmed
  

• karikrakud + endokriinrakud + äärisrakud
  
• põhjas peensoolele iseloomulikud Panethi rakud
  

Koondlümfifolliikulid – folliculi lymphatici aggregati

• Peyeri naastud – ileumis kinnisti vastas olevas sooleseinas (2 - 20 cm, koguarv 20-40)
  
• Solitaarfolliikuleid sooltorus kõikjal
  

Lihaskest

• stratum circulare
  
• stratum longotudinale
  
• silelihaskimbud kulgevad koos sidekoekiududega spiraalselt
  
• funktsioon
  

• kindlustab soolesisaldise segamise soolenõrega – pendel - ja segemntatsiooniliigutused
  
• spiraalsuse tõttu vaid anaaalsuunaline peristaltiline laine
  

Serooskest

• duodeen on retroperitonaalne, väljaarvatud pars superior (intraperitonaalne)
  
• jejunoileum on intraperitonaalne
  

MAKS – HEPAR

• mass 1.5kg, koos verega 2kg
  
• facies diaphragmatica – kumer ülemine pind
  
• facies visceralis – suunatud taha alla
  
• margo inferior – suunatud alla ette
  
• vistseraalpinnal H-kujuliselt 3 vagu:
  

• vasak sagitaalvao esiosa täidab – maksaümarside – ligamentum teres hepatis
  
• vasaku sagitaalvao tagaosa täidab – ligamentum venosum
  
• laia ja keskel katkeva parema sagitaalvao eesosas on sapipõis (vesica biliaris), taga osas alumine õõnesveen – vena cava inferior
  
• Ristivagu ehk maksaväratit – porta hepatis – läbivad portaaltriaadi peatüved :
  
• Arteria hepatica propria
  
• Vena portae
  
• Ductus hepaticus communis
  
• Harunevad maksas ja kulgevad lõppharudeni
  

Skeletotoopia

• ülal ulatub IV roideni
  
• sapipõiepunkt – parema kõhusirglihase lateraalserv + roidekaar = lõikumiskoht
  

Holotoopia

• parem sagar – regio hypochondriaca dextra
  
• vasak sagar – regio epigastrica + regio hypochonriaca sinistra
  

Süntoopia

• vistseraalpinnal naaberelunditest tingitud jäljendeid
  

• vasakul - impressio gastrica
  
• paremal keskel – impressio duodenalis
  
• paremal ees – impressio colica
  
• paremal taga – impressio suprarenalis et renalis
  

Sagarad – lobi

• lobus hepatis dexter et sinister
  
• piiriks on vasakpoolne sagitaalvagu ja ligamentum falciforme hepatis
  
• sagitaalvagude vahealal 2 lisasagarat (vasakul pool)
  

• lobus caudatus (väratist tagapool)
  
• lobus quadratus (väratist eespool)
  

Segmendid – segmenta

• vasak sagar
  

• segmentum mediale
  
• segmentum laterale
  

• parem sagar
  

• segmentum posterius
  
• segmentum anterius
  

Maksasagarikud – lobuli hepatis

• hulknurksed prismakujulised maksa struktuuriühikud
  
• läbimõõt 1-2 mm, pikkus 2-3 mm
  
• keskel on tsentraalveen – vena centralis
  
• hepatotsüüdid ehk maksa epiteelirakud – moodustavad sagarikes 1 või 2 raku paksusi mulgustunud plaate , mis paiknevad ja ühenduvad kõigis tasapindades
  
• plaatide sees on sapikanalikesed – juhivad sappi sagarikest väljapoole
  
• plaatide vahemikes ja mulkudes paiknevad verekapillaarid ehk maksasinusoidid – viivad verd perilobulaarsetest veresoontest tsentraalveeni
  
• neid on umbes 500 000
  

Portaalsagarikud – lobuli portales

• morfofunktsionaalsed ühikud, mille keskel on portaaltriaadi elemendid koos ümbritseva sidekoega:
  

• arteria interlobularis
  
• vena interlobularis
  
• ductus interlobularis
  

• Glissoni kolmnurk
  

Maksa-atsinused – acini hepatis

• Morfofunktsionaalsed ühikud, mille teljeks on portaaltriaadi terminaalsed elemendid:
  

• arteria perilobularis + vena perilobularis + ductus perilobularis
  

• ristlõikes rombjad ja hõlmavad kahe maksasagariku lähimad osad, milles eristatakse 3 erinevat ainevahetuse tsooni
  

Veresooned

• maksa toovad verd vena portae (toitainete ja punaliblede rikas veri ) ja areteria hepatica propria (hapnikurikas veri)
  
• vere viivad välja maksaveenid – venae hepaticae
  
• Veretee
  

• värativeen + pärismaksaarter
  
• vena lobi dextri et sinistri
  
• arteriae et venae segmentales
  
• arteriae et venae interlobulares
  
• arteriae et venae perilobulares
  
• maksasinusoidid
  
• venae centrales
  
• arteriae et venae sublobulares
  
• kogumisveenid
  
• venae hepaticae
  

• Maksasinusoidid
  

• arteriaalne segaveri
  
• Kupfferi tähtrakud – puhastavad verd võõrpartiklitest ja on seoses tsellulaarse immuunsusega
  

• perisinusoidaalruum – ainete vahetus vere ja maksarakkude vahel
  

Sidekude

• vähe sidekude
  
• maksaväaratist algab perivaskulaarne sidekude, mis kulgeb kuni alumise õõnesveenini
  
• mitme sagariku kokkupuutel moodustub sidekoe portaalväli – lümfisooned, närvid ja portaaltriaad
  

Sapiteed

• canaliculi biliferi
  
• ductuli perilobulares
  
• ductuli interlobulares
  
• ductuli beliferi
  
• ductus segmentales
  
• ductus hepaticus dexter et sinister
  
• ductus hepaticus communis + ductus cysticus -> ductus choledochus
  

Lümf

• Kvantiteet + kvaliteet
  
• Lümfikapillaarsid sagarikest väljaspool
  
• Perivaskulaarse sidekoe kaudu tulevad ained lümfiteedesse
  

Katted

• Tunica fibrosa
  

• katab parenhüümi ja tungib perivaskulaarse sidekoena maksavärati kaudu maksa
  

• Tunica serosa
  

• tunica fribrosast väljaspool ja moodustab naaberelundile üle minnes sidemeid
  
• ligamentum coronarium – maksalt diafragmale (piirab taga ülal diafragmaga liitunud pinda)
  
• ligamentum hepatogastricum – ligamentum venosumi pinnalt mao väikesele kõverikule
  
• ligamentum hepatoduodenale – maksaväratilt duodeeni ülaosale
  
• ligamentum falciforme hepatis – maksalt diafragmale ja kõhueesseinale
  

Maks paikneb mesoperitonaalselt
Funktsioon

• biosüntees kehaomasteks aineteks koos varuainete deponeerimisega– glükogeen, verevalgud, rasvad, raud, vitamiinid
  
• kaitsesüntees endo- ja eksogeensete mürkide neutraliseerimiseks ja lammutamiseks koos võõrkehade fagotsütoosiga (Kuppferi tähtrakud)
  
• sekretsioon
  
• rakud nõristavad mitmes suunas: sapikapillaaridesse ( sapphape , kolesterool) ja perisinusoidaalruumi ( kusiaine , valgud, glükoos)
  
• 0.5l sappi ööpäevas
  
• sapphapped vajalikud rasvade emulgeerimiseks ja mitsellide moodustamiseks
  

SAPIPÕIS – VESICA BILIARIS

• 50 cm3 mahuga
  
• sapireservuaar ja kontsentreerumiskoht
  
• õhuke sein liitunud maksa fibrooskestaga ja alt puutub kokku ristikäärsoolega
  
• fundus
  
• corpus
  
• collum
  
• ductus cysticus – limaskest moodustab sapipõie järsku tühjenemist takistava apiraalkurru – plica spiralis
  
• esineb limas -, lihas- ja serooskest
  

KÕHUNÄÄRE – PANCREAS

• 16x4x2 cm
  
• 100g
  
• caput + corpus + cauda
  
• processus ucinatus
  
• margo superior + margo inferior + margo anterior
  
• facies anterior + facies posterior + facies inferior
  
• ductus pancreaticus -> ühissapijuha -> papilla duodeni major
  
• ductus pancreaticus accessorius -> papilla duodeni minor
  

Skeletotoopia

• pea on mediaantasapinnast paremal I-II nimmelüli kõrgusel
  
• keha ja saba mediaantasapinnast vasakul vastavalt I nimmelüli ja XII rinnalüli kõrgusel
  

