Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"cavitas" - 21 õppematerjali

cavitas - õõs lateralis (külgmisem
thumbnail
17
ppt

Inimese anatoomia

Toeskelett ehk aksiaalskelett Toimub 10 praktikumi: I. Sissejuhatus. Toeskelett e. aksiaalskelett II. Liikumisskelett III. Kolju (Cranium) IV. Kere lihased V. Jäsemete lihased VI. Pea ja kaela lihased VII. Närvisüsteem (medulla spinalis) VIII. Närvisüsteem (encephalon) IX. Närvisüsteem X. Vastamised XI. Meeli Roosalu Inimese anatoomia XII. Atlas of Human Anatomy Levinumad märksõnad osteoloogias ladina keeles: angulus ­ nurk arcus - kaar Anterior (eesmine) - posterior basis - alus (tagumine) canalis -kanal caput - pea Medialis (keskteljele lähemall) ­ cavitas - õõs lateralis (külgmisem collum - kae...

Arstiteadus
182 allalaadimist
thumbnail
17
rtf

Inimese lihased, arstidele

teres minor. lateraalselt ­ õlavars (humerus, m. coracobrachialis, m. biceps et triceps brachii); mediaalselt - rindkere sein (m. serratus anterior, mm. intercostales); ülalt ­ õlaliiges. Cavitas axillaris`es paiknevad a. ja v. axillaris oma harudega ja plexus brachialis`est lähtuvad ülajäseme närvid; samuti on siin palju lümfisõlmi ning kogu ülejäänud ruum on täidetud koheva sidekoega. Foramen quadrilaterum. See on lihastevaheline ava cavitas axillaris`e tagaseina lateraalosas. Seda piiravad: lateraalselt - collum chirurgicum humeri, ülalt ­ m. teres minor, alt ­ m. ters major, mediaalselt ­ m. triceps brachii caput longum Foramen trilaterum. See on lihastevaheline ava cavitas axillaris`e tagasena mediaalses osas. Seda piiravad: lateraalselt ­ m. triceps brachii caput longum, ülalt ­ m. teres minor, alt ­ m. teres major. Canalis inguinalis....

Anatoomia ja füsioloogia
201 allalaadimist
thumbnail
65
doc

AM kordamiskusimused lopueksamiks ( vastused)

1. Pumpade kasutusalad Pümba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: M ­ manomeeter näitab rõhku selles paigas, kus ta ise on (sest manomeetri toru on vett täis) Rõhk pumba survetorus p = M+ zm , kus zm on kõrgusvahest põhjustatud rõhk. V ­ vaakum ehk rõhk imitoru selles punktis kuhu vaakummeeter on ühendatud. Pumpade tööparameetrid. Pumba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: 1. Imemiskõrgus hi (m), 2. Kavitatsioon ja kavitatsioonivaru h (m) - ingliskeelses kirjanduses NPSH - net positive suction head ehk lubatav vaakum pumba Tööpiirkonnas, H lub/vac(m), 3. Tõstekõrgus e. surve ( H - m veesammast ), 4. Tootlikkus (jõudlus , vooluhulk) 5. Tarbitav võimsus P (kW), 6. Kasutegur ( absoluutarv või % ), 7. Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis-või käigusagedus p /min või käiku/minutis ). 1 Küsimus 2. Pumba imemiskõrgus ja selle avaldamine Berno...

Abimehanismid
121 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Märksõnad ladinakeeles

anterior - posterior (eesmine-tagumine medialis ­ lateralis (keskmine -külgmine internus ­ externus ( sisemine-välimine inferior ­ superior (ALT-ÜLEVALT inter - vahel trans ­ risti proximalis - distalis (lähemal-kaugemal angulus - nurk arcus - kaar basis - alus canalis -kanal caput - pea cavitas - õõs collum - kael columna - sammas condylus - põnt (liigese peale, sile osa) corpus - keha crista - hari facia - pind foramen ­ mulk fovea - lohk incisura - sälk linea ­ joon margo - serv processus - jätke spina - oga sulcus - vagu tuber (tuberculum) ­ köber (köbruke) (krobeline luu pind) ...

Anatoomia ja füsioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Jäsemete skelett

, med., lat. ­ ÜLEMINE, KESKMINE, KÜLGMINE SERV angulus sup., inf., lat. ­ NURK ÜLEMINE, ALUMINE, KÜLGMINE Acromion - ÕLANUKK incisura scapulae ­ ABALUU SÄLK processus coracoideus ­ KAARNAJÄTKE ­ inimesel abaluu osa collum scapulae ­ ABALUU KAEL cavitas glenoidalis - LIIGESÕÕNIS spina scapulae - ABALUU HARI ­mida mitmekesisemad liigutused ,seda kõrgem fossa subscapularis ­ ABALUU ALUNE AUK fossa supra et infraspinata ­ HARJA ÜLINE JA ALUMINE AUK tuberculum infra et supraglenoidale ­ LIIGESÕÕNE ALUNEKÖBRUKE JA ÜLEMINE KÖBRUKE clavicula - RANGLUU corpus - KEHA extremitas sternalis et acromialis ­ RINNAKU POOLNE OTS , LAMEOTS(TEISELE POOLE) tuberculum conoideum - KOONUS KÖMBUKE humerus ­ ÕLAVARRELUU caput humeri -ÕLAVARRELUUPEA collum anathomicum et chirurgicum ­ÕLAVARRELUU ANATOOMILINE, KIRURGILINE KAEL tuberositas deltoidea - DELTA KÖPRUS condylus humeri ­ ÕLAVARRE PÕNT trochlea humeri ­ ÕLAV...

Anatoomia ja füsioloogia
124 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Anatoomia kontrolltöö

nimeta lülisammast tugevdavad sidemed. 3 pikka ja 3 lühikest. Pikad: 1. Eesmine pikiside 2. Tagumine pikiside 3. Ogadeüline side Lühikesed: 1. Ogajätkede vahelised sidemed 2. Ristijätkete vahelised sidemed 3.kollasidemed 5. puusaliiges. Mis luud ja mis osad liigestuvad. Liigesetüüp. Liikumisteljed ja liikumised selles liigeses. Puusanapp. Reieluupea läheb sisse. Liiges on tüüpiline keraliiges. Liikumised: frontaalteljel ette ja taha painutus. Sagitaalteljel eemaldamine ja lähendamine. Vertikaalteljel sissepööramine ja väljapööramine. Ka koonusliikumine. 6. 5 näokoljuluud ja ladina k. Nimi ja kas koljus 1 või kaks. Ninaluu(2) – os nasale, sarnaluu (2) – os zygomaticum, alalõualuu(1) - mandibula, ülalõualuu(2) - maxilla, pisarluu(2) – os lacrimale, sahkluu (1) - vomer, keeleluu(1) – os hyoideum, suulaeluu(2) – os palatinum 7. millest koosneb motoorne ühik? 1 motoorne närvikiud ja need lihaskiud mida see närvikiud tööle...

Anatoomia
69 allalaadimist
thumbnail
14
pdf

Anatoomia eksam. I osa

Alalõualiiges - art. temporomandibularis ! a) liigestuvad pinnad: caput mandibulae + fossa mandibularis (eesmine pind) ja tuberculum articulare (os temporale) b) millised lihased tõstavad alalõuga m. temporalis, m. masseter, m. pterygoideus medialis c) millised lihased langetavad alalõuga suupõhja lihased ja m. pterygoideus lateralis d) mis jaotab liigeseõõne ülemiseks ja alumiseks osaks bikonkaavne liigeseketas (discus articularis) ! 7. Liigesed ! a) Põhiosad: facies articularis, cavitas articularis, capsula articularis, ligamenta b) sünoovia ülesanded: vähendab hõõrdumist, kannab toitained kõhre rakkudele, kannab ära kõhrerakkude jääkained, suurtes liigestes aitab rõhku ühtlaselt jaotada c) mis on amfiartroos, näited: Amfiartroos e. pingulliiges on praktiliselt liikumatu kolmeteljeline liiges lamedate liigesepindadega ja paksu pingul liigesekihnuga. Näited: artt. intercarpales, art. sacroiliaca...

Meditsiin
75 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

Anatoomia eksam. II osa

ülakorruse sopised – recessus subphrenicus dexter et sinister, recessus subhepatici f) rasvikumulgu piirid: ülalt: maksa lobus caudatus, eest: lig. hepatoduodenale, tagant: v. cava inferior, alt: duodenum´i ülaosa ! ! ! Hingamissüsteem – 1 küsimus ! 1. Kõri. a) skeletotoopia: paikneb kaela eesosas 5…7. kaelalüli kõrgusel b) nimeta kõriõõne (cavitas laryngis) osad: vestibulum laryngis, isthmus laryngeus, cavitas infraglottica c) kuidas nimetatakse conus elasticus’e paksenenud ülaserva? lig. vocale d) nimeta häälepilu (rima glottidis) osad pars intermembranacea ja pars intercartilaginea b) mis piirab aditus laryngis’t eest, tagant ees epiglottis'e ülaserv, taga plica interarytenoidea, küljelt plica aryepiglottica d) m. cricoarythenoideuse posterior’i funktsioon tõmbab lihasejätket taha mediaalselt, mistõttu häälejätke pöördub koos häälesidemega lateraalsuunas ja häälepilu laieneb...

Meditsiin
68 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Anatoomia I kursuse eksamivariant - elundkonnad ja lihased

Suuõõs: Algab suupiluga(rima oris), lõppeb kurgukitsusega(isthmus faucium) 2 osa: suuesik(vestibulum) ja pärissuuõõs(cavitas oris propium), nende vahel hambad ja igemed. Seinad: ülal suulagi(palatum), külgedel põsed(buccae), ees huuled(labia), all suupõhi(fundus oris). Suulagi(palatum): a) Kõrvalsuulagi(palatum durum) – eesmine 2/3, sees luud, submukoosa tihe ja liitunud periostiga. b) Pehmesuulagi(palatum molle) – tagumine 1/3, sees lihased, lõpus kurgunibu(uvula). Sünonüüm: suulaepuri(velum palatinum) Sees lihased (kokku 5 paari): a) koljupõhimikult suulakke (tõmbavad üles): 1. suulaepurje tõstur; 2. suulaepurje pingutaja. b) suulaest keelde ja neelu seina (tõmbavad alla): 3. suulae-keele lihas; 4. suulae-neelu lihas. c) kurgunibu sees 5. kurgunibulihas Suupõhi(fundus oris) Moodustatud peamiselt lihase poolt: a) alt tugevdab: kakskõhtlihase eesmine kõht b...

Meditsiin
37 allalaadimist
thumbnail
12
rtf

Anatoomia: närvisüsteem

Neuraalne – närvisüsteemist tulevate impulsside abil; B. Humoraalne – (humor – vedelik) – vedelike (veri, lümf, koevedelik, jne.) kaudu levivate bioaktiivsete ainete abil. NB! Selline eristamine on kunstlik – mõlemad regulatsiooniviisid töötavad samaaegselt – keha protsesse juhitakse neurohumoraalselt! - kiirete (eriti väljapoole suunatud) reaktsioonide puhul on esiplaanil neuraalne regulatsioon, aeglaste (eriti sisekeskkonna) reaktsioonide puhul oluline humoraalne. Närvisüsteemi jaotus: 1.Asukoha järgi: a)Kesk- e. tsentraal-NS – peaaju ja seljaaju. b)Piirde- e. perifeerne NS – närvid ja ganglionid. 2. Funktsiooni (juhtimisala) järgi: a)Somaatiline e. animaalne NS – liikumis- ja meeleelundid (“välisministeerium”) b)Vistseraalne e. vegetatiivne e. autonoomne NS – siseelundid (“siseministeerium”) b1) Sümpaatiline osa – töö, energia kulutamine b2) Parasümpaatiline osa – taastus...

Meditsiin
28 allalaadimist
thumbnail
18
rtf

Anatoomia: siseelundid

Sageli ka: c) Ringeelundid (vere- ja lümfielundid), d) Sisesekretsioonielundid. Mõnikord koguni pea- ja seljaaju! Siseelundid jaotatakse: a)Parenhümatoossed elundid – töötav kude täidab enam-vähem kogu elundi Näiteks: maks, põrn, keel, munasarjad jne. b)Õõneselundid – torukujulised, tööorganiks on sein, sees on valendik, milles liigub töödeldav või transporditav sisaldis. Näiteks: neel, magu, sooled, kusejuha jne. Õõneselundi seina ehitus: Klassikalistel õõneselunditel on alati 3 kesta ja nende vahel vahekihid: 1.Limaskest ehk mukoosa (tunica mucosae) a) Limaskesta alune kiht ehk submukoosa (lamina submucosae) 2.Lihaskest (tunica muscularis) b) Väliskesta alune kiht ehk subseroosa (lamina subserosa – kui on serooskate!) 3.Väliskest (kas serooskelme –serosa või väliskate ehk adventiitsia - adventitia) Tavalise limaskesta ehk mu...

Meditsiin
20 allalaadimist
thumbnail
6
docx

LUUD

OS NAVICULARE- lodiluu 2. CALCANEUS- kandluu 3. TALUS- kontsluu 4. OS CUBOIDEUM- kuupluu 5. – 7. OSSA CUNEIFORMIA- talbluud -pöialuud OSSA METATARSALIA; kokku 5 lühikest toruluud -varvaste lülid OSSA/PHALANGES DIGITORUM PEDIS, neid on kokku 28. Mõlemal suurel varbal on kaks lüli, ülejäänud varvastel kõigil on 3 lüli, seega kahe jala peale on kokku 28 tk käeluud OSSA MANUS, need jagunenevad: -randmeluud OSSA CARPI/ CARPALIA, kokku 8 tk -kämblaluud OSSA METACARPALIA, kokku 5 tk sõrmede lülid OSSA/PHALANGES DIGITORUM MANUS, mõlema käe peale peaks olema kokku 28 sõrmelüli peaskelett ehk kolju CRANIUM jaguneb kaheks: ajukolju- CRANIUM CEREBRALE ja näokolju- CRANIUM VISCERALE; mõlema osa peale kokku 23 luud -ajukolju luud: 1. OS OCCIPITALE- kuklaluu 2. OS SPHENOIDALE- põhilu...

Bioloogia
28 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Põhiterminid eesti-ladina keeles

VALIK LADINAKEELSEiD ANATOOMILISI TERMINEID ala tiib lamina leste angulus nurk ligamentum side apertura avaus linea joon apex tipp lobus sagar aponeurosis kilekõõlus lobulus sagarik arcus kaar arteria, arteriae (a.;aa.) arter,arterid margo serv articulatio liiges meatus käik atrium koda medulla säsi musculus, musculi (m.; mm.) lihas basis põhimik bulbus sibul nervus, nervi (n.; nn.) närv; närvid nucleus...

Ladina keel
9 allalaadimist
thumbnail
102
pdf

Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia

Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik Sissejuhatus skeleti-lihassüsteemi füsioteraapiasse Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia „Esimene samm edu suunas iga eriala puhul, on olla sellest huvitatud.“ Sir William Osler (1849-1919) Ortopeedia on väga laiaulatuslik ning samas kompleksne arstiteaduse valdkond. See hõlmab nii traumade kui skeleti- lihassüsteemi haiguste ravi. Traumatoloogiliste ja ortopeediliste probleemidega patsiente ravivad füsioterapeudid igapäevaselt. Eristatakse primaarset ortopeedilist füsioteraapiat ja teiste patoloogiate tagajärjel tekkinud vajadust skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia järele. Ortopeedia ja ortopeediline füsioteraapia peaksid olema füsioteraapia õppekavade baasained, sest paljude ortopeediliste haigu...

Füsioterapeut
45 allalaadimist
thumbnail
24
docx

ANATOOMIA - Siseelundid II

- Corpus - Cauda  vistseraalleste katab munandit ja munandimanust ning läheb tagapool, EHITUS munandivärati piirkonnas üle parietaallestmeks  lestmete vahel on seroosõõs – cavitas scrotalis - Fascia spermatica interna  kapsel  fascia transversalis’e jätk  näärmesagarike vaheseinad  ümbritseb kotjalt munandituppkesta koos munandi ja munandimanusega - näärmete juhad osaliselt ühinevad -> kusitis on 20-30 näärmejuha avaust...

Anatoomia
17 allalaadimist
thumbnail
10
docx

ANATOOMIA - Hingamiselundkond

NINA – NASUS/RHINOS VÄLISNINA – NASUS EXTERNUS Ninaselja toes: - ülaosas luuline – os nasale - alaosas kõhreline – cartilago septi nasi ja cartilago nasi lateralis - ninatiiva ja ninaotsa aluseks on cartilago alaris major NINAÕÕS - CAVITAS NASI - vahesein – septum nasi  sõõrmete piirkonnas kileline  eesosas kõhreline – cartilago septi nasi  tagaosas luuline – sõelluu lamina perpendicularis + sahkluu NINAESIK – VESTIBULUM NASI - pärisninaõõnest eraldab limen nasi - ninaesikusse avaneb allapoole sunnatud sõõre – naris PÄRISNINAÕÕS – CAVITAS NASI PROPRIA - Concha nasaalis superior, media et inferior - Meatus nasi superior, media et inferior...

Anatoomia
10 allalaadimist
thumbnail
18
docx

ANATOOMIA - Siseelundid I

karikrakkude poolt nõristatav lima muudab sisepinna libedaks, sisaldise omavahel seostuvaks ja liuguvaks Lihaskest ­ TUNICA MUSCULARIS - suuõõne seinas ja neelus = vöötlihaskoest - maos ja sooltes = silelihaskoest - üleminekualaks on söögitoru keskne 1/3 tõstavad neelamisel keeleluu koos kõriga keelejuure alla -> suletakse SUUÕÕS ­ CAVITAS ORIS alumised hingamisteed + saavutatakse neelamiseks vajalik rõhk Vestibulum oris suuõõnes - hambakaartest ja igemetest väljaspool KEEL - Eest piiravad huuled - apex + corpus + radix...

Anatoomia
27 allalaadimist
thumbnail
20
docx

KIILLUU ehk PÕHILUU (os sphenoidale) (peas)

Kiilluu ülemise pinna moodustab türgi sadul (sella turcica), mille keskel on hüpofüüsiauk (fossa hypophysialis). Hüpofüüsiauku piirab tagant sadulaselg (dorsum sellae). Väikeseid tiibu (alae minores) läbib nägemisnärvikanal (canalis opticus). Suuri ja väikseid tiibu eraldab ülemine silmakoopalõhe (fissura orbitalis superior). Suure tiiva ajumisel pinnal avaneb 3 mulku: Ümarmulk (foramen rotundum), ovaalmulk (foramen ovale), ogamulk (foramen spinosum). Näokojust ülalpool on silmakoobasminepind (facies orbitalis). Tiibjätkeid (processus pterygoidei) läbib tiibjätkekanal (canalis pterygoideus). Põhiluu-urge (kiilluu sees) OIMULUU (os temporale) (peas) Soomusosa (pars squamosa). Sarnaluumine jätke (processus zygomaticus) Sarnaluumise jätke all asub alalõuaauk (fossa mandibularis), mi...

Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Põhiterminid eesti-ladina keeles

VALIK LADINAKEELSEID ANATOOMILISI TERMINEID ala tiib lamina leste angulus nurk ligamentum side apertura avaus linea joon apex tipp lobus sagar aponeurosis kilekõõlus lobulus sagarik arcus kaar atreria, atreriae (a.;aa.) arter,arterid margo serv articulatio liiges meatus käik atrium koda medulla säsi musculus, musculi (m.; mm.) lihas basis põhimik bulbus sibul nervus, nervi (n.; nn.) närv; närvid nucl...

Ladina keel
14 allalaadimist
thumbnail
53
pptx

Ladina keel käänded

Pulmo, onis (loe pulmonis) m `kops'. 3. käändkonna konsonanttüvelised mees- ja naissoost sõnad Kääne Ainsus Mitmus Nom. Solutio f Solutiones Kes? Mis? lahus Cavitas f Cavitates Õõnsus, õõs Dolor m Dolores Valu Cortex m koor Cortices Gen. Solutionis Solutionum Kelle? Mille? Cavitatis Cavitatum Doloris Dolorum Corticis Corticum Konsonanttüveliselt käänduvad ka naissoost kreeka...

Ladina keel
28 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun