KOLJU (Cranium) Neurocranium- os occipital- KUKLALUU os sphenoidale- KIILLUU os frontale- OTSMIKULUU os parietale (2X)- KIIRULUU os ethmoidale- SÕELLUU os temporale (2X)-OIMULUU os occipitale- KUKLALUU basis- ALUS pars lateralis- KÜLGOSA mõlemal pool squama occipitalis- KUKLALUU SOOMUS clivus- NÕLV üldiselt paikneb selle peal ajusild foramen magnum- KUKLAMULK condylus occipitalis- KUKLALUU PÕNDAD canalis hypoglossi- KEELEALUNE NÄRVIKANAL incisura jugularis- KÄGISÄLK processus jugularis- KÄGIJÄTKED protuberantia occipitalis ext. et int. SUUR MÜGARIK VÄLIMINE JA SISEMINE sulcus sinus sagitali- NOOLULKE VAGU sigmoidei et transversa SIGMAULKE VAGU crista occipitalis ext. et int. VÄLIMINE, SISEMINE KUKLAHARI linea nuchae superior et inf ÜLEMINE, ALUMINE TURJAJOON os sphenoidale -KIILLUU corpus KEHA
Kiilluu keha (corpus ossis sphendoidalis) külgedel asuvad suured tiivad (alae majores). Kiilluu ülemise pinna moodustab türgi sadul (sella turcica), mille keskel on hüpofüüsiauk (fossa hypophysialis). Hüpofüüsiauku piirab tagant sadulaselg (dorsum sellae). Väikeseid tiibu (alae minores) läbib nägemisnärvikanal (canalis opticus). Suuri ja väikseid tiibu eraldab ülemine silmakoopalõhe (fissura orbitalis superior). Suure tiiva ajumisel pinnal avaneb 3 mulku: Ümarmulk (foramen rotundum), ovaalmulk (foramen ovale), ogamulk (foramen spinosum). Näokojust ülalpool on silmakoobasminepind (facies orbitalis). Tiibjätkeid (processus pterygoidei) läbib tiibjätkekanal (canalis pterygoideus). Põhiluu-urge (kiilluu sees) OIMULUU (os temporale) (peas) Soomusosa (pars squamosa). Sarnaluumine jätke (processus zygomaticus) Sarnaluumise jätke all asub alalõuaauk (fossa mandibularis), mille kohal asub liigesköbruke (tuberculum articulare)
pedunculus fissura orbitalis sensoorsel juurel on tundeganglion- ganglion branhiomotoorne tuum, kiud cerebellaris superior trigeminale (oimuluu impressio trigeminalis'es moodustavad radix motoria medius'e piiril N maxillaris: foramen kõvakelme lestmete vahel). Ganglioni nucl mesencephalicus n sensoorse ja rotundum pseudounipolaarsete rakkude tsentraalsed jätked trigemini (üsa), sügavtundlikkus motoorse juurena N mandibularis: lõpevad V närvi tundetuumade juures, perifeersed liikumisaparaadist
Ossa sceleti axialis Selgroolüli (vertebra) - corpus vertebrae -lülikeha arcus vertebrae - lülikaar foramen vertebrae - lülimulk incisura vertebralis inf. et sup. - lülisälk ( alumine, ülemine) foramen intervertebrale - lülivahemik processus spinosus - ogajätke processus transversu - ristjätke processus articularis - liigesejätke Kaelalülid (C) 7 X (vertebrae cervicales mitm., vertebra cervicalis ains.) atlas I kaelalüli arcus anterior et posterior KAAR EESMINE JA TAGUMINE tuberculum ant. et post. - KANDELÜLI EESMINE JA TAGUMINE fovea articularis super. et inf. LIIGESELOHK ALUMINE, ÜLEMINE fovea dentis - HAMBALOHK foramen processus transversi RISTMINE LIIGESELOHK
. , 12 . ( ). , ... . : : 1. 2. 3. 4. 5. 6. . : () . () ; ( ) , , , . : ( , , ) - ( ) - , , . 20. . . 1. dura mater; 2. : Arachnoidea Piomater , , . DURA MATER . foramen magnum, S2, , , . , . . . foramen magnum S2, . : - - . (31) ( ). ARACHNOIDEA . : foramen magnum S2, , . : : () . . , . ( !!!!!). (PIOMATER). . . .. =150, =20. foramen magnum, L2, , L2. ( 30), . , . . S2, L2, . , . L3-L4 (