Holotoopia

• regio epigastrica
  
• ulatub ka regio hypochondriaca sinistrasse
  

Süntoopia

• pead ümbritseb duodenum
  
• taga on alumine õõnesveen
  
• kehast on eespool magu ja tagapool aort, arteria et vena mesenterica superior, arteria et vena lienalis ja vasak neer
  
• saba ulatub põrna väratini
  
• retroperitoneaalselt
  

Funktsioon

• eksokriinne osa
  

• ööpäevas 1-1.5l pankreasenõret – seedimiseks vajalikud ensüümid – amülaas + trüpsiin + lipaas
  

• endokriinne osa
  

• epiteelirakkude kogumikud – insulae pancreaticae – insuliin
  

JÄMESOOL – INTESTINUM CRASSUM

• pikkus 1.3-1.8 m
  
• läbimõõt 4-8 cm
  
• raamistik ümber peensoole
  

Umbsool – caecum

• pikkuse ja laiusega 8x8 cm
  
• fossa iliaca dextras
  
• valva iliocaecalis – iliotsekaalsfinkster
  
• ostium iliocaecale – naba ja spina iliaca anterior superior ühendava joone keskkohal
  

Ussripik – appendix veriformis

• 2 – 20 cm pikkune
  
• umbsoole alumisest mediaalsest osast
  
• ostium appendicis veriformis
  

Käärsool – colon (4 osa)

• Colon ascendens
  

• 17-18 cm
  

• colon transversum
  

• 50 cm
  
• flexura coli dextra -> flexura coli sinistra
  
• parempoolne puudutab maksa ja paremat neeru
  
• vasakpoolne põrna ja vasakut neeru; kõrgemal, teravnurksem, fikseeritud vahelihasele sidekoekimpude abil
  

• colon descendens
  

• 25 cm
  

• colon sigmoideum
  

• 40 cm
  
• S-kujuliselt kõverdunud
  
• Fossa iliaca sinistras
  

Seina ehitus + limaskesta iseärasused

• Poolkuukurrud – plicae semilunares
  
• Soolenäärmed – glandulae intestinales -> rohkesti lima produtseerivaid karikrakke
  
• Üksiklümfifolliikulid kõikjal
  
• Ussiripiku limaskestas – folliculi lymphatici aggregati
  

Lihaskest

• Stratum circulare
  
• Stratum longitudinale
  

• taenia libera – ees, ristkäärsoolel tavaliselt pöördunud alla
  
• taenia omentalis – taga lateraalselt, ristikäärsoolel pöördunud ette ja liitunud suure rasvikuga
  
• taenia mesocolica – taga mediaalselt või kinnisti lähtekohal
  

• haustrae coli – käärsoolekopad
  

• sulci transversi (väljaspool) = plicae semilunares (seespool)
  

• Funktsioon
  

• aeglased peristaltilised liigutused + pendelliigutused
  
• 3-4 tugevamat tõuget ööpäevas
  

Serooskest

• caecum + appendix veriformis + colon transversum + colon sigmoideum = intraperitoneaalselt
  

• omavad kinnistit (v.a caecum)
  

• mesocolon transversum
  

• algab parema neeru kohalt
  
• ületab duodeenumi alaneva osa ja kõhunäärmepea
  
• läheb mööda kõhunäärmekeha eesmist serva vasakule neerule
  

• colon ascendens + colon descendens = mesoperitoneaalselt
  
• serooskesta väljasopistused – appendices epiploicae – täiskasvanul täidetud rasvaga
  

PÄRASOOL – RECTUM PROCTOS

• 12-15 cm
  
• algab 3. sakraallülil ja lõpeb päraku ehk anus’ega
  
• pars pelvina
  

• väikevaagnas
  
• roojamispakitsust põhjustav laienemisvõimeline osa – ampulla recti
  

• canalis analis
  

Kõverdused

• flexura sacralis + flexura perinealis
  

Seina ehitus + limaskest

• vaagnaosas plicae transversales recti
  
• columna anales + sinus anales
  
• submooskiht – rikkalikud veenipõhimikud
  

Lihaskest

• stratum circulare
  

• musculus sphincter internus
  
• musculus sphincter externus
  

Seroos- või adventitsiaalkest

• ülalt kaetud kõhukelmege eest ja külgedelt – mesoperitoneaalne asend
  
• allpool on adventitsiaalkest – ekstraperitoneaalne asend
  
• serooskest läheb umbes keskse ristikurru kõrgusel eesseinalt mehel üle kusepõiele ja naisel emakale
  

Funktsioon

• vee ja soolade tagasiimendumine
  
• taimsete seedejääkide bakteriaalne lagundamine
  
• fekaalmasside formeerumine
  

KÕHUÕÕS JA KÕIK SELLEGA SEONDUV
Omentum minus

• ligamentum hepatodoedenale
  
• ligamentum hepatogastricum
  

Omentum majus

• ligamentum gastrolienale
  
• ligamentum phrenicolineale
  
• ligamentum gastrophrenicum
  
• ligamentum gastrocolicum
  
• pars libera
  

Mesenterium

• algab keskjoonest vasakul II nimmelüli kõrgusel
  
• kulgeb põiki üle lülisamba alla paremale, fossa iliocaecale dextra – paremas niudeagus
  

Mesocolon transversum

• algab parema neeru kohalt
  
• ületav duedeenumi alaneva osa ja kõhunäärmepea
  
• kulgeb mööda kõhunäärmekeha ja eesmist serva vasakule neerule
  

Kõhuõõs – cavitas abdmoninalis

• fascia extraperitonealis – vooderdab luulis-lihaselist seina
  
• cavitas peritonealis – kõhukelmega vooderdatud seroosne kõhukelmeõõs
  
• spatium extraperitoneale – sidekoe ja ekstraperitoneaalsete elunditega (kõhuõõne tagaseinal)
  

Kõhukelmeõõs – cavitas peritonealis

• seinmine kõhukelme – peritoneum parietale
  
• sisumine kõhukelme – peritoneaum viscerale
  
• kinnistid – mesod + omavahel ühenduvate pilude labürint
  

Ülakorrus

• diafragmast mesocolon tranversumi’ni + mitmed omavahel ühendatud sopised ja üks paun
  
• Recessus subphrenicus dexter
  

• ligamentum falciforme hepatis’est paremal diafragma ja maksa vahel
  

• recessus subphrenicus sinister
  

• ligamentum falciforme hepatis’est vasakul diafragma ja maksa vahel
  

• recessus subhepatici
  

• maksa all ning mao ja väikese rasviku ees
  

• Bursa omentalis
  

• mao taga frontaaltasapinnas, tekkinud seoses mao pöördumisega
  
• eest: magu, omentum minus ja ligamentum gastrocolicum
  
• tagant: kõhunääre, vasaku neeru ülaosa, aort
  
• ülalt: diafragma, maksa lobus caudatus
  
• alt: mesocolon transversum
  
• vasakult: põrn koos sidemetega
  

Foramen omentale

• paikneb paremal ja ühendub maksa all recessus subhepaticus’ega
  
• ülalt: maksa lobus caudatus
  
• eest: ligamentum hepatoduodenale
  
• tagant: vena cava inferior
  
• alt: duodenum’i ülaosa
  

Keskkorrus

• mesocolon transversum’ist vaagna juurdekäiguni
  
• canalis lateralis dexter et sinister
  
• sinus mesentericus dexter
  
• recessus retrocaecalis
  
• iliocaecalis superior et inferior
  
• duedenojejunalis et intersigmoideus
  

Alakorrus

• väikevaagnas
  

excavatio rectovesicalis et rectouterina (kõhukelmeõõne kõige madalam punkt
NINA – NASUS/RHINOS
VÄLISNINA – NASUS EXTERNUS
Ninaselja toes :

• ülaosas luuline – os nasale
  
• alaosas kõhreline – cartilago septi nasi ja cartilago nasi lateralis
  
• ninatiiva ja ninaotsa aluseks on cartilago alaris major
  

NINAÕÕS - CAVITAS NASI

• vahesein – septum nasi
  

• sõõrmete piirkonnas kileline
  
• eesosas kõhreline – cartilago septi nasi
  
• tagaosas luuline – sõelluu lamina perpendicularis + sahkluu
  

NINAESIK – VESTIBULUM NASI

• pärisninaõõnest eraldab limen nasi
  
• ninaesikusse avaneb allapoole sunnatud sõõre – naris
  

PÄRISNINAÕÕS – CAVITAS NASI PROPRIA

• Concha nasaalis superior, media et inferior
  
• Meatus nasi superior, media et inferior
  
• Meatus nasi communis – ühinevad selleks
  
• Nina-neelukäik – meatus nasopharyngeus -> karbikutest tagapool -> avaneb frontaaltasapinnas choana kaudu ülaneeluõõnde
  

Regioonid

• Regio cutanea – karvad (võõrkehad), higi- ja rasunäärmed
  
• Regio olfactoria – haistmisregioon -> ülemise ninakarbiku alumine osa -> limaskestal seroosnäärmed -> haismtmiselund -> haistmisrakud + tugirakud + basaalrakud
  
• Regio respiratoria – mitmerealine ripsepiteel + karikrakud + seganäärmed -> rikkalik verekapillaaride võrgustik + veenipõhimikud -> temperatuuri reguleerimine
  

HINGETORU – TRACHEA

• 10-12 cm pikkune
  
• kõhrelise toesega elastne toru
  
• algab: kõri alumine serv
  
• lõpp: trahhea kahendhargus – bifurcatio tracheae
  

Skeletotoopia

• jagunemine paremaks ja vasakuks peabronhiks – angulus sterni + IV-V rinnalüli kõrgusel
  

Holotoopia

• kaelaosa pindmiselt naha ja fastsia all VII kaelalüli ulatuses
  
• rinnaosa sügaval keskseinandi ülaosas
  

Süntoopia

• ees ülal: II-IV trahheaalkõhre kõrgusel kilpnäärmekitsus
  
• ees all: suured veresooned: aort, truncus brachiocepalicus, vena brachiocepalica sinistra
  
• külgedel: kilpnäärme sagarad + kaela veresoonte-närvide kimp
  
• taga: söögitoru
  
• fraktsioonikoht sidemega perikardile fikseeritud
  

ligamenta anularia
paries membranaceus
adventitsiaalkest
PEABRONHID – BRONCHI PRINCIPALES

• bronchus principalis dexter + bronchus principalis sinister
  
• lahkenvad 70-80 kraadise nurga all
  
• kiil – trahhea valendikku – carina tracheae -> jaotab sissehingatavat õhuvoolu
  
• parem bronh vasakust lühem (vastavalt 2-3 ja 4-5 cm), jämedam ja jätkab rohkem trahhea suunda
  
• paremat bronhi ületab vena azygos
  
• vasakul bronhil “ratsutab” aordikaar
  

KÕRI – LARYNX

• hääle tekke ja alumiste hingamisteede kaitseelund
  

Skeletotoopia

• kaela eesosas V-VII kaelalüli kõrgusel
  

Süntoopia

• ülal: keeleluu
  
• all: jätkub hingetoruna
  
• taga: liitunud neeluga
  
• ees: kaela eesmise rühma lihased koos fastsiaga
  
• küljed: kilpnäärme sagarad ja kaela suurte veresoonte-närvide kimp
  

KÕHRED
Sõrmuskõht – cartilago cricoidea

• ees- ja külgosa moodustavad kaare – arcus
  
• tagaosa moodustab plaadi – lamina
  

Kilpkõhr – cartilago thyroidea

• suurim, koosneb kahest nelinurksest plaadist , mis ees ühinevad
  
• meestel – ühinemisnurk teravam – kõriväljena -> prominenatia laryngea
  
• plaadi tagumistelt nurkadelt lähtuvad sarved – cornu superius et inferius
  

Pilkkõht – cartilago arytenoidea

• paariline, “istub” sõrmuskõhre plaadil
  
• meenutab 3-tahulist püramiidi: facies posterior, medialis et anterolateralis
  
• põhimikult lähtub ette elastne häälejätke – processus vocalis
  
• taha lähtub lihasjätke - processus muscularis
  

Kõrikaanekõhr – cartilago epiglottica

• õhuke ja elastne
  
• vars – petiolus – kinnitub kilpkõhrenurga sisepinnale
  

ÜHENDUSED KEELELUUGA

• sidemed + musculus thyrohyoideum
  
• Sidemed:
  

• membrana thyrohyoidea + ligamentum thyrohyoideum medianum et laterale
  

• neelamisel aitab kõrikaanele survet avaldada kõrirasvkeha – corpus adiposum laryngis
  

• ligamentum hyoepiglotticum + ligamentum thyrohyoideum medianum = nendevahelises ruumis
  

KÕRIJUURDEKÄIK – ADITUS LARYNGIS

• paikne peaaegu frontaalselt ja avaneb neeluõõnde
  
• eest: kõrikaane ülaserv
  
• küljed: pilkkõhre-kõripealise kurd – plica aryepligottica (köbrukesed)
  
• taga: pilkkõhrede tipud + kõhredevahelist sälku ümbritsev pilkkõhredevahe-kurd – plica interarytenoidea
  

KÕRIÕÕS JA HÄÄLEAPARAAT

• pilkkõhrede hääljätketelt lähtub kilpkõhrenurga sisepinnale hääleside – ligamentum vocale
  
• pilkkõhrede anterolateraalselt pinnalt kilpkõhrenurga sisepinnale esikuside – ligamentum vestibulare
  
• plica vocalis + plica vestibularis
  
• külgeseinas kurdude vasta kõrivatsake – ventriculus laryngis
  
• esikupilu – rima vestibuli + häälepilu – rima glottis
  
• Häälepilu - pars intermembranacea (eesmine 2/3)
  

• pars intercartilaginea (tagumine 1/3 – pilkkõhrede vahel)
  

• glottis – hääleaparaat + vestibulum laryngis + cavitas infraglottica
  

LIIGESED

• Articulatio cricothyroidea - sõrmuskõhre plaadi ja kilpkõhre alumise serva vahel -> kombineeritud šarniirliiges -> frontaaltelje ümber
  
• articulatio cricoarytenoidea - sõrmuskõhreplaadi ülaserva ja pilkkõhre põhimiku vahel
  

• ratasliiges – rotatsioonitelg põiki ülalt alla, ette lateraalselt + pilkkõhrede libisemine telje suunas
  

LIHASED

• Musculus cricoarytenoideus posterior
  

• A: sõrmuskõhre plaat ja K: pilkkõhre lihasjätkele
  
• F: tõmbab lihasjätket taha mediaalselt -> hääljätke pöördub koos häälesidemega lateraalsuunas -> häälepilu laieneb
  

• Musculus cricoarytenoideus lateralis
  

• A: sõrmuskõhrekaar ja K: pilkkõhre lihasjätkele
  
• F: tõmbab lihasjätket ette lateraalselt -> häälejätke pöördub mediaalselt -> häälepilu eesosa sulgub
  

• Musculus arytenoideus transversus et obliquus
  

• lihaskiud risti- ja põikisuunas pilkkõhrede tagapinnal
  
• F: lähendavad pilkkõhri -> sulgevad häälepilu tagaosa
  

• Musculus cricothyroideus
  

• A: sõrmuskõhrekaar K: kilpkõhre alaserv
  
• F: toimides samanimelisele liigesele lähendab sõrmuskõhrekaart ja kilpkõhrenurka teineteisele -> häälesideme kinnituskohtade vahemaa suureneb -> häälesidemed pingulduvad -> häälepilu aheneb
  

• Musculus vocalis
  

• A: kilpkõhre nurk + hääleside ja K: pilkkõhre häälejätke
  
• F: reguleerib koos eelmisega häälekurdude pinget
  

• Musculus thyroarytenoideus
  

• A: eelmises lateraalsemal ja K: pilkkõhre anterolateraalpinnale
  
• F: häälelihase sünergist ja kõriõõne ahendaja
  

KOPSUD – PULMONES
Jäljendid

• südame
  
• aordi
  
• vena azygos’e
  
• söögitoru
  

Pinnad

• apex + basis
  
• facies costalis
  
• facies medialis
  
• facies diaphragmatica
  
• margo anterior + posterior + inferior
  

Pulmo dexter

• diafragma kõrgema asendi tõttu lühem ja südame asümmeetrilise asendi tõttu laiem, paksem ja mahukam
  
• mahtude vahekord vasaku kopsuga on 11:10
  

Kopsuvärat – hilum pulmonis

• mediaalpinna keskosas
  
• radix pulmonis – kopsujuur -> väratit läbivad selle elemendid: peabronh, pulmonaal- ja bronhiaalveresooned, lümfisooned ja närvid
  
• Vasak kops:
  

