Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Anatoomia eksam. II osa (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Seedesüsteem – 2 küsimust 
!1.Suuõõs 
a. mis on pehme  suulae  aluseks? suulaeaponeuroos 
b. mis  luud  moodustavad kõvasuulae? palatum osseum (ülalõua  processus  palatinus, os 
palatinum lamina  horizontalis
c. millised  juhad   avanevad   plica sublingualise´l?  ductus  sublinguales  minores  
millised juhad avanevad caruncula sublingualise’l? ductus sublingualis  major , ductus 
submandibularis 
d. milline lihas tõmbab keelt taha üles? m. styloglossus 
taha alla? m. hyoglossus 
e. mis lihased tõstavad suulae - m. levator veli  palatini, m. tensor veli palatini 
!2. Pharynx, neel  
a) nimeta neeluõõne osad ja nende  ühendused  keskkõrva-, nina-, suu- ja kõriõõnega 
osad:  
1. pars  nasalis (epipharynx) - keskkõrva  ostium  pharyngeum tubae auditivae, ninaõõnega 
choanae kaudu 
2. pars  oralis (mesopharynx) - suuõõnega isthmus faucium kaudu 
3. pars laryngea (hypopharynx) - kõriõõnega aditus laryngis kaudu 
b) kas ringlihased paiknevad väljas- või seespool pikilihaseid? väljaspool 
c) nimetada pikilihaskihi lihased 
m. palatopharyngeus, m. salpingopharyngeus, m. stylopharyngeus 
d) millises  neelu  osas toimub toidu- ja õhuteede  ristumine ? pars oralis 
e) kui pikk on neel (keskmiselt, cm)? 12 cm 
c) kuhu kinnituvad ringlihased, nende funktsioon
 ringlihased – m. constrictor pharyngeus 
superior , medius  et  inferior , kinnituvad raphe pharyngeus’ ele  
funktsioon - ahendavad neelu, 
d) millised  mandlid  kuuluvad neelurõnga koosseisu? tonsilla palatina (2), lingualis (1), 
pharyngealis (1) et tubaria (2) 
!3.  Magu , gaster 
a) mis osad vastavad saccus digastorius'ele 
fundus  gastricus, corpus  gastricum, antrum pyloricum 
b) suubumiskoha ja üleminekukoha skeletotoopia 
suubumiskoht - lülisambast vasakul 11. rinnalüli  
üleminekukoht - lülisambast paremanl. u. 1 nimmelüli  
c) mao eespinna süntoopia 
ülemine osa  kontaktis  maksa ja diafragmaga, alumine osa jääb vabaks 
tagumise pinna - puudutab vasakut neeru ja neerupealist, põrna, kõhunääret ja ristikäärsoolt 
d) suhe peritoneumis suhtes 
magu paikneb intraperitoneaalselt  
!4. Maks 
a) mis läbivad maksaväratit (ristivagu)? a. hepatica  propria, v. portae hepatis ja ductus 
hepaticus communis 
b) mis asub maksasagariku keskel?
 v. centralis  
c) mis asub portaalsagariku keskel?
 portaaltriaad - a. ,v. et ductulus interlobularis 
d) kuidas paikneb maks  peritoneumi  suhtes? mesoperitoneaalselt 
e) mis täidab vasaku sagitaalvao eesosa – lig. teres  hepatis,  tagaosa  – lig. venosum 
d) mis täidab parema sagotaalvao eesosa -  vesica biliaris, tagaosa -  v. cava  inferior 
a) milline kest paikneb kõhukelme all - tunica  fibrosa 
b) milline jäljend on vistseraalpinnal paremal keskel, paremal taga
 - paremal keskel 
impressio duodenalis, paremal taga impressio renalis  ja suprarenalis 
vasakul - impressio gastrica 
c) kuidas paikneb peritoneumi suhtes - mesoperitoneaalselt 
!5. Duodenum  
a) millega lõpeb ülemine osa flexura duodeni superior 
b) millest on tingitud duodenumil tagaseina limaskestal pikikurd
 ühissapijuhast 
c) mis ümbritseb ampulli ja mida ta reguleerib 
sfinkterlihas, reguleerib sapi  ja 
kõhunäärmenõre pääsemist soolde 
d) skeletotoopia suuremalt osalt mediaaltasapinnal paremal 1…3. nimmmelüli kõrgusel, flexura 
duodenojejunalis on mediaantasapinnast vasakul 2. nimmelüli kõrgusel 
e) ülemise osa süntoopia puudutab maksa 
f) suhe peritoneumi suhtes 
retroperitoniaalselt 
6. Rectum , pärasool 
a) osad - nimetada
 pars pelvina ja  canalis  analis 
b) nimetada kõverdused sagitaaltasapinnas
 flexura sacralis et perinealis 
c) nimetada sphinkterid, mis moodustab ringlihaskiht ja mis lihaskoest nad on
 m. sphincter  
ani  internus  (silelihaskoest, tahtele allumatu) ja m. sphincter ani  externus  (vöötlihaskoest, tahtele 
alluv) 
d) kuidas on kaetud serooskelmega ülalt
 mesoperitoneaalselt 
allpool - ekstraperitoneaalselt 
!7Jämesool  
a) kuidas nim. peensoole suubumiskohta jämesoolde, kus see asub ostium iliocaecale, 
projitseerub naba  ja spina iliaca ant. sup. - i ühendava joone keskkohal 
b) nim. käärsoole ( colon ) osad
 käärsoole osad – colon ascendence, colon transversum, colon 
descendence et colon sigmoideum 
c) missugused  paelad  moodustuvad käärsoole pikilihastest
 käärsoole pikilihaskiht – taenia 
libera, taenia omentalis, taenia mesocolica 
d) mesocolon transversumi kinnitusjoon
 algab parema neeru kohalt, ületab duodenumi 
alaneva osa ja kõhunäärmepea ning läheb mööda kõhunäärmekeha eesmist serva vasakule 
neerule 
!8. Isthmus faucium, kurgukitsus 
a) mis piirab ülalt pehmesuulagi 
b) mis piirab külgedelt
  arcus  palatoglossus ja arcus palatopharyngeus, sinus  tonsillaris 
c) mis piirab alt
 keelejuur 
d) mis lihased tõstavad ja pingutavad pehmet suulage
 m. levator veli palatini ja m. tensor veli 
palatini 
!9. Kõhukelme 
a) mesogastrium ventrale  derivaadid  lig. falciformis hepatis ja  omentum   minus  (lig. 
hepatogastricum, lig. hepatoduodenale) 
b) recessus  subphrenicus  dexter - mille vahele jääb
 diafragma ja maksa vahel, lig. falciforme'st 
paremal 
c) mis piirab rasvikupauna tagant
 kõhunääre, vasaku neeru ülaosa , aort 
d) mis piirab eest
 magu, omentum minus, lig. gastrocolicum, ülalt – diagragma, maksa lobus 
caudatus, alt – mesocolon transversum 
e) nim. ülakorruse sopised – recessus subphrenicus dexter et sinister, recessus subhepatici 
f) rasvikumulgu piirid: ülalt: maksa lobus caudatus, eest: lig. hepatoduodenale, tagant: v. cava 
inferior, alt: duodenum´i ülaosa 
Hingamissüsteem – 1 küsimus 
!1.  Kõri
a) skeletotoopia: paikneb kaela  eesosas  5…7. kaelalüli kõrgusel 
b) nimeta kõriõõne ( cavitas  laryngis) osad: vestibulum laryngis, isthmus laryngeus, cavitas 
infraglottica 
c) kuidas nimetatakse  conus  elasticus’e paksenenud ülaserva?
 lig. vocale  
d) nimeta häälepilu (rima glottidis) osad
 pars intermembranacea ja pars intercartilaginea 
b) mis piirab aditus laryngis’t eest, tagant
 ees  epiglottis 'e ülaserv, taga plica interarytenoidea, 
küljelt  plica aryepiglottica 
d) m. cricoarythenoideuse  posterior ’i  funktsioon
 tõmbab lihasejätket taha mediaalselt, 
mistõttu häälejätke pöördub koos häälesidemega lateraalsuunas ja häälepilu laieneb  
4. Rinnakelme, pleura  
a. nim parietaalse pleura osad - 
pleura diaphragmatica, pleura costalis, pleura mediastinalis, 
cupula pleura 
b. mis moodustub vistseraalse pleura üleminekul parietaalseks pleuraks - cavitas pleuralis 
c. nim pleura sopised – 
recessus costodiaphragmatica, recessus costomediastinalis 
!2.  Kopsud  
a) nim. kopsu pinnad kopsude pinnad:  facies  costalis, medialis  et diaphragmatica 
b) mis sisenevad ja mis väljuvad kopsust kopsuvärati kaudu - 
peabronh, kopsuarter, ülemine 
ja alumine kopsuveen 
c) nim. bronhiaalpuu  elemendid
 bronchus principalis -> bronchi lobares -> bronchi 
segmentales -> bronchi subsegmentales -> bronchi lobulares -> bronchioli terminales 
tl) nim. parema kopsu  sagarad  ja mis neid üksteisest eraldavad
 ülasagar, kesksagar , alasagar, 
lisasagar 
a) mis  lõhe  eraldab  üla - ja alasagarat fissura obliqua 
b) kuidas nimetatakse parietaalse pleura osa, mis katab kopsutippu cupula pleura 
c) vasaku kopsu lingulaarosa segmendid  
segmentum laterale et mediale/ vasakul segmentum 
lingulare superius et lingulare inferius 
d) alveolaarpuu algus bronchiolus respiratorius 
e) mis moodustavad radix pulmonise 
peabronh, pulmonaal- ja bronhiaalveresooned, 
lümfisooned, -sõlmed ja närvid 
Kuseelundid – 1 küsimus 
4. Neer 
a) vasaku neeru eespinna süntoopia
 facies gastrica, pancreatica, lienalis, colomesocolica, 
jejunalis 
b) kust lähtuvad aa. interlobulares
 aa. arcuatae 
c) mis moodustab neerukehakest
 neerukehake koosneb glomerulus’est ja  capsula  glomeruli’st 
d) nimetada neeru  katted  (seestpoolt väljapoole)
 capsula fibrosa – capsula adiposa – fascia  
renalis – tunica  serosa  
e) mis täidab sinus renalist – neerukarikad, neeruvaagen , veresooned , rasvkude
f) kus moodustub primaarne uriin, palju seda tekib: Primaarne uriin moodustub 
neerukehakeses  vereplasma  ultrafiltratsiooni teel päsmakesekapsli õõnde. Primaarset uriini tekib 
ööpäevas 135 liitrit. 
!5. Mehe  urethra
a) mehe kusiti kitsused ostium urethrae internum, pars membranacea, ostium urethrae externum 
b) mehe kusiti kõverused
 curvatura infrapubica, curvatura prepubica 
c) mis avanevad colliculus seminalisel ja selle ümber
 colliculus seminalisel avanevad ductus 
ejaculatorius, selle ümber ductuli prostatici 
d) mis  sulgur  ümbritseb membraanosa ja kas on tahtele alluv või mitte
 tahtele alluv m. 
sphincter urethrae 
!5.  Ureter
a) osad pars pelvina ja pars abdominalis 
b) millega ristub
 pars abdominalis - a. et v. iliaca communis, pars abdominalis - a. et v. 
testicularis (mehel) ja a. et v. ovarica (naisel) ja neist allpool n.genitofemoralis´ega 
pars pelvina - a. et v. iliaca communis, meestel ductus deferens, naistel emakaarter 
c) asend kõhukelme suhtes
 retroperitoneaalselt 
d) pikkus
 umbes 30 cm 
Suguelindid – 1 küsimus 
5. Munasari 
a) millega on extremitas uterina ühenduses ja mille abil
 ühendub lig. ovarii proprium'i kaudu 
emaka ülanurgaga 
b) millisel  serval  asub hilum ovarii
  margo mesovaricus 
c) nimetada ovariaaltsükli  faasid
 follikulaar- ja luteaalfaas 
d) millega asetseb kollaskeha siis, kui munaraku viljastumist ei toimu
 armkoega 
e) missugune side ühendab munasarja emaka ülanurgaga 
lig. ovarii proprium 
f) nim. munasarja ülemine ots ladina keeles extremitas tubaria 
alumine ots - extremitas uterina 
!4.  Uterus
a) milline kõhukelme süvend piirab eest, milline tagant, kumb  on sügavam - tagant 
excavatio rectouterina (sügavam), eest - vesicouterina 
b) kaela osad - 
portio vaginalis , portio supravaginalis 
c) mis on parametrium sidekude, närvid ja veresooned, mis paiknevad emaka  servadel  
mesometrium'i lestmete vahel 
!5. Mehe suguelundid 
a) mis algab rete testisest ductulus efferens testis 
b) millises kusiti osas paikneb colliculus seminalis, mis sinna avanevad
 colliculi seminalis 
asub pars prostatica’s, sinna  avaneb ductus ejaculatorius 
c) nimetada mehe lisa- e. abisugunäärmed
 glandula bulbourethralis, prostata  ja vesicula 
seminalis 
d) nimetada seemneväädi katted
 seemneväädi katted – tunica vaginalis testis, fascia spermatica 
interna , m. cremaster, fascia spermatica externa 
Vasakule Paremale
Anatoomia eksam-II osa #1 Anatoomia eksam-II osa #2 Anatoomia eksam-II osa #3 Anatoomia eksam-II osa #4 Anatoomia eksam-II osa #5
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 81 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 1209348756m Õppematerjali autor
Eksami II osa küsimused ja vastused

Sarnased õppematerjalid

ANATOOMIA - Siseelundid I
18
docx

ANATOOMIA - Siseelundid I

SEEDEELUNDITE SÜSTEEM ­ SYSTEMA DIGESTORIUM - Sekundaarsed õõned moodustuvad pärast ülalõugade suulagijätke ja - seedeelundite kaudu saab organism eluks vajalikke toitaineid, ninavaheseina arenemist ja kokkukasvamist -> 9. ­ 12. mineraale, vitamiine, vett jms embrüonaalnädalal primaarse suulae taga keskjoonel - seedimine ­ toitainete lagundamine seedenõrede abil organismile - Primaarse suulae, suulagijätke ja ninavaheseina kokkupuutealale jääb kasutuskõlblikuks ehitusmaterjaliks ja "kütteks"; toimub sooltorus, foramen incisivum kuhu suubuvad seedenõresid produtseerivad seinasisesed ja - Tekkinud sekundaarne suulagi eraldab nina- ja suuõõnt seinavälised näärmed (suured süljenäärmed, kõhunääre, maks) - Primaarsest suuõõnest arenenud ­ suuõõs, ninaõõne tagaosa, SOOL

Anatoomia
ANATOOMIA - Siseelundid II
24
docx

ANATOOMIA - Siseelundid II

SYSTEMA UROGENITALE – KUSE-SUGUELUNDITESÜSTEEM Tagapind Kuseelundid: neer, kusejuha, kusepõis ja kusiti - ülal diafragma REN/NEPHROS – NEER - all - oakujuline paariline kuseloomeelund  musculus psoas major – mediaalselt lateraalsuunas - mõõtmed: 12x6x3 cm  musculus quadratus lumborum - mass: 200g  musculus transversus abdominis Pinnad, servad, otsad Holotoopia - facies anterior – kumer - epi- ja mesogastriumi tagaseinas - facies posterior – lame SISEEHITUS - margo lateralis – kumer

Anatoomia
Anatoomia-siseelundid
18
rtf

Anatoomia: siseelundid

Siseelundid – splanchna, viscera Tavaliselt loetakse siia: a)Seede- ja hingamiselundid, b)Kuse– ja suguelundid. Sageli ka: c) Ringeelundid (vere- ja lümfielundid), d) Sisesekretsioonielundid. Mõnikord koguni pea- ja seljaaju! Siseelundid jaotatakse: a)Parenhümatoossed elundid – töötav kude täidab enam-vähem kogu elundi Näiteks: maks, põrn, keel, munasarjad jne. b)Õõneselundid – torukujulised, tööorganiks on sein, sees on valendik, milles liigub töödeldav või transporditav sisaldis. Näiteks: neel, magu, sooled, kusejuha jne. Õõneselundi seina ehitus: Klassikalistel õõneselunditel on alati 3 kesta ja nende vahel vahekihid: 1.Limaskest ehk mukoosa (tunica mucosae) a) Limaskesta alune kiht ehk submukoosa (lamina submucosae) 2.Lihaskest (tunica muscularis) b) Väliskesta alune kiht ehk subseroosa (lamina subserosa – kui on serooskate!) 3.Väliskest (kas serooskelme –serosa või väliskate ehk adventiitsia - adventitia) Tavalise limaskesta ehk mukoosa ehitus:

Meditsiin
Inimese lihased-arstidele
17
rtf

Inimese lihased, arstidele

mitmeid lihaskiudude tüüpe. Lihtsaim võimalus on jaotada kõik vöötlihaskiud kahte äärmuslikku põhitüüpi: "punased" ja "valged" kiud. "Punastes" (oksüdatiivsetes) kiududes on palju müoglobiini ja vähem müofibrille, seega nad lülituvad tööle aeglaselt, kuid töötavad pikemat aega. "Valgetes " (anaeroobsetes) kiududes on vähem müoglobiini ja rohkem müofibrille, seega nad lülituvad tööle kiiresti, kuid ka väsivad rutem. Skeletilihaste funktsionaalne anatoomia. Igal skeletilihasel (ja suure lihase peal) eristatakse algust - origo (sealt algab proksimaalne kõõlus) ja kinnituskohta (või -kohti) -insertio (sinna kinnitub lõppkõõlus). Jäsemete lihastel on algus ja lõpp selgelt eristatavad (algus kehale lähemal, lõpp kaugemal), kehatüvel aga sageli kokkuleppelised. Tavaliselt on algus vähemliikuval kehaosal (siit nimetus "punctum fixum") ja lõpp rohkem liikuval osal ("punctum mobile"),

Anatoomia ja füsioloogia
Seedeelundid
26
doc

Seedeelundid

III. Sidekest või serooskest (tunica serosa). Sidekest esineb neelul, söögitorul, pärasoole lõpposal; serooskest on maol ja sooltel. Serooskest koosneb ühekihilisest lameepiteelist ja selle sidekoelisest toesest. Serooskest on kõhuõõne elunditele väliskatteks.Ta on niiske, õhuke, sile ja elastne kate, mis vähendab elundite omavahelist hõõrdumist. Seedekanali sidekoelises seinas kulgevad närvid, vere- ja lümfisooned. II. SEEDEELUNDKONNA ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA Seedeaparaadi vahendusel saab organism väliskeskkonnast vajalikke toitaineid, mineraalsooli, vitamiine, vett jne.. Toidu sattudes seedetrakti, vabanevad ensüümid, mis lõhustavad toidu aminohapeteks, monosahhariidideks, rasvhappeks ja glütserooliks. Seedimisprotsessi käigus imenduvad toitained soolehattude vahendusel verre ja lümfiringesse. Verre imenduvad aminohapped, vitamiinid, mineraalained, monosahhariidid. Rasva laguproduktid imenduvad lümfisüsteemi.

Bioloogia
Anatoomia-füsioloogia eksam
46
docx

Anatoomia-füsioloogia eksam

MÕISTED KOLLATERAAL - KÕRVALVERESOONED KAPILLAAR – KÕIGE PEENEM VERESOON SÜDAME MINUTIMAHT- VERE MAHT, MILLE PAREM VÕI VASAK VATSAKE PAISKAB VÄLJA ÜHE MINUTI JOOKSUL. (TAVALISELT um. 5 LIITRIT; TUGEVAL PINGUTUSEL kuni 25 LIITRIT ) TAHHÜKARDIA - SÜDAMETÖÖ KIIRENEMINE ÜLE 100 KORRA MINUTIS REFRAKTAALPERIOOD – AEG, MIL SÜDAMELIHAS POLE SUUTELINE VASTU VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVIRAKULT NÄR

Anatoomia
SEEDEELUNDITE SÜSTEEM
26
pdf

SEEDEELUNDITE SÜSTEEM

SEEDEELUNDITE SÜSTEEM ​SYSTEMA DIGESTORIUM Mis moodustavad seedelundkonna/seedeelundite süsteemi? ● seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid (u 7m kanal + suuerd seedenäärmed: maks, pankreas) 1. ühinenud õõneselundid: suuõõs - CAVUM ORIS toidu peenestamine neel - PHARYNX neelsmine, segamine, imemine söögitoru - OESOPHAGUS jtranspordib toidu suust makku magu - GASTER, VENTRICULUS toit seguneb maomahlaga, tekib küümus peensool - INTESTINUM TENUE resorptsioon (seedimine, imendumine) jämesool - INTESTINUM CRASSUM vesi, miner.soolad imenduvad 2. lisaelundid: keel - LINGUA hambad - DENTES seinavälised seedenäärmed 3. suured seedenäärmed, mis paikenvad seedekanalist väljaspo

Anatoomia ja füsioloogia
Õe põhiõppe I kursuse ANATOOMIA
32
docx

Õe põhiõppe I kursuse ANATOOMIA

Hüpertoonia Normaalsest kõrgem vererõhk 34. Vererõhk Rõhk mida veri avaldab arterite seinale Norm. täiskasvanul 120/80 mmHg 35. Pulsisagedus On arterite rütmiline laienemine, mis on tingitud südame tööst. Sõltub Veresoone täitumisest verega ja südame kokkutõmbe tugevusest 36. Pulsi palpeerimine Randmel a. radialis Kaelal a. carotis Kubeme piirkonnas a. femoralis ANATOOMIA: KUSE-SUGUELUNDITE SÜSTEEM 1. Eritusfuntksiooni täitvad elundid organismis * Neerud Eemaldavad organismist valkude laguprodukte, vett ja soolasid. Aitavad vere osmootse rõhu konstantsuse säilitamisele * Kopsud Eritavad vett ja süsihappegaasi * Jämesool Eritab laguprodukte, sapipigmente ja mitmeid mineraalsooli * Nahk Valkude laguproduktid ja mõned soolad 2. NeerREN, neerud RENES.

Õendus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun