-ism Ekspressio- Impressio- Neoklassit- Sümfooni- Hilisrom nism nism sism line jazz sm Tekkimise 20. sajandi 1860.ndatel 1920.ndatel 1920.ndatel 20. sajan aeg algul aastatel aastatel aastatel algul Tekkimise Saksamaa Prantsusmaa Euroopa USA Saksama koht Austrias Kujutav Maalid olid Impressio- Kujutavasse Tekkis selleks, Hilisrom kunst sünged, nistlikule kunsti tungisid et ühendada olid huvi grotesksed. maalikunstile on joon, kontuur euroopalik looduses Kunstnikud iseloomulikud ning täpsed muusika ja pühendu väljendasid muuhulgas geomeetrilised Am...
Seoses demokr ideedega, nende levikuga, võimalu- Seoses demokr ideedega, nende levikuga, võimalu- Seoses demokr ideedega, nende levikuga, võimalu- Seoses demokr ideedega, nende levikuga, võimalu- Seoses demokr ideedega, nende levikuga, võimalu- Seoses demokr ideedega, nende levikuga, võimalu- sega kodumaal töötada, pandi alus kunstihariduse sega kodumaal töötada, pandi alus kunstihariduse sega kodumaal töötada, pandi alus kunstihariduse sega kodumaal töötada, pandi alus kunstihariduse sega kodumaal töötada, pandi alus kunstihariduse sega kodumaal töötada, pandi alus kunstihariduse andmisele kodumaal. Ants Laikmaa ateljeekool tln. andmisele kodumaal. Ants Laikmaa ateljeekool tln. andmisele kodumaal. Ants Laikmaa ateljeekool tln. andmisele kodumaal. Ants Laikmaa ateljeekool tln. andmisele kodumaal. Ants L...
portaaltriaad - a. ,v. et ductulus interlobularis d) kuidas paikneb maks peritoneumi suhtes? mesoperitoneaalselt e) mis täidab vasaku sagitaalvao eesosa – lig. teres hepatis, tagaosa – lig. venosum d) mis täidab parema sagotaalvao eesosa - vesica biliaris, tagaosa - v. cava inferior a) milline kest paikneb kõhukelme all - tunica fibrosa b) milline jäljend on vistseraalpinnal paremal keskel, paremal taga - paremal keskel impressio duodenalis, paremal taga impressio renalis ja suprarenalis vasakul - impressio gastrica c) kuidas paikneb peritoneumi suhtes - mesoperitoneaalselt ! 5. Duodenum a) millega lõpeb ülemine osa flexura duodeni superior b) millest on tingitud duodenumil tagaseina limaskestal pikikurd ühissapijuhast c) mis ümbritseb ampulli ja mida ta reguleerib sfinkterlihas, reguleerib sapi ja kõhunäärmenõre pääsemist soolde d) skeletotoopia suuremalt osalt mediaaltasapinnal paremal 1…3. nimmmelüli kõrgusel, flexura
IMPRESSIO SUMBOLIS RAHVUSROM JUUGEND FOVISM NISM M ANTISM Edouard Manet Gauguin, prerafaeliidid, sümbolism (rr on s Gauguin Kes mõjutas jaapani puugravüür põhjamaine haru) Looja William Morris kaovad suured värvi- säravad, tumedad säravad, suvalised, Värv pinnad ...
VALIK LADINAKEELSEiD ANATOOMILISI TERMINEID ala tiib lamina leste angulus nurk ligamentum side apertura avaus linea joon apex tipp lobus sagar aponeurosis kilekõõlus lobulus sagarik arcus kaar arteria, arteriae (a.;aa.) arter,arterid margo serv articulatio liiges meatus käik atrium koda medulla säsi musculus, musculi (m.; mm.) lihas basis põhimik bulbus sibul nervus, nervi (n.; nn.) närv; närvid nucleus ...
VALIK LADINAKEELSEID ANATOOMILISI TERMINEID ala tiib lamina leste angulus nurk ligamentum side apertura avaus linea joon apex tipp lobus sagar aponeurosis kilekõõlus lobulus sagarik arcus kaar atreria, atreriae (a.;aa.) arter,arterid margo serv articulatio liiges meatus käik atrium koda medulla säsi musculus, musculi (m.; mm.) lihas basis põhimik bulbus sibul nervus, nervi (n.; nn.) närv; närvid nucl...
PAUL CEZANNE (1839-1906) Paul Cezanne sündis 19.jaanuaril 1839.a. Aixi väikelinnas Provence maakonnas Prantsusmaal. Ta isa oli endisest kübarapoeomanikust pankuriks hakanud mees, kes abiellus Pauli emaga, kui poiss oli viieaastane. Cezanne õppis ühes koolis koos Emil Zolaga, kes jäi kogu elu vältel tema parimaks sõbraks. Paralleelselt õpingutega kolledzis õppis Cezanne ka joonistamist. Kirg maalimise vastu haaras ta peagi jäägitult. Isa nõudmisel alustas Cezanne küll õpinguid ülikoolis õigusteaduskonnas, kuid ema ja õe soosingul pühendub maalikunstile. Noormees siirdub Pariisi, kus alustab kunstiõpinguid ja tutvub impressionistidega. Varasem looming on kohmakas ja naiivne, maalitud paksude värvikihtidega, tumetates ja rasketes toonides. Cezanne maalib palju Pariisi eeslinnades, samuti külastades oma kodulinna. Prantsuse-Preisi sõja ajal ostab isa poja kahel korral sõjaväeteenistusest vabaks ja kunstnik sõidab Marseille lähedale, kus ma...
segemntatsiooniliigutused hästi arenenud duodeeni alanevas osas spiraalsuse tõttu vaid anaaalsuunaline peristaltiline laine kõrgus (kuni 10 mm) muutub madalamaks jämesoole suunas Serooskest - duodeen on retroperitonaalne, väljaarvatud pars superior paremal ees impressio colica (intraperitonaalne) paremal taga impressio suprarenalis et renalis - jejunoileum on intraperitonaalne Sagarad lobi - lobus hepatis dexter et sinister
Maailm ja Eesti XX sajandi alguses 1. IMPERIALISMIAJASTU JA ÜHISKOND 19. saj teisel poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See omakorda andis teretulnud õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. 1905. a eraldus Norra rahumeelselt Rootsist. Saksamaal ja Venemaal kasutati rahvuste enesemääramisõiguste vastu aktiivset ümberrahvastamispoliitikat, Inglismaa üritas relvajõul maha suruda rahvuslikku vastupanuliikumist Iirimaal. Kõige leebemalt käituti erinevate rahvustega Austria-Ungaris, kus neile anti piiratud autonoomia. 1914. aastal elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades. Koloniaalvallutusteks sobivate maade otsa saamine teravdas vastuolusid suurriikide vahel ning viis katseteni valdused ümber jaotada. Eriti oli sellest huvit...
KIILLUU ehk PÕHILUU (os sphenoidale) (peas) Kiilluu keha (corpus ossis sphendoidalis) külgedel asuvad suured tiivad (alae majores). Kiilluu ülemise pinna moodustab türgi sadul (sella turcica), mille keskel on hüpofüüsiauk (fossa hypophysialis). Hüpofüüsiauku piirab tagant sadulaselg (dorsum sellae). Väikeseid tiibu (alae minores) läbib nägemisnärvikanal (canalis opticus). Suuri ja väikseid tiibu eraldab ülemine silmakoopalõhe (fissura orbitalis superior). Suure tiiva ajumisel pinnal avaneb 3 mulku: Ümarmulk (foramen rotundum), ovaalmulk (foramen ovale), ogamulk (foramen spinosum). Näokojust ülalpool on silmakoobasminepind (facies orbitalis). Tiibjätkeid (processus pterygoidei) läbib tiibjätkekanal (canalis pterygoideus). Põhiluu-urge (kiilluu sees) OIMULUU (os temporale) (peas) Soomusosa (pars squamosa). Sarnaluumine jätke (processus zygomaticus) Sarnaluumise jätke all asub alalõuaauk (fossa mandibularis), mi...
silla ja N opthalmicus: Juured: nucl motorius n trigemini (eve), pedunculus fissura orbitalis sensoorsel juurel on tundeganglion- ganglion branhiomotoorne tuum, kiud cerebellaris superior trigeminale (oimuluu impressio trigeminalis'es moodustavad radix motoria medius'e piiril N maxillaris: foramen kõvakelme lestmete vahel). Ganglioni nucl mesencephalicus n sensoorse ja rotundum pseudounipolaarsete rakkude tsentraalsed jätked trigemini (üsa), sügavtundlikkus
IMPRESSIONISM Looduslähedase maalikunsti kõige äärmuslikuma suunana arenes 1870-ndate aastate Prantsusmaal välja impressionism Selle voolu nimetus pärineb sõnast "impressioon", mis tähendab muljet - impressionistid nimelt püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, mis nad said ümbritsevast elust ja loodusest. Nad väitsid, et enne neid polnud veel keegi kujutanud looduses nähtut päris õigesti. Ikka anti kogu pildi pind ühetaolise täpsusega. Tegelikkuses suudab aga inimese silm selgesti näha ainult väikest osa ümbritsevast, kõik muu hajub valguse ja värvi ebaselgesse mängu. Seepärast loobusid impressionistid oma maalidel teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest. Nad ei maalinud mitte niivõrd esemeid, kui just neid ümbritsevat valgust ja õhku. Huvist valguse maalimise vastu töötasid nad otse looduses, heleda päikesepaiste käes. Nad kasutasid heledaid puhtaid värve ja asetasid need lõuendile väikeste komataoliste pintslitõmmetega. Sellise...
liigestest C) Nucl. pontinus n. trigemini: ÜSA. Puutetundlikkus näonahast, silmast, suu- ja ninaõõne limaskestast jm. D) Nucl. spinalis n. trigemini: ÜSA. Valutundlikkus näonahast, silmast, suu- ja ninaõõne limaskestast jm. V närv väljub silla ja pedunculus cerebellaris mediuse piiril sensoorse ja motoorse juurena (radix sensoria et motoria). Juured: 1. Sensoorne juur (radix sensoria): tundeganglion ganglion trigeminale, paikneb os temporale's impressio trigeminalises. (Pseudounipolaarsete) neuronite tsentraalsed jätked lõpevad V närvi tundetuumade juures (B, C, D), perifeersed lahknevad 3 haruna: n. ophthalmicus, n. maxillaris, n. mandibularis, mis innerveerivad sensoorselt näonahka, suu- ja ninaõõne limaskesta, lihaseid jm. 2. Motoorne juur (radix motoria): läheb täielikult n. mandibularise koostisse, innerveerib mälumis- ja suupõhjalihaseid. Harud: 6 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
