KOLJU (Cranium) Neurocranium- os occipital- KUKLALUU os sphenoidale- KIILLUU os frontale- OTSMIKULUU os parietale (2X)- KIIRULUU os ethmoidale- SÕELLUU os temporale (2X)-OIMULUU os occipitale- KUKLALUU basis- ALUS pars lateralis- KÜLGOSA mõlemal pool squama occipitalis- KUKLALUU SOOMUS clivus- NÕLV üldiselt paikneb selle peal ajusild foramen magnum- KUKLAMULK condylus occipitalis- KUKLALUU PÕNDAD canalis hypoglossi- KEELEALUNE NÄRVIKANAL incisura jugularis- KÄGISÄLK processus jugularis- KÄGIJÄTKED protuberantia occipitalis ext. et int. SUUR MÜGARIK VÄLIMINE JA SISEMINE sulcus sinus sagitali- NOOLULKE VAGU sigmoidei et transversa SIGMAULKE VAGU crista occipitalis ext. et int. VÄLIMINE, SISEMINE KUKLAHARI linea nuchae superior et inf ÜLEMINE, ALUMINE TURJAJOON os sphenoidale -KIILLUU corpus KEHA ala minor et major- VÄIKE TIIB, SUUR TIIB proc. pterygoideus - TIIBJÄTK sella turcica TÜRGI SADUL ...
körpus (tuberositas pterygoidea). Sisepinnal asub alalõuamulk (foramen mandibulae), mis viib alalõuakanalisse (canalis mandibulae). Eespool paikneb nokkjätke (processus coronoideus) ning tagapool põntjätke (processus condylaris). Põntjätke ülemine pind on alalõuapea (caput mandibulae) ning allpool on alalõuakael (collum mandibulae). SUULAELUU (os palatinum) (peas) Rõhtleste- lamina horizontalis Püstleste- lamina perpendicularis Suur suulaemulk- foramen palatinum majus SARNALUU (vomer) (peas) Otsimikuluumine jätke- processus frontalis Ülalõualuumine jätke- processus maxillae Oimuluumine jätke- processus temporalis Silmakoobasmine pind- facies orbitalis HÄBEMELUU (os pubis) (peas) Häbemeluu osad on ülemine häbemeluuharu (ramus superior ossis pubis) ja alumine häbemeluuharu (ramus inferior ossis pubis). Häbemeluu ja niudeluu ühendumiskohta tähistab
pedunculus fissura orbitalis sensoorsel juurel on tundeganglion- ganglion branhiomotoorne tuum, kiud cerebellaris superior trigeminale (oimuluu impressio trigeminalis'es moodustavad radix motoria medius'e piiril N maxillaris: foramen kõvakelme lestmete vahel). Ganglioni nucl mesencephalicus n sensoorse ja rotundum pseudounipolaarsete rakkude tsentraalsed jätked trigemini (üsa), sügavtundlikkus motoorse juurena N mandibularis: lõpevad V närvi tundetuumade juures, perifeersed liikumisaparaadist
Ossa sceleti axialis Selgroolüli (vertebra) - corpus vertebrae -lülikeha arcus vertebrae - lülikaar foramen vertebrae - lülimulk incisura vertebralis inf. et sup. - lülisälk ( alumine, ülemine) foramen intervertebrale - lülivahemik processus spinosus - ogajätke processus transversu - ristjätke processus articularis - liigesejätke Kaelalülid (C) 7 X (vertebrae cervicales mitm., vertebra cervicalis ains.) atlas I kaelalüli arcus anterior et posterior KAAR EESMINE JA TAGUMINE tuberculum ant. et post. - KANDELÜLI EESMINE JA TAGUMINE fovea articularis super. et inf. LIIGESELOHK ALUMINE, ÜLEMINE fovea dentis - HAMBALOHK foramen processus transversi RISTMINE LIIGESELOHK
. , 12 . ( ). , ... . : : 1. 2. 3. 4. 5. 6. . : () . () ; ( ) , , , . : ( , , ) - ( ) - , , . 20. . . 1. dura mater; 2. : Arachnoidea Piomater , , . DURA MATER . foramen magnum, S2, , , . , . . . foramen magnum S2, . : - - . (31) ( ). ARACHNOIDEA . : foramen magnum S2, , . : : () . . , . ( !!!!!). (PIOMATER). . . .. =150, =20. foramen magnum, L2, , L2. ( 30), . , . . S2, L2, . , . L3-L4 (
