anterior - posterior (eesmine-tagumine medialis lateralis (keskmine -külgmine internus externus ( sisemine-välimine inferior superior (ALT-ÜLEVALT inter - vahel trans risti proximalis - distalis (lähemal-kaugemal angulus - nurk arcus - kaar basis - alus canalis -kanal caput - pea cavitas - õõs collum - kael columna - sammas condylus - põnt (liigese peale, sile osa) corpus - keha crista - hari facia - pind foramen mulk fovea - lohk incisura - sälk linea joon margo - serv processus - jätke spina - oga sulcus - vagu tuber (tuberculum) köber (köbruke) (krobeline luu pind)
spinalis · Kere vastaspoolset rotatsiooni lülidevaheliigestes teostavad lihased o M. semispinalis o M. multifidus o Mm. rotatores · Lülisamba ülemises ja alumises kaelaosas (e. pea ja kaela) fleksiooni teostavad lihased (ülemises e. suboktsipitaalses osas - atlanto-oktsipitaalliigestes ja atlanto-aksiaalliigestes ning alumises osas - lülidevaheliigestes) teostavad lihased o PEA m. rectus capitis anterior m. longus capitis o KAEL M. sternocleidomastoideus M. longus colli M. scalenus medius M. longulus capitis M. scalenus anterior o ALUMINE OSA M. iliocostalis M. longissimus M. multifidus M. quadratus lumborum
Atlas of Human Skeletal Anatomy Image - Os occipitale- facies externa www.jurajartner.com 13. Atlas of Human Skeletal Anatomy Image - Os temporale- facies externa www.jurajartner.com 14. Atlas of Human Skeletal Anatomy Image - Os sphenoidale- aspectus anterior www.jurajartner.com 15. Atlas of Human Skeletal Anatomy Image - Os lacrimale- aspectus orbitalis www.jurajartner.com 16. Atlas of Human Skeletal Anatomy Image - Os ethmoidale- aspectus lateralis www.jurajartner.com 17.
Lühike väikesõrme painutaja oponeus pollicis - Pöidla vastastaja opponens digiti minimi - Väikesõrme vastastaja adductor pollicis - Pöidla lähendaja Musculus lumbricales interossei dorsales- interossei palmaris- Pihkmised luudevahelised Kaelalihased Pindmised Eesmised sternocleidomastoideus scalenus anterior - Eesmine astriklihas scalenus medius - Keskmine astriklihas scalenus posterior - Tagumine astriklihas longus colli - Kaela pikklihas longus capitis - Pea pikklihas rectus capitis anterior - Eesmine pea sirglihas Kaelalihased Süvad Tagumised Vaagnavöötme lihased Eesmised Musculus Iliopsoas - Nimmeniude lihas Tensor fascia latae - Laisidekirmepingutaja Vaagnavöötme lihased Tagumised Gluteus maximus - Suur tuharalihas gluteus medius - Keskmine
KÕHULIHASED Tagumine rühm Musculus quadtratus lamborum o: crista iliaca (labium internum) + ligamentum ilolumbale + nimmelülide processus transversi i: nimmelülide processus costalised ja 12. roie f: langetab 12. roiet ja aitab keha pöörata Musculus intertransversii latelares lamborum Külgmine rühm Musculus transversus abdominis o: 6 alumise roidekõhre sisepind + fascia thoracolumbalis (süvakiht) + crista iliaca labium internum + spina iliaca anterior superior + fascia musculi iliopsoas i: linea alba + crista publica f: keha pööramine + ette ja küljele painutada + aitab tekitada prelum abdominalet Musculus obliquus internus abdominis o: fascia thoracolumbalis + crista iliaca linea intermedia + ligamentum inguinale lateraalosa i: vastaspoole aponeruoos (linea alba) + 10-12 roide alumised piirid f: keha pööramine + painutamine ette ja küljele Musculus obliquus externus abdominis
süva- e. longitudinaalkiht 4) mida ühendab lootel omavahel ductus venosus v. umbilicalis’t v. cava inferior’iga 5) kus paikneb nodus sinuatrialis? sulcus terminalis’es subepikardiaalselt (v. cava sup. suubumiskoha ja parema kõrva vahel) 6) kus on kodade vaheseina kõige õhem koht (selle nimetus), millest see on arengus tekkinud fossa ovalis, on tekkinud septum primum’ist 7) milline klapp asub vasaku koja ja vatsakese vahel, nimetus, osad valva bicuspidalis s. mitralis, osad: cuspis anterior et posterior 8) kus paikneb nodus atrioventricularis? parema koja seinas sinus coronarius’e suubumiskoha lähedal 9) mis piirab fossa ovalis’t, selle nimetus, millest ta on arengus tekkinud limbus fossae ovalis, on tekkinud septum secundum'ist 10) parema koja osad 1. venoosurge (sinus venarum cavarum) 2. päriskoda 3. südamekõrv (auricula dextra) 11) millised veresooned avanevad peale õõnesveenide veel paremasse kotta? sinus coronarius (südame enda veenide kollektor)
Lihased a) lihaste abiaparaadid: fastsiad, sünoviaaltuped, sünoviaalpaunad, seesamluud ja seesamkõhrad, rasvkehad, plokid b) m. masseter algus ja kinnituskoht – a. - arcus zygomaticus, k - tuberositas masseterica mandibulae c) foramen trilaterum – ülalt – m. teres minor, alt - m. teres major, lateraalselt – m. triceps brachii caput longum d) M.quadriceps femoris. a. nimetada osad ja alguskohad – m. vastus intermedius (facies anterior femoris), m. vastus lateralis (linea aspera labium laterale), m. vastus medialis (linea aspera labium mediale), m. rectus femoris (spina iliaca anterior inferior) b.kinnituskoht – kinnitub tuberositas tibiae’le ! Lihased a. Suupõhja lihased – m. geniohyoideus, m. mylohyoideus, m. digastricus, m. stylohyoideus b. m. temporalis algus - ja kinnituskoht – a. - fossa temporalis, k. - procesus coronoideus mandibulae c. mis läbib lacuna musculorum? m. iliopsoas, n. femoralis d. M
- spina mentalis mandibulae; i.- corpus ossis hyoidei; f.- a) kui mandibula on fikseeritud mälumislihaste poolt, siis tõstab os hyoideum`i koos kõriga ette-üles (neelamine!); b) kui os hyoideum on fikseeritud kelalihaste poolt, siis aitab suud avada. M. mylohyoideus: ( "diaphragma oris"- moodustab suupõhja!) o. - linea mylohyoidea mandibulae; i. - corpus ossis hyoidei (ja raphe mylohyoidea); f. - ~ sarnased m. geniohyoideus`ega, efekt nõrgem. M. digastricus: 2 osa - venter anterior ja venter posterior; o. - incisura mastoidea ossis temporalis; i. - fossa digastrica mandibulae ( eesmise ja tagumise kõhu vaheline kõõlus kinnitub os hyoideum`ile!); f. - ~sarnased m. geniohyoideus`ega. M. stylohyoideus: o. - processus styloideus ossis temporalis; i. - cornu majus ossis hyoidei; f. - tõstab os hyoideus`t (ja kõri!) taha üles. 2. Mälumislihased: M. perygoideus medialis: o. - processus pterygoideus ossis sphenoidalis ja tuber maxilla; i
KIILLUU ehk PÕHILUU (os sphenoidale) (peas) Kiilluu keha (corpus ossis sphendoidalis) külgedel asuvad suured tiivad (alae majores). Kiilluu ülemise pinna moodustab türgi sadul (sella turcica), mille keskel on hüpofüüsiauk (fossa hypophysialis). Hüpofüüsiauku piirab tagant sadulaselg (dorsum sellae). Väikeseid tiibu (alae minores) läbib nägemisnärvikanal (canalis opticus). Suuri ja väikseid tiibu eraldab ülemine silmakoopalõhe (fissura orbitalis superior). Suure tiiva ajumisel pinnal avaneb 3 mulku: Ümarmulk (foramen rotundum), ovaalmulk (foramen ovale), ogamulk (foramen spinosum). Näokojust ülalpool on silmakoobasminepind (facies orbitalis). Tiibjätkeid (processus pterygoidei) läbib tiibjätkekanal (canalis pterygoideus). Põhiluu-urge (kiilluu sees) OIMULUU (os temporale) (peas) Soomusosa (pars squamosa). Sarnaluumine jätke (processus zygomaticus) Sarnaluumise jätke all asub alalõuaauk (fossa mandibularis), mi...
biceps femoris · Jala liigutused talokruraalses liigeses: · Jala plantaarfleksiooni talokruraalses liigeses teostavad lihased o M. tibialis posterior o M. fibluaris brevis o M. flexor digitorum longus o M. gastrocnemius o M. flexor hallucis longus o M. soleus o M. fibularis longus · Jala dorsaalfleksiooni talokruraalses liigeses teostavad lihased o M. tibialis anterior o M. extensor hallucis longus o M. extensor digitorum o M. fibularis tertius longus · Jala liigutused subtalaarses liigeses: · Jala inversiooni subtalaarses liigeses teostavad lihased o M. tibialis posterior o M. tibialis anterior o M. flexor digitorum longus o M. extensor hallucis longus o M. flexor hallucis longus
piltidel 6-10. Sõidu ajal ei ole kehatüvi vertikaalses asendis vaid pigem kummargil.2, 4 Veojõufaas 1 2 3 4 5 Taastumisfaas 6 7 8 9 10 Anatoomiline analüüs Veojõufaas Hüppeliigese dorsifleksioon koos kerge abduktsiooni ja eversiooniga pronatsioon (mm tibialis anterior, gastrocnemius, soleus). Põlve ekstensioon kerge puusa välisrotatsiooniga (mm rectus femoris, vastus medialis, vastus lateralis). Puusa ekstensioon, adduktsioon ja välisrotatsioon (mm gluetus maximus, biceps femoris, iliopsoas, rectus femoris, gluetus medius).4 Taastumisfaas Hüppeliigese plantaarfleksioon koos kerge adduktsiooni ja inversiooniga supinatsioon (mm gastrocnemius, soleus, tibialis anterior).
mandibula, -ALALÕUALUU os palatinum (2X), - SUULAELUU os nasale (2X), -NINALUU os lacrimale (2X), - PISARALUU concha nasalis inferior (2X) - vomer, -SAHKLUU os hyoideum, -KEELELUU os zygomaticum (2X) -SARNALUU maxilla - ÜLALÕUALUU sinus maxillaris -PÕSKKOOBAS alveoli dentales HAMBA JÄTKE fossa canina - processus frontalis - OTSMIKUJÄTKE incisura nasalis (apertura piriformis -PIRNAVAUS) - processus zygomaticus - SARNAJÄTKE processus palatinus -SUUJÄTKE spina nasalis anterior - os palatinum - SUULAELUUD lamina perpendicularis - lamina horizontalis - HORISONTAALLESTE processus orbitalis - ORBITAALJÄTKE processus pyramidalis - PÜRAMIIDJÄTKE processus sphenoidalis -KIILLUUJÄTKE os zygomaticum -SARNALUU processus temporalis - processus frontalis -OTSMIKUJÄTKE arcus zygomaticus -SARNAKAAR mandibula - ALALÕUALUU corpus -KEHA ramus -HARU processus condylaris -PÕNTJÄTKE processus coronoideus -NOKKJÄTKE caput et collum mandibulae - foramen mentale - LÕUATSIMULK
1. 1 M. teres major Suur ümarlihas 2. 1 M. latissimus dorsi Seljalailihas 3. 1 Fascia thoracolumbalis Rindkere-nimme sidekirme - 4. 1 M. gluteus maximus Suur tuharalihas 5. 1 M. deltoideus Deltalihas 6. 1 M. serratus anterior Eesmine saaglihas 7. 1 M. pectoralis major; Suur rinnalihas; ; 8. M. pectoralis minor Väike rinnalihas 1 M. obliquus externus abdominis Välimine köhupõikilihas 9. 2 Vagina musculi recti abdominis Kõhusirglihase -tupp 0. 2 M
Lisaks liigespindade kujule on liikuvus piiratud veel nendes olevate liigesekihnu tugevuse tõttu, toimub vaid tühine rotatsioon ja mõningane liigespindade nihkumine teineteise suhtes. Nt randme-kämblaliiges. 2.Lihased, mis teostavad liigestes erinevaid liigutusi: Õlaliigeses toimuvad liigutused on fleksioon 180 o, ektensioon 60, internaal-rotatsioon 70, eksternaal-rotatsioon 90 ning abduktsioon 180 ja adduktsioon 75. Fleksooni teostavad m. anterior deltoid ja coracobrachialis. Ekstensiooni võimaldavad m. latissimus dorsi, teres major ja posterior deltoid. Inernaal-rotatsiooni teeb m. subscapularis, teres major. Eksternaal-rotatsiooni teostab m. infraspinatus ja teres minor. Abduktsioon teeb m. middle deltoid ja supraspinatus. Adduktsiooni teostab m. infraspinatus, teres minor, pectoralis major ja subscapularis. Küünarliigeses toimuvad fleksioon 150, ektensioon 0-5 ning supinatsioon 80 ja pronatsioon 80. Fleksiooni teevad m
HÜPPAJA PÕLV JA JOOKSJA PÕLV Karite-M. Mander 1.kursus HÜPPAJA PÕLV Karite-Mirell Mander 1.kursus SÜMPTOMI D • Ebamugavustunne • Turse • Valu põlvekedra all • Suurenenud valu kükitamisel • Valu põlveliigese painutamisel • Valu järkjärguline suurenemine PÕHJUSED • Regulaarne ülekoormus • Eelnevad mikrotraumad • Ülepingutatud reie painutajalihased • Nõrgad reie eesmised lihased RAVI •Külma teraapia •Teipimine •Rihm •Ravimid •Elektroravi •Massaaš •Süstid •Treenimine •Operatsioon JOOKSJA PÕLV KENDROMALAATSIA SÜMPTOMI D • valu põlvekedra (patella) ülemise osa piirkonnas • Valu jooksmisel • Valu vastu takistust • Valu kükitamisel • Vigastuse süvenedes valu kogu aeg • Kulunud treeningjalatsid PÕHJUSED • Nõrgad reielihased • Nõrgad põlve ligamendid • Jooksukilomeetrite arvu järsk suurendamine • Suur koormus • X- või O-jalad • Jooksmisel pöia vale asend • Lii...
Kõht- abdomen Põlv- genu Kõrv – auris Suurvarvas - hallux Kaenal – axilla Kube - inguen Õlavars – brachium Käsi- manus Küünarvars – antebrachium Kuklatagune- nucha Põsk – bucca Kukal-ociput Kand – calx Häbe- vulva Juuksed – capilli Juus – capillus Ülemine-superior Pea – caput Alumine-inferior Ranne – carpus Eesmine-anterior Peopesa-palma Pihkmine-palmaris Tagumine-posterior Saba – cauda Kõhtmine-ventralis Kael – cervix, collum Selgmine-dorsalis Tuhar – clunis Keskmine-medialis Tuharad, istmik- nates Külgmine-lateralis Säär – crus ...
musculus iliocostalis - NIUDEROIDELIHAS musculus levator scapulae ÕLATÕSTELIHAS ? musculus splenius RIHMLIHAS? musculus serratus posterior superior SAAGLIHAS, selgmine, ülemine musculus semispinalis musculus serratus posterior inferior musculus semispinalis capitis musculus infraspinatus musculus teres major et minor Rinna lihased (mm. pecti) musculus pectorialis major et minor SUUR JA VÄIKE RINNALIHAS diaphragma DIAFRAGMA e vahelihas musculus serratus anterior centrum tendineum mm. intercostales externi VÄLIMISED ROIETEVAHELISED LIHASED foramen venae cavae ÕÕNESVEENI MULK mm. intercostales interni - SISEMISED ROIETEVAHELISED LIHASED hiatus aorticus et oesophageus AORDILAGI ja SÖÖGITORULAGI Kõhu lihased (mm. abdomeni) musculus rectus abdominis - KÕHU SIRGLIHAS linea alba VALGE JOON umbilicus lig. inguinale - KUBEMEVÖÖT intersectio tendinea canalis inguinale - KUBEMEKANAL vagina m. recti m. pyramidalis - PÜRAMIIDLIHAS m
Filum terminale LÕPPNIIT ajukestad on selle ümber. Canalis centralis TSENTRAAL KANAL Fissura mediana ventralis - Sulcus medianus dorsalis - Sulcus dorsolateralis - Radix ventralis KÕHTMISED JUURED Ganglion spinale SPINAALGANGLON Substantia grisea HALLOLLUS närvirakkude tuumad liblika kujuline Cornu dorsalis - SELGMINE SARV Cornu lateralis -KÜLGMINE SARV Columna lateralis -KÜLGMINE SAMMAS Cornu ventralis KÕHTMINE SARV Columna anterior EESMINE SAMMAS Columna posterior - TAGUMINE SAMMAS Substantia alba VALGEOLLUS seal kulgevad närvirakkude jätked Funiculus dorsalis TAGUMINE/SELGMINE VÄÄT Fasciculus gracilis (Fasciculus Golli) -SIREKIMP EHK GOLLIKIMP Fasciculus cuneatus (Fasciculus Burdachi) BURDAKHI KIMP Funiculus lateralis KÜLGMINE VÄÄT Tractus spinocerebellaris ventralis et dorsalis KÕHTMINE JA SELGMINE SPINOSEREBELAADIS (kontrolli õigekirja) KULGLA
välist vormi. Kontsluu, kand- ja lodiluu vahel moodustuva liigese eest taha kulgeva telje ümber toimub jala sisemise serva laskumine kuni 10° ja tõstmine 25-30°. Jala painutamine ja sirutamine on kokku võimalik 70-90°, lähendamine ja eemaldamine 60-90° ulatuses. Hüppeliigese ehitus: Fibula = sääreluu Fibularis longus muscle = pikk säärelihas Calcaneus = kannaluu Calcaneal tendon = Achilleuse e. kannakõõlus Tendon of tibialis anterior muscle = eesmise säärelihase kõõlus Extensor hallucis longus muscle = pikk sirutajalihas (suurele varbale) Extensor digitorum longus muscle = pikk sirutajalihas (teistele varvastele) Anterior talofibular ligament = eesmine kontsluu side Metatarsal bones = pöiavõlvi luud Hüppeliigeste nikastus Hüppeliigese nikastus on küllaltki sageli esinev trauma. Enamesinevaks (90%-l
aksiaalskelett II. Liikumisskelett III. Kolju (Cranium) IV. Kere lihased V. Jäsemete lihased VI. Pea ja kaela lihased VII. Närvisüsteem (medulla spinalis) VIII. Närvisüsteem (encephalon) IX. Närvisüsteem X. Vastamised XI. Meeli Roosalu Inimese anatoomia XII. Atlas of Human Anatomy Levinumad märksõnad osteoloogias ladina keeles: angulus nurk arcus - kaar Anterior (eesmine) - posterior basis - alus (tagumine) canalis -kanal caput - pea Medialis (keskteljele lähemall) cavitas - õõs lateralis (külgmisem collum - kael internus externus sisemine/ columna - sammas condylus - põnt (luumügar, mille pind on sile) välimine
haistmisniitideks e närvideks (läbi lamina cribrosa) bulbus olfactorius glomeruli olfactorii (koos mitaalrakkudega, mille neuriidid tractus olfactoriuses) Olfactory pathway I neuron (cell body) (10-20 million bipolar neurons) are located in the nasal cavity - regio olfactoria II neuron - bulbus olfactorius, axons of bulbus form tractus olfactorius III neuron - trigonum olfactorium, septum pellucidum, area subcallosa, substantia perforata anterior 3. neuroni aksonid moodustavad: a) stria olfactoria medialis: kulgeb ümber corpus callosumi, lõpeb gyrus dentatuses b) stria olfactoria intermedia: läbib fornixi, lõpeb hippocampuses. c) Stria olfactoria lateralis: läbib limen insula, lõpeb uncus geri parahippocampalises 1.2 N. opticus (II) nägemisnärv, somaatiline ns Nägemisnärv, funkts ESA. Valgus liigub läbi kõigi reetinakihtide pigmendikihile. Sealt impulss tagasi alt üles.
lõpeb kandluul Märgi joonisel uneartermine kolmnurk ja nimeta ja näita noolega missugused lihased seda ümbritsevad Kilpkõhrekeeleluulihas - m. thyreohyoideus Kakskõhtlihas - m. digastricus m. Sternocleidomastoideus m. omohyoideus õla-keeleluulihas Nimeta piirkond: Kaenlaauk. Nimeta lihased (ladina keeles): M serratus anterior, m triceps brahii, m.biceps brahii, m. serratus anterior , M.extensor carpi õõnesveenimulk diafragma aordimulk Nimeta lihased: Sisemine lahkliha ristilihas, Välimine lahkliha ristilihas ?????? 1. Tõstab alalõuga – m. masseter, mälur m. temporalis, oimulihas 2. Piirab uneartermist kolmnurka eest – m
clavicularis- -kaela ja pea clavicula kontralat. mediaalselt rotatsioon +pea ekstensioon *tõstab rinnakut ja rangluud M.scalenus anterior kaelalülid 1.roie -kaela fleksioon -lülidevahe- rami ventrales -kaela liigesed nervorm lat.fleksioon +sterno- cervicalium -kaela kontr. kostaalne ja kosto- later.fleksioon spinaalne liiges
Dots H. Tapfer, anatoomia 2014 Juhteteed Ülenevate e tunde (somatosensoorsed) ja alanevate e motoorsete (somatomotoorsed) juhteteede funktsionaalanatoomia Juhteteed koosnevad: perifeersest osast: spinaal‐ või kraniaalnärvist ja tsentraalsest osast: traktist. Tundeimpulss refleksikaare põhimõttel juhitakse spinaal‐ või kraniaalnärvi kaudu ajju, sealt edasi ülenevate tundetraktide kaudu vastavasse refleksi tsentrisse suuraju koorde (gyrus postcentralis), kus toimub ümberlülitus motoorsele neuronile ‒ (gyrus precentralis), sealt algavad alanevad, motoorsed traktid, mille kaudu suunatakse närviimpulss tagasi perifeersete närvide koosseisu. Refleksi tsenter võib asuda ka subkortikaalsetes või segmentaarsetes tuumades. ÜLENEVAD KORTIKAALSED TUNDETEED Üldtundlikkuse teed, seotud spinaalnärvidega ...
Aju ! 1. III vatsake ! a) millise aju osa õõs, nimetus ladina k. – vaheaju õõs, diencephalon b) mis moodustab lae, külgseinad – külgsein: talamuse ja hüpotalamuse mediaalne pind (teineteisest eraldab sulcus hypothalamicus), lagi: tela choroidea ventriculi tetrii (pia mater, lamina choroidea epithelialis) c) millised on vatsakese sopised – recessus opticus, recessus infundibuli d) ühendus külgvatsakestega - foramen interventriculare, IV vats. – aquadectus mesencephali ! 2. Vaheaju ehk diencephalon a) Kuidas nimetatakse vaheaju siseõõnt – ventriculus tertius b) Missugust vaheaju osa nimetatakse kõrgeimaks koorealuseks tundekeskuseks – thalamus dorsalis c) Missugust osa nimetatakse vaheaju motorseks keskuseks – thalamus ventralis d) Nimetage hüpotalamuse osad – chiastma opticum, tuber cinereum, hypophysis, corpus mamillare ! 3. Millise aju osa juurde kuuluvad a) Corpus amydaloideum – t...
keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT otsmik FRONS kiir VERTEX ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS
LADINA-EESTI TERMINID keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT käe pihk PALMA MANUS otsmik FRONS kiir VERTEX
Ossa sceleti axialis Selgroolüli (vertebra) - corpus vertebrae -lülikeha arcus vertebrae - lülikaar foramen vertebrae - lülimulk incisura vertebralis inf. et sup. - lülisälk ( alumine, ülemine) foramen intervertebrale - lülivahemik processus spinosus - ogajätke processus transversu - ristjätke processus articularis - liigesejätke Kaelalülid (C) 7 X (vertebrae cervicales mitm., vertebra cervicalis ains.) atlas I kaelalüli arcus anterior et posterior KAAR EESMINE JA TAGUMINE tuberculum ant. et post. - KANDELÜLI EESMINE JA TAGUMINE fovea articularis super. et inf. LIIGESELOHK ALUMINE, ÜLEMINE fovea dentis - HAMBALOHK foramen processus transversi RISTMINE LIIGESELOHK axis TELGLÜLI dens - HAMMAS apex dentis - HAMBATIPP proc. articularis super. et inf. ÜLEMINE JA ALUMINE LIIGESEJÄTKE facies articularis dentis ant. et post. HAMBA LIIGESEKÕHR (ALUMINE, ÜLEMINE) vertebra prominens - KAELALÜLI ETTEPAINE
VIII N vestibulo- nurgas bipolaarsete neuronite kehad on teos, ganglion cochleare's, perifeersed jätked lõpevad cochlearis kuulmis- e spiraalelundi, organum spirale neuroepiteelis, tsentraalsed jätked- n Aferentne närv, tüüpiline cochlearis'e tuumades nucleus cochlearis posterior et anterior peaajunärv; algab N vestibularis sisekõrvast neuronite kehad ion meatus acusticus internuse põhjas ganglion vestibulare's; neuronite perifeersed jätked lõpevad tasakaaluelundi neuroepiteelis- crista ampullaris'es ja macula's,
Rangluualune lihas Eesmine saaglihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. rangluu I roie Tõmbab m.serratus 9 ülemist Abaluu Pöörab subclavicus rangluud alla anterior roiet mediaalne abaluu serv ning alumist nurka ülemine ja ette, alumine nurk võimaldab
o Tractus iliotibialis Reie tagumise rühma lihased kinnitus + algus + funktsioon Reie adductorlihased o Eraldi M grazilis algus + kinnitus + funktsioon M sartorius algus + kinnitus + funktsioon M quadtriceps femoris algus + kinnitus + funktsioon (laibal ka) (jalgpalluri lihas ) M triceps surae osad + alguskohad + kinnitus + funktsioon M tendocalcanea algus + kinnitus + funktsioon Sääre ülajäänud rühmad ---> eespool M tibialis anterior algus + kinnitus + funktsioon (laibal ka) M. Iliopsoas 2 osa, algus + kinnitus + funktsioon, antagonist gluteus maximusele M piriformis algus + kinnitus + funktsioon M rotator triceps algus + kinnitus + funktsioon Jalalaba ei tule Diafragma ---> hingamine, surve siseelunditele, kinnitus Lisaks soovitas Tomusk vaadata eelmiste eksamite küsimusi, kuna anatoomid ei viitsivat uusi küsimusi koostada, vaid kombineerivad vanu.
Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees ja neuroni hüpotees (mida kumbki tähendab). · Aju hüpotees idee, et käitumise allikaks on aju. · Neuroni hüpotees idee, et aju struktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuron. Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Aju hierarhiline ülesehitus: Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid. Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perifeerne NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel 2.1 Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN: juhib impulsid retseptoritelt KNS-i 2.2. Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse 2.2.1 Somaatiline e tahtlik (signaalid KNS-st lihastesse 2.2.2. Autonoomne NS; ST...
Kõige ulatuslikum: Sirutus- kaela- ja nimmeosas. Lateraalfleksioon- kaelaosas, Painutus - kaelaosas, ülemises väheneb kaudaalsuunas rinnaosas. Rotatsioon- kaelaosas, väheneb kaudaalsuunas Sideliidused (sündesmoosid) Eesmine ja tagumine pikiside (lülikehade vahel) posterior ja anterior longitudinal ligament Kollasidemed (lülikaarte vahel, piiravad tagantpoolt lülivahemulke)- ligamentum flavum Ogajätketevahelised sidemed interspinous ligament Ogadeüline side (ogajätketel) supraspinous ligament 3 Ristijätketevahelised sidemed intertransverse ligament
- AC liiges asetseb humeruse pea kohal, see luuline takistus piirab pea kohal toimuvaid liigutusi - Tihe liigeskapsel + AC ligamendid liigesest üleval ja all - AC ligamendid toestavad kergemal koormusel ja vähese liikuvus ekorral - Coracococlavikulaarside see võimaldab rotatsiooni ja piirab liigset liikuvust ja nihkumist, olulisim ülasuunas humeruse nihkumise takistaja. Skapulotorakaalliiges - Füsioloogiline liiges: serratus anterior ja subscapularisel, liigutusel libisevad teineteisest üle - 17 lihast algab/kinnitub abaluule - Võimaldab liigutusi: 1) ST liigeses humeruse rotatsiooni rindkere suhtes suurendada (suurendades GH liigesest võimalikku 120° liikuvust GH liigese 2° elevatsiooni kohta toimub skapulotorakaal liigesest elevatsioon 1° - Võimaldab liigutusi: 2) abaluule toetuvad tugevad lihased, tekitades jõukangi
jäseme lennufaasis valmistades ette algkontakti taset z Adekvaatne 2 aastaselt VASTUS MEDIALIS z Ekstentriline kontraktsioon toefaasi alguses ja valmistab ette jäset täistallatoetuseks lennu lõppfaasis z Adekvaatne 4 aastaselt GASTROGNEMIUS SOLEUS : z Ekstsentriline kontraktsioon toefaasi alguses z Pingestab dorsaalfleksoreid ja kontsentriline kontraktsioon esineb jala äratõukel lennueelse faasi lõpus z Adekvaatne 2 aastaselt TIBIALIS ANTERIOR : z algkontaktis ekstsentriline kontraktsioon ja kontsentriline lennufaasis z Adekvaatne 2 aastaselt KÕNNI HINDAMINE z Lateraalselt z Posterioorselt z Anterioorselt z Kõnnikomponendid eralid z Kehapiirkonnad eraldi z Jalatsiga ja ilma z Abivahendiga Lateraalne vaade z Retsiprookne käte töö z Õlavöötme ja rindkere rotatsioon z Vaagna rotatsioon z Puusaflektsioon ja ekstensioon z Hüppeliigese dorsaal – ja
................................................. 20 19. Selgmised luudevahelised lihased mm. Interossei dorsales ................................................. 20 Alajäseme pindmised lihased: ........................................................................................................ 21 1. Rätsepalihas m. Sartorius ....................................................................................................... 21 2. Eesmine sääreluulihas m. tibialis anterior ............................................................................. 22 3. Pikk varvaste sirutaja m. extensor digitorum longus ............................................................. 23 4. Sääremarjalihas m. Gastrocnemius ........................................................................................ 24 5. Kannakõõlus ehk Achilleuse kõõlus tendo calcaneus ........................................................... 25 6. Lest sääremarjalihas m
linea et crista intertrochanterica PÖÖRLATE VAHELINE HARI linea aspera - PÖÖRLATEVAHELINE JOON tuberositas glutea TUHARA KÖPRUS linea pectinea - KAREJOON facies poplitea SILEPIND ??????????? ÕRNAMINE condylus med. et lat - PÕNT epicondylus med et lat - fossa intercondylaris - VAHELINE PÕNT ???????????????????????? facies patellaris - patella - KEDERLUU tibia - SÄÄRELUU condylus med et lat - PÕNT eminentia intercondylaris - tuberositas tibiae - SÄÄRELUU KÖPRUS margo anterior - incisura fibularis - malleolus medalis - -KESK VASARIK LUU PEKSE linea musculi solei LESTIAS SOON Fibula - PINDLUU caput fibulae -PINDLUU PEA apex capitis fibulae TIPP ?? malleolus lateraalis KÜLG................................? ossa tarsi - KANNALUU talus - KONTSLUU os cuneiforme med, intermed et lat - TALDLUU calcaneus - KANDLUU os cuboideum - KUUPLUU os naviculare - LODILUU metatarsus - PÖIALUU os metatarsale (5) - PÖIA ABALUU ossa digitorum pedis - VARBALUUD
........................................................................................31 Lühike pihulihas.......................................................................................................32 Pikk pihulihas...........................................................................................................33 Sõrmede sirutaja.......................................................................................................34 Eesmine sääreluulihas EHK m tibialis anterior Alguskoht : sääreluu lateraalne põnt ja pind , luudevahekile Kinnituskoht : 1.talbluu , 1.pöialuu põhimiku taldmine pind Funktsioon : sirutab jalga ( dorsaalfleksioon ), tõstab selle mediaalset serva (supineerib) Pikk varvaste sirutaja EHK m extensor digitorum longus Alguskoht : sääreluu lateraalne põnt , pindluu pealt Kinnituskoht : 2.-5. varbalüli selgmine pind Funktsioon : sirutab varbaid ja kogu jalga Kaksik-sääremarjalihas EHK m gastrocnemius
cinguli’sse (A3) ning talamuse lateraal- ja mediaaltuumadesse - vistseraalsündmuste kontroll + lühimälu Nuclei mediales (BCD4) - integreerivad hüpotalamusest (B5) ja globus pallidus’est (B6) saabuvaid impulsse - ühenduvad otsmikusagaraga (B7) - reguleerivad ajukoore erutuvust Nuclei ventrolaterales (CDEF8) - ventraalosas ümberlülitustuumad - dorsaalosas integratsioonituumad - Ventraalosa tuumad: nucleus ventralis anterior (F9) nucleus ventralis intermedius (F10) nuclei ventrales posteriores (F11) - Dorsaalosa tuumad (2 ümberlülitustuuma): nucleus ventralis posterolateralis (CF12) nucleus ventralis posteromedialis (C13) projetseeruvad aju ülitundlikkuse tsentris – gyrus postcentralis’es (E14) Nuclei reticulares (C15) - õhuke kausitaoline kiht talamuse lateraalküljel - ühenduvad laialdase koorealaga Nuclei posteriores - Pulvinar (D16)
lobulus parietalis superior- ÜLEMINE KIIRUSAGARIK lobulus parietalis inferior- ALUMINED KIIRUSAGARIK gyrus supramarginalis- HOBUSERAUA KUJULINE KÄÄR gyrus angularis- NURKKÄÄR Lobus occipitalis: KUKLASAGAR cuneus- TALD sulcus cingularis- gyrus lingualis gyrus cinguli - VÖÖTKÄÄR Commissures: corpus callosum MÕHNKEHA tema osad: (splenium - MÕIK, truncus - TÜVI, genu - PÕLV, rostrum - NINA) lamina terminalis - commissura anterior - EESNIGE commissura fornicis (fornix SUURAJUVÕLV (crus, corpus, columna) septum pellucidum (lamina septi pellucidi) Nuclei basales: corpus striatum -JUTTKEHA (nucleus lentiformis- LÄÄTSTUUM (globus pallidus -KAHVAKERAD+putamen) (nucleus caudatus) claustrum nucleus amygdaloideum MANDELKEHA Valgainest kihnud tuumade vahel: capsula interna, SISEKIHNUD capsula externa, VÄLIKIHNUD
- Maolohukesed foveolae gastricae MAGU GASTER maonäärmete ühissuudmed - sooltoru laienenud osa mahutav 1.5...4 liitrit Maonõre peamiselt valke lõhustavad ensüümid (pepsiinid), - pars anterior + pars posterior bakteriotsiidset soolhapet, vereloome sisefaktorit, lima (kaitseb) - curvatura gastrica major + curvatura gastrica minor Lihaskest (3 kihti) - pars cardiaca - Fibrae obliquae incisura angularis + incisura cardiaca maole spetsiifiline sisekiht
1. tõstab alalõuga – m. masseter (mälurlihas), m. temporalis (oimulihas) 2. teostab õlalihase sisemist rotatsiooni – m. pectoralis major (suur rinnalihas), m. Latissimus dorsi (selja lailihas) 3. teostab aponeoroosi, 2-suunalise kokkutõmbumise korral langetab rindkeret – m. obliquus externus abdominis (lig. linguinale) 4. teostab painutust nii puusa kui ka põlvelihases – m. sartorius (rätsepalihas) 5. teostab dorsaal fleksiooni – m. tibialis anterior (sääreluulihas); plantaar-tald 2. Lihase energia saamise viisid Lihase energia allikas on ATP. ATP saadakse süsivesikute, valkude, ja lipiidide lõhustamisel. Kui hapniku on lihases piisavalt, toimub aeroobne hingamine, kus toimub glükoosi täielik lõhustamine ning tulemusena saadakse lõpp-produktid – CO 2 ja H2O. 1 glükoosi molekuli kohta 38 ATP. Kui hapnikku on vähe või üldse pole, siis toimub anaeroobne hingamine. Lihastesse tekkib piimhape,
1. tõstab alalõuga – m. masseter (mälurlihas), m. temporalis (oimulihas) 2. teostab õlalihase sisemist rotatsiooni – m. pectoralis major (suur rinnalihas), m. Latissimus dorsi (selja lailihas) 3. teostab aponeoroosi, 2-suunalise kokkutõmbumise korral langetab rindkeret – m. obliquus externus abdominis (lig. linguinale) 4. teostab painutust nii puusa kui ka põlvelihases – m. sartorius (rätsepalihas) 5. teostab dorsaal fleksiooni – m. tibialis anterior (sääreluulihas); plantaar-tald 2. Lihase energia saamise viisid Lihase energia allikas on ATP. ATP saadakse süsivesikute, valkude, ja lipiidide lõhustamisel. Kui hapniku on lihases piisavalt, toimub aeroobne hingamine, kus toimub glükoosi täielik lõhustamine ning tulemusena saadakse lõpp-produktid – CO 2 ja H2O. 1 glükoosi molekuli kohta 38 ATP. Kui hapnikku on vähe või üldse pole, siis toimub anaeroobne hingamine. Lihastesse tekkib piimhape,
AMINO ACID NEUROTRANSMITTERS – A group of fast acting neurotransmitters* which includes glutamate (excitatory) and GABA (gamma-amino butyric acid, inhibitory). AMNESIA – Loss of memory. AMYGDALA – A structure in the forebrain which is a component of the limbic* system. It is implicated in control of emotions. ANTAGONIST – A chemical which blocks receptors* and stops (inhibits) the effects of agonists*. ANTERIOR – Towards the front, e.g. anterior cingulate cortex – frontal part of the cingulate cortex (part of the brain). ANTEROGRADE AMNESIA – Inability to remember new information since the moment, which triggered amnesia (e.g. stroke, head trauma). ANTEROGRADE TRANSPORT – Transport of materials, e.g. neurotransmitter molecules, along the axon, away from the neurone body to axon terminals* where the material is needed. It uses neuronal cystoskeleton, i.e. the system of neurotubules and
väike rinnalihas III-V roie abaluu langetab õlavöödet m. pectoralis minor RIND eesmine saaglihas sämpudena I-IX roidelt abaluu mediaalne serv tõmbab abaluud ette, alumist nurka m. serratus anterior lateraalsele ja üles, võimaldades tõsta õlavart horisontaaltasapinnast kõrgemale sisemised roietevahelised roide ülemine serv kõrgemal asuva roide langetavad roideid lihased alumine sev
Süda. Suur vereringe funktsioon-algab aordiga südame vasakust vatsakesest ja kannab arteriaalselt verd kõikidesse elunditesse. Suur vereringe algab väikeses vatsakest ja lõpeb paremast kodast. SVR-VV-PK. Väike vereringe funktsioon-algab südame paremast vatsakesest kopsutüvega , mis kannab venoosne verd kopsudesse. VVR-PV-VK Kollateraal- suurima läbimõõduga on paeveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned. Kapillaar- kujutavad endast kõige peenemaid veresooni, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all. Anastomoos- veresooni, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata. Südame kestad- Endokard, Müokard, Epikard. Perikard- südame pauna Paremal kodas ja vatsakest vahel on –TRIKUSPIDAALKLAPP Vasak kodas ja vatsakest vahel on- BIKUSPIDAAKLAPP ehk MITRAALKLAPP Paremast süda voolab venoosne veri. Kopsuveenidest sisaldab arteriaalse veri Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe mi...
ANATOOMIA 33-34 LOENG 01. 12.11 Viljastamine Toimub munajuhas, munarakk haaratakse narmaste poolt, ampullaarosas (laienenud osas). Viljastatud munarakk liigub mööda juha emaka suunas ja jõuab emakasse u 4-5 päeval pärast viljastamist, selle aja sees teeb rakk läbi muutused lõigustumise munajuhas, vorm, mis jõuab emakasse nim blastotsüstiks. Munarakk ei imlanteeru (pesastu) kohe. Pesastumine toimub 6-7 päeva möödumist pärast viljastumist. Pärast pesastumist hakkab arenema loode. Blastotsüsti kestadest areneb platsenta (emakook) viimase kaudu toimub loote varustamine verega ja veres hapniku ja toitainetega. Endokriinse funktsioonine toodab platsenta hormoone. 1) Platsenta eelaste e trofoblast alustab kohe pärast pesastumist hormooni HCG(inimese koorioni gonadotropiin Human chorion gonadotropin) produtseerimist. HCG põhjal saab kõige esimesena rasedust diagnoosida. Tema taseme tõusu järgi saab 7-8 päeval ...
- kiil – trahhea valendikku – carina tracheae -> jaotab sissehingatavat õhuvoolu - parem bronh vasakust lühem (vastavalt 2-3 ja 4-5 cm), jämedam ja jätkab rohkem trahhea suunda - paremat bronhi ületab vena azygos - vasakul bronhil “ratsutab” aordikaar KOPSUD – PULMONES Jäljendid - südame - aordi - vena azygos’e - söögitoru Pinnad - apex + basis - facies costalis - facies medialis - facies diaphragmatica - margo anterior + posterior + inferior Pulmo dexter - diafragma kõrgema asendi tõttu lühem ja südame asümmeetrilise asendi tõttu laiem, paksem ja mahukam - mahtude vahekord vasaku kopsuga on 11:10 Kopsuvärat – hilum pulmonis - mediaalpinna keskosas - radix pulmonis – kopsujuur -> väratit läbivad selle elemendid: peabronh, pulmonaal- ja bronhiaalveresooned, lümfisooned ja närvid - Vasak kops: ees ülal: pulmonaalarter
NÄGEMISMEEL · Silmamuna ehitus · Pupill · Silmamuna liigutused · Silma kaitsvad struktuurid · Silma optiline süsteem · Fotokeemilised protsessid võrkkestas · Värvuste nägemine · Võrkkesta tsentraallohk · Lääts ja ripskeha · Nägemismeele tsentraalsed teed · Silma reflektsiooni anomaaliad ja uuringud · Nägemismeel on inimese tähtsaim meel · Inimese nägemismeeleelund on silm (oculus) · Nägemise abil saab inimene 90% kogu infost SILMAMUNA EHITUS I Silmamuna (bulbus oculi) asub silmakoopa (orbita) eesmises osas http://entsyklopeedia.ee/artikkel/silm1 SILMAMUNA EHITUS II Silmamuna kestad 1. Fibrooskest: sarvkest (cornea) ja kõvakest (sclera) 2. Võrkkest e reetina pigmentepiteel, horisontaalrakud, bipolaarsed ja ganglionirakud, sensorirakud (kepikesed ja kolvikesed) 3. Soonkest (choroidea) · vikerkest (iris) annab silmadele värvi · ripskehas on ripslihas · pärissoonkestas on...
bench press lowers a weight to the level of the chest, then pushes it back up until the arm is straight and the elbows are locked. The exercise focuses on the development of the upper body muscles. Form There is a specific form to the bench press which reduces the chance of injury and maximally challenges the muscles of the chest. A barbell bench press starting position is to be lying on a bench, with the shoulder blades pinched together to avoid recruiting the anterior deltoid during the lift. Feet are kept flat on the ground or end of the bench, with the buttocks always in contact with the bench. The weight is gripped with hands equidistant from the center of the bar, with the elbows bent to 90° and the elbows beneath the wrists. Movement starts by lifting the bar off the pins, and lowering it until it touches the chest. The weight is then pushed off the chest, terminating when the arms are straight, at which point the weight can be lowered again
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
