Seedesüsteem – 2 küsimust ! 1.Suuõõs a. mis on pehme suulae aluseks? suulaeaponeuroos b. mis luud moodustavad kõvasuulae? palatum osseum (ülalõua processus palatinus, os palatinum lamina horizontalis) c. millised juhad avanevad plica sublingualise´l? ductus sublinguales minores millised juhad avanevad caruncula sublingualise’l? ductus sublingualis major, ductus submandibularis d. milline lihas tõmbab keelt taha üles? m. styloglossus taha alla? m. hyoglossus e. mis lihased tõstavad suulae - m. levator veli palatini, m. tensor veli palatini ! 2. Pharynx, neel a) nimeta neeluõõne osad ja nende ühendused keskkõrva-, nina-, suu- ja kõriõõnega osad: 1. pars nasalis (epipharynx) - keskkõrva ostium pharyngeum tubae auditivae, ninaõõnega choanae kaudu 2. pars oralis (mesopharynx) - suuõõnega isthmus faucium kaudu 3. pars laryngea (hypopharynx) - kõriõõnega aditus laryngis kaudu b) kas ringlihased paiknevad väljas- või seespool pi
SEEDEELUNDITE SÜSTEEM SYSTEMA DIGESTORIUM - Sekundaarsed õõned moodustuvad pärast ülalõugade suulagijätke ja - seedeelundite kaudu saab organism eluks vajalikke toitaineid, ninavaheseina arenemist ja kokkukasvamist -> 9. 12. mineraale, vitamiine, vett jms embrüonaalnädalal primaarse suulae taga keskjoonel - seedimine toitainete lagundamine seedenõrede abil organismile - Primaarse suulae, suulagijätke ja ninavaheseina kokkupuutealale jääb kasutuskõlblikuks ehitusmaterjaliks ja "kütteks"; toimub sooltorus, foramen incisivum kuhu suubuvad seedenõresid produtseerivad seinasisesed ja - Tekkinud sekundaarne suulagi eraldab nina- ja suuõõnt seinavälised näärmed (suured süljenäärmed, kõhunääre, maks) - Primaarsest suuõõnest arenenud suuõõs, ninaõõne tagaosa, SOOL
Emassuguelundid Munasari (ovarium) Funktsioon: Emassugurakkude areng, emassuguhormoonide produtseerimine (algab puberteedieas, lõppeb eakatel loomadel) Koosneb: Munajuhamine ots e. tubaarots (kraniaalselt suunatud) (extremitas tubaria) Emakamine ots e. uteriinots (munasarja-pärissidemega emaka külge kinnituv) (extremitas uterina) Munasarjakinnitmine ots e. mesovaarserv (margo mesovaricus) dorsaalselt paiknev Vabaserv (margo liber) ventraalselt paiknev Mediaalne ja lateraalne pind (facies: lateralis et medialis) Munasarjavärat (hilus ovarii) jääb kinnitmise serva poole, selles kulgevad sooned ja närvid. Siseehitus: Pinnaepiteel (epithelium superficiale) Valkjaskest (tunica albuginea) – tihke sidekude Munasarjakoor (cortex ovarii), parenhüümvööde (zona parenchymatosa) koosneb folliikuleid, kollakehi ja kapillaari
Emassuguorganid ja Isassuguorganid Emassuguorganid moodustuvad: 2 munasarjast, 2 munajuhast, emakast ja tupest (sisemised suguorganid) ning tupeesikust ja häbemest (välissuguorganid) Tupp ja tupeesik Vagina et vestibulum vaginae · Tupe ja tupe-esiku piiriks on kusiti välissuue · Koosneb järgmistest kestadest Limaskest: mitmekihiline lameepiteel proopria (sidekoeline, rohkelt elastseid kiude) Lihaskest sisemine tsirkulaarne ja välimine pikikiht Adventitsiaalkest organi tagapoolses retroperitoneaalses osas (intraperitoneaalses osas on välimiseks kestaks serooskest) Erinevused Lehmal tupes ja tupeesikus epiteel kahte tüüpi: mitmekihiline lameepiteel (kaudaalses osas) mukoidsete rakkudega kaetud epiteel (enamus alast) proopria rakurohke Lihaskest: Siga, koer, kass kolmekihiline (lisaks sisemine longitudinaalkiht) Muutused tupe sarvestumata lameepiteelis Koduloomadel toimuvad muutused epiteelis ovariaaltsükli faasidega võrreldes hiljem Üldiselt reageerib epiteel aktiivselt
Lisaks on hästi vaskulariseeritud. Suuõõne organiteks on hambad, keel ja süljenäärmed, tonsillid. Tonsillid (mandlid) on suuõõnes immunoloogilise kaitse elundid. Hambad (dentes) – histoloogiline jaotus: kõvad koed (email, dentiin, tsement) ja pehmed (hambapulp, periodont – hamba-igemevaheline side). Anatoomiline jaotus: hambakroon, hambakael, hambajuur, hambaõõs ja juurekanal. 50. keel ja keelepapillid Keel - limaskestaga kaetud lihaseline elund. Sidekoeline toestus koosneb aponeuroosist (aponeurosis) ja keelevaheseinast (septum linguae), mis jagab keelelihaseid vasakuks ja paremaks pooleks. Aponeuroos on proopria all paiknev tihedast sidekoest plaat, mille moodustavad kollageensete ja elastsete kiudude kimbud. Keele põhimassi moodustavad vöötlihaste kimbud, mis kulgevad kolmes suunas. Kimpude vahel on kohev sidekude, mis sisaldab palju rasvarakke, keele süljenäärmete lõpposasid. Keele alumise pinna
Suguelundid (organa genitalia): Mehe suguelundid: A.Sisesuguelundid: munandid, munandimanused, seemnejuhad ja abisugunäärmed. Munand (testis): (tähtsaim!) mehe sugunääre, ca 20 g kaaluv paariline organ, asub munandikotis, koosneb sagarikest, milledes on väänilised seemnetorukesed – nende seinarakkudest tekivad uued seemnerakud e. spermatosoidid, torukeste vahel sidekoes on rakud, mis toodavad meessuguhormoone. Munandimanus (epididymis): väike (ca 5 cm) elund munandi ülapinnal, sees peenike toru (5 m!), milles seemnerakke säilitatakse. Seemnejuha (ductus deferens): ca 50 cm pikkune paksu, lihaselise seinaga toru, suguühte ajal “pumpab” spermatosoidid munandimanusest kusitisse. Abisugunäärmed: a) eesnääre e. prostata – kastanimuna suurune nääre põie alapinnal, ümber mehe kusiti. Toodab nõret, mis lisandub spermale. Haigused (kasvajad jne.) siin võivad sulgeda kusiti!
kokkutõmbunud olekus. Urineerimise ajal sulgur lõõgastub, aga põieseina lihaskest tõmbub kokku, mis tingibki põie tühjenemise. Kõhukelme katab ainult põietippu ja tagant põiekeha, ülejäänud osas on kusepõis kaetud sidekoelise kestaga (adventiitsiaga). Kusiti urethra Kusiti kaudu toimub kusepõie perioodiline tühjendamine. Naise kusiti urethra feminina on 3-3,5 cm pikkune torujas elund, mis paikneb tupe ees. Algab lehtrikujulise sisemise kusitisuudmena põiekaela piirkonnas, kulgeb häbemeliiduse taga allapoole ja avaneb sagitaalse pilukujulise välimise kusitisuudmena tupeesikus. Urogenitaaldiafragmast läbiminekul ümbritseb teda kusitisulgur (sfinkter), mis on vöötlihaskoeline (allub tahtele). Kusiti sein on veniv ja koosneb limaskestast (moodustab pikikurde, sisaldab limanäärmeid ja lümfoidkude) ja submukoosast
Mis elundkondasid hõlmab Kuseelundid, suguelundid urigenitaalsüsteem? Millega on urogenitaal elundkonnad Arengu ja asukohaga seotud? Miks peab ainevahetuse jääkproduktid Ainevahetuse jääkproduktide kogunemine verre kutsub esile organismist eemaldama? enesemürgituse. Nimetage eritusfunktsioone täitvad elundid Kopsud - süsihappegaas, vesi organismis neerud - uriin jämesool - roe nahk - higi Mille kaudu eritatakse liigne vesi ja Kopsude kaudu süsihappegaas? Mille kaudu eemaldatakse kehast Jämesoole kaudu. erütrotsüütide laguproduktid, sapipigmendid ning mitmed mineraal soolad? Neerude funktsioon ● Eemaldavad vett, soolasid, valkude laguprodukte
Kõik kommentaarid