Õlavööde Scapula- ABALUU-kolmnurkne margo sup., med., lat. ÜLEMINE, KESKMINE, KÜLGMINE SERV angulus sup., inf., lat. NURK ÜLEMINE, ALUMINE, KÜLGMINE Acromion - ÕLANUKK incisura scapulae ABALUU SÄLK processus coracoideus KAARNAJÄTKE inimesel abaluu osa collum scapulae ABALUU KAEL cavitas glenoidalis - LIIGESÕÕNIS spina scapulae - ABALUU HARI mida mitmekesisemad liigutused ,seda kõrgem fossa subscapularis ABALUU ALUNE AUK fossa supra et infraspinata HARJA ÜLINE JA ALUMINE AUK tuberculum infra et supraglenoidale LIIGESÕÕNE ALUNEKÖBRUKE JA ÜLEMINE KÖBRUKE clavicula - RANGLUU corpus - KEHA extremitas sternalis et acromialis RINNAKU POOLNE OTS , LAMEOTS(TEISELE POOLE) tuberculum conoideum - KOONUS KÖMBUKE humerus ÕLAVARRELUU caput humeri -ÕLAVARRELUUPEA collum anathomicum et chirurgicum ÕLAVARRELUU ANATOOMILINE, KIRURGILINE KAEL tuberositas deltoidea - DELTA KÖPRUS condylus humeri ÕLAVARRE PÕNT trochlea humeri ÕLAV...
KIILLUU ehk PÕHILUU (os sphenoidale) (peas) Kiilluu keha (corpus ossis sphendoidalis) külgedel asuvad suured tiivad (alae majores). Kiilluu ülemise pinna moodustab türgi sadul (sella turcica), mille keskel on hüpofüüsiauk (fossa hypophysialis). Hüpofüüsiauku piirab tagant sadulaselg (dorsum sellae). Väikeseid tiibu (alae minores) läbib nägemisnärvikanal (canalis opticus). Suuri ja väikseid tiibu eraldab ülemine silmakoopalõhe (fissura orbitalis superior). Suure tiiva ajumisel pinnal avaneb 3 mulku: Ümarmulk (foramen rotundum), ovaalmulk (foramen ovale), ogamulk (foramen spinosum). Näokojust ülalpool on silmakoobasminepind (facies orbitalis). Tiibjätkeid (processus pterygoidei) läbib tiibjätkekanal (canalis pterygoideus). Põhiluu-urge (kiilluu sees) OIMULUU (os temporale) (peas) Soomusosa (pars squamosa). Sarnaluumine jätke (processus zygomaticus) Sarnaluumise jätke all asub alalõuaauk (fossa mandibularis), mi...
KOLJU (Cranium) Neurocranium- os occipital- KUKLALUU os sphenoidale- KIILLUU os frontale- OTSMIKULUU os parietale (2X)- KIIRULUU os ethmoidale- SÕELLUU os temporale (2X)-OIMULUU os occipitale- KUKLALUU basis- ALUS pars lateralis- KÜLGOSA mõlemal pool squama occipitalis- KUKLALUU SOOMUS clivus- NÕLV üldiselt paikneb selle peal ajusild foramen magnum- KUKLAMULK condylus occipitalis- KUKLALUU PÕNDAD canalis hypoglossi- KEELEALUNE NÄRVIKANAL incisura jugularis- KÄGISÄLK processus jugularis- KÄGIJÄTKED protuberantia occipitalis ext. et int. SUUR MÜGARIK VÄLIMINE JA SISEMINE sulcus sinus sagitali- NOOLULKE VAGU sigmoidei et transversa SIGMAULKE VAGU crista occipitalis ext. et int. VÄLIMINE, SISEMINE KUKLAHARI linea nuchae superior et inf ÜLEMINE, ALUMINE TURJAJOON os sphenoidale -KIILLUU corpus KEHA ala minor et major- VÄIKE TIIB, SUUR TIIB proc. pterygoideus - TIIBJÄTK sella turcica TÜRGI SADUL ...
triceps brachii caput longum d) M.quadriceps femoris. a. nimetada osad ja alguskohad – m. vastus intermedius (facies anterior femoris), m. vastus lateralis (linea aspera labium laterale), m. vastus medialis (linea aspera labium mediale), m. rectus femoris (spina iliaca anterior inferior) b.kinnituskoht – kinnitub tuberositas tibiae’le ! Lihased a. Suupõhja lihased – m. geniohyoideus, m. mylohyoideus, m. digastricus, m. stylohyoideus b. m. temporalis algus - ja kinnituskoht – a. - fossa temporalis, k. - procesus coronoideus mandibulae c. mis läbib lacuna musculorum? m. iliopsoas, n. femoralis d. M. Biceps brachii funktsioon – Toime õlaliigesele - m. biceps brachii võib vähesel määral tõmmata õlavart ettepoole Toime künnarliigesele - m. biceps brachii painutab ja supineerib küünarvart ! Lihasrühmad a. nimeta kõhu külgmise rühma lihased (3) · süva – m transversus abdominis · keskne – m. oliquus internus abdominis · pindmine – m
Süda, veenid, arterid, spinaalnärvid, lümfisüsteem, aju ! 1. Süda, areng, ehitus, loote vereringe ! 1) milline vahesein moodustab arengus fossa ovales’e põhja, milline limbus fossa ovalis’e fossa ovalis’e põhja moodustab septum primum, limbus fossa ovalis’e moodustab septum secundum’i alumine serv 2) mis moodustavad erutustekke ja juhtesüsteemi 1. nodus sinuatrialis 2. nodus atrioventricularis 3. fasciculus atrioventricularis (truncus —> crus dextrum et sinistrum) 3) mitme kihiline on vatsakeste muskulatuur, milline neist on eraldi kummalgi vatsakesel 3-kihiline: 1. pindmine e. longitudinaalkiht 2. keskne e. tsirkulaarkiht - eraldi kummalgi vatsakesel 3. süva- e. longitudinaalkiht 4) mida ühendab lootel omavahel ductus venosus v
Tõlkida. 1. nervus (ophthalmicus, a, um) - nervus ophtalmicus – silmanärv 2. musculus (orbicularis, e) musculus orbicularis - ringikujuline lihas/sõõrlihas 3. foramen (opticus, a, um) foramen opticus – nägemismulk 4. crista (sacralis, e) - crista sacralis - ristluuhari 5. tractus (opticus, a, um) - tractus optica - nägemiskulgla 6. os (temporalis, e) – os temporale – oimuluu 3. Tõlkida väljendid ja määrata hääldus. 1. os nasale – ninaluu [os nasaale] 2. fossa sacci lacrimalis – (auk ristluu-, pisara) – pisarakotiauk, pisarakotid, pisarakotiauguga [fossa saki lakrimalis] Fossa, I kääne, f – auk- sg nom, sg abl Saccus, II kääne, m - kott – sg gen, pl nom Lacrimalis, III k, f – pisar - sg gen 3. crista sacralis mediana – keskmine ristluuhari, keskmise ristluu harjaga [krista sakraalis mediaana] crista – I , f – hari – sg nom, sg abl sacrum III, n – ristluu – sg gen medianus , I/II – sg nom, sg abl, pl nom, pl acc 4
jaotus. 31. Selja heterohtoonsed lihased (algus- ja kinnituskoht, funkts.,innerv.). 32. Kõhu lihased (jaotus,algus-ja kinnituskoht, funktsioon, innervatsioon); kõhusirglihase tupp, kõhuvalgejoon, kubemekanal (seinad, sisu, avaused). 33. Rinna ja kaela lihased (jaotus, algus- ja kinnituskoht, funktsioon, innervatsioon; kaela. fastsiad. 34. Vahelihas (osad, seda läbivad elundid, funktsioon, innervatsioon). 35. Lahkliha: lihaskihid (vaagna-ja kusesuguvahes), fossa ischiorectalis. 36. Õlavöötme, õlavarre, küünarvarre, käe lihased (võimaluse korral ainult rühma algus ja-kinnituskoht, funktsioon, innervatsioon). Käe sünoviaaltuped (palmaaarsed, dorsaalsed) ja luulis-fibroossed kanalid. 37. Ülajäseme topograafilised piirkonnad:cavum axillare, fossa cubiti,for.tri- et quadrilaterum (piirid, läbivad närvid ja veresooned). 38. Vaagnavöötme, reie, sääre, jala lihased (võimaluse korral rühma algus ja kinnituskoht, funktsioon, innervatsioon ).
on fikseeritud mälumislihaste poolt, siis tõstab os hyoideum`i koos kõriga ette-üles (neelamine!); b) kui os hyoideum on fikseeritud kelalihaste poolt, siis aitab suud avada. M. mylohyoideus: ( "diaphragma oris"- moodustab suupõhja!) o. - linea mylohyoidea mandibulae; i. - corpus ossis hyoidei (ja raphe mylohyoidea); f. - ~ sarnased m. geniohyoideus`ega, efekt nõrgem. M. digastricus: 2 osa - venter anterior ja venter posterior; o. - incisura mastoidea ossis temporalis; i. - fossa digastrica mandibulae ( eesmise ja tagumise kõhu vaheline kõõlus kinnitub os hyoideum`ile!); f. - ~sarnased m. geniohyoideus`ega. M. stylohyoideus: o. - processus styloideus ossis temporalis; i. - cornu majus ossis hyoidei; f. - tõstab os hyoideus`t (ja kõri!) taha üles. 2. Mälumislihased: M. perygoideus medialis: o. - processus pterygoideus ossis sphenoidalis ja tuber maxilla; i. - tuberositas pterygoidea mandibulae; f.. - aitab suruda kokku tagumisi hambaid ja liigutada
Encephalon I Medulla oblongata - PIKLIKAJU fissura mediana ventralis- KÕHTMINE MEDIAAL VAGU sulcus mediana dorsalis - SELGMINE MEDIAAL VAHE pyramis - PÜRAMIID oliva - OLIIVID pedunculus cerebellaris inferior - tuberculum gracile - SIRETUUMA KÖBRUKE tuberculum cuneatum TALDTUUMA KÖBRUKE decussatio pyramidum PÜRAMIIDIDE RISTUMISE KOHT fossa rhomboidea - ROMBAUK ??? Pons - SILD sulcus basilaris - pedunculus cerebellaris medius Cerebellum - VÄIKEAJU hemisphaerium cerebelli - VÄIKEAJU POOLKERAD folia cerebelli - VÄIKE AJU LEHEKESED flocculus - TÄHTRAKE vermis - USS -toimuvad automaatsed liigutused nodulus - SÕLMEKE nucleus dentatus - HAMMASTUUMAD
f: kaitseb venter jugularis internat musculus sternocleidomastoideuse surve eest (soodustab vere äravoolu ajust) HETEROHTOONSED Musculus sternocleidomastoideus o: manbrium sterni + extremitas sternalis claviculae i: processus mastoideus (temporale) + linea nuchae superior (occipitale) f: ühepoolne -> pöörab pead (nägu vastassuunas üles); kahepoolne -> painutab kaela ette Platysma ÕLAVÖÖTME LIHASED Tagumine rühm Musculus supraspinatus o: fossa supraspinata scapulae i: tuberculum majus humeri f: õlaliigese õlavarre retroflexio-abductio-rotatio -> tõmbab õlavart taha, lähendab ja pöörab sisse Musculus infraspinatus o: fossa infraspinata scapulae i: tuberculum majus humeri õlavarre välisrotatsioon-retroflexio-adductio (odavise) + õlaliigese stabiliseerimine Musculus teres minor o: margo lateralis scapulae i: tuberculum majus humeri
· mm. Interoissei palmares Sõrmede (v.a pöidla) liigutused interfalangeaalsetes (PIP, DIP) liigestes: Sõrmede fleksiooni interfalangeaalsetes liigestes teostavad lihased Sõrmede ekstensiooni interfalangeaalsetes liigestes teostavad lihased · m. extensor pollicis longus · m. extensor indicus (distaalses ja proksimaalses liigeses) · mm. Lumbricales manus (2. ja 5. sõrmes) LIHASED ROTAATORMANSETI LIHASED M. SUPRASPINATUS · ALGAB o Fossa supraspinata · KINNITUB o Tuberculum majus'ele M. INFRASPINATUS · ALGAB o Fossa infraspinata · KINNITUB o Tuberculum majus'ele M. TERES MINOR · ALGAB o Abaluu margi lateralis'e · KINNITUB o Tuberculum majus'ele M. SUBSCAPULARIS · ALGAB o Fossa subscapularis'elt · KINNITUB o Tuberculum minus'elt M. TERES MAJOR · ALGAB o Abaluu margo lateralis'e · KINNITUB
Loodus Kõrgeim tipp madagaskari saarel on põhjaosas asuv mägi Maromokotro, see on 2886 m. kõrge. Elusloodus sai seal areneda vabalt 90 miljonit aastat ülejäänud maailmast isoleerituna. Saarel on palju haruldasi ja seal samas välja arenenud taimestikku Loomadest Saarel on haruldasi loomaliike, 90% loomadest on madagaskaril kodunenud. Üks tuntum madagaskaril kodunenud loomaliikidest on leemurid ... Flying Fox( Lendav Rebane), Fossa ja Comet moth( Komeet koi). Madagaskari toidud põhinevad peamiselt suurest portsjonist riisist, palju kastmeid, liha, taimetoidud ja suurel määral vürtsikatest lisanditest. Rahvusroad on siis... Ro Ravitoto Ramazava Vary amid' anana Veise ja sealiha lõigatud väikesteks tükkideks, 1 2 hakitud sibulat, purustatud küüslauk, sool, pipar, kuivatatud manioki lehed ja kookose piim. Veisevõi kanaliha lõigatud väikesteks
tropaion trofeerelvadega ehitud post, millega tähistati võitu või otsustava lahingu paika tsistern veemahuti tugurium puitbarakk linnas tumulus mullast kuhjatud künkaga tähistatud matmispaik, mida võis raamistada kiviümbris; peamiselt etruskitel valetudinarium haigla (hospidal) Rooma castrumis vallum Rooma sõjalaagri palissaad, tavaliselt pinnasest kuhjatud vall, mõnikord tugevdatud ka kivimüüri või puittaraga, selle ees fossa (vallikraav) valva regia peauks (nn. koduuks) scaenae frons' is, mida kasutas peanäitleja velarium purjeriidest katus vantidel Rooma teatris venationes loomade ajujaht, amfiteatris pakutav lõbustus versurae lavaehitise külgtiivad Rooma teatris vestibulum sissepääsuruum Rooma elamus veterinarium hobuste tall Rooma castrumis vicus küla Rooma castrumi külje all, kus leidsid peavarju erruläinud sõjamehed, kus asusid mõned adminhooned ja termid vigiles (lad
Atlas- anatoomia foramen- mulk Tuba- tõri, toru Axis- teine kaelalüli fossa- auk, süvend Bucca- põsk Caput- pea fovea- auk Gingiva- ige Cerebrum- suur aju hiatus- lahtine koht Lingula- keeleke Collum- kael humerus- õlavarre luu Papilla- näsa Columna- sammas incisura- sisselõige Protuberantia- mügar Corpus- keha mandibula- alalõug Pulpa- säsi Cranium- kolju maxilla- ülemine lõualuu Clavicula- rangluu Dorsum- selg membrum- jäse Fascia- sidekirme Encephalon- peaaju olecranon- küünarnukk Fibula- pindluu os, mitm. ossa- luu, luud periosteum- luuümbris Squama- soomus skeleton- skelett radius- kodarluu Nucha- kuklatagune substantia- aine scapula- abaluu Tonsilla- mandel...
» Tervaviljadest kasvatatakse kõige rohkem riisi nii märgadel, kui ka kuivadel põldudel » Madakaskaril on » ja krokodillifarme leemurite parke... » Leemureid on 72 taksonit - tantsivad leemurid, kassleemurid, kuldne- bambuseleemur (avastati 2 aastat tagasi), kass mangust, öised leemurid, Indrid (ilma sabata leemurid) » Seal elab » ja kõige väiksem maailma kõige kameeleon suurem kameeleon... » Ainus ja suurima » Tenrek on kiskja on fossa, Madakaskari siil nagu kassi- rebase segu (hea ronija, sööb ka leemureid) » Ainulaadne roosa » Kasvab 750 liiki lill (Catharanthus orhideid roseus) kasvab Madakaskaril, mis on vähiravimi tooraine » Madakaskaril » Baobab õitseb ... kasvab 6 baobabi liiki, üldse maailmas 8. Nii suureks kasvavad 600 aastaga. » ja viljad on söödavad. » Kasvab ka eebenipuu, mille viljad on söödavad
One of the most little known facts about the Bronx Zoo was that, in 1906, it had a human attraction similar to those found in human zoos. 3. Approximately 2.15 million guests visit the Bronx Zoo each year. 4. The Bronx Zoo was initially named the New York Zoological Park. 5. An abandoned snow leopard named Leo arrived at the zoo from Pakistan in 2006 6. Many of the zoo's original lions, pumas and snow leopards arrived in 1910. Animals 1. Amur Tiger 2. Fossa 3. Red Panda Animals 4. Polar Bear 5. Komodo Dragon 6. Gelada Thank your for attention! https://www.youtube.com/watch?feature=player_detailpage&v=9 Zswej0T-CA#t=9
VALIK LADINAKEELSEiD ANATOOMILISI TERMINEID ala tiib lamina leste angulus nurk ligamentum side apertura avaus linea joon apex tipp lobus sagar aponeurosis kilekõõlus lobulus sagarik arcus kaar arteria, arteriae (a.;aa.) arter,arterid margo serv articulatio liiges meatus käik atrium koda medulla säsi musculus, musculi (m.; mm.) lihas basis põhimik bulbus sibul nervus, nervi (n.; nn.) närv; närvid nucleus ...
VALIK LADINAKEELSEID ANATOOMILISI TERMINEID ala tiib lamina leste angulus nurk ligamentum side apertura avaus linea joon apex tipp lobus sagar aponeurosis kilekõõlus lobulus sagarik arcus kaar atreria, atreriae (a.;aa.) arter,arterid margo serv articulatio liiges meatus käik atrium koda medulla säsi musculus, musculi (m.; mm.) lihas basis põhimik bulbus sibul nervus, nervi (n.; nn.) närv; närvid nucl...
Rotaatormanseti lihased (4 tk) Lihase Algus- Kinnitus- Funktsioonid Liiges, milles Närv, mis Pilt nimetus koht koht toimuvad liigutused juhib liigutust M. fossa supraspinata tuberculum majus -õlavarre -õlaliiges supra- supraspinatus abduktsioon scapularis M. fossa infraspinata tuberculum majus -õlavarre -õlaliiges supra- infraspinatus välisrotatsioon scapularis
geniculatum laterale's ja keskajukatte colliculus superior'is. Corpus geniculatum laterale'st algab kortikaalne tee (radiatio optica), mis lõpeb kuklasagaras sulcus calacarineus'est ülal- ja allpool (kortikaalne nägemiskeskus). fossa läbib sinus ramus superior: Tuumad asuvad mesencephalon'i interpeduncularis cavernosus'e m levator palpebrae superioris tegmentumis: lateraalse seina, läbi m rectus superior nucl. n oculomotorii
· Varvaste ekstensiooni interfalangeaalsetes liigestes teostavad lihased o M. extensor digitorum brevis (2.-4. varvas) o M. extensor hallucis longus (suur varvas) o M. extensor digitorum longus o Mm. Lumbricales pedis (2.-5. varvas) o m. flexor figitorum brevis ALAJÄSEMETE LIHASED M. ILIOPSOAS M. PSOAS MAJOR · ALGAB o T12-L5 anteromediaalselt · KINNITUB o Trochanter minor M. ILIACUS · ALGAB o Fossa iliaca · KINNITUB o Trochanter minor M. GLUTEUS MAXIMUS · ALGAB o Crista iliaca tagumine pind o Os sacrum o Os coccygis · KINNITUB o Tractus iliotibialiis o Tuberositas glutea M. GLUTEUS MEDIUS · ALGAB o Allpool crista iliaca'lt · KINNITUB o Trochanter major M. GLUTEUS MINIMUS · ALGAB o Os ilium'i tagumise pinna keskmiselt osalt · KINNITUB o Trochanter major
PEA LUUD Loomaliik Luud Põhiosad Kiiruluu Os parietale - Kaljuosa ehk kaljumik (Pars petrosa), Trummiosa (Pars Oimuluu Os temporale tympanica), Soomusosa (Pars squamosa) Otsmikusoomus (Squama frontalis), Silmakoopaosa Otsmikuluu Os frontale (Pars orbitalis), Ninaosa (Pars nasalis) (Asub õhukese kitsa moodustisena põhikiilluu tiibjätke Tiibluu Os pterygoideum mediaalsel pinnal) Põhimikuosa (Pars basilaris), Külgosa (Pars lateralis), Kuklaluu (Os occipitale) Kuklasoomus (Squama occipitalis) (Aju...
kõri taga ja ulatub külgedele recessus piriformis Suured süljenäärmed - Glandula parotidea ühendub ees kõrijuurdekäigu (auditus laryngis) kaudu kõriõõnega suurim, umbes 30g Limaskest fossa retromandibularis'es - pars nasalis mitmerealine ripsepiteel (hingamistee) Ductus parotideus ületab musculus masseteri, läbib selle eesserva - pars oralis et laryngea mitmekihiline lameepiteel juures musculus buccinatori ja avaneb suuesikus 2. ülemise purihamba - submooskiht on tihenenud
Emassuguelundid Munasari (ovarium) Funktsioon: Emassugurakkude areng, emassuguhormoonide produtseerimine (algab puberteedieas, lõppeb eakatel loomadel) Koosneb: Munajuhamine ots e. tubaarots (kraniaalselt suunatud) (extremitas tubaria) Emakamine ots e. uteriinots (munasarja-pärissidemega emaka külge kinnituv) (extremitas uterina) Munasarjakinnitmine ots e. mesovaarserv (margo mesovaricus) dorsaalselt paiknev Vabaserv (margo liber) ventraalselt paiknev Mediaalne ja lateraalne pind (facies: lateralis et medialis) Munasarjavärat (hilus ovarii) jääb kinnitmise serva poole, selles kulgevad sooned ja närvid. Siseehitus: Pinnaepiteel (epithelium superficiale) Valkjaskest (tunica albuginea) – tihke sidekude Munasarjakoor (cortex ovarii), parenhüümvööde (zona parenchymatosa) koosneb folliikuleid, ko...
liigutamine ülespoole ja lateraalselt Põselihas Alalõua-ja Suusõõrlihasele Puhumine, närimisele aitab kaasa ülalõualuust, oimuluu- alalõualuu liigesest Suunurgatõstur Suunurgale ja Modiolus Naeratamine fossa canina’le kinnitub Suunurgalangetaja Alalõualuu köbruke Modiolus of mouth Langetab suunurka Ninalihas Ülalõualuu Ninaluu Tõstab ninasöörmete nurki, Mälurlihas* Algab sarnakaarelt Kinnitub alalõuanurga Tõstab alalõuga, suleb suud, surub M. MASSETER välispinnale hambaid kokku, arendab mälumisjõudu
2. R externus (radices spinales) m sternocleidomastoideus, ma trapezius (,,orientatsiooninärv") Tähtsaimad ganglionid: Parasümpaatilised: ganglion ciliare, pterygopalatinum, oticum et submandibulare. Tundeganglionid : ganglionirakud haistmisepiteelis, ganglionirakud silma võrkkestas, ganglion cochleare, ganglion vestibulare, ganglion trigeminale, ganglion geniculi, ganglion sup/inf, Tuumad fossa rhomboideas eferentsed tuumad paiknevad sulcus limitansist mediaalsemalt, aferentsed lateraalsemalt. 1. Somatomotoorsed tuumad (nucl n oculomotoori, n trochlearis, n abducentis, n hypoglossi) moodustavad mediaalse rea, innerveerivad müotoomidest arenenenud vöötlihaskiude. 2. Visteromotoorsed tuumad (nucl oculomotorius accessorius, salivatorius sup (7), salivatorius inf (9),
säilitamiseks). 2 2. SOMIIDILIHASTE NÄRVID (III, IV, VI, XII): Somaatilis- eferentsed (ÜSE), som. ns Innerveerivad somiitidest arenenud vöötlihaseid. III, IV, VI on silmamunalihased!! XII on kaela- ja keelelihased 2.1 N. oculomotorius (III), silmaliigutajanärv Tuumad: nucl n oculomotorii (üse) + nucl oculomotorius accessorius (parasümpaatiline, üve!!!) Väljub ajust fossa interpeduncularises, koljus läbib sinus cavernosuse lat. seina ja siseneb fissura orbitalis superiori kaudu silmakoopasse. N. oculomotoriusel 2 haru: a) Ramus superior: m. levator palpebrae superioris, m. rectus superior b) Ramus inferior (2 palet): 1. normaalne üse: m. rectus inferior, m. rectus medialis, m. obliquus inferior 2. ebanormaalne üve: annab radix parasymphatica, mille kiud pärit nucl.
Jäsemete luud 1. Milliseid osasid eristatakse jäsemete luudel? Vöödet ja vabaosa 2. Ees- ja tagajäseme vabaosa luude vastavus. Õlavarreluu reieluu; küünarvarreluud sääreluud; randme luud kanna luud; kämbla luud pöia luud; varvaste luud-varv.luud 3. Õlavöötme osad + kirjeldus cingulum membri thoracici, õlavöötme kaudu on eesjäse ühendatud kerega, koosnes algselt kolmest luust: aba-, rang- ja kaarnaluu. Koduloomadel on arenenud ainult abaluu. Reduktsiooni tõttu on eesjäseme skelett kerega seotud vaid lihaste abil. 4. Mis vormina on säilinud rangluu? Karnivooridel väikese rudimentaarse luukesena ja teistel loomadel kõõlustriibuna õlavarre-pea lihases. 5. Kaarnaluu esinemine. Esineb alamatel selgroogsetel, imetajatel on taandarenenud abaluul ronganokkjätkeks(processus coracoideus) 6. Abaluu iseärasused karnivooridel. Harjaalune ja ülene auk on enamvähem ühe suurused; abaluukõh...
Nescio; se fieri sentio et excrucior ignoreerima, ennast panid tundma ja piinama Scio te victorium esse enda võitu sa tead Animae dimidium meae pool minu hingest(Horace) Alea jacta est täringumäng uhkustamine on Cogito ergo sum mõtlen, järelikult élan Pax semper sit ubi studes olgu rahu seal, kus sa õpid Quod me nutrit me destruit ja ma tõusen ning langen credo, quia absurdum ma usun, sest see on mõttetu Raeda in fossa immobilis est kaarik on kaevikus kinni Gutta cavat lapidem non vi sed saepe cadendo veetilk õõnestab kivi järjepidevuse mitte tugevusega Ultra posse nemo obligator keegi ei tohiks anda rohkem kui ise suudab Pater noster qui es in caelis meie isad, kes te olete taevas Otium recifit vires! puhkus annab tagasi jõu Beate certe omnibus vivere volumus me kõik tahame elada õnnelikult ( Augustinus) Spes moritur ultimissime looda surra...
sääre liiges Kas ta on peand või õõnsus? Peand Nimeta lihas, mis liigeses teostab plantaarfleksiooni? ?? Nimeta piirkond ja lihased, mis seda ümbritsevad ja nende funktsioon. (4p) Fossa poplitea - õndlaauk. Tagumine põlvepiirkond:Põlveõnnal ül. Painutus Reie- kakspealihas (m. biceps femoris) Kaksik- sääremarjalihas (m. gastrocnemius) Poolkõõluslihas (m. semitendinosus) Poolkilelihas (m. semimembranoosus) Eesmine põlvepiirkond:
Aju ! 1. III vatsake ! a) millise aju osa õõs, nimetus ladina k. – vaheaju õõs, diencephalon b) mis moodustab lae, külgseinad – külgsein: talamuse ja hüpotalamuse mediaalne pind (teineteisest eraldab sulcus hypothalamicus), lagi: tela choroidea ventriculi tetrii (pia mater, lamina choroidea epithelialis) c) millised on vatsakese sopised – recessus opticus, recessus infundibuli d) ühendus külgvatsakestega - foramen interventriculare, IV vats. – aquadectus mesencephali ! 2. Vaheaju ehk diencephalon a) Kuidas nimetatakse vaheaju siseõõnt – ventriculus tertius b) Missugust vaheaju osa nimetatakse kõrgeimaks koorealuseks tundekeskuseks – thalamus dorsalis c) Missugust osa nimetatakse vaheaju motorseks keskuseks – thalamus ventralis d) Nimetage hüpotalamuse osad – chiastma opticum, tuber cinereum, hypophysis, corpus mamillare ! 3. Millise aju osa juurde kuuluvad a) Corpus amydaloideum – t...
membraan kodarluu ja küünarluu vahel). 10. Näita joonisel, kus asub margo medialis scapulae ja kirjuta lihaste nimetused, mis sellele kinnituvad Romblihas ja selglihas kinnituvad selle külge Nimeta noolega näidatud luu osa ja lihas, mis sealt algab ja selle funkts. Akromion (õlanukk). Musculus deltoideus. Tõstab õlga. Nimeta noolega näidatud osa, lihas, mis sealt algab. Fossa subscapularis – abaluualuneauk. Sealt algab m.subscapularis. 11. Kus asub õlaliigese kapsel? Õlavarreluu ja abaluu vahel. Algab liigeseõõnsuse mokalt (täiendav moodustis, mis suurendab liigeseõõnt). Kinnitub õlavarreluu anatoomilisele kaelale. VERERINGE 12. Joonista EKG. 13.Punane – ventrikulaarosa (vatsake), roheline – atriaalosa (koda) EKG- ajas muutuvate potentsiaali-diferentside kõver . 3 faasi:
membraan kodarluu ja küünarluu vahel). 10. Näita joonisel, kus asub margo medialis scapulae ja kirjuta lihaste nimetused, mis sellele kinnituvad Romblihas ja selglihas kinnituvad selle külge Nimeta noolega näidatud luu osa ja lihas, mis sealt algab ja selle funkts. Akromion (õlanukk). Musculus deltoideus. Tõstab õlga. Nimeta noolega näidatud osa, lihas, mis sealt algab. Fossa subscapularis – abaluualuneauk. Sealt algab m.subscapularis. 11. Kus asub õlaliigese kapsel? Õlavarreluu ja abaluu vahel. Algab liigeseõõnsuse mokalt (täiendav moodustis, mis suurendab liigeseõõnt). Kinnitub õlavarreluu anatoomilisele kaelale. VERERINGE 12. Joonista EKG. 13.Punane – ventrikulaarosa (vatsake), roheline – atriaalosa (koda) EKG- ajas muutuvate potentsiaali-diferentside kõver . 3 faasi:
- pedunculus cerebri (B3) - pedunculus cerebellaris superior (B13) Corpus pineale (B15) - üleküngaste vahel vaheaju juurde kuuluv käbikeha Frenulum veli medullaris superioris (B16) - ülemise ajupurje kida lähtub alaküngaste vahelt PEDUNCULUS CEREBRI - tegmentum mesencephali on väliselt vähe nähtav Basis pedunculi (C17) - ventraalselt paiknev paariline valge värvusega mõigas, mis siseneb nägemistrakti (C18) tagaserva juures poolkerasse - vahel on fossa interpeduncularis põhja moodustab veresoonte poolt mulgustatud ajuaine – substantia perforata posterior (C19) SISEEHITUS TECTUM MESENCEPHALI (alaarplaadi materjalist) - Substantia grisea centralis (AB1) tsentraalne hallaine -> keskaju vahejuha ümber -> osaliselt tegmentum’is - Nucleus mesencephalicus nervi trigemini (AB2) kolmiknärvi mesentsefaaltuum - Strata grisea colliculi superioris (A3)
- Rindkere liikumine toimub roidelüliliigeste, roide-rinnaku liigeste, rinnakupideme ja -keha vahelise kõhrliiduse liikumise ning roidekõhre kuju muutumise (venimise, keerdumine ja sirutumine) tagajärjel. Samaaegselt roiete tagumiste otste vähese liikumisega tõusevad roiete eesmised ja külgmised osad tunduvalt enam. TEMPOROMANDIBULAARNE LIIGES - Temporomandibulaarses liigeses liigestuvad caput mandibulae (condylus mandibulae) ja fossa mandibularis'e eesmine osa ning tuberculum articulare. Vahel on discus articularis, mille servad on kokku kasvanud liigesekapsliga. - Tüüp: modifitseeritud plokkliiges: Ülemine TMJ teljetu (libisemine) Alumine TMJ üheteljeline 5 Liigutused: - Mandibula elevatsioon ja depressioon (frontaaltelg, sagitaaltasapind) Mandibula protraktsioon ja retraktsioon (libisemine)
- sugurakkude biokeemiline sobimatus sugurakud ei ühine eri liikidel - sügoodi eluvõimetus viljastumine toimub, kuid sügoot ei arene normaalselt - hübriidide ehk ristandite viljatus nt muul Endeemsed liigid - endeemid liigid, millel on ainult üks leviala maailmas - eraldatuse tõttu on palju endeemseid liike nt Madagaskaril, Austraalias, Uus-Meremaal, Hawaiil ja Galapagose saartel *Galapagose kilpkonn *Madagaskaril fossa *Eesti Saaremaa robirohi Makroevolutsioon - liigist kõrgemate taksonite (perekond, sugukond, selts) tekkimist ja arenemist - 1) mitmekesistumine organismid kohastuvad uute tingimustega - adaptviine radiatsioon ühest eelasriigist alguse saanud kiire uue liigi teke ja levik - 2) evolutsiooniline täiustumine tekivad senisest keerukamad ja täiuslikumad organismitüübid
pound, kitchen, plum, cup, dish, mint castrum ‘a Roman encampment or fortress’ Manchester, Gloucester, Leicester, Worcester, Doncaster, Chester colonia - Lincoln vicus ‘village’ - Greenwich, Harwich fossa ‘ditch’ - Fossbrook religious (6-7th centuries) mass, monk, nun, bishop, abbot, minster, apostle, pope, altar, hymn, angel, devil literary (renaissance) democratic, juvenile, sophisticated, aberration, enthusiasm, pernicious, imaginary, allusion, anachronism, dexterity scientific (17th-18th nucleus, formula, vertebra, corpuscle, atomic,carnivorous, incubate, aqueous,
Continental borrowings o Cheap, pepper, street, mile, butter, cheese, wine, inch, ounce, pound, kitchen, plum, cup, dish, mint o Latin element in place names Castrum – fortress : Manchester, Gloucester, Chester, Doncaster Colonia – colony : Lincoln Vicus – village : Greenwich, Harwich Fossa – ditch : Fossbrook Religious (6.-7.century) o Mass, monk, nun, bishop, abbot, minster, apostle, pope, altar, hymn, angel, devil Literary (renaissance) o Democratic, juvenile, sophisticated, aberration, enthusiasm, pernicious, imaginary, allusion, anachronism, dexterity Scientific (17.-18. century) o Nucleus, formula, vertebra, corpuscle, atomic, carnivorous, incubate, aqueous, molecule
Tänu sellele kontraheeruvad arteriaalse juha seina silelihased, juha lüheneb ja valendik sulgub. Samas sünni järgselt ka platsenta eemaldatakse ja prostaglandiinide produktsioon lõpeb. Arteriaalne juha hakkab funktsioneerima vasemalt paremale (aordist kopsuarterisse). Seega arteriaalne juha sulgub kolmandaks neljandaks elupäevaks. Kirjelda lühidalt ASD olemust, tunnuseid, ravipõhimõtteid. Normoloogia kohaselt pärast sündi ovaalmulk ehk fossa ovalis`e ees olev klapp sulgub (asub kodade vaheseinas ja looteeas laseb verd läbi). Sulguse põhjuseks on sünni järgselt vasemas kojas tõusev vererõhk. Selline rõhkude erinevus säilib inimesel kogu elu. Kuid 25% lastest võib jääda foramen ovale väikeses ulatuses persisteerima. Tunnused: ● Hingeldus, ● tahhükardia füüsilise pingutuseta, ● süstoolne kahin (ilmnevad juba varakult).
roietevahemiku kõrgusel), kusjuures peopesa pööratud üles. (Kunnamo 1999, Eesti ... 2004, Viigimaa 2007, Hockenberry & Barrera 2007.) Mansett peab vastama lapse käsivarre ümbermõõdule. Manseti alla ei tohi jääda riideid. Õlavars peab olema terves ulatuses paljas. (Kupari & Nieminen 2005, Viigimaa jt 2006, Viigimaa 2007, Coyne jt 2010.) Sobiva laiusega mansett asetatakse õlavarre keskmisele kolmandikule nii, et manseti alumine äär asub 2 cm ülalpool joont fossa cubiti’s. Jälgitakse, et manseti sensor (mansetist väljuv toru) jääks arteri suhtes õigesse asendisse. Mansetil tavaliselt märgistatud noolega. (Kupari & Nieminen 2005, Coyne jt 2010.) Mansett keeratakse ümber käsivarre paraja tugevusega (Kupari & Nieminen 2005, Hockenberry & Barrera 2007, Viigimaa 2007, Coyne jt 2010.) nii, et õlavarre ja manseti vahele mahub nimetissõrm (Paves 1993). Mõõtja silmad peavad asuma kogu protseduuri kestel elavhõbesfügmomanomeetri
Ladina-eesti alussõnastik (A) (1350 märksõna) Veebruar 2009 Lühendid abl. ablativus (ablatiiv) num. distr. numerale distributivum acc. accusativus (akusatiiv) (distributiivnumeraal, jaotusarvsõna) adi. adiectivum (adjektiiv, omadussõna) part. participium (partitsiip, kesksõna) adv. adverbium (adverb, määrsõna) pass. passivum (passiiv, tehtavik) arh. arhailine (sõna v vorm) perf. perfectum (perfekt, täisminevik) c. abl. cum ablativo (ablatiiviga) pl. pluralis (pluural, mitmus) c. acc. cum accusativo (akusatiiviga) praep. praepositio (prepositsioon, eessõna) c. comp. cum comparativo (komparatiiviga, praes. praesens (preesens, olevik)...
kiirguda piki närve õlani. Abaluu piirkonnas tuntav valu saab peaaegu alati alguse kaelast. Õlaga seotud terminid Ülajäse jaotub: õlavööde ja vabaosa Õlavööde - abaluu ja rangluu Vabaosa - õlavars, küünarvars, labakäsi Õlaliiges ühendab omavahel õlavöödet ja vabaosa Abaluu kehal eristatakse eesmist ehk roidmist pinda ja tagumist pinda. Acromion = õlanukk Pr. coracoideus = kaarnajätke Cavitas glenoidalis ( fossa glenoidalis) = liigeseõõnsus Spinae scapulae = abaluu hari läheb sujuvalt üle õlanukiks. Art. humeri = õlaliiges Õlaliiges on tüüpiline keraliiges. Õlaliigest võib vaadelda kui üht liigest, kuid funktsionaalselt on liigeseid 7: 1. Glenohumeraalliiges 2. Suprahumeraal=coracoacromiaal-ruum 3. Acromioclaviculaarliiges 4. Scapulocostaalruum 5. Sternoclavikulaarliiges 6. Costosternaalliiges 7. Costovertebraalliiges Õliigese sidemed ehk ligamendid (liigeskapsel)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
