sihtmärk: • Aldosteroo n • ANP • ADH Rennke and Denker. Renal pathophysiology: The Essentials, 4th Ed, Neeru ehitus Efektiivne filtratsioonirõhk (Pef) Pef = P-π Esmasuriin Aferentne arteriool 13 mmHg 25 mmHg 48 mmHg 48-13-25 = 10 mmHg Onkootne rõhk 48-13-35 = 0 mmHg 35 mmHg Eferentne arteriool Glomerulaarfiltratsiooni kujunemine GFR = Pef x Kf x F
vajalik mitte ainult neerukoe enda toimimiseks, vaid ka uriini valmistamiseks. Ööpäeva jooksul läbib neeru ligikaudu 2000 liitrit verd. Neeruurkes ja neerukoes toimub neeruarteri järkjärguline hargnemine üha väiksemateks harudeks. Kõige väiksemaid harusid ehk arterioole nimetatakse toomasoonteks. Iga niisugune toomasoon jõuab päsmakesekihnuni ja jaguneb kapillaarvõrgustikuks, mis moodustab päsmakese. Päsmakesest väljub teine arteriool ehk viimasoon. Neerukoes olevate nefronite viimasoonte läbimõõt on toomasoonte läbimõõdust suurem. See tingib päsmakeste kapillaarides suhteliselt suurema vererõhu. Nii tooma kui viimasoontes voolab arteriaalne veri. Viimasoon jaguneb omakorda sekundaarseks kapillaarvõrgustikuks, mis ümbritseb nefrokanalikesi. Seejuures muutub arteriaalne veri venoosseks ja suubub veenulitesse, mis seejärel ühinevad suurema läbimõõduga veenideks, moodustades lõpuks neeruveeni. Seega on
lahustunud ainetel kergesti liikuda. Veen veresoon,mis kannab verd südame suunas. Õhemad seinad kui arteritel neis voolab hapniku vaene veri ,mis annab veenidele sinise värvuse.Vererõhk on madal. Vererõhk on rohk,mida veri avaldab veresoonte seintele. Seda tekitab südamevatsakese kokkutõmme,mis vere arteritesse surub. Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna,kus rõhk on madalam. Arterid arteriool kapillaar veen Süda on lihaseline elund,mis paneb soontes vere liikuma. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun.Süda on 4-osaline : Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks (vasakuks ja paremaks), kummaski südame pooles on koda ja vatsake. Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (Artersse) Klapp- koja ja vatsa vahel ühendav ava.
Reniini vabastamine on vähendatud, kui neerude perfusioon suureneb ja vereplasma angiotensiin II tase on tõusnud – negatiivne tagastusside – see säilitab neerude perfusiooni ja GFRi füsioloogilistes normides. 2 sisemist faktorit, mis kontrollivad glomerulaarsete kapillaaridega verega varustatust: müogeenne refleks ja tubuloglomerulaarne tagasiside. * müogeenne refleks – algatatakse, kui voolumaht neerus muutub. Kui veresoone seina pinge suureneb > aferentne arteriool aheneb. Kui veresoone pinge väheneb > aferentne arteriool laieneb. Müogeense refleksi innervatsiooni pool – pre-glomerulaarsetes arterites ja arterioolides toimub veresoonte silelihasrakkude depolarisatsioon - pingesõltuvad kanalid avanevad ja kaltsium siseneneb mööda kaltsiumikanaleid, see stimuleerib silelihasrakke kontraheeruma. Müogenne refleks on sõltumatu neeru innervatsioonist, kuid seda võivad mõjutada keemilised mediaatorid (NO).
!! 74. Nefroni ehitus, talitlus, arv: (joonis 13) nefron on neeru ehituslik-talitluslik ühik. Kummaski neerus on ~1 miljon nefronit (korraga töötab 1/3 nefronit, 2/3 on reservis). Nad asetsevad nii neeru koores kui säsis. Nefroni ülesandeks vere filtreerimine. Nefronid moodustavadki neeru. Nefroni ehitus: viimasoon, toomasoon, päsmakesekihn, veresoonte päsmake, distaalne vääniline toruke, kogumistoruke, Henle ling, verekapillaarid, pronksimaalne vääniline toruke, veenul ja arteriool. 75. Esmase ja lõpliku uriini teke: (joonis 13) Esmane uriin: esmasuriin tekib vere vedela osa filtreerumisel verekapillaaride päsmakese kihnu. Vereplasma valgud aga ei filtreeru ning viimasoon viib need valgud minema. Ööpäevas filtreerub umbes 100 liitrit. Lõplik uriin: lõplik uriin tekib, kui vere vedel osa on filtreerunud päsmakese kihnu ja hakanud mööda väänilist torukest edasi liikuma korjetorukese suunas, mis omakorda avaneb neeruvaagnesse
on vaja kindlaks teha kas vool on laminaarne(madal arv) või turbulentne(kõrge arv) 58.Mis on vedeliku voolutugevus? Mis on voolamistakistus? I=delta Q/delta t. Voolutugevus ja voolamistakistus muutuvad sõltuvalt raadiuse neljandast astmest : I~r 4 , R=1/ r4 . Kui veresoone raadus suureneb kahekordseks, siis vastav voolutugevus suureneb 16 korda ja takistus väheneb 16 korda. 59.Kuidas jaotub vererõhk veresoontes? Aort-100mmHg, arter-95mmHg, arteriool-70-35, kapillaar-35-15, väga väikesed veenid-15-10, suured veenid-10 ja vähem. Distoli ajal langeb rõhk aordis umbes 80mmHg-ni, kopsuarteris 8mmHg-ni. 60.Võrdle verekiirust veresoontes. Aordis on väljutusfaasil voolu lineaarkiirus 1m/s ja keskmine kiirus on 0,7 m/s. Siin on ületatud kiiruse kriitiline väärtus ja voolamine on turbulentne. Aort-0,2 m/s, arter-0,1-0,05, arteriool-0,002-0,003, kapillaar-0,003 cm/s, väga
veri on vajalik mitte ainult neerukoe enda toitmiseks, vaid ka uriini valmistamiseks. Ööpäeva jooksul läheb neerust läbi ~ 2000 liitrit verd. Neeruurkes ja neerukoes toimub neeruarteri järkjärguline hargnemine üha väiksemateks harudeks. Kõige väiksemaid harusid - arterioole nimetatakse toomasoonteks (vas afferens ). Iga niisugune toomasoon jõuab päsmakesekihnuni ja jaguneb kapillaarvõrgustikuks, mis moodustab päsmakese. Päsmakesest väljub teine arteriool - viimasoon ( vas efferens ). Neerukoores olevate nefronite viimasoonte läbimõõt on toomasoonte omast väiksem. See tingib päsmakeste kapillaarides suhteliselt suurema vererõhu. Nii tooma- kui viimasoontes voolab arteriaalne veri. Viimasoon jaguneb omakorda sekundaarseks kapillaarvõrgustikuks, mis ümbritseb nefroni kanalikesi. Seejuures muutub arteriaalne veri venoosseks ja suubub veenulitesse, mis edaspidi ühinevad suurema läbimõõduga veenideks, need moodustavad lõpuks neeruveeni
- Pars ascendens - Soolehatud villi intestinales ülenev osa kõrgus 0.5 1 mm lõpeb flexura duodenojejunalisena fikseerib vahelihasele m. suurendavad limaskesta pinda 5-6x suspensorius duodeni tsentraalselt lümfikapillaar ja veenul ning perifeerselt arteriool Kuju: enamasti kas hobuseraua või rõngakujuline hautpump Skeletotoopia - Mikrohatud microvilli - peamiselt mediaantasapinnast paremal I-III nimmelüli kõrgusel ühel äärisrakul kuni 3000 mikrohattu - flexura duedenojejunalis on mediaantasapinnast vasakul II nimmelüli
Funktsioonid- küümuse segamine pankrease, maksa ja peensoolelimaskesta sekreetidega, toidukoostisosade seedimine, mitmesuguste hormoonide sekretsioon. Sisepinna struktuur-sool kui silinder, mis koosneb kurdudest, mis omakorda koosneb hattudest ning need mikrohattudest. Seina ehitus-limaskest, mis koosneb soolehattudest ja soolekrüptidest ja limaskesta lihaskihist ning lihaskiht mis koosneb ringkihist ja pikkkihist. Soolehatt-seda verega varustav arteriool hargneb alles hatu tipus. Imendumise käigus liigub veri ühtlaselt hatu tihedasse kapilaarvõrgustikku, kuid soole puhkeolekus kapillaaridest suur osa ei tööta ja enamus verest tuleb tagasi mööda veenulit. Soolehatt koosneb mikrohattudest, sidekoest ja epiteelrakkudest jne Soolenäärmed-koosneb suurematest ja väiksematest foliikulitest Soolenäärmete peptiidhormoonid- neid toodavad endorkinotsüüdid, mõjutab seedimist läbi seedetrakti
duodeenumis). Duodeenumis on nad lühikesed ja laiad (mättataolised).Tühisooles sõrmekujulised, niudesooles naasklikujulised (kõrged ja teravad). Hattude pinda katavad epiteelrakud e. enterotsüüdid, mis suurendavad imendumist veel 200 korda. Enterotsüüdis toimub imendumine ja enne vere- ja lümfikapillaaridesse minekut ka mõned seedimise lõppstaadiumid. Hattu siseneb 1-2 arteriooli, väljub veenula ja 1 suur tsentraalselt paiknev lümfikapillaar. Arteriool ühendub hatu tipul veenulaga kas otseselt (anastomoosi abil) või kapillaaristiku kaudu. Seedimise ajal läbib veri kapillaaristikku, seedimise vaheaegadel aga liigub otse arterioolist veenulasse. Soolenäärmed, (glandulae intestinales) paiknevad hattude vahel, produtseerivad soolenõret e. enteropeptidaasi. Katteepiteelis ja näärmetes esinevad rakkude vahel lima eritavad karikrakud. Lümfotsütaarne aparaat a. üksikfolliikulid (15000), väikesed b
umbes 70ml verd. Seda nim. südame löögimahuks. Minutimaht. Täiskasvanud inimsesel on südame löögisagedus puhkeolekus 60-80 korda minutis. Südame minutimahu all mõistetakse ühe südamepoole kaudu minutis kulgeva vere hulka (löögimaht x löögisagedus = minutmaht), mis täiskasvanul on puhkeolekus umbes 5 liitrit. Füüsilise töö ajal 25 l/min. Veresooned: arterid, veenid, arterioolid, veenulid, kapillaarid. Arter Arteriool Kapillaar Veenul Veen d=4mm d=30µm d=8µm d=20µm d=5mm seina paksus: seina paksus: seina paksus: seina seina paksus: 1mm 6µm 0,5µm paksus: 0,5mm 1µm Pulss. Südame süstoli ajalaordi alguses tekkinud seina võnkumine levib mööda
umbes 70ml verd. Seda nim. südame löögimahuks. Minutimaht. Täiskasvanud inimsesel on südame löögisagedus puhkeolekus 60-80 korda minutis. Südame minutimahu all mõistetakse ühe südamepoole kaudu minutis kulgeva vere hulka (löögimaht x löögisagedus = minutmaht), mis täiskasvanul on puhkeolekus umbes 5 liitrit. Füüsilise töö ajal 25 l/min. Veresooned: arterid, veenid, arterioolid, veenulid, kapillaarid. Arter Arteriool Kapillaar Veenul Veen d=4mm d=30µm d=8µm d=20µm d=5mm seina paksus: seina paksus: seina paksus: seina seina paksus: 1mm 6µm 0,5µm paksus: 0,5mm 1µm Pulss. Südame süstoli ajalaordi alguses tekkinud seina võnkumine levib mööda
Hattude pinda katavad epiteelrakude ENTEROTSÜÜDID, mis suurendavad imendusmist veel 200x - enterotsüüdis toimub imendumine ja enne vere- ja lümfikapillaaridesse minekut ka mõned seedimise lõppstaadiumid Peensoole veresoontevõrgustik: ● Lähtub soolekinnistist. Moodustub tihe kapillaarvõrgustik, mis ulatub hattudeni. - hattu siseneb 1-2 arteriooli, väljub veenula ja 1 suur tsentraalselt paiknev lümfikapillaar - arteriool ühendub hatu tipul veenulaga kas otseselt, anastomoosi abil või kapillaaristiku kaudu - seedimise ajal läbib veri kapillaaristiku, seedimise vaheaegadel liigub otse arterioolist veenulasse Soolenäärmed GLANDULA INTESTINALES asuvad hattude vahel, 16 - NTEROPEPTIDAASI produtseerivad soolenõrete E
annaabi.ee 