Aju ! 1. III vatsake ! a) millise aju osa õõs, nimetus ladina k. – vaheaju õõs, diencephalon b) mis moodustab lae, külgseinad – külgsein: talamuse ja hüpotalamuse mediaalne pind (teineteisest eraldab sulcus hypothalamicus), lagi: tela choroidea ventriculi tetrii (pia mater, lamina choroidea epithelialis) c) millised on vatsakese sopised – recessus opticus, recessus infundibuli d) ühendus külgvatsakestega - foramen interventriculare, IV vats. – aquadectus mesencephali ! 2. Vaheaju ehk diencephalon a) Kuidas nimetatakse vaheaju siseõõnt – ventriculus tertius b) Missugust vaheaju osa nimetatakse kõrgeimaks koorealuseks tundekeskuseks – thalamus dorsalis c) Missugust osa nimetatakse vaheaju motorseks keskuseks – thalamus ventralis d) Nimetage hüpotalamuse osad – chiastma opticum, tuber cinereum, hypophysis, corpus mamillare ! 3. Millise aju osa juurde kuuluvad
Lihased – 2 küsimust ! Lihased a) lihaste abiaparaadid: fastsiad, sünoviaaltuped, sünoviaalpaunad, seesamluud ja seesamkõhrad, rasvkehad, plokid b) m. masseter algus ja kinnituskoht – a. - arcus zygomaticus, k - tuberositas masseterica mandibulae c) foramen trilaterum – ülalt – m. teres minor, alt - m. teres major, lateraalselt – m. triceps brachii caput longum d) M.quadriceps femoris. a. nimetada osad ja alguskohad – m. vastus intermedius (facies anterior femoris), m. vastus lateralis (linea aspera labium laterale), m. vastus medialis (linea aspera labium mediale), m. rectus femoris (spina iliaca anterior inferior) b.kinnituskoht – kinnitub tuberositas tibiae’le ! Lihased a. Suupõhja lihased – m. geniohyoideus, m. mylohyoideus, m
Kaelalülid (vertebrae cervicales), rinnalülid (vertebrae thoricicae), nimmelülid (vertebrae lumbales), ristluulülid(vertebrae sacrales)sabalülid(vertebrae caudales) 2. Nimeta selgroolülide arv loomaliigiti. (vt tabel) 3. Kandelüli(atlas) iseärasused. Puudub lülikeha, selle asemel dorsaalne ja ventraalne kaar, ogajätke ja ventraalse harja asemel kaudaalne ja kraniaalne köbruke, liigesjätkete asemel liigeslohud. Koeral ja hobusel läbib ristijätket foramen transversarium ning koeral on foramen alare asemel incisura alaris 4. Telglüli(axis) iseärasused. Hamba ja ogajätke kujud loomaliigiti erinevad vt tabel. Kraniaalse lüliotsa asemel on hammas e dens. 5. Kus asuvad telglüli kaudaalsed/kraniaalsed liigesjätked? Ogajätke kaudaalsel serval ning kraniaased hamba lähedal 6. Kolmanda kuni kuuenda kaelalüli iseärasused? Madal ogajätke, tugevad liigesjätked, kaheosalised ristijätked. 7
anterior - posterior (eesmine-tagumine medialis lateralis (keskmine -külgmine internus externus ( sisemine-välimine inferior superior (ALT-ÜLEVALT inter - vahel trans risti proximalis - distalis (lähemal-kaugemal angulus - nurk arcus - kaar basis - alus canalis -kanal caput - pea cavitas - õõs collum - kael columna - sammas condylus - põnt (liigese peale, sile osa) corpus - keha crista - hari facia - pind foramen mulk fovea - lohk incisura - sälk linea joon margo - serv processus - jätke spina - oga sulcus - vagu tuber (tuberculum) köber (köbruke) (krobeline luu pind)
manus, IV kääne, f – labakäsi, käelaba – sg nom, sg gen, pl nom, pl acc 9.musculus sphincter pupillae – pupilli sulgurlihas musculus, II, m – lihas – sg nom sphincter, eris, III kääne, m – sulgur – sg nom pupilla, I kääne, f – pupill – sg gen, sg dat, pl nom 2. Valida omadussõna õige vorm. Tõlkida. 1. nervus (ophthalmicus, a, um) - nervus ophtalmicus – silmanärv 2. musculus (orbicularis, e) musculus orbicularis - ringikujuline lihas/sõõrlihas 3. foramen (opticus, a, um) foramen opticus – nägemismulk 4. crista (sacralis, e) - crista sacralis - ristluuhari 5. tractus (opticus, a, um) - tractus optica - nägemiskulgla 6. os (temporalis, e) – os temporale – oimuluu 3. Tõlkida väljendid ja määrata hääldus. 1. os nasale – ninaluu [os nasaale] 2. fossa sacci lacrimalis – (auk ristluu-, pisara) – pisarakotiauk, pisarakotid, pisarakotiauguga [fossa saki lakrimalis] Fossa, I kääne, f – auk- sg nom, sg abl
Tagumine rühm. M. gluteus minimus: o. ala ossis ilii (linea glutea anterior`i ja inferior`i vahel); i. trochanter major; f. reie abduktsioon M. gluteus medius: o. ala ossis ilii (linea glutea anterior`i ja posterior`i vahel); i. trochanter major; f. reie abduktsioon (+ osad kiud aitavad teha siserotatsiooni ja anteversiooni, osad kiud välisrotatsiooni ja retroversiooni) M. piriformis: o. os sacrum`i facies anterior (pelvina); i. trochanter major (läbib foramen isciadicum majus`e!); f. reie välisrotatsioon ja abduktsioon M. rotator triceps - mitteametlik nimetus!, koosneb 3-st algul suhteliselt iseseisvast lihasest: M. gemellus superior: o. spina ischiadica; M. obturatorius internus: o. membrana obturatoria sisepind; M. gemellus inferior: o. tuber ischiadicum; i.(kõik koos!) fossa trochanterica; f. reie välisrotatsioon M. quadratus femoris: o. tuber ischiadicum; i. crista intertrochanterica; f
KERE LIHASED (mm. trunci) Selja lihased (mm. thoracica) musculus trapezius - TRAPETSLIHAS musculus erector spinae SELJA SIRGESTAJA musculus latissimus dorsi musculus longissimus PIKKIMLIHASED (kinnituvad selgroolülidele) musculus rhomboideus major et minor musculus iliocostalis - NIUDEROIDELIHAS musculus levator scapulae ÕLATÕSTELIHAS ? musculus splenius RIHMLIHAS? musculus serratus posterior superior SAAGLIHAS, selgmine, ülemine musculus semispinalis musculus serratus posterior inferior musculus semispinalis capitis musculus infraspinatus musculus teres major et minor Rinna lihased (mm. pecti) musculus pectorialis major et minor SUUR JA VÄIKE RINNALIHAS diaphragma DIAFRAGMA e vahelihas musculus serratus anterior centrum tendineum mm. intercostales externi VÄLIMISED ROIETEVAHELISED LIHASED foramen venae cavae ÕÕNESVEENI MULK mm. intercostales interni - SISEMISED ROIETEVAHELISED LIHASED hiatus aorti...
Inimese anatoomia praktikum I Sissejuhatus. Toeskelett ehk aksiaalskelett Toimub 10 praktikumi: I. Sissejuhatus. Toeskelett e. aksiaalskelett II. Liikumisskelett III. Kolju (Cranium) IV. Kere lihased V. Jäsemete lihased VI. Pea ja kaela lihased VII. Närvisüsteem (medulla spinalis) VIII. Närvisüsteem (encephalon) IX. Närvisüsteem X. Vastamised XI. Meeli Roosalu Inimese anatoomia XII. Atlas of Human Anatomy Levinumad märksõnad osteoloogias ladina keeles: angulus nurk arcus - kaar Anterior (eesmine) - posterior basis - alus (tagumine) canalis -kanal caput - pea Medialis (keskteljele lähemall) cavitas - õõs lateralis (külgmisem collum - kae...
käsnollus substantia spongiosa pöialuud ossa metatarsalia kõhred cartilagines varvaste lülid phalanges digitorum pedis luuüdi medulla ossium Niudeluu os ilium KERESKELETT Häbemeluu os pubis lülisammas columna vertebralis Istmikuluu os ischii rinnak sternum Toppemulk foramen obturatum roided costae Puusanapp acetabulum lüli verteba kandelüli atlas Ajukolju luud : cranium cerebrale telglüli axis kuklaluu os occipitale põhiluu e. kiilluu os sphenoidale Lülisammas: oimuluu os temporale paariline 1. kaelaosa parscervicalis otsmikuluu os frontale 2
käsnollus substantia spongiosa pöialuud ossa metatarsalia kõhred cartilagines varvaste lülid phalanges digitorum pedis luuüdi medulla ossium Niudeluu os ilium KER ES KELETT Häbemeluu os pubis lülisammas columna vertebralis Istmikuluu os ischii rinnak sternum Toppemulk foramen obturatum roided costae Puusanapp acetabulum lüli verteba kandelüli atlas Ajukolju luud : cranium cerebrale telglüli axis kuklaluu os occipitale põhiluu e. kiilluu os sphenoidale Lülisammas: oimuluu os temporale paariline 1. kaelaosa parscervicalis otsmikuluu os frontale 2
Atlas- anatoomia foramen- mulk Tuba- tõri, toru Axis- teine kaelalüli fossa- auk, süvend Bucca- põsk Caput- pea fovea- auk Gingiva- ige Cerebrum- suur aju hiatus- lahtine koht Lingula- keeleke Collum- kael humerus- õlavarre luu Papilla- näsa Columna- sammas incisura- sisselõige Protuberantia- mügar Corpus- keha mandibula- alalõug Pulpa- säsi Cranium- kolju maxilla- ülemine lõualuu Clavicula- rangluu Dorsum- selg membrum- jäse Fascia- sidekirme Encephalon- peaaju olecranon- küünarnukk Fibula- pindluu os, mitm. ossa- luu, luud periosteum- luuümbris Squama- soomus skeleton- skelett radius- kodarluu Nucha- kuklatagune substantia- aine scapula- abaluu Tonsilla- mandel...
VALIK LADINAKEELSEiD ANATOOMILISI TERMINEID ala tiib lamina leste angulus nurk ligamentum side apertura avaus linea joon apex tipp lobus sagar aponeurosis kilekõõlus lobulus sagarik arcus kaar arteria, arteriae (a.;aa.) arter,arterid margo serv articulatio liiges meatus käik atrium koda medulla säsi musculus, musculi (m.; mm.) lihas basis põhimik bulbus sibul nervus, nervi (n.; nn.) närv; närvid nucleus ...
3. Kiirelt suurenenud koljusisene rõhk 4. Hüperosmootilistes situatsioonides Monro-Kelli doktriin Koljusiselt paiknevad · aju parenhüüm · veri · liikvor = pole kokku surutavad teisi suurusi mõjutamata Teisene aju kahjustus · Rebenenud kapillaarid · Vähenenud perfusioon = O2+glükoosi defitsiit · Rakukahjustus · Raku ödeem · Suurenenud intrakraniaalne rõhk · Nekroos, apoptoos Ajusongad Falksi-alune song (subfalcial) Ajusong läbi tentoriumi (transtentorial) Ajusong foramen magnumisse · Oluline on osata ära tunda ajusongale või suurenenud intrakraniaalsele rõhule viitavaid kliinilisi tunnuseid, kuna otsene oht fataalseks lõppeks. Seljaaju trauma patofüsioloogia Primaarne kahjustus (trauma ajal) Põrutus, muljutus, rebestus Sekundaarne (24 72 h trauma järgselt) Isheemia, turse, vabad radikaalid Samad põhimõtted kõigil KNS kahjustustel Perifeerse närvi trauma patofüsioloogia Primaarne müeliintupe kahjustus Primaarne aksoni degeneratsioon
VALIK LADINAKEELSEID ANATOOMILISI TERMINEID ala tiib lamina leste angulus nurk ligamentum side apertura avaus linea joon apex tipp lobus sagar aponeurosis kilekõõlus lobulus sagarik arcus kaar atreria, atreriae (a.;aa.) arter,arterid margo serv articulatio liiges meatus käik atrium koda medulla säsi musculus, musculi (m.; mm.) lihas basis põhimik bulbus sibul nervus, nervi (n.; nn.) närv; närvid nucl...
PEA LUUD Loomaliik Luud Põhiosad Kiiruluu Os parietale - Kaljuosa ehk kaljumik (Pars petrosa), Trummiosa (Pars Oimuluu Os temporale tympanica), Soomusosa (Pars squamosa) Otsmikusoomus (Squama frontalis), Silmakoopaosa Otsmikuluu Os frontale (Pars orbitalis), Ninaosa (Pars nasalis) (Asub õhukese kitsa moodustisena põhikiilluu tiibjätke Tiibluu Os pterygoideum mediaalsel pinnal) Põhimikuosa (Pars basilaris), Külgosa (Pars lateralis), Kuklaluu (Os occipitale) Kuklasoomus (Squama occipitalis) (Aju...
Õlavööde Scapula- ABALUU-kolmnurkne margo sup., med., lat. ÜLEMINE, KESKMINE, KÜLGMINE SERV angulus sup., inf., lat. NURK ÜLEMINE, ALUMINE, KÜLGMINE Acromion - ÕLANUKK incisura scapulae ABALUU SÄLK processus coracoideus KAARNAJÄTKE inimesel abaluu osa collum scapulae ABALUU KAEL cavitas glenoidalis - LIIGESÕÕNIS spina scapulae - ABALUU HARI mida mitmekesisemad liigutused ,seda kõrgem fossa subscapularis ABALUU ALUNE AUK fossa supra et infraspinata HARJA ÜLINE JA ALUMINE AUK tuberculum infra et supraglenoidale LIIGESÕÕNE ALUNEKÖBRUKE JA ÜLEMINE KÖBRUKE clavicula - RANGLUU corpus - KEHA extremitas sternalis et acromialis RINNAKU POOLNE OTS , LAMEOTS(TEISELE POOLE) tuberculum conoideum - KOONUS KÖMBUKE humerus ÕLAVARRELUU caput humeri -ÕLAVARRELUUPEA collum anathomicum et chirurgicum ÕLAVARRELUU ANATOOMILINE, KIRURGILINE KAEL tuberositas deltoidea - DELTA KÖPRUS condylus humeri ÕLAVARRE PÕNT trochlea humeri ÕLAV...
12. mineraale, vitamiine, vett jms embrüonaalnädalal primaarse suulae taga keskjoonel - seedimine toitainete lagundamine seedenõrede abil organismile - Primaarse suulae, suulagijätke ja ninavaheseina kokkupuutealale jääb kasutuskõlblikuks ehitusmaterjaliks ja "kütteks"; toimub sooltorus, foramen incisivum kuhu suubuvad seedenõresid produtseerivad seinasisesed ja - Tekkinud sekundaarne suulagi eraldab nina- ja suuõõnt seinavälised näärmed (suured süljenäärmed, kõhunääre, maks) - Primaarsest suuõõnest arenenud suuõõs, ninaõõne tagaosa, SOOLTORU ARENGULINE JAOTUS JA TEKISED ülaneel
vatsakese apertuuride kaudu 3) millises aju osas asuvad: nucleus caudatus, pyramides nucleus caudatus - suuraju pyramides - piklikaju 4) külgvatsakeste osad (4) 1. cornu frontale 2. pars centralis 3. cornu occipitale 4. cornu temporale 5) keskaju jaotus (2) milliste kraniaalnärvide tuumad seal asuvad 1. tectum mesencephali 2. pedunculus cerebri III ja IV kraniaalnärvide tuumad 6) milliste õõntega, mille kaudu on III vatsake ühenduses I, II vatsakestega - foramen interventriculare kaudu IV vatsakesega - aquaeductus mesencephali 7) millises aju osas asuvad: nucleus ruber, nucleus dentatus nucleus ruber - keskaju, vaheaju nucleus dentatus - tagaaju, väikeaju 8) mis moodustavad spinaalsegmendi, palju neid on iga närvipaar koos vastava seljaaju hallaine osaga; inimesel on 31 paari spinaalsegmente: kaela- (8), rinna- (12), nimme- (5), ristluu- (5), õndranärv (1) 9) otsaju telencephalon’i jaotus (2) 1. poolkerad 2. kommissuurid
· KINNITUB o Trochanter major REIE SÜVAD VÄLISROTAATORID PUUSALIIGESES M. PIRIFORMIS · ALGAB o Os sacrum'i eesmine pind · KINNITUB o Trichanter major M, ROTATOR TRICEPS M. GEMELLUS SUPERIOR · ALGAB o Spina ischiadica · KINNITUB o Trochanter major M. GEMELLUS INFERIOR · ALGAB o Tuber ischiadicum · KINNITUB o Trochanter major M. OBTURATORIUS INTERNUS · ALGAB o Foramen obturatum'it ümbritsevate puusaluude sisemine pind o Membrana obturatoria · KINNITUB o Trochanter major M. QUADRATUS FEMORIS · ALGAB o Tuber ischiadicum · KINNTUB o Crista intertrochanterica M. OBTURATORIUS EXTERNUS · ALGAB o Foramen obturatum'it ümbritsevate puusaluude välimine pind o Membrana obturatoria · KINNITUB o Fossa trochanterica REIE LIHASED M. TENSOR FASCIAE LATAE · ALGAB
limaskesta ja moodustavad plexus dentalis superiori, millest algavad rr. dentales superiores ja rr. gingivales superiores (igemetele) c) Lõppharud: rr. labiales superiores, rr. palpebrales inferiores; innerveerivad ülahuule, alalau ja ninakülje nahka. 2. N. zygomaticus: (lat haru-nahk) siseneb fissura orbitalis inferiori kaudu silmakoopa lateraalsele seinale, kus anastomoseerub n. lacrimalisega. Seejärel tungib foramen zygomaticoorbitale kaudu sarnaluusse ja jaguneb seal r. zygomaticofacialiseks ja r. zygomaticotemporaliseks. Need läbivad samanimelised kanalid (canalis zygomaticofacialis et zygomaticotemporalis) ja innerveerivad nahka sarnakaare ja oimu piirkonnas. 3. Nn. pterygopalatini (mediaalsed harud-limaskest): moodustavad ganglion pterygopalatinumi tundejuure, mille kiud lähevad ganglioniharude koostisse: 8 a) N
Jäsemete luud 1. Milliseid osasid eristatakse jäsemete luudel? Vöödet ja vabaosa 2. Ees- ja tagajäseme vabaosa luude vastavus. Õlavarreluu reieluu; küünarvarreluud sääreluud; randme luud kanna luud; kämbla luud pöia luud; varvaste luud-varv.luud 3. Õlavöötme osad + kirjeldus cingulum membri thoracici, õlavöötme kaudu on eesjäse ühendatud kerega, koosnes algselt kolmest luust: aba-, rang- ja kaarnaluu. Koduloomadel on arenenud ainult abaluu. Reduktsiooni tõttu on eesjäseme skelett kerega seotud vaid lihaste abil. 4. Mis vormina on säilinud rangluu? Karnivooridel väikese rudimentaarse luukesena ja teistel loomadel kõõlustriibuna õlavarre-pea lihases. 5. Kaarnaluu esinemine. Esineb alamatel selgroogsetel, imetajatel on taandarenenud abaluul ronganokkjätkeks(processus coracoideus) 6. Abaluu iseärasused karnivooridel. Harjaalune ja ülene auk on enamvähem ühe suurused; abaluukõh...
M. piriformis os sacrum´i trochanter -reie välisrotatsioon puusaliiges eesmine pind major -siserotatsioon (kui reis on painutatud) M. rotator triceps -membrana -trochanter -reie välisrotatsioon puusaliiges plexus sacralis -m. obturatorius interossea, major internus foramen obturatum -m. gemellus sisemine pind superior -spina ischiadica -m. gemellus -tuber inferior ischiadicum M. obturatorius membrana fossa -reie välisrotatsioon puusaliiges obturatorius externus obturatoria, trochanteric foramen a obturatum välimine pind M
ischiadicum) 10 - Lig. sacroiliacum anterius ja posterius - Lig. sacrospinosum (sacrum, os coccyx- > spina ischiadica) Veel ühendusi: · Symphysis pubica: Moodustub ees keskjoonel os pubiste (facies symphysialiste) ühendumisel. Kiudkõhreliste plaatide vahel on lõhe, õõs on täidetud vedelikuga. · Sündesmoosid (lisaks eelpool nimetatud sidemetele): Membrana obturatoria, mis täidab foramen obturatumi. · Sünostoosid: Os iliumi, os ischii ja os pubise vaheline luuline liidus. Art. Lumbosacralis (lumbosakraalne liiges L1-S5 vahel) - Paariline lameliiges - Võimaldab lisaks lülisamba liikumisele vaagnasuhtes ka vaagnaliikumist kere suhtes - Liigest stabiliseerivad: lig. iliolumbale ja torakolumbaalfastsia Liigutused: vaagna tõstmine (elevatsioon) ja langetamine (depressioon) (sag
VERI Vere ülesanded: 1.Transport: toitained ja hapnik kudedesse, jäägid erituselundeisse, bioaktiivsed ained tekkekohast sihtpunktidesse, ravimid ründepunktidesse jne. 2.Homöostaasi e. sisekeskkonna stabiilsuse tagamine: vere abil reguleeritakse kudede pH-d, vedelikusisaldust, kehatemperatuuri jne. 3.Organismi kaitse: vereringe on kõige kiirem liikumistee keha kaitserakkudele ja antikehadele, vereloomeelundid on tihedalt seotud immuunsusega; veresoonte purunemisel tekkinud hüübed (“kärnad”) moodustavad esmase kaitse vigastatud kohale ja soodustavad paranemist jne. Vere koostis: Veri on üks sidekoe liik, mis koosneb eri tüüpi rakkudest (kokku ca 45%) ja vedelast rakuvaheainest – plasmast (ca 55%). 1. Vere vormelemendid e. vererakud: - arenevad kõik ühest tüvirakkude tüübist, - eristatakse 3 põhitüüpi: a. Punalibled e. erütrotsüüdid – ca 95 % kõigist vererakkudest (4,2 – 6,2 miljonit/cmm), ilma tuumata, kaksiknõgusa ketta kujulised, läbim...
- Pars conjugens ühendab nefronit kogumistorukestega - vena renalis Kogumistorukesed – tubuli colligentes - veenid saadavad artereid - ühinevad omavahel kuni lõpuks tekivad papillaarjuhad – ductus - venae arcuatae’d anastomoseeruvad teineteisega papillares Iseärasused - avanevad neerupapilli sõelväljal 10-30 foramen papillare’na Koores - iga papilli ümbritseb väike neerukarikas – calyx renalis minor - enamik verest läbib kaks korda kapillaaristiku - väikesed karikad ühinevad 2-3ks suureks karikaks – calyx renalis - arteriola afferens -> päsmake -> arteriola efferens -> peritubulaarne major kapillaaristik
Tagasein - epitalamus – comissura habenularum (A15) ja comissura posterior (A16) - viimasest allpool avaneb vatsakesse aquaeductus mesencephali - 2 sopist: recessus pinealis (A17) recessus suprapinealis (A18) Eessein - otsaju – columnae fornicis (A19), comissura anterior (A20) ja lamina terminalis (A21) - viimane kinnitub allpool chisma opticum’ile (A8) - võlvisammaste vahel on recessus triangularis - eesseina ja lae piiril paikneb külgmiselt foramen interventriculare (A23) - ühendab III vatsakest otsaju külgvatsakesega SUURAJU – TELENCEPHALON JAOTUS POOLKERAD 1. Pallium 2. Nuclei basales (corpus striatum) KOMISSUURID - poolkerade paaritud ühendusosad - siseõõs: külgvatsakesed – ventriculus lateralis sinister et dexter - III vatsakese kõige eesmine osa POOLKERAD – HEMISPHERIA - parem ja vasak koos meenutavad poolkera, muidu veerandkera - 3 serva ja pinda: margo superior (A1)
Õpik lk. 71 1. Mida nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks? Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. 2. Mida väidab Hardy - Weinbergi seadus? Inglise matemaatik Godfrey Harold Hardy ja saksa arst Eilhelm Einberg tõestasid 1908. a., et pärandumisseadused populatsiooni geneetilist struktuuri ei muuda. Teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Seadus kehtib aga järgmistel tingimustel: · Populatsioon on väga suur (s.t. selles on väga palju sigivaid isendeid); · kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud s.t. nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest; · mutagenees puudub populatsioonis ei teki märgatava sagedu...
