Reljeefi iseärasused - Pars decendens - Maokurrud plicae gastricae alanev osa risti-, põiki- ja pikikurrud flexura duodeni superior -> flexura duodeni inferior pikikurrud eriti esile väikese kõveriku piirkonnas -> maotänav lühim tagaseina limaskestal ühissapijuhast tingitud pikikurd -> allpool lõpeb tee vedelike läbimiseks papilla duodeni major'ina
- Äge pankreatiit - Äge koletsüstiit - Soolesulgus - Äge apenditsiit Ravi Konservatiivne - Nasogastraalaspiratsioon - AB intravenoosselt - Infusioonravi - PPI Operatiivne - Duodenaalhaavand - suturatsioon või ekstsisioon + vagotoomia - Maohaavand - maoresektsioon Haavandi penetratsioon Haavand perforeerub mõnda naaberelundisse Pankreas (50%), rasvik, sapiteed, maks Lisanduvad vastava organipoolsed sümptomid Ravitakse nagu tüsistumata haavandit Paranemine aeglasem Pülorostenoos U. duodeni, U. pylori, U. praepyloricum Turse, pülorospasm, põletik, armistenoos Eelneb pikaajaline ja raske kuluga haavandtõbi Sümptomid: - täiskõhutunne pärast söömist - iiveldus, oksendamine - dehüdratatsioon, anoreksia, kaalulangus Diagnostika: gastroskoopia, mao kontrastuuring Ravi Primaarne: - infusioonravi - parenteraalne toitmine - maoloputus ja nasogastraalne aspiratsioon Kirurgiline ravi - püsiv äge obstruktsioon, krooniline armistumine - gastrojejunostoomia+vagotoomia
mitmesuguste faktorite koosmõjul seeduma. Oluline osa on maomahla peptilisel toimel. Haavand tekib siis, kui kahjustavate faktorite summaarne toime ületab limaskesta kaitsva toime. Tekib limaskesta defekt, mis paraneb armi tekkimisega; on juba tekkimise momendist krooniline ja võib retsidiveeruda. Haavandtõvel eristatakse kaks vormi, mis erinevad etiopatogeneetiliselt ja kliiniliselt: mao- (ulcus ventriculi) ja kaksteistsõrmiksoole (ulcus duodeni) haavand. Kesksed mõisted: Õenduslugu - sisaldab tähtsaid elulooliseid ja tervise kohta käivaid andmeid patsiendi kohta (Roper jt 1999:59). Õendusplaan - on õe ja patsiendi/kliendi poolt koostatud tegevuskava, milles sisalduvad õendusprobleemid, nendest tulenevad eesmärgid, planeeritud tegevused, tulemuste hindamine ja ajakava (Roper jt 1999:63). Õendusprotsess - on süsteemaatiline, sihipärane tegutsemisviis, kuhu kuulub seeria
teres hepatis, tagaosa – lig. venosum d) mis täidab parema sagotaalvao eesosa - vesica biliaris, tagaosa - v. cava inferior a) milline kest paikneb kõhukelme all - tunica fibrosa b) milline jäljend on vistseraalpinnal paremal keskel, paremal taga - paremal keskel impressio duodenalis, paremal taga impressio renalis ja suprarenalis vasakul - impressio gastrica c) kuidas paikneb peritoneumi suhtes - mesoperitoneaalselt ! 5. Duodenum a) millega lõpeb ülemine osa flexura duodeni superior b) millest on tingitud duodenumil tagaseina limaskestal pikikurd ühissapijuhast c) mis ümbritseb ampulli ja mida ta reguleerib sfinkterlihas, reguleerib sapi ja kõhunäärmenõre pääsemist soolde d) skeletotoopia suuremalt osalt mediaaltasapinnal paremal 1…3. nimmmelüli kõrgusel, flexura duodenojejunalis on mediaantasapinnast vasakul 2. nimmelüli kõrgusel e) ülemise osa süntoopia puudutab maksa f) suhe peritoneumi suhtes retroperitoniaalselt ! 6. Rectum, pärasool
). Peensoole väliskest: Kaksteistsõrmiksool on retroperitoneaalne (peritoneum katab vaid eespoolt), tühi- ja niudesool intraperitoneaalsed (peritoneum ümbritseb igast küljest). Duodeenum: Ca 25 cm pikk, paikneb hoburauakujuliselt ümber kõhunäärmepea. Eristatakse 4 osa: ülemine -, alanev -, alumine- ja ülenev osa. Seina ehitus: Vt! peensoole sein – kõik komponendid hästi arenenud! NB! Alaneva osa tagaseinal on pikikurd, millel paikneb suur kaksteistsõrmiku näsa (papilla duodeni major, enam tuntud kui Papilla Vater). Sellel avanevad koos kõhunäärmejuha ja ühissapijuha. Duodeenumi ülemist osa nimetatakse “sibul” (bulbus) – siin 90% haavanditest (pH muutus!). Tühisool e. jejunum: Ca 2/5 peensoole pikkusest, tema algus on peensoole kõige jämedam osa. Limaskesta kõik struktuurid väga hästi arenenud. Lihaskest kõige paksem peensooles – lükkab valendiku tühjaks veel pärast surma – siit nimi!
Manustada ERALDI: tühja kõhuga (söögi vaheaegadel) e. 3…4 tundi pärast sööki (4 ja enam korda päevas) ja/või õhtul enne magama minekut - tabletid hoolega peeneks närida(maopinna ära kataks) ja vett peale juua - võimaluse korral eelistada vedelat ravimvormi (suspensioon, vedelgeel, piim jmt) Kasutamine: - ülihappesusega gastriit - maohaavandtõbi (ulcus ventriculi) - kaksteistsõrmiksoole haavandtõbi (ulcus duodeni) Antatsiide manustakse sümptoomide ilmnemisel või kui ilmnemine on tõenäoline ANTATSIIDID : NB!! Vältida samaaegset/üheaegset teiste ravimite manustamist, sest: - ERALDI 2h- seovad teisi ravimeid ja nende biosaadavus väheneb (nt. antibiootikumid. Penicilliinid,tsefalospriinid, isoniasiid, rifampitsiin, tetratsükliinid; fenotisiidi rea neuroleptikumid). - võib tekkida lahustumatu kompleks (nt. aspiriiniga)
Õde jälgib pidevalt rütmi rütmihäirete kiireks avastamiseks. Mõningatel haigetel teostatakse vastavatel näidustustel erakorraline operatsioon-- AORTOKORONAARNE ŠUNTEERIMINE. Erakorraline pärgarterite BALLOONKATEETERDILATATSIOON koos stentimisega. Haavandtõve 2 vormi, tekkepõhjused. Maohaavand ehk ulcus ventriculi Kaksteistsõrmiksoole haavand ehk ulcus duodeni Peptiline haavand on mao või kaksteistsõrmiksoole limaskesta defekt, mis on tekkinud maomahla peptilise ehk seediva toime tagajärjel. Otsene tekkemehhanism on keeruline, aga olulist osa etendab mao limaskesta parietaalrakkude poolt eritatav soolhape. Soolhape ( eriti ülemäärases koguses) kahjustab limaskesta pindmist kihti. Kui limaskesta kaitsevõime on häiritud väliste ärrituste tõttu (liigne soolhape, pepsiin,
infusioonravi Üldperitoniidi korral kirurgiline ravi. Kaetud perforatsiooni korral jätkub konservatiivne ravi. Operatsioon: laparoskoopiline haavandi üleõmblus +/- katmine rasvikuga (Graham patch). 13. Seedetrakti ülaosa verejooks: peptiline haavand, Mallory-Weissi sündroom, stresshaavand. Diagnostika, Ravi. Seedetrakti ülaosa verejooksud algavad Treitzi sidemest (lig. suspensorium duodeni) proksimaalsemal. Tüüpilised sümptomid on hematemees ja meleena, väga ulatusliku verejooksu korral võib esineda ka hematokeesia (värske veri väljaheides). Seedetrakti ülaosa verejooksud on u 2x sagedasemad võrreldes alaosa verejooksudega. Ülaosa verejooksude sagedasemad põhjused on peptilised haavandid, Mallory-Weissi sündroom, hemorraagiline ösofagiit, hemorraagiline gastriit, vaariksite verejooks, stresshaavandid, seedetrakti
- sekretiin sunnib pankrease rakke eritama rohkem hapet neutraliseerivat naatriumvesinikkarbonaati, mis aeglustab maomahla teket ja mao motoorikat - pankreosümiin-koletsüstokiniiniteket põhjustab valgu- ja rasvarikas toit; ta intensiivistab ensüümiderikka kõhunäärmenõre eritumist ja kiirendab sapipõie tühjenemist, kutsudes esile sapijuha kontraktsioone. KaksteistsõrmiksibulasB ULBUS DUODENI a nalüüsitakse maost tulevat ainet ja see mõjutab seedeprotsesse nii närviühenduste kui ka hormoonide produtseerimise kaudu. - bulbuse sisaldis on on sellesse tuleva maonõre tõttu küllalt happeline, mis võib olla kaksteistsõrmikuhaavandi põhjuseks duodenumi ülaosas 15 Duodenumi ülaosa kaitseb happelise toitkördi eest Brunneri näärmete eritatav lima.
Neelamisega transporditakse toit söögitorru (oesophagus) ja makku. Maos (gaster s. ventriculus) seguneb toit maonõrega ja transporditakse maoliigutustega distaalsesse mao-ossa. Sülje ja maonõrega segunenud toidumassi nimetatakse küümuseks, mis transporditakse läbi maolukuti (pylorus) duodenum'isse. Duodeenumisse sekreteerub soolenäärmete sekreet ning siia suubuvad ka pankrease ja sapijuhad (ühissapijuha tuleb duodenumi pars descendens'isse ja avaneb papilla duodeni majori'il koos pankreasejuhaga- ductus pancreaticus'ega. Juhade lõpposad võivad olla ka ühinenud ampulla hepatopancreatica'ks). Duodeenumi limaskesta näärmerakkudes sünteesitakse palju seedekulgla hormoone, mis reguleerivad seedenäärmete tegevust. Peensoole lihaskihid kindlustavad küümuse segamise ja transpordi. Enamik imendumisprotsessidest toimub peensooles. Jämesooles imenduvad vesi ja elektrolüüdid lõplikult ning bakterite ensüümide toimel lõhustatakse kiudained
annaabi.ee 
