NINA – NASUS/RHINOS VÄLISNINA – NASUS EXTERNUS Ninaselja toes: - ülaosas luuline – os nasale - alaosas kõhreline – cartilago septi nasi ja cartilago nasi lateralis - ninatiiva ja ninaotsa aluseks on cartilago alaris major NINAÕÕS - CAVITAS NASI - vahesein – septum nasi sõõrmete piirkonnas kileline eesosas kõhreline – cartilago septi nasi tagaosas luuline – sõelluu lamina perpendicularis + sahkluu NINAESIK – VESTIBULUM NASI - pärisninaõõnest eraldab limen nasi - ninaesikusse avaneb allapoole sunnatud sõõre – naris PÄRISNINAÕÕS – CAVITAS NASI PROPRIA - Concha nasaalis superior, media et inferior - Meatus nasi superior, media et inferior - Meatus nasi communis – ühinevad selleks
gyrus angularis- NURKKÄÄR Lobus occipitalis: KUKLASAGAR cuneus- TALD sulcus cingularis- gyrus lingualis gyrus cinguli - VÖÖTKÄÄR Commissures: corpus callosum MÕHNKEHA tema osad: (splenium - MÕIK, truncus - TÜVI, genu - PÕLV, rostrum - NINA) lamina terminalis - commissura anterior - EESNIGE commissura fornicis (fornix SUURAJUVÕLV (crus, corpus, columna) septum pellucidum (lamina septi pellucidi) Nuclei basales: corpus striatum -JUTTKEHA (nucleus lentiformis- LÄÄTSTUUM (globus pallidus -KAHVAKERAD+putamen) (nucleus caudatus) claustrum nucleus amygdaloideum MANDELKEHA Valgainest kihnud tuumade vahel: capsula interna, SISEKIHNUD capsula externa, VÄLIKIHNUD capsula extrema Projektsioonikeskused ja assotsiatsioonikeskused a) motoorne d) maitsmiskeskus
läheb hippocampus’e mediaalküljel üle narmaks – fimbria hippocampi (AC16) - corpus fornicis (AC17) paaritu keskosa liitunud mõhnkeha alapinnaga - columna fornicis (AC18) paariline silinderjas eesosa lõpeb corpus mamillare’s (AC19) Septum pellucidum (AC20) - läbipaistev vahesein - paikneb võlvisammaste ja mõhnkeha eesmise osa vahel - koosneb kahest eri poolkerale kuuluvast lestmest – lamina septi pellucidi’st (A21) KÜLGVATSAKESED – VENTRICULI LATERALES - ventriculus primus (vasakul) - ventriculus secundus (paremal) - omavad vastavalt sagaratele 4 osa CORNU FRONTALE - otsmikusagaras - lateraalsein: caput nuclei caudati (B2) - mediaalsein: lamina septi pellucidi (B3) - üla-, ees- ja alasein: corpus callosum (B4) PARS CENTRALIS - kiirusagaras - lagi: corpus callosum (radiatio corporis callosi (C6) - põhi (lateraalsemalt mediaalsemale)
-> temperatuuri reguleerimine NINA NASUS/RHINOS VÄLISNINA NASUS EXTERNUS HINGETORU TRACHEA Ninaselja toes: - 10-12 cm pikkune - ülaosas luuline os nasale - kõhrelise toesega elastne toru - alaosas kõhreline cartilago septi nasi ja cartilago nasi lateralis - algab: kõri alumine serv - ninatiiva ja ninaotsa aluseks on cartilago alaris major - lõpp: trahhea kahendhargus bifurcatio tracheae NINAÕÕS - CAVITAS NASI Skeletotoopia - vahesein septum nasi - jagunemine paremaks ja vasakuks peabronhiks angulus sterni + IV-
nimetus koht koht M. procerus ninaluu fastsia kulmude vahel olev nahk -tõmbab kulmu mediaalset osa alla (the muscle of agression) -kortsutab nina nahka M. nasalis maxilla ninakõhr -ninasõõrmete laiendamine M. depressor maxilla ninakõhr -ninasõõrmete ahendamine septi nasi (vuntsid) Suuümbruse lihased Lihase Algus- Kinnitus- Funktsioonid Pilt nimetus koht koht M. levator maxilla ülahuule lateraalne osa -ülahuule eversioon ja tõstmine labii ja nina -ninasõõrmete laiendamine superioris alaeque nasi M
levator anguli oris, m. depressor anguli oris, m. depressor labii inferioris, m. mentalis, m. levator labii superioris alaque nasi ja platysma (viimane - vt. kaelalihased!). Enamik neist lihastest on laiendajad e. dilataatorid üksinda töötades tõmbavad (suu-)ava vastavas suunas laiemaks. b) Nina lihased: Näiteks: m. nasalis: o. - maxilla eesmine pind (2. ja 3. hamba kohal); i. - nina tipu ja ninatiiva piirkond; f.- ahendab ninasõõrmeid. Veel kuulub siia rühma: m. depressor septi. c) Silma ümbruse lihased: Näiteks: m. orbicularis oculi: koosneb 3-st osast: pars lacrimalis silmakoopa mediaalses osas ümber pisarakoti - soodustab pisaravedeliku äravoolu; pars palpebralis - silmalaugudes, suleb lauge; pars orbitalis - ümber silmakoopa, tõmbab kulme alla ja põske üles (tekitab kortse silma ümber!). Veel kuuluvad siia rühma: m. depressor supercilii, m. corrugator supercilii ja m. procerus. d) Väliskõrva lihased: Näiteks: m. auricularis superior: o
rendab korduv materjal, kuid mitte samal kuivamise vältimiseks transportsöötmesse. päeval; Samastamine ALGMATERJALI MIKROSKOOPIA ei ole informatiivne, kuna tekitajate morfoloogia on sarnane. Olulisem on haigusetekitaja isoleerimine, kasutades selektiivseid söötmeid ning seejärel isoleeritud puhaskultuuri samastamine biokeemiliste omaduste alusel. ISOLEERIMINE VEREST. Kasutusel on kommertsiaalsed verekülvi süsteemid ( Septi-Check). Veri külvatakse söötmesse vahekorras 1:10, söötmeid inkubeeritakse kuni 7 päeva. Verekülvi kasvu kontrollitakse Grami järgi värvitud preparaadiga. Juhul kui verest leitakse Gram-negatiivseid baktereid, tehakse hemokultuurist ümberkülvid otse selektiivsele söötmele. ISOLEERIMINE ROOJAST. Uuritav roe külvatakse selektiivsetele ja/või diferentsiaal-diagnostilistele söötmetele. Enamasti on tegemist söötmetega, mis valikuliselt soodustavad Gram-negatiivsete mikroobide
annaabi.ee 
