ANATOOMIA - Hingamiselundkond (0)

NINA – NASUS/RHINOS
VÄLISNINA – NASUS EXTERNUS
Ninaselja toes :

• ülaosas luuline – os nasale
  
• alaosas kõhreline – cartilago septi nasi ja cartilago nasi lateralis
  
• ninatiiva ja ninaotsa aluseks on cartilago alaris major
  

NINAÕÕS - CAVITAS NASI

• vahesein – septum nasi
  

• sõõrmete piirkonnas kileline
  
• eesosas kõhreline – cartilago septi nasi
  
• tagaosas luuline – sõelluu lamina perpendicularis + sahkluu
  

NINAESIK – VESTIBULUM NASI

• pärisninaõõnest eraldab limen nasi
  
• ninaesikusse avaneb allapoole sunnatud sõõre – naris
  

PÄRISNINAÕÕS – CAVITAS NASI PROPRIA

• Concha nasaalis superior , media et inferior
  
• Meatus nasi superior, media et inferior
  
• Meatus nasi communis – ühinevad selleks
  
• Nina-neelukäik – meatus nasopharyngeus -> karbikutest tagapool -> avaneb frontaaltasapinnas choana kaudu ülaneeluõõnde
  

Regioonid

• Regio cutanea – karvad (võõrkehad), higi- ja rasunäärmed
  
• Regio olfactoria – haistmisregioon -> ülemise ninakarbiku alumine osa -> limaskestal seroosnäärmed -> haismtmiselund -> haistmisrakud + tugirakud + basaalrakud
  
• Regio respiratoria – mitmerealine ripsepiteel + karikrakud + seganäärmed -> rikkalik verekapillaaride võrgustik + veenipõhimikud -> temperatuuri reguleerimine
  

KÕRI – LARYNX

• hääle tekke ja alumiste hingamisteede kaitseelund
  

Skeletotoopia

• kaela eesosas V-VII kaelalüli kõrgusel
  

Süntoopia

• ülal: keeleluu
  
• all: jätkub hingetoruna
  
• taga: liitunud neeluga
  
• ees: kaela eesmise rühma lihased koos fastsiaga
  
• küljed: kilpnäärme sagarad ja kaela suurte veresoonte-närvide kimp
  

KÕHRED
Sõrmuskõht – cartilago cricoidea

• ees- ja külgosa moodustavad kaare – arcus
  
• tagaosa moodustab plaadi – lamina
  

Kilpkõhr – cartilago thyroidea

• suurim, koosneb kahest nelinurksest plaadist , mis ees ühinevad
  
• meestel – ühinemisnurk teravam – kõriväljena -> prominenatia laryngea
  
• plaadi tagumistelt nurkadelt lähtuvad sarved – cornu superius et inferius
  

Pilkkõht – cartilago arytenoidea

• paariline , “istub” sõrmuskõhre plaadil
  
• meenutab 3-tahulist püramiidi: facies posterior , medialis et anterolateralis
  
• põhimikult lähtub ette elastne häälejätke – processus vocalis
  
• taha lähtub lihasjätke - processus muscularis
  

Kõrikaanekõhr – cartilago epiglottica

• õhuke ja elastne
  
• vars – petiolus – kinnitub kilpkõhrenurga sisepinnale
  

ÜHENDUSED KEELELUUGA

• sidemed + musculus thyrohyoideum
  
• Sidemed:
  

• membrana thyrohyoidea
  
• ligamentum thyrohyoideum medianum et laterale
  

• neelamisel aitab kõrikaanele survet avaldada kõrirasvkeha – corpus adiposum laryngis
  

• ligamentum hyoepiglotticum + ligamentum thyrohyoideum medianum = nendevahelises ruumis
  

KÕRIJUURDEKÄIK – ADITUS LARYNGIS

• paikne peaaegu frontaalselt ja avaneb neeluõõnde
  
• eest: kõrikaane ülaserv
  
• küljed: pilkkõhre-kõripealise kurd – plica aryepligottica (köbrukesed)
  
• taga: pilkkõhrede tipud + kõhredevahelist sälku ümbritsev pilkkõhredevahe-kurd – plica interarytenoidea
  

KÕRIÕÕS JA HÄÄLEAPARAAT

• pilkkõhrede hääljätketelt lähtub kilpkõhrenurga sisepinnale hääleside – ligamentum vocale
  
• pilkkõhrede anterolateraalselt pinnalt kilpkõhrenurga sisepinnale esikuside – ligamentum vestibulare
  
• plica vocalis + plica vestibularis
  
• külgeseinas kurdude vasta kõrivatsake – ventriculus laryngis
  
• esikupilu – rima vestibuli + häälepilu – rima glottis
  
• Häälepilu
  

• pars intermembranacea ( eesmine 2/3)
  
• pars intercartilaginea ( tagumine 1/3 – pilkkõhrede vahel)
  

• glottis – hääleaparaat
  
• vestibulum laryngis
  
• cavitas infraglottica
  

LIIGESED

• Articulatio cricothyroidea
  

• sõrmuskõhre plaadi ja kilpkõhre alumise serva vahel
  
• kombineeritud šarniirliiges -> frontaaltelje ümber
  

• articulatio cricoarytenoidea
  

• sõrmuskõhreplaadi ülaserva ja pilkkõhre põhimiku vahel
  
• ratasliiges – rotatsioonitelg põiki ülalt alla, ette lateraalselt + pilkkõhrede libisemine telje suunas
  

LIHASED

• Musculus cricoarytenoideus posterior
  

• A: sõrmuskõhre plaat ja K: pilkkõhre lihasjätkele
  
• F: tõmbab lihasjätket taha mediaalselt -> hääljätke pöördub koos häälesidemega lateraalsuunas -> häälepilu laieneb
  

• Musculus cricoarytenoideus lateralis
  

• A: sõrmuskõhrekaar ja K: pilkkõhre lihasjätkele
  
• F: tõmbab lihasjätket ette lateraalselt -> häälejätke pöördub mediaalselt -> häälepilu eesosa sulgub
  

• Musculus arytenoideus transversus et obliquus
  

• lihaskiud risti- ja põikisuunas pilkkõhrede tagapinnal
  
• F: lähendavad pilkkõhri -> sulgevad häälepilu tagaosa
  

• Musculus cricothyroideus
  

• A: sõrmuskõhrekaar K: kilpkõhre alaserv
  
• F: toimides samanimelisele liigesele lähendab sõrmuskõhrekaart ja kilpkõhrenurka teineteisele -> häälesideme kinnituskohtade vahemaa suureneb -> häälesidemed pingulduvad -> häälepilu aheneb
  

• Musculus vocalis
  

• A: kilpkõhre nurk + hääleside ja K: pilkkõhre häälejätke
  
• F: reguleerib koos eelmisega häälekurdude pinget
  

• Musculus thyroarytenoideus
  

• A: eelmises lateraalsemal ja K: pilkkõhre anterolateraalpinnale
  
• F: häälelihase sünergist ja kõriõõne ahendaja
  

HINGETORU – TRACHEA

• 10-12 cm pikkune
  
• kõhrelise toesega elastne toru
  
• algab: kõri alumine serv
  
• lõpp: trahhea kahendhargus – bifurcatio tracheae
  

Skeletotoopia

• jagunemine paremaks ja vasakuks peabronhiks – angulus sterni + IV-V rinnalüli kõrgusel
  

Holotoopia

• kaelaosa pindmiselt naha ja fastsia all VII kaelalüli ulatuses
  
• rinnaosa sügaval keskseinandi ülaosas
  

Süntoopia

• ees ülal: II-IV trahheaalkõhre kõrgusel kilpnäärmekitsus
  
• ees all: suured veresooned : aort , truncus brachiocepalicus, vena brachiocepalica sinistra
  
• külgedel : kilpnäärme sagarad + kaela veresoonte-närvide kimp
  
• taga: söögitoru
  
• fraktsioonikoht sidemega perikardile fikseeritud
  

ligamenta anularia
paries membranaceus
adventitsiaalkest
PEABRONHID – BRONCHI PRINCIPALES

• bronchus principalis dexter + bronchus principalis sinister
  
• lahkenvad 70-80 kraadise nurga all
  
• kiil – trahhea valendikku – carina tracheae -> jaotab sissehingatavat õhuvoolu
  
• parem bronh vasakust lühem (vastavalt 2-3 ja 4-5 cm), jämedam ja jätkab rohkem trahhea suunda
  
• paremat bronhi ületab vena azygos
  
• vasakul bronhil “ratsutab” aordikaar
  

KOPSUD – PULMONES
Jäljendid

• südame
  
• aordi
  
• vena azygos’e
  
• söögitoru
  

Pinnad

• apex + basis
  
• facies costalis
  
• facies medialis
  
• facies diaphragmatica
  
• margo anterior + posterior + inferior
  

Pulmo dexter

• diafragma kõrgema asendi tõttu lühem ja südame asümmeetrilise asendi tõttu laiem, paksem ja mahukam
  
• mahtude vahekord vasaku kopsuga on 11:10
  

Kopsuvärat – hilum pulmonis

• mediaalpinna keskosas
  
• radix pulmonis – kopsujuur -> väratit läbivad selle elemendid: peabronh, pulmonaal- ja bronhiaalveresooned, lümfisooned ja närvid
  
• Vasak kops :
  

• ees ülal: pulmonaalarter
  
• ees all: ülemine ja alumine kopsuveen
  
• taga keskel: peabronh
  

• Parem kops:
  

• kõige kõrgemal: ülasagara bronh
  
• selle all ülalpool: kopsuarter
  
• selle all allpool: peabronh (ühenduses ülasagara bronhiga)
  
• all: ülemine ja alumine kopsuveen
  
• Kopsujuur paiknen kopsusidemes – ligamentum pulmonale
  

BRONHIAALPUU

• peabronh – bronchus principalis
  
• sagarabronh – bronchi lobares
  
• segmendibronhid – bronchi segmentales
  
• subsegmendibronhid – bronchi subsegmentales
  
• sagarikubronhid – bronchi lobulares
  
• bronhioolid – bronchioli
  
• lõppbronhioolid – bronchioli terminales
  
• esimesed bronhioolid tekivad pärast peabronhi VI-XII kordset jagunemist, ülasagaras varem, kui alasagaras
  

ALVEOLAARPUU

• hingamisbronhioolid – bronchiolus respiratorius
  
• alveolaarjuhakesed - ductulus alveolaris
  
• alveolaarkotikesed – saccus alveolaris
  

STRUKTUURIÜHIKUD
Sagarad – LOBI

• paremal 3 ja vasakul 2 sagarat
  
• paremal üla - ja kesksagara bronhid eraldi tüvedena, aga vasakul ühise tüvena
  

Lõhed:

• põikilõhe – fissura obliqua
  

• algab taga III rinnalüli processus spinosuse kõrguselt
  
• alla ette VI roide luu- ja kõhreosa piirini
  

• lisalõhe – fissura horizontalis
  

• paremal kopsul
  
• fissura obliqua’st IV roide kõrgusel rinnakuni
  

VERESOONED
Pulmonaalringe

• Arterid – jagunevad ja kulgevad koos bronhidega tsentraalses sidekoes samanimeliste struktuuriühikute sees
  
• Veenid – perifeerses sidekoes struktuuriühikute vahel
  
• Alveolaarkapillaaristik
  

• puhkeoleku ehk läbivoolukapillaarid – lühikesed , laiad
  
• reservkapillaarid – pikad, kitsad
  

BRONHIAALSOONED
RINNAKELME - PLEURA

• Pleura pulmonalis – kopsu kattev serooskelme (ligamentuk pulmonare juures läheb üle keskseinandmiseks pleuraks)
  
• Pleura parietalis – rinnaõõnt vooderdav seinmine leste
  
• Nende vahel cavitas pleuralis
  
• Pleura parietalis
  

• vahelihasmine pleura – pleura diaphragmaticus
  
• roidmine pleura – pleura costalis
  
• keskseinandmine pleura – pleura mediastinalis
  
• pleura kuppel – cupula pleura
  

• Recessus costodiaphragmaticus
  
• Recessus costomediastinalis
  

KESKSEINAND – MEDIASTINUM

• lülisambast rinnakuni + ülemisest rindkereavausest diafragmani
  
• rinnaõõne paaritud elundid + veresooned + närvid + lümfisooned + lümfisõlmed
  
• ülemine ja alumine -> piiriks horisontaaltasapind, mis on südamepõhimiku kõrgusel
  

Mediastinum superius

• südamest kõrgemal paiknevad elundid (harkeelund + hingetoru rinnaosa koos bifraktsiooniga)
  
• suured veresooned – aort, kopsutüvi ja ülemine õõnesveen koos kõikide osadega
  
• moodustised, mis läbivad keskseinandit kogu ulatuses – söögitoru, paariline vahelihasenärv, uitnärv, sümpaatikusetüvi ja paaritu rinnajuha
  

Mediastinum inferius
Mediastinum anterius

• kitsas ruum südamepauna ja rinnaku vahel
  
• sidekude ja lümfisõlmed
  

Mediastinum medium

• alumise keskseinandi tsentraalne osa
  
• süda koos kopsuveenide, alumise õõnesveeni ja südamepaunaga
  
• vahelihasnärvid koos neid saatvate veresoontega
  

Mediastinum posterius

• ruum südamepauna ja lülisamba vahel
  
• jätkuvad ülemise keskseinandi struktuurid – söögitoru, aort, uitnärvid, sümpaatikusetüved, rinnajuha
  
• paaritu ja poolpaaritu veen