Aju ! 1. III vatsake ! a) millise aju osa õõs, nimetus ladina k. – vaheaju õõs, diencephalon b) mis moodustab lae, külgseinad – külgsein: talamuse ja hüpotalamuse mediaalne pind (teineteisest eraldab sulcus hypothalamicus), lagi: tela choroidea ventriculi tetrii (pia mater, lamina choroidea epithelialis) c) millised on vatsakese sopised – recessus opticus, recessus infundibuli d) ühendus külgvatsakestega - foramen interventriculare, IV vats. – aquadectus mesencephali ! 2. Vaheaju ehk diencephalon a) Kuidas nimetatakse vaheaju siseõõnt – ventriculus tertius b) Missugust vaheaju osa nimetatakse kõrgeimaks koorealuseks tundekeskuseks – thalamus dorsalis c) Missugust osa nimetatakse vaheaju motorseks keskuseks – thalamus ventralis d) Nimetage hüpotalamuse osad – chiastma opticum, tuber cinereum, hypophysis, corpus mamillare ! 3. Millise aju osa juurde kuuluvad
Lihased – 2 küsimust ! Lihased a) lihaste abiaparaadid: fastsiad, sünoviaaltuped, sünoviaalpaunad, seesamluud ja seesamkõhrad, rasvkehad, plokid b) m. masseter algus ja kinnituskoht – a. - arcus zygomaticus, k - tuberositas masseterica mandibulae c) foramen trilaterum – ülalt – m. teres minor, alt - m. teres major, lateraalselt – m. triceps brachii caput longum d) M.quadriceps femoris. a. nimetada osad ja alguskohad – m. vastus intermedius (facies anterior femoris), m. vastus lateralis (linea aspera labium laterale), m. vastus medialis (linea aspera labium mediale), m. rectus femoris (spina iliaca anterior inferior) b.kinnituskoht – kinnitub tuberositas tibiae’le ! Lihased a. Suupõhja lihased – m. geniohyoideus, m. mylohyoideus, m
Kaelalülid (vertebrae cervicales), rinnalülid (vertebrae thoricicae), nimmelülid (vertebrae lumbales), ristluulülid(vertebrae sacrales)sabalülid(vertebrae caudales) 2. Nimeta selgroolülide arv loomaliigiti. (vt tabel) 3. Kandelüli(atlas) iseärasused. Puudub lülikeha, selle asemel dorsaalne ja ventraalne kaar, ogajätke ja ventraalse harja asemel kaudaalne ja kraniaalne köbruke, liigesjätkete asemel liigeslohud. Koeral ja hobusel läbib ristijätket foramen transversarium ning koeral on foramen alare asemel incisura alaris 4. Telglüli(axis) iseärasused. Hamba ja ogajätke kujud loomaliigiti erinevad vt tabel. Kraniaalse lüliotsa asemel on hammas e dens. 5. Kus asuvad telglüli kaudaalsed/kraniaalsed liigesjätked? Ogajätke kaudaalsel serval ning kraniaased hamba lähedal 6. Kolmanda kuni kuuenda kaelalüli iseärasused? Madal ogajätke, tugevad liigesjätked, kaheosalised ristijätked. 7
anterior - posterior (eesmine-tagumine medialis lateralis (keskmine -külgmine internus externus ( sisemine-välimine inferior superior (ALT-ÜLEVALT inter - vahel trans risti proximalis - distalis (lähemal-kaugemal angulus - nurk arcus - kaar basis - alus canalis -kanal caput - pea cavitas - õõs collum - kael columna - sammas condylus - põnt (liigese peale, sile osa) corpus - keha crista - hari facia - pind foramen mulk fovea - lohk incisura - sälk linea joon margo - serv processus - jätke spina - oga sulcus - vagu tuber (tuberculum) köber (köbruke) (krobeline luu pind)
manus, IV kääne, f – labakäsi, käelaba – sg nom, sg gen, pl nom, pl acc 9.musculus sphincter pupillae – pupilli sulgurlihas musculus, II, m – lihas – sg nom sphincter, eris, III kääne, m – sulgur – sg nom pupilla, I kääne, f – pupill – sg gen, sg dat, pl nom 2. Valida omadussõna õige vorm. Tõlkida. 1. nervus (ophthalmicus, a, um) - nervus ophtalmicus – silmanärv 2. musculus (orbicularis, e) musculus orbicularis - ringikujuline lihas/sõõrlihas 3. foramen (opticus, a, um) foramen opticus – nägemismulk 4. crista (sacralis, e) - crista sacralis - ristluuhari 5. tractus (opticus, a, um) - tractus optica - nägemiskulgla 6. os (temporalis, e) – os temporale – oimuluu 3. Tõlkida väljendid ja määrata hääldus. 1. os nasale – ninaluu [os nasaale] 2. fossa sacci lacrimalis – (auk ristluu-, pisara) – pisarakotiauk, pisarakotid, pisarakotiauguga [fossa saki lakrimalis] Fossa, I kääne, f – auk- sg nom, sg abl
Tagumine rühm. M. gluteus minimus: o. ala ossis ilii (linea glutea anterior`i ja inferior`i vahel); i. trochanter major; f. reie abduktsioon M. gluteus medius: o. ala ossis ilii (linea glutea anterior`i ja posterior`i vahel); i. trochanter major; f. reie abduktsioon (+ osad kiud aitavad teha siserotatsiooni ja anteversiooni, osad kiud välisrotatsiooni ja retroversiooni) M. piriformis: o. os sacrum`i facies anterior (pelvina); i. trochanter major (läbib foramen isciadicum majus`e!); f. reie välisrotatsioon ja abduktsioon M. rotator triceps - mitteametlik nimetus!, koosneb 3-st algul suhteliselt iseseisvast lihasest: M. gemellus superior: o. spina ischiadica; M. obturatorius internus: o. membrana obturatoria sisepind; M. gemellus inferior: o. tuber ischiadicum; i.(kõik koos!) fossa trochanterica; f. reie välisrotatsioon M. quadratus femoris: o. tuber ischiadicum; i. crista intertrochanterica; f
musculus splenius RIHMLIHAS? musculus serratus posterior superior SAAGLIHAS, selgmine, ülemine musculus semispinalis musculus serratus posterior inferior musculus semispinalis capitis musculus infraspinatus musculus teres major et minor Rinna lihased (mm. pecti) musculus pectorialis major et minor SUUR JA VÄIKE RINNALIHAS diaphragma DIAFRAGMA e vahelihas musculus serratus anterior centrum tendineum mm. intercostales externi VÄLIMISED ROIETEVAHELISED LIHASED foramen venae cavae ÕÕNESVEENI MULK mm. intercostales interni - SISEMISED ROIETEVAHELISED LIHASED hiatus aorticus et oesophageus AORDILAGI ja SÖÖGITORULAGI Kõhu lihased (mm. abdomeni) musculus rectus abdominis - KÕHU SIRGLIHAS linea alba VALGE JOON umbilicus lig. inguinale - KUBEMEVÖÖT intersectio tendinea canalis inguinale - KUBEMEKANAL vagina m. recti m. pyramidalis - PÜRAMIIDLIHAS m. obliquus abdominis externus et internus - VÄLIMINE ja SISEMINE KÕHU PÕIKILIHAS
cavitas - õõs lateralis (külgmisem collum - kael internus externus sisemine/ columna - sammas condylus - põnt (luumügar, mille pind on sile) välimine corpus - keha inferior superior crista - hari facia - pind alumine/ülemine foramen mulk (lühikene kanal) inter vahel millegi vahel fovea - lohk incisura - sälk trans risti millegi suhtes risti linea joon (llinea) margo - serv proximalis - distalis (kehast processus - jätke lähemal ja kaugemal) spina - oga sulcus - vagu NB!!!!!
