6. Tooge 2 näidet alteratiivse, 6 näidet eksudatiivse ja 2 näidet produktiivse põletiku kohta (lad keeles) (10) Alernatiivne põletik: 1. Äge pankreatiit - pancreatitis acuta 2. Äge mädane neerupõletik - pharyngitis acuta gangraenosa Eksudatiivne põletik: 1. Nahamäda põletik- phlegmone 2. Katarraalne keskkõrvapõletik- otitis media catarrhalis 3. Äge ninalimaskesta põletik- Rhinitis acuta serosa 4. Põskkoopapõletik- sinusitis maxillaris 5. Äge mädane perikadiit- pericarditis purulenta acuta 6. Follikuliit- folliculitis Produktiivne põletik: 1. Süüfilis- syphilis 2. Tuberkuloos- tuberculosis
et posterius - tungib tagapool rasvkihnu ja jaotab selle perirenaalseks (fastsiast VERESOONED seespool) ja pararenaalseks (fastsiast väljaspool) rasvkoeks Arterid Serooskest – tunica serosa - arter renalis (vaagnaeesne ja –tagune tüvi) - katab neeru eestpoolt - primaalselt retroperitoneaalne elund Uropoees URETER – KUSEJUHA - algab neerukehakeses vereplasma ultrafiltratsiooniga päsmakesekapsli - 30 cm
Seedimine on toidu keemilise ja mehhaanilise töötlemise protsess, millele järgneb nende protsesside käigus tekkinud ainete imendumine seedekanali erinevates osades. Seedekanal hõlmab: suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool ja jämesool. Seedekanal – seedetrakt - canalis digestorius - söögitorust kuni pärasooleni seest õõnes lihaseline toru, mille sein koosneb kolmest kestast: limaskest - tunica mucosa, lihaskest - tunica muscularis, serooskest- tunica serosa või adventitsiaalkest - tunica adventitia Kestad koosnevad omakorda kihtidest. Limaskest - tunica mucosa 1) katteepiteel - lamina epithelialis 2) limaskesta päriskiht e proopria - lamina propria mucosae 3) limaskesta lihaskiht - lamina muscularis mucosae 4) submukoosa - tela submucosa Söögitorus ja suuõõnes on mitmekihiline sarvestumata epiteel. Peensooles ühekihiline prismaatiline epiteel. Jämesooles, maos ja sapipõies on ühekihiline kõrgprismaatiline epiteel. Mitmekambrilise mao
Eritamine - eliminatio Roojamine - defaecatio Soolestiku kaudu väljuv gaas - flatus Roe, väljaheide - faeces Soolekinnisti - mesenterium Rasvik - omentum Toidupala- bolus Limaskest - tunica mucosa Närvipõimik - plexus meissneri Lihaskest - tunica muscularis Sulgurlihas - musculus sphincter Sidekest või serooskest - tunica serosa Maks - hepar Kõhunääre - pancreas Suuõõs - cavum oris Suuesik - vestibulum oris Huuled - labium superium et inferius Põsed - buccae Igemed - gingivae Huuled - labia oris Pärissuuõõs - cavum oris proprium Kõvasuulagi - palatum durum Pehmesuulagi - palatum molle Kurgunibu - uvula
epiteel endoteel limaskesta päriskiht e. proopia subendoteliaal kiht limaskesta lihaskiht submukoosa · Tunica muscularis (lihaskest) sisemine lihaskiht · Tunica media (meedia) välimine lihaskiht · Tunica adventitia (adventitsiaalkest) või · Tunica adventitia Tunica serosa (serooskest) s. externa (adventiitsia) Veresoon Endoteel 1. Tunica intima Näide: Sisemine elastne membraan Muskulaarne arter 2. Tunica media · tunica media koosneb spiraalselt paiknevatest Välimine elastne membraan
keel lingua munasari ovarium paariline elund hambad dentes oophoron maks hepar munajuha tuba uterina paariline elund kõhunääre pankreas salpinx limaskest tunica mucosa emakas uterus metra lihaskest tunica muscularis tupp vagina colpos sidekest või serooskest tunica serosa rinnanääre mamma suuesik vestibulum oris lahkliha perineum põsed buccae igemed gingivae huuled labia oris pärissuuõõs cavum oris proprium kõvasuulagi palatum durum pehmesuulagi palatum molle kurgunibu uvula mandlid tonsille suupõhi fundus oris keelekida frenulum linguae süljenäärmed glandulae salivales kurgukitsus isthmus faucium kõhukelme peritoneum maovõlv fornix maokeha corpus
LADINA-EESTI TERMINID keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT käe pihk PALMA MANUS otsmik FRONS kiir VERTEX kukal OCCIPUT oimud TEMPORA ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS ...
Kuseelundid – 1 küsimus ! 4. Neer a) vasaku neeru eespinna süntoopia facies gastrica, pancreatica, lienalis, colomesocolica, jejunalis b) kust lähtuvad aa. interlobulares aa. arcuatae c) mis moodustab neerukehakest neerukehake koosneb glomerulus’est ja capsula glomeruli’st d) nimetada neeru katted (seestpoolt väljapoole) capsula fibrosa – capsula adiposa – fascia renalis – tunica serosa e) mis täidab sinus renalist – neerukarikad, neeruvaagen, veresooned, rasvkude. f) kus moodustub primaarne uriin, palju seda tekib: Primaarne uriin moodustub neerukehakeses vereplasma ultrafiltratsiooni teel päsmakesekapsli õõnde. Primaarset uriini tekib ööpäevas 135 liitrit. ! 5. Mehe urethra. a) mehe kusiti kitsused ostium urethrae internum, pars membranacea, ostium urethrae externum b) mehe kusiti kõverused curvatura infrapubica, curvatura prepubica
mao/soolte endokriinrakud bioaktiivseid aineid , mis mõjutavad teiste lihasetööga ja lähen neelamisel üle tahtele allumatuks rakkude talitlust kontraktsioonilaineks (peristaltika) - Hulkraksed näärmed Väliskest TUNICA ADVENTITIA/TUNICA SEROSA tekkisid epiteeli sissesopistumisest süvakihtidesse - adventsiaalkest sidekoeline seostuskest - Eksokriinnäärmed - serooskest säilitasid viimajuha kaudu ühenduse lähtekohaga esineb rinna- või kõhukelmeõõnde suunatud pindadel, kus
Anatoomia - siseelundid 70. Nimeta seedekanali osad. Suuõõs neel söögitoru magu peensool (kaksteistsõrmik, tühisool ja niudesool) jämesool (umbsool, käärsool (ülenev käärsool, ristikäärsool, alanev käärsool, sigmakäärsool) ja pärasool) ( pärak) · Joonis lk 106 + tv joonis 12. 71. Seedekanali seina ehitus: nimeta 3 kesta, nende iseloomustus. Seedekanali sein koosneb kolmest kestast: · Sisemine limaskest (tunica mucosa), koos selle aluskihi submukooskihiga. Sisaldab rohkesti seedenõret tekitavaid näärmeid. Limaskesta aluskiht koosneb kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga. Ta võimaldab limaskestal lihaskesta suhtes liikuda ja moodustab limaskesta kurde. · Keskmine lihaskest (tunica muscularis). Lihaskest koosneb silelihasrakkudest, üksikutes kohtades (neelus ja söögitor...
Siseelundid – splanchna, viscera Tavaliselt loetakse siia: a)Seede- ja hingamiselundid, b)Kuse– ja suguelundid. Sageli ka: c) Ringeelundid (vere- ja lümfielundid), d) Sisesekretsioonielundid. Mõnikord koguni pea- ja seljaaju! Siseelundid jaotatakse: a)Parenhümatoossed elundid – töötav kude täidab enam-vähem kogu elundi Näiteks: maks, põrn, keel, munasarjad jne. b)Õõneselundid – torukujulised, tööorganiks on sein, sees on valendik, milles liigub töödeldav või transporditav sisaldis. Näiteks: neel, magu, sooled, kusejuha jne. Õõneselundi seina ehitus: Klassikalistel õõneselunditel on alati 3 kesta ja nende vahel vahekihid: 1.Limaskest ehk mukoosa (tunica mucosae) a) Limaskesta alune kiht ehk submukoosa (lamina submucosae) 2.Lihaskest (tunica muscularis) b) Väliskesta alune kiht ehk subseroosa (lamina subserosa – kui on serooskate!) 3.Väliskest (kas serooskelme –serosa või väliskate ehk adventiitsia - adventitia) Tavalise limaskesta ehk mu...
limaskest, lihaskest, serooskest. Seede- ja hingamisorganid. Limaskesst(tunica mucosa) epiteel, paikneb vastu valendikku. Sellest allpool päriskiht e. propria, selle moodustab sidekude. Limaskestas on veel oma lihaskiht, sellest allpool on lõpetav ja järmisega ühendav submukooskiht. Lihaskest(tunica muscularis) sisemine lihaskiht, mis on tavaliselt tsirkulaarne e. ringlihaskiht ja välimine, taaliselt pikilihaskiht, moodustub silelihasrakkudest. Tunica serosa / tunica adventitia välimine kiht. Suletud süsteem Tunica intima endoteel, subendoteliaalikht, sidekoeline Tunica media olenevalt kaliibrist lihaskiht, vb ka elastsed elemendid Tunica adventitia kest, väliskiht 12. loeng A.Arend Inimese embrüonaalse arnegu varased etapid Kaasaegse embrüoloogia isa karl ernst von baer Kirjeldas munarakku koera munasarja folliikulis, jälgis sügoodi lõigustumis munajuhas ka blastotsüsti emakas. Embrüote sarnasuse seadus
komponentideks ja seejärel imendumine Seedimisega paralleelselt toimub toitainete ladestumine (maksas), Jääkainete eemaldamine, Hormoonide produtseerimine, Immuunreaktsioonid Seedekanal Seedekanali histoloogia Sisemine limaskest e. tunica mucosa, milles on lihaskiht, mis tagab kurdude liikuvuse aluskiht e. submukoosa, mis tagab kurrulisuse Keskmine kiht on lihaskiht e. tunica muscularis Sile seroosne väliskiht on tunica serosa Seedekanali epiteel on olenevalt paiknemisest kas ühe- või mitmekihiline silinderepiteel Lihaskiht koosneb silelihastest (va. pärasoole välimine sulgurlihas, mis on vöötlihas) Serooskiht on kõhukelme üks osa, mis vähendab hõõrdumist Seedekulgla näärmed Nn. suured näärmed: - suured süljenäärmed - maks - kõhunääre Kahe paikmega nn. väikesed näärmed (närvipõimikud) seedekanali seinas, mis
- ringkiht kohati pakseneb, moodustades SULGURLIHASE e SFINKTERI: takistab teatud kohtades sisaldise edasiliikumist või eritumist. - lihaskihtide vahel on vere- ja lümfisooned j a motoorikat reguleeriv närvipõimik (vegetatiivne NS) PLEXUS AUERBACHI ● reguleerib valendiku läbimõõtu ● segab ja transpordib peristaltika abil seedetrakti sisu 3. SIDEKEST/SEROOSKESTTUNICA SEROSA (välimine) ● 1-kihiline lameepiteel koos sidekoese toesega ● kõhukelme üks osa ● õhuke, niiske, sile, elastne - vähendab elunditevahelist soolemotoorikaga tekkivat hõõrdumist - toimib nagu liigeskihnu sünoviaalkile, südamepaun ja kopsukelme ● kõhuõõne elundite väliskate - neelul, söögitorul, pärasoole lõpposal, maol, sooltel ● siin kulgevad närvi-, vere- ja lümfisooned. Seedekanali näärmed
Histoloogia võimalikud küsimused 1. Küüne ehitus Küüs (unguis) on sarvplaat, mis paikneb küüneloožil (lectulum unguis). Viimane koosneb epiteelist ja dermisest. Küüneplaadi külgmised servad paiknevad küünelooži külgedel moodustunud küünevagudes (sulcus lectuli unguis). Küüneplaadi tagumises osas on küünevagu pikk ja sinna jääb küünemaatriks (matrix unguis), mis on küüne kasvupiirkonnaks. Küünematriks koosneb samuti epiteelist ja dermisest. Küüs on külgedelt ja tagant piiratud naha poolt moodustatud küünevalliga (vallum unguis). Küünevalli epidermise sarvkiht, mis laskub küüneplaadile, kannab piirdenaha (eponychium) nimetust. Sõrmeotsal küüneplaadi eesmise vaba serva all on epidermise sarvkiht tihenenud (hyponychium). 2. Granulotsüüdid (jaotus, ehitus, funktsioon, % leukotsüütide üldhulgast) Granulotsüüdid vastavalt sõmerate värvumisomadustele jaotatakse neutrofiilseteks (55-70%), eosinofiilseteks (2-5%)...
Seedeelunkond SEEDEELUNDITE SÜSTEEM Systema digestorium seu apparatus digestorius. Seedeelundite süsteemi e. seedeelundkonda kuulub seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid. Seedekanali moodustavad toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning jääkproduktide eemaldamiseks e. elimineerimiseks ühinenud õõneselundid: suuõõs ( c a v u m o r i s ) neel ( p h a r y n x ) söögitoru ( o e s o p h a g u s ) magu ( v e n t r i c u l u s, g a s t e r ) peensool ( i n t e s t i n u m tenue ) jämesool ( i n t e s t i n u m crassum ) Lisaelunditeks on keel, hambad, seinavälised seedenäärmed. Mao ja soolestiku mõn...
1. Seedeelundite ehitus ja funktsioon Mao ja soolestiku peaülesanne on muuta söödud toit resorbeeritavateks koostisosadeks ja need kehasse vastu võtta. See algab mehhaaniliste protsessidega (peenestamine, segamine, transport) ning ensüüme sisaldavate seedenõrede sekretsiooniga, mis lõhustavad hüdrolüütiliselt valgud, rasvad ja süsivesikud imendatavateks fragmentideks (seedimine). Vesi, vitamiinid ja mineraalained võetakse soolevalendikust läbi soolelimaskesra verre (resoptsioon). Seedimine algab suus, kus hammastega mäludes toit mehhaaniliselt purustatakse ning süljega segatakse (lisaks limaskestasisestele süljenäärmerakkudele suubuvad suhu gl. sublingualis'e, gl. submandibularis'e ja gl. parotis'e juhad). Neelamisega transporditakse toit söögitorru (oesophagus) ja makku. Maos (gaster s. ventriculus) seguneb toit maonõrega ja transporditakse maoliigutustega distaalsesse mao-ossa. Sülje ja maonõrega segunenud toidum...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
