Niude-nimmelihas: a) suur nimmelihas ja niudelihas; b) 1. algab viimaselt rinna lülilt ja kõikidelt nimmelülidelt ning lülivaheketastelt; 2. algab niudeluu augult; c) nn sprinterlihas 11. Hambad: a) loetle, millist tüüpi hambaid esineb täiskasvanul (4), märgi iga tüübi juurde palju neid tavaliselt on; b) kuidas nimetatakse väikelaste hambaid ja kui palju neid on? Hambad: a) jäävhambad (32) - lõikehammas (8) silmahammas (4) eespurihammas (8) purihammas (12); b) piimahambad (20) - lõikehammas (8) silmahammas (4) purihammas (8); eespurihambaid pole. 12. Peensool: a) nimeta osad (3); b) nimeta suured näärmed, mille juhad avanevad peensoolde (2) Peensool: a) 1. kaksteistsõrmiksool e duodeenum, 2. tühisool e jejunum, 3. niudesool e ilenum; b) kõhunäärmejuha ja ühissapijuha 13. Nimeta kõik elundid, mille kaudu õhk liigub väliskeskkonnast kopsualveoolideni
Kohila Gümnaasium Alari Soikmets HAMBAD Referaat Kohila 2009 1 HAMBA EHITUS Hammas koosneb erinevatest osadest. Kroon on hamba välimine osa ja juur hamba sisemine osa. Hamba ülemist osa katab email. Email on ka tugevaim kude organismis. Hambaluu ehk dentiini sees on hambaõõs koos närvide ja veresoontega. Hambaõõs ehk pulp hoiab hammast elus. Hambajuurt ümbritseb luukude ehk tsement. Luukude kaitseb hambajuurt. Hamba pind katab alati õhuke orgaaniline kile emaili pelliikula,mis täidab ebatasasused ja on ioonvahetuse keskkonnaks hamabakudede ja sülje vahel. Hambapinna poleerimisel kiht eemaldub aga see kasvab tagasi. 2 HAMBA HAIGUSED Pelliikula külge kinnituvad hästi mikroobid. Paar tundi peale hammaste pesemist hakkab mikroobe sinna juba kogunema ja ku...
Kokku 32, igas suuveerandis 8: -2 lõikehammast(dens incivus) -1 silmahammas(dens caninus) -2 eespurihammast(dens permolaris) -3 purihammast(dens molaris) Piimahambad(dentes decidui): Kokku 20, igas suuveerandis5: -2 lõikehammast, -1 silmahammas -2 purihammast(eespurihambaid pole). Hamba osad: a) (Hamba)kroon(corona dentis) Krooni kujud: lõikehammas – peitel; silmahammas – teravik+lõikeservad; eespurihammas – lõikeserv ees+mälumispind; purihammas – peal lai mälumispind b) (Hamba)kael(cervix dentis) – kitsam osa c) (Hamba)juue(-ed)(radix dentis) Juurte arv: Lõikehambad ja silmahambad – 1 juur; Eespurihambad – 1-2 juurt; Purihambad – 2 või 3 (vahel rohkem)
· compassionate-kaastundlik · Lipocytes- rasvarakud · Conduct- läbi viima · Longevity- pikaealisus, kestvusaeg · Constitute- moodustama · Mandible- alalõug · Counterpart- teisik, dublikaat · Maternal- emapoolne · Maxillary- ülalõug · Transmitter- saatja, ülekandja · Mid-brain- keskaju · Transparent- läbipaistev · Molar- purihammas · Tremendous- hiiglasuur · multi-hop-mitmekordne hüpe · Tummy tuck- rasvaimu kõhult · multi-lingual-mitmekeelne · Turnip-kaalikas · nay-vastuhäl · Verve-innustus · Neutralization reaction-reaktsioon · Viable- elujõuline, mõistlik tootmaks ph=7/neutralisatsiooni · Wisdom teeth- tarkusehambad reaktsioon · Noxious- kahjur · Nuance-nüanss · Nullify- nullima
50. Undergo- läbi elama, kogema 51. Constitute- moodustama 52. Viable- elujõuline, mõistlik 53. Rodent- näriline 54. Customs- toll 55. Obtain- saavutama 56. Disaggregate- rakku eraldama kõige väiksemateks koostisosadeks. 57. Recapitulate- kokkuvõtlikult kordama 58. Oblique- kaudne 59. Cusp- sakk 60. Apposition- külg-külje vastu koos 61. Vascularization- veresoontega varustamine 62. Incisor- lõikehammas 63. Secretion- eritis, sekreet 64. To hold true- samuti kehtima 65. Molar- purihammas 66. Maxillary- ülalõug 67. Mandible- alalõug 68. Cascade- kaskaad 69. Retain- säilitama 70. Autologous- (Kude,rakk)võetud samalt inimeselt, kellele siirdatakse. 71. Define- määratlema 72. Adequate- adekvaatne 73. Infancy- lapsepõlv 74. Innate- kaasasündinud 75. Assimilate- millelegi sarnaseks muutuma 76. Common sense- terve mõistus 77. Inherently- loomupäraselt 78. Reduce- vähendama, kahandama 79. Faculty- võime 80. Utilization- kasutamine 81. Flaw- viga, puudus 82
Täiskasvanud isastel on sigimisperioodil munandikoti nahk tumenenud, karvutu ja oranzikaskollaste laikudega. Sigival emasel on nisad tursunud ja karvutud. Kevadine karvavahetus kestab u. 6 nädalat. Tagakäppade jäljed on 5 varbaga, eeskäppade jälgedest tunduvalt suuremad ning jäljerühmas paiknevad nad eeskäpa jälgedest eespool. Eeskäppadel on 4 varvast. Kolju on ümar, laiade põsekaartega, kuid koonuosa on piklikum kui lendoraval. Igas lõualuupooles on väike pulkjas eesmine purihammas. Elupaik: Oravaid võib kohata kõigis metsatüüpides: okas-, sega- ja lehtmetsades. Oravad elavad meelsasti ka linnaparkides ja surnuaedades, kus nad on palju julgemad kui metas ja tulevad tihti uudistama, kas inimestel neile midagi süüa pakkuda on. Suurema osa oma ajast veedavadki nad puu otsas, olles aktiivsed peamiselt päeval. Pole vist vaja lisada, et oravad on äärmiselt head ronijad ning ühelt puult teisele minemiseks sooritavad nad efektseid hüppeid,
seedemahladega Dentitsioon kahe hammastuse esinemine Defekatsioon roojamine Toitaine on süsivesik, lipiid, proteiin Toiduaine on toitainetest koosnev aine. 4. Kuidas jaotatakse suuõõs? * suuesik * pärissuuõõs Mis on piiriks nende osade vahel? Hambad 5. Hambad ladina keeles Dentes Jäävhambaid on inimesel 32, piimahambaid on 20 6. Nimetage hammaste tüübid * lõikehammas * silmahammas * eespurihammas * purihammas 7. Loetlege keele funktsioone: 1. kõne 2. imemine 3. toidu segamine 4. mälumine 5. neelamine 6. maitsetundlikkus 8. Nimetage süljenäärmed ja nende juhade avanemiskohad Kõrvasüljenääre kaalub u.30 grammi, asub mõlemal pool nägu, välisest kuulmekäigust eespool ja all. Juha avaneb 1
Naha põhikestad: karvad,naha näärmed, küüned Söögitoru OESOPHAGUS- asub hingetoru taga Jäävhambaid 32 Keel LINGUA-vöötlihaskoeline elund.Funk. kõne, imemine,neelamine, mälumine, toidu segamine, maitsetundlikus Peristaltika- soole lainelised lihaskontraksioonid Defekatsioon- roojamine Flaatus- soolestiku kaudu väljuv gaas Sülg 1-1,5 l.öp. täiskasvanul eritub. Algab süsivesikute lammatamine Pankreas- fermendid Seedetrakt 7-8m. Maos 3-6 t. asub toit. Premolar-purihammas Maos on happeline keskkond, maht 1,5-2,5l Maomahl 12 sõrmiksool-aluseline keskkod Peritoneum-kõhukelme Veri funktsioon: transpordi,kaitse,valgudepoo Lühnägija näeb kaugel halvasti ja temal on vaja miinus klaasidega Täiskasvanul on vaja 7-8 tundi magama Süsivekis-glükoos, rasvad-glutserool, valgud- aminohapped Sünaps-närviimpulsi ülekandekoht närvirakult närvikule või lihasele või näärmele nim. informat.elukoht. Neuron- närvirakk Motoorse-alanev
facies vestibularis (vaba) - nõrgalt arenenud juured facies lingualis (vaba) - värvuselt sinakasvalged facies mesialis (kontakt) - ilmuvad 6. kuust kuni 3. eluaastani - puuduvad eespurihambad ja III purihammas facies distalis (kontakt) Dens sapientiae/ dens serontinus facies occlusalis (mälusmis) - Krooni kuju lõikehammas peitlikujuline silmahammas keskel lõiketeravik, distaalsemal ja mediaalsemal lõikeserv eespurihammas ristlõik ülemistel ovaalne, alumistel ringjas, mälumispinnal 2 köbrukest
-2 lõikehammast (dens incisivus) -1 silmahammas (dens caninus) -2 eespurihammast (dens premolaris) -3 purihammast (dens molaris) B) Piimahambad (dentes decidui): Kokku 20, igas suuveerandis 5: 2 lõikehammast, 1 silmahammas ja 2 purihammast; eespurihambaid pole. Hamba osad: a)(Hamba) kroon (corona dentis) Krooni kujud: lõikehammas – peitel; silmahammas – teravik+lõikeservad; eespurihammas – lõikeserv ees+mälumispind; purihammas – peal lai mälumispind b) (Hamba)kael (cervix dentis) – kitsam osa c) (Hamba)juur(-ed) (radix dentis) Juurte arv: lõikehambad ja silmahambad – 1 juur; eespurihambad – 1-2 juurt; purihambad – 2 või 3 (vahel rohkem!) Hamba siseehitus: a)Dentiin – tugev luu, põhiaine – annab kuju b)Email – väga kõva luuaine, katab krooni pinda c)Tsement – pehmem, kiududerikas luu, katab juurte pinda, tema sisse kinnituvad hamba hoidesidemed, mis tulevad alveooli seinast
Dentitsioon piimahambad ja jäävhambad Defektsioon- roojamine Toitaine on toidus leiduvad ained( SV , valk , rasv) Toiduaine- toit, mida inimene sööb. Suuõõne osad: · Suuesik- vestibulum oris · Pärissuuõõs- cavum oris proprium Nende vahel on piiriks .............................. Hambad-dentes. Jäävhambaid 32, piimahambaid 20. · Lõikehammas- dens incisivus · Silmahammas- dens caninus · Eespurihammas- dentes praemolares · Purihammas dentes molares Keel-lingua- funktsioonid: Kõne, imemine, toidu segmaine, mäluminem neelamine. Süljenäärmed: · Kõrvasüljenäärmed- glandula parotis avaneb suhu suuesikusse · Lõualuualune nääre- glandula submandibularis- avaneb suupõhjas keelealusel lihakesel · Keelealune nääre- galndula sublingualis- suupõhja keelealusel kurrul Sülge toodetakse 1-1.5L ja tema toimel hakatakse lõhustama toidutärklist (SV)
Visby-Tartu, 2001. Valk, H. "Viljandi Jaani kiriku kalmistu". Linnusest ja Linnast. Uurimusi Vilma Trummali auks / Muinasja Teadus 14. Tallinn-Tartu, 2004. Lk. 421-450. 14 LISA Antropoloogilise materjali analüüsi tulemused tabeli kujul Tabel vajab mõned sõnad seletuseks: Hammaste markeerimisel on kasutatud lühendeid: I lõikehammas (incisor); C kihv (canine) PM premolaar (premolare) M purihammas (molare) Meetriline soo määramine eeldab teatavate koefitsentide kasutamist kui tegemist "+"- märgilise suurusega, on tõenäoliselt tegemist naisega, kui "-"-märgilise suurusega, siis mehega. 15
Sülje hulk, koostis ja omadused. Sülje eritumise regulatsioon. SÜLG ERALDI LEHEL Hambad täiskasvanul on 32 hammast. Eestpoolt piimahambad (20, esimesed piimahambad, mida on 8, silmahambad, neid on 4) esimesed piimahambad ilmuvad u .. elukuul, hakkavad vahetuma u 6-7 aastaselt. Silmahammaste järel tulevad eesmisel purihambad, neid on 8, kõige taga on suured purihambad. Kõige viimast purihammast kutsutakse tarkusehambaks. Teine purihammas vahetub üldiselt kuni 16.ndal eluaastal. Tarkusehammas moodustab erandi, tema 18-30 eluaastal või jääb hoopis igeme sisse. Süljenäärmed suured ja väikesed. Väikesed on suulael, põskedel. Suuri on 3 paari. Alalõua süljenääre, keelealune süljenääre, kõrvalsüljenääre. Ööpäevas u 1,5 l sülge. Sülje kogus sõltub toidukordade arvust, toidu konsistentsist (kuivale toidule eritub rohkem), hape
Ta oli ortogeneesi pooldaja. 30: sõnastas moodsa sünteesi (hiljem ühendas teoreetilise looduslike populatsioonide geneetikaga) Dobzhansky - mikro- ja makroevolutsiooni käivitavad ühed ja samad mehhanismid. 1. Too esile vähemalt neli olulist primaatidele iseloomulikku tunnust võrreldes teiste imetajatega. Haaravad pöiad ja käed. Suurenenud ajumaht. Pikenenud eluiga, kandeaeg on pikem, loote areng võrreldes kehamassiga on aeglane. Lõikehammas ja üks eesmine purihammas on puudu. Silmad paiknevad lähestikku, stereoskoopiline nägemine. Tagajäsemel on kandluu. 2. Kirjelda vähemalt neli olulist hominiididele iseloomulikku tunnusjoont võrreldes teiste primaatidega. eluviisilt eelistasid bipedaalsust, millega kaasnes selgroo kõveruse teke. Nende suur varvas on teiste varvastega samasuunaline. Vaagnaluu laienemine. Koljumulk asub vertikaalselt mitte selgmiselt. Jalgade skelett ja lihased (gluteus maxiumus) on kohastunud liikumiseks. 3
annaabi.ee 