käsnollus substantia spongiosa pöialuud ossa metatarsalia kõhred cartilagines varvaste lülid phalanges digitorum pedis luuüdi medulla ossium Niudeluu os ilium KERESKELETT Häbemeluu os pubis lülisammas columna vertebralis Istmikuluu os ischii rinnak sternum Toppemulk foramen obturatum roided costae Puusanapp acetabulum lüli verteba kandelüli atlas Ajukolju luud : cranium cerebrale telglüli axis kuklaluu os occipitale põhiluu e. kiilluu os sphenoidale Lülisammas: oimuluu os temporale paariline 1. kaelaosa parscervicalis otsmikuluu os frontale 2
käsnollus substantia spongiosa pöialuud ossa metatarsalia kõhred cartilagines varvaste lülid phalanges digitorum pedis luuüdi medulla ossium Niudeluu os ilium KER ES KELETT Häbemeluu os pubis lülisammas columna vertebralis Istmikuluu os ischii rinnak sternum Toppemulk foramen obturatum roided costae Puusanapp acetabulum lüli verteba kandelüli atlas Ajukolju luud : cranium cerebrale telglüli axis kuklaluu os occipitale põhiluu e. kiilluu os sphenoidale Lülisammas: oimuluu os temporale paariline 1. kaelaosa parscervicalis otsmikuluu os frontale 2
Atlas- anatoomia foramen- mulk Tuba- tõri, toru Axis- teine kaelalüli fossa- auk, süvend Bucca- põsk Caput- pea fovea- auk Gingiva- ige Cerebrum- suur aju hiatus- lahtine koht Lingula- keeleke Collum- kael humerus- õlavarre luu Papilla- näsa Columna- sammas incisura- sisselõige Protuberantia- mügar Corpus- keha mandibula- alalõug Pulpa- säsi Cranium- kolju maxilla- ülemine lõualuu Clavicula- rangluu Dorsum- selg membrum- jäse Fascia- sidekirme Encephalon- peaaju olecranon- küünarnukk Fibula- pindluu os, mitm. ossa- luu, luud periosteum- luuümbris Squama- soomus skeleton- skelett radius- kodarluu Nucha- kuklatagune substantia- aine scapula- abaluu Tonsilla- mandel...
retinaculum hoideside ductus juha rima pilu eminentia kõrgend segmentum segment facies pind septa, septum vahesein fascia sidekirme spatium ruum foramen (for.) mulk spina oga fossa auk stratum kiht fovea lohk substantia ollus fissura lõhe sutura õmblus frenulum kida sulcus vagu fundus põhi taenia pael
3. Kiirelt suurenenud koljusisene rõhk 4. Hüperosmootilistes situatsioonides Monro-Kelli doktriin Koljusiselt paiknevad · aju parenhüüm · veri · liikvor = pole kokku surutavad teisi suurusi mõjutamata Teisene aju kahjustus · Rebenenud kapillaarid · Vähenenud perfusioon = O2+glükoosi defitsiit · Rakukahjustus · Raku ödeem · Suurenenud intrakraniaalne rõhk · Nekroos, apoptoos Ajusongad Falksi-alune song (subfalcial) Ajusong läbi tentoriumi (transtentorial) Ajusong foramen magnumisse · Oluline on osata ära tunda ajusongale või suurenenud intrakraniaalsele rõhule viitavaid kliinilisi tunnuseid, kuna otsene oht fataalseks lõppeks. Seljaaju trauma patofüsioloogia Primaarne kahjustus (trauma ajal) Põrutus, muljutus, rebestus Sekundaarne (24 72 h trauma järgselt) Isheemia, turse, vabad radikaalid Samad põhimõtted kõigil KNS kahjustustel Perifeerse närvi trauma patofüsioloogia Primaarne müeliintupe kahjustus Primaarne aksoni degeneratsioon
ductus juha retinaculum hoideside rima pilu eminentia kõrgend segmentum segment facies pind septa, septum vahesein fascia sidekirme spatium ruum foramen (for.) mulk spina oga fossa auk stratum kiht fovea lohk substantia ollus fissura lõhe sutura õmblus frenulum kida sulcus vagu fundus põhi funiculus väät taenia pael
1.Õlanukk (Acromion) puudub; Abaluu harjaülene auk harjaalusest august 2.Abaluuharja-köber (Tuber spinae tunduvalt väiksem scapulae) hästi arenenud; 3.Abaluuhari (Spinae scapulae) käändub kaudaalselt. Suur ja Väike köbruke on kahestunud Leidub plokiülene mulk (Foramen Kraniaalseks ja Kaudaalseks osaks (Pars: supratrochleare) cranialis et lateralis) 1.Sõralistel ja kabjalistel Radius tugevamini arenenud kui karnivooridel; 2.Mälets. Liitunud noorena sidekoega, vanemana luukoega. Kodar- ja küünarluu täies pikkuses välja 3.Ulna distaalne osa nõrk. 4. Ulna ja Radius-e arenenud, kuid sidekoeliste
os pisiforme - HERNESLUU os hamatum - KONKSLUU ossa metacarpi I-V KÄMBLALUU ossa digitorum manus - SÕRMELUUD pollex, - PÖIAL index, - NIMETISSÕRM digitus medius, - KESKMINE SÕRM digitus anularis, - SÕRMUSESÕRM digitus minimus - VÄIKESÕRM phalanx proximalis, - PÕHILÜLI media, - KESK distalis -LÕPP Vaagnavööde - Pelvis - VAAGNALUU ossa coxae - puusaluud os ilium - NIUDELUU acetabulum - PUUSA ??????(POOLKUU PIND vist) incisura acetabuli - facies lunata - foramen obturatum - facies auricularis - ????????? LIIGENDUB RISTLUUGA linea arcuata - KAARJOON ala ossis ilii - tuberositas iliaca - corpus ossis ilii - crista iliaca NIUDELUU HARI fossa iliaca - spina iliaca ant. inf. NIUDELUU OGA EESMINE ALUMINE spina iliaca ant. sup. - NIUDELUU OGA EESMINE ÜLEMINE spina iliaca post. sup. et post. Inf NIUDELUU OGA incisura ischiadica major SUUR ISTMIKU OGA ? os ischii -- ISTMIKULUU corpus et ramus ossis ischii - tuber ischiadicum -
12. mineraale, vitamiine, vett jms embrüonaalnädalal primaarse suulae taga keskjoonel - seedimine toitainete lagundamine seedenõrede abil organismile - Primaarse suulae, suulagijätke ja ninavaheseina kokkupuutealale jääb kasutuskõlblikuks ehitusmaterjaliks ja "kütteks"; toimub sooltorus, foramen incisivum kuhu suubuvad seedenõresid produtseerivad seinasisesed ja - Tekkinud sekundaarne suulagi eraldab nina- ja suuõõnt seinavälised näärmed (suured süljenäärmed, kõhunääre, maks) - Primaarsest suuõõnest arenenud suuõõs, ninaõõne tagaosa, SOOLTORU ARENGULINE JAOTUS JA TEKISED ülaneel
vatsakese apertuuride kaudu 3) millises aju osas asuvad: nucleus caudatus, pyramides nucleus caudatus - suuraju pyramides - piklikaju 4) külgvatsakeste osad (4) 1. cornu frontale 2. pars centralis 3. cornu occipitale 4. cornu temporale 5) keskaju jaotus (2) milliste kraniaalnärvide tuumad seal asuvad 1. tectum mesencephali 2. pedunculus cerebri III ja IV kraniaalnärvide tuumad 6) milliste õõntega, mille kaudu on III vatsake ühenduses I, II vatsakestega - foramen interventriculare kaudu IV vatsakesega - aquaeductus mesencephali 7) millises aju osas asuvad: nucleus ruber, nucleus dentatus nucleus ruber - keskaju, vaheaju nucleus dentatus - tagaaju, väikeaju 8) mis moodustavad spinaalsegmendi, palju neid on iga närvipaar koos vastava seljaaju hallaine osaga; inimesel on 31 paari spinaalsegmente: kaela- (8), rinna- (12), nimme- (5), ristluu- (5), õndranärv (1) 9) otsaju telencephalon’i jaotus (2) 1. poolkerad 2. kommissuurid
· KINNITUB o Trochanter major REIE SÜVAD VÄLISROTAATORID PUUSALIIGESES M. PIRIFORMIS · ALGAB o Os sacrum'i eesmine pind · KINNITUB o Trichanter major M, ROTATOR TRICEPS M. GEMELLUS SUPERIOR · ALGAB o Spina ischiadica · KINNITUB o Trochanter major M. GEMELLUS INFERIOR · ALGAB o Tuber ischiadicum · KINNITUB o Trochanter major M. OBTURATORIUS INTERNUS · ALGAB o Foramen obturatum'it ümbritsevate puusaluude sisemine pind o Membrana obturatoria · KINNITUB o Trochanter major M. QUADRATUS FEMORIS · ALGAB o Tuber ischiadicum · KINNTUB o Crista intertrochanterica M. OBTURATORIUS EXTERNUS · ALGAB o Foramen obturatum'it ümbritsevate puusaluude välimine pind o Membrana obturatoria · KINNITUB o Fossa trochanterica REIE LIHASED M. TENSOR FASCIAE LATAE · ALGAB
limaskesta ja moodustavad plexus dentalis superiori, millest algavad rr. dentales superiores ja rr. gingivales superiores (igemetele) c) Lõppharud: rr. labiales superiores, rr. palpebrales inferiores; innerveerivad ülahuule, alalau ja ninakülje nahka. 2. N. zygomaticus: (lat haru-nahk) siseneb fissura orbitalis inferiori kaudu silmakoopa lateraalsele seinale, kus anastomoseerub n. lacrimalisega. Seejärel tungib foramen zygomaticoorbitale kaudu sarnaluusse ja jaguneb seal r. zygomaticofacialiseks ja r. zygomaticotemporaliseks. Need läbivad samanimelised kanalid (canalis zygomaticofacialis et zygomaticotemporalis) ja innerveerivad nahka sarnakaare ja oimu piirkonnas. 3. Nn. pterygopalatini (mediaalsed harud-limaskest): moodustavad ganglion pterygopalatinumi tundejuure, mille kiud lähevad ganglioniharude koostisse: 8
Hobusel on abaluukõhr ja kaarnajätke kõige paremini arenenud. 9. Õlavarreluu põhiosad. Pea, kael, keha ja kaks põnta 10. Õlavarreluu iseärasused karnivooridel. Deltaköprus vähearenenud, taksikoertel ja lühijalgsetel koertel on õlavarreluu tugevasti kõverdunud, kassil paikneb kodarluuaugust mediaalselt koronoidauk (fossa coronoidea), neil paistab mediaalsest põndapealisest proksimaalselt põndaülene mulk (foramen supracondylare). Koeral leidub sageli ka plokiülene mulk, kassil see puudub. 11. Õlavarreluu iseärasused mäletsejalistel ja hobustel. Mõlemad köbrukesed kahestunud, koosnedes kraniaalsest ja kaudaalsest otsast, deltaköprus on tugevasti arenenud. Hobusel esineb ka vahelmine köbruke. 12. Küünarvarre skelett skeleton antebrachii 13. Kodarluu põhiosad. Kodarluupea, kodarluukael, kodarluukeha, kodarluuplokk 14. Küünarluu põhiosad
M. piriformis os sacrum´i trochanter -reie välisrotatsioon puusaliiges eesmine pind major -siserotatsioon (kui reis on painutatud) M. rotator triceps -membrana -trochanter -reie välisrotatsioon puusaliiges plexus sacralis -m. obturatorius interossea, major internus foramen obturatum -m. gemellus sisemine pind superior -spina ischiadica -m. gemellus -tuber inferior ischiadicum M. obturatorius membrana fossa -reie välisrotatsioon puusaliiges obturatorius externus obturatoria, trochanteric foramen a obturatum välimine pind M
ischiadicum) 10 - Lig. sacroiliacum anterius ja posterius - Lig. sacrospinosum (sacrum, os coccyx- > spina ischiadica) Veel ühendusi: · Symphysis pubica: Moodustub ees keskjoonel os pubiste (facies symphysialiste) ühendumisel. Kiudkõhreliste plaatide vahel on lõhe, õõs on täidetud vedelikuga. · Sündesmoosid (lisaks eelpool nimetatud sidemetele): Membrana obturatoria, mis täidab foramen obturatumi. · Sünostoosid: Os iliumi, os ischii ja os pubise vaheline luuline liidus. Art. Lumbosacralis (lumbosakraalne liiges L1-S5 vahel) - Paariline lameliiges - Võimaldab lisaks lülisamba liikumisele vaagnasuhtes ka vaagnaliikumist kere suhtes - Liigest stabiliseerivad: lig. iliolumbale ja torakolumbaalfastsia Liigutused: vaagna tõstmine (elevatsioon) ja langetamine (depressioon) (sag
inferior), siia kuuluvad alajäseme-, vaagna- ja kõhupiirkonna veenid. -bb) sageli tuuakse eraldi välja maksa värativeeni süsteem (vena porta) – kõhuõõne elunditest. Ülemise õõnesveeni veenide eripärad: A.Pea ja kael: -aju suured veenid on aju kõvakelme (vt.aju!) lestmete vahel ja neid nimetatakse urgeteks (sinus); need ühinevad järjest, lõpuks koljuõõnest väljub veri kägimulgu (foramen jugulare) kaudu – siit algab sisemine kägiveen (v. jugularis interna), mis jookseb kaelal ühise unearteri kõrval! -välimine kägiveen (v. jugularis externa) jookseb kaelal naha all, kogub vere näost ja kaelast; -Sisemine ja välimine kägiveen (+ mõned väiksemad) ühinevad rinnaku-rangluu liigese taga sama poole rangluualuse veeniga, ühinemiskoht on venoosnurk (angulus venosus). B. Ülajäseme veenid:
- Pars conjugens ühendab nefronit kogumistorukestega - vena renalis Kogumistorukesed – tubuli colligentes - veenid saadavad artereid - ühinevad omavahel kuni lõpuks tekivad papillaarjuhad – ductus - venae arcuatae’d anastomoseeruvad teineteisega papillares Iseärasused - avanevad neerupapilli sõelväljal 10-30 foramen papillare’na Koores - iga papilli ümbritseb väike neerukarikas – calyx renalis minor - enamik verest läbib kaks korda kapillaaristiku - väikesed karikad ühinevad 2-3ks suureks karikaks – calyx renalis - arteriola afferens -> päsmake -> arteriola efferens -> peritubulaarne major kapillaaristik
Tagasein - epitalamus – comissura habenularum (A15) ja comissura posterior (A16) - viimasest allpool avaneb vatsakesse aquaeductus mesencephali - 2 sopist: recessus pinealis (A17) recessus suprapinealis (A18) Eessein - otsaju – columnae fornicis (A19), comissura anterior (A20) ja lamina terminalis (A21) - viimane kinnitub allpool chisma opticum’ile (A8) - võlvisammaste vahel on recessus triangularis - eesseina ja lae piiril paikneb külgmiselt foramen interventriculare (A23) - ühendab III vatsakest otsaju külgvatsakesega SUURAJU – TELENCEPHALON JAOTUS POOLKERAD 1. Pallium 2. Nuclei basales (corpus striatum) KOMISSUURID - poolkerade paaritud ühendusosad - siseõõs: külgvatsakesed – ventriculus lateralis sinister et dexter - III vatsakese kõige eesmine osa POOLKERAD – HEMISPHERIA - parem ja vasak koos meenutavad poolkera, muidu veerandkera - 3 serva ja pinda: margo superior (A1)
Bolk tõi oma teooria kinnituseks rohkesti andmeid, mis tõestavad inimese olemuse primaadijuveniilsust(esikloomade suguküpsuseelne iga), st. inimahvide juveniilvormidele omaste tunnuste säilimist inimese hilisemas arengus või ka täiseas (alljärgnevalt mõned olulisemad): · lame (ortognaatne) nägu · keha karvkatte puudumine või nõrk areng · naha, silmade ja karvade nõrk pigmentatsioon · väliskõrva kuju · suure kuklamulgu (foramen magnum) keskne asend koljupõhimikus (primaatide ontogeneesis nihkub see tahapoole) · suhteliselt suur ajukolju võrreldes näokoljuga · käte ja jalgade ehitus · emaste seksuaalkanali ventraalne suunitlus · hammaste lõigustumise järjekord Neile tunnustele on lisatud mitmeid selliseid, mis näitavad inimese ontogeneetilise arengu aeglustumist: · luustumiskollete täielik puudumine sünnil jäsemeluude epifüüsisdes · hammaste hiline ilmumine ja vahetumine
Seega arteriaalne juha sulgub kolmandaks neljandaks elupäevaks. Kirjelda lühidalt ASD olemust, tunnuseid, ravipõhimõtteid. Normoloogia kohaselt pärast sündi ovaalmulk ehk fossa ovalis`e ees olev klapp sulgub (asub kodade vaheseinas ja looteeas laseb verd läbi). Sulguse põhjuseks on sünni järgselt vasemas kojas tõusev vererõhk. Selline rõhkude erinevus säilib inimesel kogu elu. Kuid 25% lastest võib jääda foramen ovale väikeses ulatuses persisteerima. Tunnused: ● Hingeldus, ● tahhükardia füüsilise pingutuseta, ● süstoolne kahin (ilmnevad juba varakult). ● Haiged peavad hästi vastu ilma füüsilise koormuseta, sest parem vatsake on võimeline kohanema vere suurenenud mahu väljutamisega. ● EKG muutused, ● RÖ-südame parema poole laienemine.
vastus lateralis et medialis) vastupidavus. Juhul kui põlveliiges on postoperatiivselt stabiilne, on mittesportiva patsiendi jala jõudlus taastuv 1-2 aastat igapäevase liikumise abil. Füsioteraapia alaseljavalude korral Alljärgnev seljapatoloogiate loetelu ei ole täielik, kuid enim esinevad seljapatoloogia põhjused on: • Lülisamba traumad • Osteoporoos • Spinaalstenoos- seljaajukanali või foramen inervertebralis´e ahenemine, millega liitub sageli närvijuure ja ka vastava veresoone kompressioon • Spondüloos (degeneratiivne lülihaigus; lüli(de)jäikus) • Spondülolistees (lüli libisemine ettepoole võrreldes allasetseva lüliga) • Spondülartriit (lüliliigesepõletik, ka lülisamba reuma) • Spondüliit (lülipõletik) • Skolioos • Infektsioon, põletikulised haigused • Luutuumorid • Fibromüalgia (skeletilihaste valusündroom)
produtseerivad kaltsitoniini, mis vähendab Ca konts. veres -> liitub kilpnäärmega II lõpustaskute vahelisse piirkonda (keskele) tekib omaette taskulaadne moodustis (eessoole ventraalne osa), kust hakkavad migreeruma kaelapiirkonda kilpnäärme rakud (hormoonid türoksiin, trijoodtüroniin – kasv, areng, ainevahetus jpm); jäänukpiirkond kust kilpnäärme rakud migreeruma hakkasid nim keele umbmulguks (foramen cecum) * Kilpnäärme, kõrvalkilpnäärme ja tüümuse arengusse panustab ka kraniaalne neuraalhari 79. Kuidas ja millest kujunevad maks (maksapung ja selle harunemine, hepatoblastid-hepatotsüüdid, kolangiotsüüdid) ja kõhunääre (dorsaalne ja ventraalne pankrease alge) Maks Eessoole piirkonnast sopistub välja maksa divertiikul (umbsopis), millest areneb edodermaalne maksapung ümbritsevasse mesenhüümi
Märja ihu jahtumine, raskustungi muutumine ning välised ärritajad (puudutamine, valgus) stimuleerivad esimest hingetõmmet, mille heas seisundis vastsündinu teeb juba poole minuti vanuselt. Kopsud, mis enne sündi sisaldasid lootevett, täituvad õhuga, samal ajal kui vesi surutakse neelu ja lümfiteedesse. Hingamissagedus stabiliseerub 40-70 korrale minutis. Ka vereringes leiavad pärast sündimist aset muutused. Lootel voolab veri paremast kojast ovaalmulgu (foramen ovale) kaudu vasemasse kotta ning aorti ja kopsuarterit ühendab arterioosjuha (ductus arteriosus), mille kaudu veri juhitakse kopsuarterist otse aorti. Pärast sündi, kui kopsude sooned täituvad verega, sulguvad järkjärgult esimestel elupäevadel nii ovaalmulk kui arterioosjuha. Vastsündinu seisundit hinnatakse 1. ja 5. eluminutil kasutades nn. Apgari skaalat. Selline lapse seisundi arvuline väljendamine on saanud nime Virginia Apgarilt - selle
täidetud ajuvedelikuga (liquor cerebrospinalis). Peale vatsakeste on pea- ja seljaajus teisigi tühikuid, mis on täidetud ajuvedeliku e liikvoriga (liikvortühikud). Ajuvatsakesi on neli, neist I ja II vatsake suurajus on külgvatsakesed. Vatsakestevaheliste tühikute kaudu on mõlemad vatsakesed seotud III vatsakesega vaheajus. III vatsake on oma kitsenemise (akvadukti) kaudu omakorda seotud IV vatsakesega. Neid nelja vatsakest ühendab kaks külgmist ja üks keskmine õõnsus (foramen magendii) subarahnoidaalse ruumiga. Nii saab võimalikuks pidev vedelikuvahetus siseste ja väliste liikvortühikute vahel. Ajuvedelik Ajuvedelik e liikvor (liquor cerenbrospinalis) on päritolult filtreeritud vereplasma, mida toodab ajukelme siseosal asuv soontepõimik. Liikvori ülesandeks on amortiseerida pead tabavaid lööke 39 ja kaitsta aju. Samuti varustab ta pea- ja seljaajukudesid toitainetega ja juhib eemale jääkained. Siiski ei sisene kõik ained verest liikvorisse.
annaabi.ee 
