Haistmiselundid tundlad, ( vajalikud toidu otsimiseks, pesa ja vastassugu leidmiseks) Kuulamiselundid tagakeha esimeses lülis, suhtlevad helide abil, hea kuulmine Nägemiselundid kehva nägemine, külgmised liitsilmad, võimaldab eristada objekte ja nende liikumiskiirust, värvusi Seedeelundid enamasti seedib soolas, ( harva sooleväline) suised (peenestamine), suu ( seguneb süljega), pugu magu kesksool ( seedimine ja imendumine) tagasool, pärak. Eritusfunktsioon täidavad Malpighi sooned, umbsed sole väljastopised. Hingamine trahheed Paljunemine Putukad on lahksugulised, suguline diomorfism ( emased ja isased on erinevad) 1) lahksuguline sigimine ( emased munevad) 2) eluspoegimine 3) neitsisigimine e. Partenogenus ( emased ei vaja isaseid ) · Vaegmoone Munavastnevastnetäiskasvanu · Täismoone Munavastne(röövik)nukkvalmik Ülevaade
talitlusi (seedimine, hingamine) Nägemiselunditeks on 2 liitsilma ja 3 lihtsilma Haistmiseks ja ultrahelide vastuvõtmiseks on tundlad Mesilased eristavad magusat, kibedat, haput ja soolast maitset Mesilased kombivad kompimiskarvakestega, mida on kõige rohkem tundlatel, jalgadel, suistel ja tiibadel Helisid tajuvad mesilased keha võngete kaudu Seedeelundkond jaguneb kolmeks: eessool- neel, söögitoru, meepõis ja vahesool kesksool- seal toimub peamine toitainete seedumine ja imendumine tagasool- koosneb peen- ja jämesoolest, ei osale seedimisprotsessis Erituselunditeks on kehaõõnes paiknevad eritustorukesed, mis juhivad eritatavad ained tagasoolde Mesilased on lahksugulised § Lese sigimiselundid: paarilised seemnesarjad seemnejuhad koos näärmetega suguti § Mesilasema sigimiselundid 2 munasarja munajuhad seemnepaun limanäärmed tupp § Töömesilased on väljaarenemata sigimiselunditega emaisendid. Väärema. 4. Käitumine
Ühed tavalisemad kahepaiksed on konnad. Meie tavalisemaid konni on rohukonn. Konnadel nagu kaladelgi pole kaela, neil on üks kaelalüli, mille abil nad pead liigutada saavad. Täiskasvanud konnal pole ka saba. Konna keha katab paljas õhuke niiske nahk. Seda hoiab niiskena nõre, mida eritavad limanäärmed. Konnadel on liikumiseks jäsemed. Tagajalgade varvaste vahel on ujunahad, mis soodustavad vees liikumist. Konnadel on kloaak, millesse avanevad tagasool, eritus- ja suguelundite juhad. Konnad hingavad naha ja kopsude kaudu. Kehavereringe ehk suure vereringe kõrval on arenenud kopsu- ehk väike vereringe. Selles voolab veri kopsudesse ja naha veresoontesse, kus ta rikastub hapnikuga ning läheb tagasi südamesse. Südames ei ole venoosne ja arteriaalne pool teineteisest eraldatud, seetõttu arteriaalne ja venoosne veri osaliselt seguneb ning konnade kehas liigub segaveri. Konn on kõigusoojane
indutseerivad faktorid, isassugu määravad faktorid) Soolise diferentseerumise häired, põhjused, mõned näited Aju soolised erinevused, aju maskuliniseerumist määravad tegurid 7. Endoderm Endoderm varajases arengus a. Primitiivne endoderm b. Parietaalne endoderm c. Vistseraalne endoderm (k.a DVE ja AVE roll embrüo arengus) d. Definitiivne endoderm Ürgsool (ees-, kesk- ja tagasool; oraalplaat, Rathke tasku) Neel (neelutaskud ja mis neist areneb) Seedekulgla areng Maksa ja sapipõie ning pankrease areng Kopsude areng 8. Jäseme areng Jäsemeväli kui morfogeenne väli Millised rakud on olulised jäsemepunga tekkeks? Kuidas Hox perekonna geenid mõjutavad jäseme arengut? Kuidas mõjutavad jäsemepunga teket ning jäseme arengut FGF8 ja FGF10? Apikaalse-ektodermaalse valli (AER) ning selle all paikneva mesenhüümi roll
Erinevate putukate lennukiirus on erinev. Kiilassilmad lendavad aeglaselt, vaid 1,5-2 km/h, päevaliblikad 6-8 km/h, kiilid aga võivad sooritada lühiajalisi sööstlende kuni 144 kilomeetrise tunnikiirusega. Putukate kehapikkust arvesse võttes on tegemist väga suure suhtelise kiirusega. Ka tiivalöökide sagedus on varieeruv, ulatudes mõnest kuni tuhande löögini sekundis (kihulastel). Tagakehasse on koondunud enamik siseelundeid, nagu kesk- ja tagasool, eritus- ja suguelundid jne. Ta koosneb ürgselt 11-12 lülist ning võib olla väga painduv. Vahel kannavad mõned lülid enda küljes mitmesuguseid jätkeid, nagu keha tagaosas paiknevad paarilised urujätked või muneti. Mesilastel on munetist kujunenud mürgiastel. Alamatel putukatel esineb jätkeid ka eesmistel tagakehalülidel.
äärmiselt tugevalt. Tüüpilisel juhul on sülg vedel, seedeensüüme sisaldav aine mis immutab toitu ja toimib seedimise algatajana. Kesksooles toimub toidu lõhustamine organismile vastuvõetavateks aineteks, selle imendumine ja osaliselt ka säilitamine. 6 Kesksoole eesosa on sageli mahukas, kotilaadne ja talitleb toidulaona. Keskosa on paljudel juhtudel liigendatud mitmete umbsoppidega, mis suurendavad imendumiseks vajalikku pinda. Tagasool on harilikult kaetud kitiiniga. Kokkuvõte Lülijalgsed on oma nimetuse saanud oma lülilise ehituse tõttu. Nende keha koosneb arvukatest lülidest, mis kannavad lülilisi jäsemeid. Selle loomarühma võime me jagada neljaks väiksemaks rühmaks: vähid, hulkjalgsed, ämblikulaadsed ja putukad. Kõikide lülijalgsete keha katab tugev koorik, mida nimetetakse kutiikulaks. Kutiikula on tugev, kuid paindlik kitiinainest kest. Kuid see kitiinainest kest ei veni ning
(3) Kuigi enamik meritähti on aktiivsed röövloomad, ei ole neil saagi tükeldamiseks ega toidu läbi mälumiseks mingeid kohastumusi. Toese eristunud suuplaadid on kohastunud ainult toidu suhu lükkamiseks. Pehme nahkja alaga oma suuvälja ehk peristoomiga ümbritsetud suu on võimeline tugevasti välja venima. Lühikese söögitoru kaudu on ta seotud mahuka maoga, mis täidab suure osa ketta siseruumist. Mao ülemisest osast algab lühike ja kitsas tagasool avaneb pärakuga ehk anaalavaga selgmisele küljele ketta tsentri ligidal. Pärak on aga niivõrd väike, et tema kaudu pole seedimata toidujäänustel eemaldamine praktiliselt võimalik. Need heidetakse välja läbi suu. Mao ülemisest osast lähtuvad igasse kiirde paarilised hargnevad umbjätked, niinimetatud maksjätked ehk püloorilised jätked, mille sees olevatesse kanalitsse eritub suurel hulgal seedemahlu. Maksjätkete
1)Kalapüügiks on kehtestatud kindlad püügiviisid ja püüginormid 2)Kala alammõõdu kehtestamine tagab selle, et enne väljapüüdmist jõuab iga kala anda järglasi 23.Kahepaiksete iseloomulikud tunnused. Kuidas on kahepaiksed kohastunud eluks maismaal ja vees? (39 Ma tean, et.. 1)kahepaiksetel on neli jäset, tagajäsemete varvaste vahel on ujunahad 2)konnadel pole kaela aga on üks kaelalüli, mis võimaldab pead üles-alla liigutada 3)konnadel on kloaak, millesse avanevad tagasool, eritus-ja suguelundite juhad 4)täiskasvanud konn hingab kopsude ja nahaga 5)Süda on kolmekambriline ja jagab verd kopsu ja keha vahel Kohastumused: 1)eluks maismaal on jäsemed, tugev luustik, kopsuhingamine, silmalaud 2)eluks vees on nahahingamine, varvaste vahel ujunahad 24.Kahepaiksete sigimine ja areng ( 43 Mõisted ja Ma tean, et.. 1)areng toimub moondega 2)enamik kahepaikseid sigivad väikestes veekogudes 3)kahepaiksetel on viljastamine kehaväline 25
Tunnus LAMEussid ÜMARussid RÕNGussid Kehaõõs - Esmane Teisene Pärak - + + KeskNS Mitu pikitüve Mitu pikitüve Kõhtmine närvikett Seedeelundkond Ees- ja kesksool Ees-, kesk- ja tagasool Ees-, kesk- ja tagasool Sarnasused: - keha bilateraalne ehitus (eesimine ja tagumine ots, parem ja vasak pool, kõhtmine ja selgmine külg) - mesodermi arenemine - pärisjäsemete puudumine - nahklihasmõik PARASIIDID vs VABALT ELAVAD VORMID: Tunnus PARASIIDID VABALT ELAVAD VORMID 11 PH ripskõhtsed gastrotricha LEVIK: meres, magevees, peamiselt põhjasetetes LIIKIDE ARV: 450 liiki
epiteliaalse vooderduse mitmetele näärmetele, nt kilpnääre, kõrvalkilpnääre, tüümus ja struktuuridele, nt trummiõõs, kuulmetõri, kusepõis, kusiti Primitiivne edoderm ja selle funktsioonid kujuneb blastotsüstis ja annab aluse vistseraalsele endodermile, millest enamus rakke moodustab toitefunktsiooniga rebukoti Definitiivne endoderm: asendab gastrulatsiooni käigus vistseraalse endodermi sooltoru moodustumine: eessool, tagasool, kesksool endoderm, mis paikneb algselt n-ö lehena, rullub hiljem torujaks struktuuriks ja tekib ürgsool; see jaotub ees- ja tagasooleks, hiljem lisandub ka kesksoole piirkond - eessool - neel, söögitoru, magu, osa 12-sõrmiksoolest, hingamiselundid, maks, sapipõis, pankreas - kesksool - 12-sõrmik e tühisool, niudesool, peensool, umbsool, ussiripik, osa jämesoolest - tagasool - ristikäärsool, alanev ja sigmakäärsool, pärasool mõisted:
kehatelgede korrektseks välja kujunemiseks AVE paikneb tulevases anteriooreses (peapoolses) piirkonnas sekreteerides signaalmolekule Cerberus, Lefty1 (Nodal anatgonistid) Dkk1(Wnt antagonist). Need signaalid koostöös epiblastiga juhivad peapoolset embrüo arengut Ürgjutt paikneb embrüo posterioorses piirkonnas (vastu AVE), ekspresseerides Nodal, Wnt3, Brachyury, Fgf8 77. Definitiivne endoderm: (sooltoru moodustumine: eessool, tagasool, kesksool; mõisted: ürgne suuava/stomodeum ja anaalava/proktodeum, kloaagi piirkonna areng –pärasool/urogenitaalsiinus -> kusepõis/kusiti areng) Traditsiooniliselt loetakse endodermiks definitiivset endodermi, mis kujuneb gastrulatsiooni käigus epiblasti rakkude liikumisel läbi ürgjuti Vistseraalne endoderm asendatakse gastrulatsiooni käigus definitiivse endodermi rakkude poolt (läbivad MET)
embrüonaalkuul ühinemispiirkonnast - Pärast neid sündmusi moodustub mõlemast otsast avatud sooltoru - mõlema osa piiril on kilpnäärme lähtekoht foramen caecum algab suupiluga rima oris - muskulatuur pärineb kuklamöotoomidest lõpeb pärakuga anus Lõpussoole areng - suusopis -> lõpussool -> eessool -> kesksool -> tagasool -> - külgseinas on lõpusekaared, nende vahel lõpusetaskud (sees) ja pärakusopis lõpusevaod (väljas) PEASOOLE ARENG - 1. lõpusetaskust -> kuulmetõri ja trummiõõs Näo-, suu- ja ninaõõne areng - 1. lõpusevaost -> väline kuulmekäik - 4
millele järgneb DVE rakkude ümberpaiknemine anterioorsesse poolde ja formeerumine anterioorseks vistseraalseks endodermis (AVE) AVE on embrüo signaliseerimise keskus, mis on vajalik anterioorse-posterioorse telje moodustamiseks ja embrüo anterioorsete struktuuride kujunemiseks; ekspresseerib mitmeid antagoniste. Endoderm on vajalik ürgsoole tekkeks, millest areneb 2 torujat organsüsteemi: seede- ja hingamiselundkond. · Ürgsool (ees-, kesk- ja tagasool; oraalplaat, Rathke tasku) Inimese näitel: esmalt tekib ürgsool, mis seejärel spetsialiseerub ees-, kesk- ja tagasoole piirkonnaks. Kesksool on ühenduses rebukotiga. Eessoole eesmine osa on blokeeritud ektodermaalse plaadiga oraalplaadiga ehk stomodeumiga (suuava tekkeks see lõheneb) Oraalplaadi ektoderm on otseses kontaktis neutraalse ektodermiga (aju ektoderm) ning need kaks ektodermi interakteeruvad, moodustades Rathe tasku areneb hüpofüüsi
moodustamiseks ja embrüo anterioorsete struktuuride moodustamiseks. Definitiivne endoderm: selle all mõeldakse embüo kõige sisemist lootelehte. See pärineb epiblastist. Ilmub peale gastrulatsiooni algust ürgjutist anterioorse lõiguna. Moodustuv endodermi kiht suureneb anterioorselt ja lateraalselt. Definitiivne endoderm pärineb epiblastist ja moodustab endodermi kihi embrüos. Ürgsool (ees-, kesk- ja tagasool; oraalplaat, Rathke tasku) Peale gastrulatsiooni formeerub endodermist ürgsool (inimesel 16.arengupäeval). Edasi toimub ürgsoole regionaliseerumine D-V (dorso-ventraalsel) ja A-P (anterio- posterioorsel) teljel. Jaotub eessoole, kesksoole ja tagasoole piirkonnaks. Inimesel on kesksool ühenduses rebukotiga (inimesel 18.arengupäeval). Eessoole eesmine ots on blokeeritud ektodermaalse plaadiga – oraalplaadiga. See lõhkeb suuava tekkimiseks (inimesel 22.arengupäev)
Putukad on lülijalgsed loomad, kelle keha koosneb east, ringmikust ja tagakehast ning kel on kuus jalga, üks paar tundlaid ja enamikul liikidel ka tiivad. Putukad on kõige arvukam loomarühm maal. Vereringe on avatud ja sinna kuuluvad mitmekambriline süda ja veresooned. Vereringe ei osale hapniku laiakandmisel. Närvisüsteemi kuuluvad peaaju, kõhtmine närvikett. Seedeelundkonda kuuluvad suu, neel, söögitoru, pugu, magu, soole umbjätked, tagasool. Erituselunditest on eritustorukesed ja pärak. Putukad hingavad trahhede ning hingeavadega. Need haruneved putuka sees väiksemateks torudeks ning läbi nende liigub hapnik. Tiibu ja tagakeha liigutades pumpab putukas hapnikurikast õhku trahheedesse ning süsihappega rikastunud õhu kehast välja. 40. Putukate paljunemine Emasel putukal on muneti ja munasarjad. Isasel on seemnesarjad. Putukad on lahksugulised ja neil toimub kehasisene viljastumine. Putukad munevad kevadel
annaabi.ee 