• ees ülal: pulmonaalarter
  
• ees all: ülemine ja alumine kopsuveen
  
• taga keskel: peabronh
  

• Parem kops:
  

• kõige kõrgemal: ülasagara bronh
  
• selle all ülalpool: kopsuarter
  
• selle all allpool: peabronh (ühenduses ülasagara bronhiga)
  
• all: ülemine ja alumine kopsuveen
  
• Kopsujuur paiknen kopsusidemes – ligamentum pulmonale
  

BRONHIAALPUU

• peabronh – bronchus principalis
  
• sagarabronh – bronchi lobares
  
• segmendibronhid – bronchi segmentales
  
• subsegmendibronhid – bronchi subsegmentales
  
• sagarikubronhid – bronchi lobulares
  
• bronhioolid – bronchioli
  
• lõppbronhioolid – bronchioli terminales
  
• esimesed bronhioolid tekivad pärast peabronhi VI-XII kordset jagunemist, ülasagaras varem, kui alasagaras
  

ALVEOLAARPUU

• hingamisbronhioolid – bronchiolus respiratorius
  
• alveolaarjuhakesed - ductulus alveolaris
  
• alveolaarkotikesed – saccus alveolaris
  

STRUKTUURIÜHIKUD
Sagarad – LOBI

• paremal 3 ja vasakul 2 sagarat
  
• paremal üla- ja kesksagara bronhid eraldi tüvedena, aga vasakul ühise tüvena
  

Lõhed:

• põikilõhe – fissura obliqua
  

• algab taga III rinnalüli processus spinosuse kõrguselt
  
• alla ette VI roide luu- ja kõhreosa piirini
  

• lisalõhe – fissura horizontalis
  

• paremal kopsul
  
• fissura obliqua’st IV roide kõrgusel rinnakuni
  

VERESOONED
Pulmonaalringe

• Arterid – jagunevad ja kulgevad koos bronhidega tsentraalses sidekoes samanimeliste struktuuriühikute sees
  
• Veenid – perifeerses sidekoes struktuuriühikute vahel
  
• Alveolaarkapillaaristik
  

• puhkeoleku ehk läbivoolukapillaarid – lühikesed, laiad
  
• reservkapillaarid – pikad, kitsad
  

BRONHIAALSOONED
RINNAKELME - PLEURA

• Pleura pulmonalis – kopsu kattev serooskelme (ligamentuk pulmonare juures läheb üle keskseinandmiseks pleuraks)
  
• Pleura parietalis – rinnaõõnt vooderdav seinmine leste
  
• Nende vahel cavitas pleuralis
  
• Pleura parietalis
  

• vahelihasmine pleura – pleura diaphragmaticus
  
• roidmine pleura – pleura costalis
  
• keskseinandmine pleura – pleura mediastinalis
  
• pleura kuppel – cupula pleura
  

• Recessus costodiaphragmaticus
  
• Recessus costomediastinalis
  

KESKSEINAND – MEDIASTINUM

• lülisambast rinnakuni + ülemisest rindkereavausest diafragmani
  
• rinnaõõne paaritud elundid + veresooned + närvid + lümfisooned + lümfisõlmed
  
• ülemine ja alumine -> piiriks horisontaaltasapind, mis on südamepõhimiku kõrgusel
  

Mediastinum superius

• südamest kõrgemal paiknevad elundid (harkeelund + hingetoru rinnaosa koos bifraktsiooniga)
  
• suured veresooned – aort, kopsutüvi ja ülemine õõnesveen koos kõikide osadega
  
• moodustised, mis läbivad keskseinandit kogu ulatuses – söögitoru, paariline vahelihasenärv, uitnärv, sümpaatikusetüvi ja paaritu rinnajuha
  

Mediastinum inferius
Mediastinum anterius

• kitsas ruum südamepauna ja rinnaku vahel
  
• sidekude ja lümfisõlmed
  

Mediastinum medium

• alumise keskseinandi tsentraalne osa
  
• süda koos kopsuveenide, alumise õõnesveeni ja südamepaunaga
  
• vahelihasnärvid koos neid saatvate veresoontega
  

Mediastinum posterius

• ruum südamepauna ja lülisamba vahel
  
• jätkuvad ülemise keskseinandi struktuurid – söögitoru, aort, uitnärvid, sümpaatikusetüved, rinnajuha
  
• paaritu ja poolpaaritu veen