Perimeetrium on emaka välimine serooskest Koosneb mesoteelist, väljaspoolsest kollageensete kiudude kihist, vahepealsest elastsete kiudude võrgust ja sisemisest kollageensete kiudude kihist Munajuhad Tubae uterinae Munajuha transpordib ootsüüdi munasarjast emakakeha valendikku ja on viljastumise kohaks Munajuha pikkus hobusel ja veisel on umbes 25 cm, seal umbes 20 cm ja utel 15 19 cm Eristatakse nelja segmenti: munajuhalehter infundibulum, munajuhaampull ampulla, munajuha kitsus isthmus, emakaosa e. intramuraalne segment pars uterina Munajuhalehtrit ümbritsevad epiteeliga kaetud narmad fimbriae; munajuhaampull on viljastumise tavaliseks kohaks Munajuha ehitus Munajuha koosneb kolmest kestast: limas-, lihas- ja serooskestast Limaskesta vooderdav silinderepiteel koosneb kahest rakutüübist: ripsmetega rakud ja ripsmeteta sekretoorsed rakud Lihaskest koosneb kahest kihist: sisemine tsirkulaarne ja välimine pikikiht (emaka lähedal
horizontalis- horisontaalne jugularis- kägi- Tunica- kest internus sisemine pharyngeus- neelu- Flexura- painutaja lateralis- külgmine thoracicus- rinna- Urethra- kusejuha major- suur transversus- risti- Conjunctiva- sidekest medialis- keskne I käändkond Corona- kroon medianus- keskpidine Ala, ae f- tiib Ampulla- ampull medius- keskne Aorta- aort Apertura- avaus minor- väiksem Arteria- arter Cellula- rakk profundus- sügav Concha- karbik Fibra- kiud proximalis- lähimine Costa- roie Gingiva- ige sinister- vasak Crista- hari Glandula- nääre superficialis- pindmine Lamina- leste, plaad Retina- võrkkest
Välisehitus: Üks ots – munasarja ligiduses (munajuha kõhtmine suue; ostium abdominale tubae uterinae) Teine ots siseneb emakasse (munajuha emakmine e. uteriinne suue; ostium uterinum tubae) Munajuhalehter (infundibulum tubae uterinae) asetseb ovaari kraniaalse orsa ligiduses, tal on munajuhanarmad (fimbriae tubae), millest osa liitub munasarjaga. Lehter võtab ovuleerunud munaraku vastu. Munajuhaampull (ampulla tubae uterinae) järgneb lehtrile, siin toimub viljastumine. Munajuhakitsus (isthmus tubae uterinae) kitsam osa, pole alati eristatav ampullist. Enamasti samapikad. Emakmine e. uteriinosa (pars uterina) emakasarve seina lühike alaosa, lõppeb kas näsaja moodustisena või läheb lslt üle emakasarveks. Näsa on oluliseks barjääriks infektsioonidele. Siseehitus: Serooskest Lihaskest Limaskest Asend ja kinnitumine:
Lobuli testis - sagarikud - laskub väikevaagnasse kusepõie kõrvale - umbes 200 - ületab ureetri - igas sagarikus 2-3 väänilist seemnetorukest – tubulus seminiferus contortus - laieneb kusepõie tagapinnal ampulla ductus deferentis’eks -> tubulus seminiferus rectus -> avanevad rete testis’esse, mis paikneb - seda jätkab purskejuha – ductus ejaculatorius – läbistab eesnäärme ja mediastinum testis’es avaneb colliculi seminalis’el - vääniliste seemnetorukeste seinas toimub spermiogenees - spermide viimatee
80 tunniga. Seal on vajalikud toitained ja tagatakse embrüo jõudmine emakasse maksimaalse retseptiivsuse ajal. Spermatosoidide transport: integriinid epiteelirakkude pinnal seovad spermatosoidide pinnal olevaid valke. Tagatakse spermatosoidide elujõulisus pikema ajaperioodi jooksul. Seda toetab munajuha epiteeli toodetud sekreet. Viljastumiskeskkond – viljastumine toimub ampulla piirkonnas. Munarakku on võimelised viljastama spermid, mis on kapatsiteerunud. Peale kapatsitatsiooni tunneb sperm munaraku ära ja ka paraneb tema liikumisvõime. Samuti on see vajalik akrosoomireaktsiooniks. Kapatsitatsiooni soodustavad lümfotsüütide toodetud reaktiivsed hapnikuradikaalid. Embrüo transport – tagatakse embrüo õigeaegne jõudmine emakasse maksimaalse retseptiivsuse ajal. Munajuhas on
Alates 18.saj. tuli kasutusele ristimisvaagnad. Vanemates kirikutes aga ristimiskivid siiani kasutusel. kupa--ristimisnõu, ristimiskarika kausitaoline ülaosa, mis vahel on kõrge jala küljest eemaldatav. ristimisvaagen--hõbedast või messingist (ristimisvee jaoks) kasutatav vaagen. pühaveenõu--liturgiline nõu kristlikus kirikus, kus oleva püha veega saavad koguduseliikmed end piserdada.Ära aja segi kätepesunõudega! aspergill--püha vee pintsel, pintsel pühitsetud vee piserdamiseks. ampulla--a)palveränduritel kaelaskantav pudel pühade allikate vee, püha mulla ja pühade õlide toomiseks kaugetest paikadest, b) vaas hauatalitustel kasutatavate essentside hoidmiseks. Hoiti komplektidena krüptis, c) vaas õli ja veini hoidmiseks katoliku kirikus. Valgustid kirikus. lühter--küünlahoidja, eristatakse kolm liiki: a) harilik küünlajalg, mis seisab jalal b) ripplühter, mis ripub laest c) seinalühter, mis kinnitub seina külge
ületab duodeenumi alaneva osa ja kõhunäärmepea läheb mööda kõhunäärmekeha eesmist serva vasakule neerule - colon ascendens + colon descendens = mesoperitoneaalselt - serooskesta väljasopistused appendices epiploicae täiskasvanul täidetud rasvaga PÄRASOOL RECTUM PROCTOS - 12-15 cm - algab 3. sakraallülil ja lõpeb päraku ehk anus'ega - pars pelvina väikevaagnas roojamispakitsust põhjustav laienemisvõimeline osa ampulla recti - canalis analis Kõverdused - flexura sacralis + flexura perinealis Seina ehitus + limaskest - vaagnaosas plicae transversales recti Kõhukelmeõõs cavitas peritonealis - seinmine kõhukelme peritoneum parietale
muutub positiivseks), selle tulemusena membr depolariseerub. See kaitseb väga lühiajaliselt mitme spermi sisenemise eest. · Aeglane blokk Ca2+ sissevool kutsub esile kortikaalreaktsiooni (kortikaalgraanulid tühjendavad oma sisu rebukesta alla) ja vitelliinkest muutub permidele läbimatuks - tekib viljastumiskest. Kehasisene viljastumine. Spermid paisatakse tupest ja emakast edasi munajuhasse lihaste kokkutõmmete abiga. Munarakk ootab munajuhas ampulla piirkonnas (munajuha kitsuses)- siin toimub viljastamine, kus on umbes 2 kraadi soojem kui mujal munajuhas - spermid liiguvad termotaksise mõjul selles suunas. Kuid enne viljastamist peavad spermid kinnituma munajuha seinale, et muutuda viljastamisvõimeliseks, selleks toimub: Kapatsitatsioon K iooonide väljumine põhjustab membr potentsiaali muutust; albumiini mõjul võetakse spermi pinnalt kolesterool välja, mis võimaldab Ca sissevoolu ja aluselisemaks
maoliigutustega distaalsesse mao-ossa. Sülje ja maonõrega segunenud toidumassi nimetatakse küümuseks, mis transporditakse läbi maolukuti (pylorus) duodenum'isse. Duodeenumisse sekreteerub soolenäärmete sekreet ning siia suubuvad ka pankrease ja sapijuhad (ühissapijuha tuleb duodenumi pars descendens'isse ja avaneb papilla duodeni majori'il koos pankreasejuhaga- ductus pancreaticus'ega. Juhade lõpposad võivad olla ka ühinenud ampulla hepatopancreatica'ks). Duodeenumi limaskesta näärmerakkudes sünteesitakse palju seedekulgla hormoone, mis reguleerivad seedenäärmete tegevust. Peensoole lihaskihid kindlustavad küümuse segamise ja transpordi. Enamik imendumisprotsessidest toimub peensooles. Jämesooles imenduvad vesi ja elektrolüüdid lõplikult ning bakterite ensüümide toimel lõhustatakse kiudained. Jämesoole lõpposas moodustub väljaheide, mis sisaldab imendumata jääkaineid, irdunud sooleepiteeli rakke,
kapatsiteeruvad (~7-24h) Kapatsiteerunud spermid hüperaktiviseeruvad ja vabanevad kitsuse piirkonnast *Kapatsiteerumata spermid ei ole võimelised munarakku viljastama ca 1000 spermist, mis sisenesid munajuhasse, ~ 200 kapatsiteerub ja jõuab munarakuni, ülejäänud hukuvad Termotaksis – kapatsiteerunud spermid on võimelised tunnetama temperatuurigradienti munajuha erinevates piirkondades. Munajuha kitsuse (isthmus) piirkond on jahedam ja ampulli (ampulla) piirkond, kus toimub viljastumine, on soojem. Kapatsiteerunud spermid liiguvad eelistatult kõrgema temperatuuri suunas. Kehasisese viljastumisega loomadel (nt imetajatel) võivad emase suguteed sekreteerida spetsiifilisi regioonist sõltuvaid molekule, mis mõjutavad spermide liikuvust ja kapatsitatsiooni Granuloosarakkude poolt sekreteeritud progesteroon mõjub spermidele nii atraktiivselt kui ka hüperaktiveerivalt (põhjustades Ca2+ tõusu)
annaabi.ee 