Seega arteriaalne juha sulgub kolmandaks neljandaks elupäevaks. Kirjelda lühidalt ASD olemust, tunnuseid, ravipõhimõtteid. Normoloogia kohaselt pärast sündi ovaalmulk ehk fossa ovalis`e ees olev klapp sulgub (asub kodade vaheseinas ja looteeas laseb verd läbi). Sulguse põhjuseks on sünni järgselt vasemas kojas tõusev vererõhk. Selline rõhkude erinevus säilib inimesel kogu elu. Kuid 25% lastest võib jääda foramen ovale väikeses ulatuses persisteerima. Tunnused: ● Hingeldus, ● tahhükardia füüsilise pingutuseta, ● süstoolne kahin (ilmnevad juba varakult). ● Haiged peavad hästi vastu ilma füüsilise koormuseta, sest parem vatsake on võimeline kohanema vere suurenenud mahu väljutamisega. ● EKG muutused, ● RÖ-südame parema poole laienemine.
vastus lateralis et medialis) vastupidavus. Juhul kui põlveliiges on postoperatiivselt stabiilne, on mittesportiva patsiendi jala jõudlus taastuv 1-2 aastat igapäevase liikumise abil. Füsioteraapia alaseljavalude korral Alljärgnev seljapatoloogiate loetelu ei ole täielik, kuid enim esinevad seljapatoloogia põhjused on: • Lülisamba traumad • Osteoporoos • Spinaalstenoos- seljaajukanali või foramen inervertebralis´e ahenemine, millega liitub sageli närvijuure ja ka vastava veresoone kompressioon • Spondüloos (degeneratiivne lülihaigus; lüli(de)jäikus) • Spondülolistees (lüli libisemine ettepoole võrreldes allasetseva lüliga) • Spondülartriit (lüliliigesepõletik, ka lülisamba reuma) • Spondüliit (lülipõletik) • Skolioos • Infektsioon, põletikulised haigused • Luutuumorid • Fibromüalgia (skeletilihaste valusündroom)
ARENGUBIOLOOGIA 1.Spermatogenees 1. Milline on imetajate testise ehitus? Imetajate munand koosneb väänilistest seemnetorukestest ja seemnetorukeste vahelisest sidekoelisest vaheruumist (interstitium). 2. Väänilised seemnetorukesed (mis, mis teevad, mis neis sees on, ehitus) Seemnetorukesed on peenikesed, väändunud ja pikad – algavad ja lõpevad munandi keskseinandis paiknevas munandivõrgus, moodustades suletud ringid. Väänilised seemnetorukesed suubuvad munandivõrgus viimajuhakestesse (mis on ripsmetega varustatud), need ühinevad munandimanusese peaosas üheks munandimanuse juhaks. Väänilised seemnetorukesed sisaldavad nii Sertoli rakke kui ka erinevas arenguastmes olevad seeemnerakke spermatogeenne epiteel e iduepiteel). Väljaspoolt ümbritsetud basaalmembraaniga, mida toodavad peritubulaarsed epiteelirakud (müeloidsed rakud, vajalikud spermatiidide vabanemiseks ...
TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reprodu...
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
