· Medikatsioon vastavalt juhendile Vedeliku bilanss ja eritamine Jälgimine · Kontrollitakse vedeliku bilanssi: intensiivravi jälgimisleht, tilgutatavad vedelikud, diurees, oksemass ja aurustumine vähemalt kolm korda ööpäevas · Patsiendi subjektiivne hinnang · Vajaduse korral hapniku saturatsiooni mõõtmine ja arteri-Astrup · Vedeliku bilansi näitajate kontrollimine vereproovis Hb, Hkt, K, Na · Kopsupilt · Tsentraalveeni kateetriga tsentraalse venoosse rõhu mõõtmine · Kopsuarteri kateetriga kopsukapillaaride kiilumisrõhu ja südame minutimahu mõõtmine Põetus · Patsiendi informeerimine vajadusest saavutada negatiivne vedelikubilanss · Vedeliku piirangud · Infusioonivedelike koguse piiramine · Medikatsioon vastavalt juhistele Teadvuse tase Teadvuse taseme muutusi võivad patsiendil põhjustada manustatud ravimite toime
a. Sagarad, lobi (lobus) Maksal on 4 sagarat. Kaks suurt vasak ja parem, mille piiriks on vastavalt maksa sisestruktuurile parempoolne sagitaalvagu. Vasaku klassikalise sagara juurde kuulub veel kvadraat(ruut)sagar (maksaväratist eespool) ja sabasagar (maksaväratist tagapool), need on nähtavad ainult maksa tagumisel pinnal. b. Segmendid, segmenta c. Sagarikud, lobuli Sagarikud on väikesed kuusnurksed maksarakkude- e. hepatotsüütide kogumikud, mis on koondunud tsentraalveeni ümber paariliste sammastena. Sambad radieeruvad tsentraalveeni poolt väljapoole. Kahe rakusamba vahel on sinusoidid (mittetäieliku seinaga veresooned), mis viivad portaalveeni harudest ja maksaarterist saabunud veresegu maksarakkudeni (arteriaalne veri koos toitaineterikka verega). Kohe sinusoidide lähedal asuvad rakud on maksa makrofaagid e. Kuppferi rakud. Maksarakud ehk hepatotsüüdid toodavad sappi, sapp koguneb sammaste vahelistesse
funktsiooni uuritakse! Maksasagariku ehitus: Maksasagarikud on 6 (5)- kandilised, tornikese kujulised rakukogumikud, läbimõõt 1-2 mm, kõrgus 2- 3 mm. Maksasagariku keskel on tsentraalveen, nurkades sagarikevahearter, - veen ja – sapijuha. Maksarakud paiknevad 2-kihiliste plaatidena, millede vahel on sinusoidid – peened pilud (kapillaarid!) Nurkades olevate veeni ja arteri harude kaudu läheb veri sinusoididesse, seal seda töödeldakse, edasi läheb veri tsentraalveeni ja sealt maksaveenide kaude maksast välja. Iga rakuplaadikese keskelt (kahe kihi vahelt) algavad sapikapillaarid, need ühinevad edasi juhadeks. Sapp (chole; bilis; fel): Kollakas (pruun) vedelik, sisaldab sapphappeid, kolesterooli, Hgb laguprodukte (värv!), mis on vajalik: a) rasvade emulgeerimiseks sooles, b) sapi abil lähevad laguproduktid maksast soolde (ja selle kaudu organismist välja!). Sapp viiakse lõpuks ühissapijuha kaudu kaksteistsõrmiksoolde.
verd toovad värativeen ja maksaarter, sapiteed Maksarakud moodustavad sagararikke, mis on ümbritsetud veresoontest Maksa vereringe on dubleeritud: hapnikurikas arteriaalne veri maksaarterist ja värativeeni venoosne veri maost, soolest, pankreasest ja põrnast, mis segunevad sinusoidides, mis on võrreldes kapillaaridega laiemad ja õhemate seintega. Veri lahkub tsentraalveenide kaudu Maksarakud värativeeni harude lähedal koguvad aktiivselt toitaineid; tsentraalveeni lähedal olevad maksarakud produtseeritavad jääkaineid sappi ja vereringesse, seega maksarakud erinevad talitluse poolest Maks (3) Sinisoidide seintes on makrofaagisüsteem eemaldavad baktereid ja võõrkehi Sinusoidides on ka killer-rakud, mis hävitavad pahaloomulisi ja viirusi sisaldavaid rakke Detoksikatsioon ja toitainete säilimine toimub hepatotsüütides e. maksarakkudes Maksarakkude vahel on sapikapillaarid, kuhu koguneb maksarakkudest erituv sapp.
8 elektrolüüdid, dekstroos 5-10%,aminohapped 3-8,5%kasutavad lühiajaliselt tsentraalse veeni kaudu dekstroos 25-70%, aminohapped,vitamiinidLipiidne emulsioon koosneb rasvhappest ( 10- 20%) isotooniline rasvemulsioon katab 60% energia vajadusest Glükoos Aminoplasmal Lipofundin Nutriflex Tracutil Vitalipid Kuhu manustada Olenevalt lahusest kas tsentraalveeni või perifeersesse veeni Kui on valida, siis tsentraalsesse veeni Toite lahused ei sobi alati kokku teiste infusiooni lahuste ja ravimi 15.AJU FÜSIOLOOGILISED ERIPÄRAD CPP (cerebral perfusion pressure) - aju perfusiooni rõhk. CPP = MAP - ICP MAP (mean arteriale pressure) – keskmine arteriaalne rõhk ICP (intracranial pressure) – koljusisene rõhk Õendus ja ohud Korraldada jälgimine: neuroloogilise puude sümptomid, teadvus, orientatsioonihäired,
Ductus hepaticus communis - plaatide vahemikes ja mulkudes paiknevad verekapillaarid ehk Harunevad maksas ja kulgevad lõppharudeni maksasinusoidid viivad verd perilobulaarsetest veresoontest Skeletotoopia tsentraalveeni - ülal ulatub IV roideni - neid on umbes 500 000 - sapipõiepunkt parema kõhusirglihase lateraalserv + roidekaar = Portaalsagarikud lobuli portales lõikumiskoht - morfofunktsionaalsed ühikud, mille keskel on portaaltriaadi Holotoopia elemendid koos ümbritseva sidekoega:
Sagarik on maksa morfofunktsionaalne ühik. Kuusnurkse prismaatilise kujuga, mis on piiritletud sagarikevahelise sidekoega. Maksa strooma moodustab sagarikevaheline retikulaarne sidekoeline toestik, milles paiknevad veresooned ja sapijuhad. Maksasagariku moodustuvad radiaalselt paigutunud hepatotsüütidest maksaplaadid ning rakud on omavahel seotud desmosoomidega. Maksaplaatide vahele jäävad radiaalse asetusega maksasinusoidid (kapillaarsed vereruumid), mis suubuvad sagariku keskel asuvasse tsentraalveeni (vena centralis). Maksarakud on hulknurksed rakud, milles leidub ümar tuum, tsütoplasmas on hulgaliselt organelle ja seal ladestub ka glükogeen. Maksarakud (hepatotsüüdid) produtseerivad verehüübimist takistavat hepariini ja rasvade emulgeerimiseks vajalikku sappi. Maksasinusoidid on vooderdatud endoteeliga ja sinusoididel puudub basaalmembraan. Endoteeli ja maksarakkude vahele jääb pilujas Disse ruum. Sinusoidide seinas asuvad endoteelirakud, nende vahel
13. Maksasagarik Maksasagarikus (lobulus hepaticus) paiknevad radiaalselt paigutunud maksarakkudest moodustunud maksaplaadid (laminae hepaticae). Maksarakud e. hepatotsüüdid on suured, ühte, harvemini kahte kuni kolme tuuma sisaldavad rakud, milliste tsütoplasmas esineb hulgaliselt sõmeraid. Tuumad on ümmargused. Maksaplaatide vahele jäävad samuti radiaalselt kulgevad maksasinusoidid (vasa capillare sinusoidea), mis koonduvad sagariku keskel paiknevasse tsentraalveeni (vena centralis). Sinusoidi seinas asuvad endoteelirakud, nende vahele jäävad pilujad ruumid. Basaalmembraan on katkendlik. Lisaks endoteelirakkudele esinevad sinusoidide seinas maksa tähtrakud e. Kupfferi rakud, mis kujutavad endast paigalisi makrofaage. Sagarikevahelisesse sidekoesse väljuvad hepatotsüütide vahel kulgevad sapikapillaarid, moodustades interlobulaarseid sapijuhakesi (ductus interlobularis biliferus). Koos interlobulaararteri (a
arterioole naha ja maos suurendades neid, tõstab v/s taset (manustamine küsimus nr 15) Noradrenaliin(kardiogeenne sokk, septiline sokk, hüpotensioon): kiirendab südamerütmi ja südamelöögi mahtu, ahendab arterioole nahas ja maos suurendades neid lihastes, tõstab v/s taset. Manustamine i/v infusioonina · Märkused: · infusioonilahus kas glükoosilahuses (5%) või füsioloogilises lahuses. Mitte segada teiste ravimitega; · manustada suurde perifeersesse veeni/tsentraalveeni - vältimaks infiltratsiooni ümbritsevatesse kudedesse. Fenüülefriin/ Mesaton : RR tõstmine hüpotensioon korral(i/v infusioonina), soki korral(i/v infusioonina või boolusena), pole kindlasti esmavalik (ESMAVALIK NORADRENALIIN!!!) *anesteesia korral hüpotensiooni teke *,,gripiteede" komponent, nt. Coldrex · Märkused: · infusioonilahus kas glükoosilahuses (5%) või füsioloogilises lahuses. Mitte segada teiste ravimitega! · i/v boolus 100 to 500 mcg vajadusel 10-15 minuti järel.
arteriaalne tromboos eelnev VTE Kasvajaga seotud riskitegurid: kasvaja kolde asukoht (aju, pankreas, neer, kops, lu mfoom, mu eloom) 36 kuud kasvaja diagnoosist kaugelearenenud protsess Raviga seotud riskitegurid: hiljutine operatsioon ka sil olev haiglaravi ka sil olev keemiaravi 32 ka sil olev hormoonravi ka sil olev vo i hiljutine angioneogeneetiline ravi eru tropoeesi stimuleeriv ravi vereu lekanne tsentraalveeni kateetri olemasolu Biomarkerid: keemiaravi-eelne trombotsuutide arv 350 000/mm3 keemiaravi-eelne leukotsu u tide arv > 11 000/mm3 33 Lisa 2 Kasvajate jaotus korduste ja lokalisatsiooni järgi Tabel 4. Kasvajate jaotus korduse ja lokalisatsiooni järgi Kasvaja grupp Sagedus % Esimene kasvaja C00-C14 4 0,82
Maksa ehitus ● 4 sagaratLOBUS - ülemisel pinnal 2 suurt sagarat: vasak ja parem, mida eraldab sagitaalvagu - vasaku klassikalise sagara juurde kuulub kvadraat(ruut) sagar (maksaväratist eespool) ja sabasagar (maksaväratist tagapool) - nähtavad maksa tagumisel pinnal. ● Segmendid,mis koosenvad sagarikkudest. - sagarik e väike kuusnurkne maksarakkude e HEPATOTSÜÜTIDE kogumik - sagarikud on koondunud tsentraalveeni ümber paariliste sammastena - kahe rakusamba vahel on sinusoidid(mitteäieliku seinaga veresooned) Sinusoidide funktsioon: viivad portaalveeni harudest ja maksaarterist saabunud veresegu maksarakkudeni (toitaineterikas arteriaalne veri) ● Maksa makrofaagid e Kuppferi rakudon kohe sinusoidide läheduses. Maksarakkude e HEPATOTSÜÜTIDE funktsioon: toodavad sappi!
Maksarakud e hepatotsüüdid produtseerivad verehüübimist takistavat hepariini ja rasvade emulgeerimiseks vajalikku sappi Rakkude tsütoplasmas on hulgaliselt organelle, seal ladestub ka glükogeen Maksasagarikus (parenhüümis) moodustuvad hepatotsüütidest maksaplaadid, rakud on seotud omavahel desmosoomidega Maksaplaatide vahele jäävad maksasinusoidid, mis koonduvad sagariku keskel paiknevasse tsentraalveeni Maksasinusoidid on vooderdatud akendunud endoteeliga ja sinusoidides puudub basaalmembraan Endoteeli ja maksarakkude vahele jääb pilujas Disse ruum Lisaks endoteelirakkudele paiknevad sinusoidide seinas endoteelirakkude vahel maksa tähtrakud e Kupfferi rakud, mis kuuluvad mononukleaarsete makrofaagide süsteemi Piklikud, intensiivselt värvuva tuumaga, kaitsefunktsioonides osalemisel eralduvad veresoonte seinast ning
Peensoole epiteeli ehitus ning selle uuenemine. Silinderepiteel, krüptid, all kohevsidekude, mikrohatud, soolehatud, karikrakud Tüvirakud krüptis- aeglane jagunemine (24h), kiire jagunemine (11h), differentseerunud rakud Maksakoe ehitus. Hepatotsüüdid, Kupfferi rakud (makrofaagid), endoteelirakud, Ito rakud (ladestavadlipiide ja vitamiine). Hepatotsüüdid moodustavad sagarikus maksaplaate, mis on suunatud veeni suunas,plaatide vahel maksasiinused,mis suubuvad tsentraalveeni. Sapikanal, sapijuhad Neuronite ehitus. Rakukeha e perikaarüon ja jätked: dendriidid ja akson.Akson algabaksoni koonusega ja lõpeb hargenued närvilõpmega.Dendriidil ja perikaarüonil on palju sünapseid. Närvikiud- akson ja teda ümbitsevad neurogliiarakud. Perifeerses ns ümbritsevadaksonit Schwanni rakud,need rakud sisaldavad müeliini(elektrilise impulsi isolaator) või mitte Neurotroofsed faktorid ning nende osa närvirakkude diferentseerumisel. Tagasisuunatud aksonaaltransport.
2. Hügieeniline kätepesu - käsi pestakse vähemalt 40 sekundit: enne invasiivseid protseduure enne langenud immuunsusega patsientide hooldamist enne ja pärast kokkupuudet haavadega enne ja pärast kinnaste kasutamist, kui on toimunud nähtav saastumine pärast paljaste kätega kontakti vere, haava sekreedi ja kehavedelikega 3. Kirurgiline kätepesu - käsi ja küünarvarsi pestakse 2-3 minuti jooksul: enne kirurgilisi protseduure (operatsioonid; invasiivsed protseduurid, nagu tsentraalveeni kanüüli asetamine, veresoonte uuringute protseduuride teostamine jms.). NB! Käte pesemine ei vähenda naha püsimikrofloora hulka! Vead käte pesemisel: 9 ebapiisav seebi kasutamine mitteküllaldane pesemisaeg ebapiisav käte kuivatamine KÄTEPESU TEHNIKA 1. Tee selgeks, millist kätepesu liiki on vaja kasutada ja taga piisav kätepesemise aeg. 2
Oluline oli ka see, et peale ravimi süstimist intubatsioonitorusse tuli 4–5 korda hingamiskotiga peale ventileerida, muidu paiskus ravim massaaži käigus torust välja. Alates 2010. aastast enam intratrahheaalselt ravimeid manustada ei soovitata, küll võib see muude võimaluste puudumisel äärmisel juhul kasutamist leida. Intubeeritud patsiendile võib erakorralises situatsioonis bronhospasmi korral manustada intubatsioonitorusse ka bronhide lõõgastit (salbutamooli). c) Tsentraalveeni punktsioon Tsentraalsete veenide punkteerimist tehakse haiglavälises erakorralises meditsiinis väga harvadel juhtudel ning siis teeb seda erakorralise meditsiini arst või anestesioloog! Tsentraalseid veene punkteeritakse kahes kohas: 813 vena subclavia (rangluu all asetsev veen). vena jugularis interna (sisemine kaelaveen). Näidustused Ainult tõsise näidustuse korral äärmise meetmena, kui perifeersete veenide punktsioon
annaabi.ee 
