Ajaloo üldkonspekt (0)

Tsivilisatsioonid 4. september 2009. a. 8:59
Tsivilisatsioon e. kõrgkultuur - organiseeritud inimrühmade tegevus Tekke eeldused: 1. Maavileljelus (9000 a tagasi) ( mesopotaamia , iraak jne); künnipõllundus 2. Karjakasvatus (9000 a tagasi) 3. Paikne eluviis 4. Toidu ülejääk, seega toimub tööjaotus 5. Kihistumine 6. Pannakse alus kirjale 7. Kultuuri arenemine 8. Vase pronksi ja raua avastamine ja kasutamine, tööriistad Tunnused: 1. Põllundus 2. Tööjaotus 3. Varanduslikud klassid 4. Riikide ja suurte asulate (sh linnade) jms teke 5. Kirja ja kunsti arenemine 6. Tööriistade uute materjalide kasutuselevõtt 7. Uued tööriistad ( disain jne) 8. Selgemate hierarhiate ja valitsemise teke; pealikud 9. Religiooni teke
Ajalugu Page 1 Vana- Egiptus 7. september 2009. a. 14:33
Vana-Egiptuse tsivilisatsioon kujunes välja 4. ja 3. aastatuhende vahetusel. · Peamine elatusala - põlluharimine (Niiluse korrapärased üleujutused). · Kirja kasutuselevõtt - hieroglüüfid · Metallide kasutuselevõtt - algselt vask, hiljem ka raud · U 3000 aastat eKr tekib riiklus ( Menes ühendas) · Sotsiaalne kihistumine - valitsejad ja töölised
Ajalugu Page 2 Usk ja kultuur 9. september 2009. a. 10:48
4. ja 3. aastatuhande vahetusel võeti kasutusele hieroglüüfkiri. Umbes 1000 tähemärki. 1% kirjaoskuslik. Õpiti templikoolides ( preestrid õpetasid). Õpetati eelkõige ülikuid, kirjaoskuslikud tõusid kohe uude seisusse. Kirjutati papüürusele sulega/ pintsliga . Niiluse jõe kallastel kasvava papüüruse taime säsist laoti peale leotamist võrguna. Usuti paljusid jumalaid (polüteism)- u. 740. Oluline oli usk, mitte loogilisus. Usurituaale viisid läbi preestrid templites (vaid preestrid võisid siseneda). Kanti hoolt jumala kujude eest ja ohverdati jne.
Elu peale surma: · Usuti et jätkas sama tööd, kui eluajal Töötajad töötasid Ülikud nautisid rikkust Vaarao valitses allilma Osirisena ja mõistis kohut · Surmajärgne elu ootas vaid neid, kes olid ära saadetud korrektselt Mumifitseeritud Matusekambri juures ohverdati loomi Linasesse riidesse asetatud muumia asetati sarkofaagi Matusekamber suleti Naiste vali nutulaul Peied haua juures Pandi kaasa lahkunu kujukesi, mis asendaks vajadusel muumiat Seintel stseenid lahkunu elust Seintel ja sarkofaagil loitsud, mis juhendasid surnuuriiki minekut ja tutvustasdi käitumisreegleid Hiljem pandi kaasa surnute raamat (valitseja ja tema alamate elulugu ja surmajärgsus) · Vana riigi ajal oli kohane vaid vaaraole ja ülikkonnale, hiljem ka testele · Kulutused jõukohased vaid ülemkihile · Kõik peale vaarao pidid käima Osirise kohtu eest läbi Saakalikujuline jumal Anubis kaalus surnu südant ja maailmakorraldust Maati Jumalate kirjutaja iibise peaga Thot kirjutas üles Kui süda oli Maatist kergem ei lasunud tal pahategusid ja surnule sai osaks igavene elu Kui süda oli Maatist raskem läks süda õgijale
Ajalugu Page 3 Mesopotaamia 14. september 2009. a. 14:33
Mesopotaamia ehk jõgedevaheline maa (kreeka kl.) asus tänapäeva Iraagi aladel. Asus kahe jõe, eufrati ja tigrise, vahel. Kesk ja almajooksul. Üleujutused korrapäratud. Tegeleti tänu niisutussüsteemidele. Loodusvaradest savi ja pilliroog. Tsivilisatsioon avatud ja ebastabiilne. Tsivilisatsiooni rajasid sumerid (3000-2334). Leiutised ja uuendused: · Panid aluse linnriikidele · Kiilkirja leiutamine · Jumalad · Ratta ja vankri leiutamine · Niisutussüsteemid · Kooliharidusele panid aluse · Raamatukogu Riigikorraldus: · Templiühiskond: Mitmed linnriigid Igaühes oma kord ja valitsejad Võimul preesterkond Kihistumine Preestrid "edastasid jumala sõnumeid" Templisulased ja renditalupojad Peale sumereid said võimule semiidid . Tõusis võimule Sargon I. Ühendas mesopotaamia alad Akadi riigiks.
Ajalugu Page 4 Akadi riigikord 14. september 2009. a. 15:03
Kuningas juhtis. Väepealik, seadusandja, plempreester, kohtumõistja. Kuningas pidi ülikkonnaga arvestama. Asevalitsejad ja ametnikkond ning preestrid mõjutasid kuningat. Kodanikkond. Linnades valitseti pigem ise, kuigi kuniga teese järgides Rentnikud
Ajalugu Page 5 Kultuur mesopotaamias 16. september 2009. a. 10:47
Algselt kasutati kiilkirja, milla võtsid kasutusele sumerid. Kirjutusvahendi ots oli kiilu kujuline. Semiidid võtsid kasutusele kuid kohandasid. Haridust anti templikoolides ja õpetasid preestrid. Kirjaoskajate % oli tunduvalt suurem. Haridust anti pigem ülikutele, kuid oli ka palju keskkihis ja ka mõned alamkihis. Kirjaoskus tõstis positsiooni. Õpiti matemaatikat, religiooni, tähetarkus. Igal linnal ja tegevusel jumal. Jumalad olid inimese kujulised (antomorfsed). Jumalatele ehitati templeid ehk pühakodasid, kust nende eest hoolitseti.
Ajalugu Page 6 Perekond 9. september 2009. a. 10:47
Egiptus Mesopotaamia Peretüüp Paarperekond Mees, naine ja alaealised lapsed Mehe roll Perekonnapea ja ül. Naise roll Säilitas abielludes vara ja lahutuse korral võis pretendeerida ja ül. osale pere varadest. Võimalik saada haridus ja kõrgem amet. Majapidamine. Mehest vaid veidi madalam.
Ajalugu Page 7 Kultuur 16. september 2009. a. 11:18
Egiptus Ühine Meopotaamia Loodusolud Korrapärased üleujutused, Savi ja pilliroog Korrapäratud üleujutused kivi jt maavarad Ühiskond, Väga rangelt hierarhiline, Klassiühiskond, perepea - mees. Vähem määratud hierarhiad, eluolu sood peaaegu võrdsed. patriarhaalsus. Linnaühiskond. Maaühiskond. Orjades Vabad töölised suur roll Valitseja Vaarao, jumalik Piiramatu võim, ülempreester, Kuningas, pidi enam arvestama seadusandlik, kohtumõistja, teiste klassidega, jumala asemik sõjapealik. Kultuur Lisapäevad, kirjaoskajaid Kirjutamisoskus andis palju Astroloogia , kalendris valitseja 1%, geomeetria , kirurgia privileege, templikoolid, käsu järgi lisata aegajalt lisakuu. preestrid. Matemaatika , Kirjandus enam arenenud. astronoomia , kirjutamine. 12 Kirjaoskus levinum kuuline kalender Usk 740 jumalat, loomade ja Palju jumalaid, preestrid Inimese kujuga jumalad, inimese segu jumalad, vahendasid, templid. põhirõhk olemasoleval elul. suur tähelepanu Surmajärgne halb surmajärgsel, surmajärgne sama, mis seni
Ajalugu Page 8 Kaananimaa 21. september 2009. a. 14:36
Ehk politia. Tänapäeva Liibanon , Süüria, Palestiina ja Iisrael. Asus Mesopotaamia ja Egiptuse vahelises alal. Põlluharimine koos karjakasvatusega (8500 eKr). Meresõitmine ja kaubandus. Vahendas egiptuse ja mesopotaamia kultuuri. 2500 eKr tsivilisatsioon ja võti kasutusele foiniikia kiri.
Ajalugu Page 9 Kreeta -Mükeene kultuur 23. september 2009. a. 10:50
Kreeta 2200 -1400 eKr Mükeene 1500-1100 eKr Kokku 2200-1100 eKr
Kreeta: · Minoiline kultuur (kunigas Minose järgi) · Keskus oli loss, mida ümbritses linn · Müürideta · Lossi valitses kuningas/ preester · Usuline funktsioon lossil · Lineaarkiri A (ei osata lugeda) · Austati naisjumalannasid · Aluse panid mittekreeklased · Rahumeelne kunst Loodusstseenid
Mükeene: · Kreeta kiri sureb kui mandrilt tulevad hävitavad senise · Kultuur kujunes välja mandri Kreekas · Ahhailased (kreeklaste esivanemas) panid aluse · Sai nime Mükeene lossi järgi · Keskmes lossid (linnadeta) · Loss oli majanduslik, poliitiline ja religioonne keskus · Valitsesid sõjapealik ja kuningas · Lineaarkiri B (osatakse lugeda) · Eelistati naisjumalannasid · Sõjaline kunst Sõjastseenid
Ajalugu Page 10 Sparta ja ateena 28. september 2009. a. 14:32
Sparta Ateena Asukoht 2 maakonda : Messeenia ja Lakoonika Atika maakond Maaühiskond Linnaühiskond Kihid Spartiaadid - vabad kodanikud 5% Põlisasukad olid kodanikkond, Perioigid - kohustuslikud kuid muidu kodanikud ei olnud naised ega orjad . vabad 50% orjad Heloodid - Messeenia elanikud, orjad 15% kodanikud 25% naised ja lapsed 10% metoigid - võõramaalased Valitsemiskorraldus Kaks kuningat, vanemate nõukogu (30 Rahvakoosolek (vabad 20+ a mehed) - liiget 60+ a) - geruusia, 5 efoori, ekleesia , 500-liikmeline nõukogu spartiaatide koosolekud korraldas, 6000 kohtunikku, 10 strateegi, sõda ja rahu, otsene demokraatia
Ateena demokraatlikkus: Sarnasused: · Suurem kodanikkond · Mõningane demokraatia · Nõukogu liikmed, strateegid ja kohtunikud kõigi seast · Konakikkond väike · Palk ametnikele Erinevused: · Ateenas otsene demokraatia · Spartas aristroklaatlik süsteem
Ajalugu Page 11 Ateena ja Sparta - kas erinevad mentaliteedid? 28. september 2009. a. 14:57
Lk 37, sissejuhatuses püstitada probleem
Kasvatus ja haridus Sõjapoliitika (sparta maismaal, ateenas merevägi) Valitsuskord ja rahva osaslus Ühiskonnakihid Kultuur ja kunst Edukus
Ajalugu Page 12 Vana- Kreeka igapäevaelu 30. september 2009. a. 10:49
1. Miks nimetatakse kreeka ühiskonda linnaliseks? 2. Iseloomusta linna välisilmet. 3. Iseloomusta riietust . 4. Toit. 5. Mis oli sümpoosion? 6. Mis oli gümnaasium? 7. Naiste positsioon ühiskonnas. 8. Konkurentsivaim. 9. Meeste vahelised suhted vanas Kreekas
1. Sest elu (kuid mitte inimesed) oli koondunud linnadesse. Linnriigid. Usk, poliitika, valitsemine. 2. Linn akropoli jalamil, palju templeid. Linna ümbrus tasane ja põlluharimiseks sobiv. Oliivi ja viinamarja istandused . Linna ümbruses külad ja suursuguste maamajad. 3. Kitoon , sandaalid 4. Söödi palju puu- ja juurvilju. Veidi kala ja vähe liha. Joodi lahjendatud veini. 5. Aristrokraatia ühine pidusöök (koosjooming). Hoidsid sõpruskondi. 6. Alastioliku koht. Spordiväljak selle juurde kuluvate puhke ja olmeruumidega. 7. Naine mehe või isa vms eestkoste all. Avalikus elus vaid usupidustustel. Naise koht kodus. 8. Taheti olle parimad kõiges. 9. Aristrokraatias: Teoorias vaid noorte õpetamine, tegelikkuses ka erootiline kiindumus . Pederastia oli normaalne. Rollid kindlalt paigas, mehel initsiatiiv, nooruk pidi vasstama ainult tüsise ja väärika mehe lähenemiskatsetele. Oldi bi. Lihtrahva seas: ei olnud nii levinud, võimalik, et ka tauniti. Vabade noormeste homo-prostitutsioon häbiväärne.
Ajalugu Page 13 Vanakreeka jumalad 2. oktoober 2009. a. 9:01
Antropomorfsed Jumalate olulisus: · Loodusjõudude selgitamine · Väljendasid moraali · Kaitsta tegevusalasid Jumalatele rajati pühamuid altar (ja tempel). Vaid altartiga pühamud vabas õhus. Tempel allus polist võimukorraldusele. Olid oraaklid ehk ennustajad. Jumalad elasid ühtse perena olümpose mäel. Jumal Valdkond Zeus Peajumal Aphrodite Armastuse Hera Zeusi abikaasa, naiste ja kodukorlde Ares Sõda Poseidon Mere Dionysos Veinijumal Demeter Viljakus ja põllundus Hephaistos Sepp Apollon Päikesa ja valguse ja muusika Artemis Jaht Athena Tarkuse Hermes Käskjalg Hades Allmaailm
Ajalugu Page 14 Küsimused 2. oktoober 2009. a. 9:21
1. Mesopotaamia. 2. Ohverdades templites, oraaklite kaudu, pidades pidustusi. 3. Ei peetud elu jooksul toimunut oluliseks. Surnud lähevad Hadese riiki. Hiljem nägemus et tuleb elada vooruslikult saamaks head surmajärgset elu. Mesopotaamiaga sarnane seisukoht.
Ajalugu Page 15 Charoni päev 2. oktoober 2009. a. 9:31
On järjekordne samanäoline päev, miski pole muutunud. Hinged tulevad ja lähevad ja mina aerutan. Käed on juba ammu rakkus, ei jõua enam. Siiski ei ole mul valikut. Mu emand Persephone siiski käsib, olen talle truu ja ei saa loobuda oma kohusest. Karistused oleksid karmid . Ja oleks siis karistusi vaid temalt oodata... Ma langeks tema viha alla, samas ka ta isa Demeteri . Ja on ammuteada fakt, et jumalad armastavad klatsi ja tagarääkimist. Ma olen kindel, et vaid hetk peale seda, kui Demeter saab teada mu otsusest on sellest teadlik ka kogu panteon . Siis ei oleks mul võimalik enam kusagil töötada, jääksin kõigi naerualuseks. Ka maapealsetele leviks jutud. Ma tean küll, et mitmed jumalikud tegelased on intiimsetes suhetes maiste inimestega ja neil on ka lapsi. Kuidas saaks ma edasi eksisteerida, kui mind alandatakse nii taevste, kui maiste seas. Seega on mul valida kas uputada end siinsamas või töötada edasi. Siiski kui loobuda kõigest nüüd vib saada mulle osaks Prometheuse karistuse sarnane saatus. Siiski tema tule toomise patt on palju suurem. Mina ju ei varastaks midagi. Siiski nad saaksid mu aheldada paadi külge ja jätta mu igaveseks uppuma. Sunniks ujudes vedama paati. Samuti ei saaks ma häbi teha oma vanematele, Erebusele ja Nyxile. Vähemalt praegu on mul soe ja ma näen keda vean. Mõnikord arenevad ka meeldivad vestlused. Siiski iga teekonna lõpus hinged lahkuvad ja ma pean üksinda tagasi sõitma. Saaks keegi minu juurde jääda, kuid ei. Ja tulevadki järgmised... Mis huvitavaid isikuid... Alati on tore teada kuidas nad surnud on. Hea on hiljem irvitada omaette , mu ainus ajaviide . Oi, mis huvitav tegelane seal on... kas tundub ta kuidagi tuttavlik ehk? Ahjaa, see on ju Herakles , olen kuulnud temast klatsi. Kuid mida ta siit otsib? Kas tema, nolk, soovib et ma teda üle Styxi jõe viiks. Unustagu ära. Isegi hinged peavad ooboli maksma, elavad ei saa üldse üle. Kuid mul pole valikut, ta jõud ja kavalus on minust üle. Viin ta kohale ja vaikin selle loo maha. Ei tohi keegi kuulda, et allun kellegile nii alamale minu jaoks. Siiski levivad jutud siin kiirelt ja ongi teel Hades, miks muidu võiks ta tulla kui vaid karistama, selle sõidutamise eest. Ja ongi nii, kogu tõde selgub juba esimestes sõnades. Ja karistuseks aheldas ta minu aastaks ajaks kettidesse. Olgu neetud see Herakles. Ma oleksin teinud oma tööd truult edasi ja teeninud kõrgemate heakskiidu. See juhtunu ei olnud ju ometi minu süü...
Ajalugu Page 16 Filosoofia Vana-Kreekas 9. oktoober 2009. a. 9:00
Filosoofia ehk tarkuseõpetus tegeleb maailma probleemide uurimisega.Loodusfilosoofid urivad, millest maailm koosneb. Loodusfilosoofid: · Thales (6. saj ekr). Ta arvas , et maailm koosnev veest, ükski ajahetk ei kordu. · Aleximandros. Maailm koosneb määramatusest. · Demokritos . Aatomite õpetus. · Pythagoros . Kõik koosneb arvudest.
1. Milles seisnes sokratese, platoni ja aristotelese õpetus? 2. Millist meetodit nad kastasid levitamiseks ja õpetamiseks? Eelkõige sokrates . 3. Millist riigivormi nad pooldasid? 4. Kes olid sofistid?
1. Sokratese kohaselt olid voorus ja hüve midagi püsivat, reaalset ja inimeste omavahelistest kokkuleppest sõltumatu. Filosoofie hüve ja vooruse mõistmiseks. Tuleb mõista kui vähe teatakse . Dialoogina ja ajas inimesi segadusse . Platon arendas edasi sokratese teooriaid. Tuli leida põhjus. Hüve- igavene ja puutumatu . Ideed on muutumatud ja reaalsed olemus põhjused Aristotelese tööd käsitslesid loodusteadusesi, loogikat, füüsikat, ajalugu, riigikorda , eetikat, muusikat, kitjandust ja maailma korraldust. Täiendas ja analüüsis eelkäijate ideid. Loogilise järeldamise juhend. 2. Sokrates kõneles aristrokraatlike noortega. Platon asutas akadeemia. 3. Sokrates arvas et valitsemises peaks osalema vaid vooruslikud. Platoni kujundatud terviklik õpetus riigist ütles, et riik peav põhinema hüvel ja olema muutumatu ja täiuslik. Filosoofid juhivad. Utoopia - sotsialism Aristoteles väitis ei inimene saab olla õnnelik vaid riigis elades. Tuleks tugineda keskmisele klassile. Hindas Soloni aegset korda ateenas. 4. Esimesed inimese käitumise ja moraali üle arutlema hakkajad.
Ajalugu Page 17 Hellenism 12. oktoober 2009. a. 14:35
4.- 1. sajand. Alga aleksander suure vallutusteda ja lõppes vana- rooma riigi algusega. Vanakreeka keele ja kultuuri levik idamaades . Makedoonia võimu all ( philippos II). Kolm riiki: egipltus, seleukiidid, makedoonia vanakreekaga. Võimukorraldused: eesotsas spiiramatu võimuga jumalikud kuningad. Talupoegade allutatus. Palgasõjavägi. Linnade valitsemiskorraldus näiliselt säilis. Rahvakosolek ja nõukogu. · Linnad: Aleksandria Aniookia Pergamon Orjapidamine arenes Linnade ja kihtide ebavõrdsus · Kirjandus: Luule Kutsuti kokku poeete Elegantne stiil ja eruditsioon Pakkuda meelelahutust Tragöödiad teatris asendustid komöödiatega · Filosoofia: Inimene kui indiviid ja ta vajadused Epikuros Jumalat inimese asjad ei huvita Stoitsistlik koolkond Kõik jumala korra järgi määratud · Teadus: Eukleides Elemendid Geomeetria põhialused Archimedes Sitsiilisast Kruvi Kindlustused Veevärk Sõjatehnika Vedeliku väljasurve Ptolemaios Maailmakaart Seisukohad kujndasid uusaja alguseni Astronoomid Maa kerakujline Ligikaudne ümbermõõt Heliotsentre maailmapilt
Ajalugu Page 18 Vana- Rooma 19. oktoober 2009. a. 14:36
Asus apenniini poolsaarel ja vahemere ümbruses. Ühenduseks ka maismaateed. Tekkis sisemiselt ühtne riik. Ala jagunes erinevateks rahvasteks: · Latiinind - kesk-itaalias, Latiumi maakond · Etruskid - etruuria maakonnas · Itaalikud - lõunaosas
Etruskid: · Elualad Põlluharijad Meresõitjad Ehitusmeistrid Metallitöötlejad · Andsid Vanaroomale Jumalad Uskumus surmajärgsesse Gladiaatorite võistlused Korrapärane linnaplaan Sildade ja võlvide ehitus Veejuhtmed Latiinid : · Panid aluse rooma linnale 7-10 saj · 753-510 kuningate aeg Kolm viimast etruskid
· Talupojaühiskond Aristrokraatlik Täisväärtuslikud olid maaomanikud Maavaldus pidi tagama jõukuse relvastuse hankimiseks Sõjaväeteenistus Rikkad ratsa Teised jala · Proletaarid Vaesemad maata kodanikud Väeteenistusest vabad Kasu nende lastest Piiratud õigused kuid siiski kodanikud · Patroon Võttis vaesema hoolekande alla Andis maad kasutada, millelt võttis protsendi Kaitses · Klient Saatis sõjaretkedel Hääletas ta poolt Protsent · Patriitsid Jõukamad suguvõsed, kes võisid tegeleda riigi- ja preestriametitega · Plebeid Lihtkodanikud Võisid osaleda vaid koosolekutel · Kommitsid ehk rahvakoosolekud Kõik võisid osaleda
Ajalugu Page 19 Kõik võisid osaleda Kinnitati kuningas Kandidaadid patriitside seast · Rahvatribuunid · Kaheteistkümne tahvi seadused
Ajalugu Page 20 Vabariigi aeg 19. oktoober 2009. a. 14:58
510-30 Kaks kohustust: rahvakoosoleks ja armee.
Preetorid -õigusemõistmine Tsenson- rahvaloendus ja maksud Konsulid - sõjavägede ülemjuhataja. Teiste kontroll
133 eKr- kujunes rooma impeerium . Vallutas kartaago ja kreeta
Ajalugu Page 21 Kodusõjad ja vabariigi langus 21. oktoober 2009. a. 10:55
Põhjused: 1. Kodanikkond ei suuda täita oma kohustusi 2. Vaesumine - talupojad, kes sõjaväes olid vaesusid ja kolisid linna. 3. Mariuse sõjaväereform - loodi palgasõjavägi 4. Tekkisid väepealikud, kes senatile ei allunud a. Marius - kaotas b. Sulla - rajas ajutise diktatuuri
Triumfiraad koosnes kolmest mõjuvõimsast mehest, kes haarasid võimu endale: Caesar - sai võimu Pompeius -tapeti Crassos - tapeti Kehtestasid korra. Omavaheline võimuvõtlus. Peale Caesari atentaati sai võimule Antonius Octavianus . Algselt valitsesid koos. 30 eKr Octavianus tappis Antoniuse ja sai valitsejaks (Augustuse nime all). 30 eKr asendus vabariik keisririigiga. Ise ei tunnistanud, et on keiser . Senised võimuorganid toimivad nõuandjatena.
Küsimused: 3. Ei sekkutud alluvate siseasjadesse. Võidi mõjutada nende omavahelisi suhteid. Igaühega oli erinev leping. 4. Nende erinev rikkuse ja tsivilisatsiooni tase.
Ajalugu Page 22 Bütsants 25. november 2009. a. 11:07
Keiser (basileus)- piiramatu võim. Keiser kristuse asemik maa peal, sõjaväe kõrgem juhe, riigi plem kohtunik ja ülim seadusandja. Armee senat ja rahvas nim keisri ametisse. Rahvas jagunes hipodrooomiparteidesse vastavalt toetatud meeskonnale. Keiser valis järeltulija. Kirikupea kroonis. Allusid ametkonnad. Ametnikud aristrokraatiast. Petriarh allus keisrile. Aristrokraatlik nõuandev senat. Elanikud maaharijad ja maksukohuslased. Sõjaväe tuumiku moodustas palgaarmee . Jagati ringkondadeks. Juhtivad väepealikud olid strateegid. Neil oli sõjaline ja tsiviilvõim. Põhiosa stratioodid, maakaitseväelased. Olulisim oli ratsavägi. Kirik keisri võimu all. Konstantinoopoli patriarhi vlaisid ametlikult vaimiulikud rahvas ja metropoliidid . Viimane sõna keisril. Suurenesid ida ja lääne erinevused. 1054 vande alla. Idas ikoonid . Antiikkreeka eeskuju. Õppeained: grammatika, retoorika , õigusteadus ja filosoofia. Enamik talupoegi kirjaooskamatud. Platoni ja Aristotelese tekste seoti ristiusu tõdedega. Justinianus 1 (527-565). Pani aluse rooma õigusele 3 osa. Üritas taasstada rooma impeetiumi muistset hiilgust. 5 saj 2 pool balkani poolsaarele lõunaslaavid ja itaaliasse germaani langobardid . Kreeka slaavlased võtsid vastu ristiusu, kreekastusid ja allusid bütsantsile. Balakni põhjaosa slaavlased jäid. Lõunaslaavi alad. 7. saj türgi päritlolu bulgaarid, vallutasid doonau lõunakalda ja rajasid bulgaaria riigi.
Ajalugu Page 23 Islamiusk 2. detsember 2009. a. 10:49
Enamus elanikkonnast beduiinid ehk rändkarjakasvatajad. Üksikud oaasid . Peamine kaamel . Esile tõusid Meka (usu ja kaubanduskeskus) ja Jeemen. Mõlemad oaasides. Põhitõed: · 1 jumal Allah · 5 korda päevas palvetada · Elu jooksul 1 kord mekasse või 3 korda mediinasse. · Paastukuu · Annetused
Pühad raamatud: 1. Koraan a. Usk b. Elu c. Seadused 2. Sunna a. Koraani igapäevane tõlgendus ja laiedus 3. Sariaat a. Reguleerib igapäevaelu
Usule pani aluse 7. saj Muhamed 622 põgenes mekasse Loetakse ajaarvamise alguseks 630 naaseb mekasse islami riigi algus
Kalifaadis ei surutud peale oma kombeid. Mitte-islamiusulised maksid makse. Maid seob usk ja keel.
Ajalugu Page 24 Kirik varakeskajal 7. detsember 2009. a. 14:37
395 lõhestus Autoriteet tõuseb peale 4 saj Paavsti võimu põhjused: 1. Lääne-Rooma lagunemine 2. Paavst hoolitses vaeste ja haritlaste eest 3. Kuninga ja keisri võimu vähenemine Üks esimesi paavsti autoriteedi tõstjaid Gregorius I ehk suur. Ilmalik allutati paavstile. Oli algselt munk. Osav poliitik. Gregoriuse reformid: 1. Tsölibaat kõigile vaimulikele 2. Tuli loobuda simooniatest e vaimulike ametikohtade müügist 3. Karskus 4. Paastumine 5. Tõstis kloostrite osatähtsust 6. Orjad võisid munkadeks saada ilma isanda loata 7. 18 a vana et saada mungaks Kiriku hierarhia : 1. Paavst a. Kogu kiriku pea 2. Peapiiskopid a. Piiskopkondade juht 3. Piiskop a. Üksiku piiskopkonna juht 4. Preester
Ajalugu Page 25 Kõrgkeskaeg 14. detsember 2009. a. 14:35
· Linnade teke · Tehnoloogia areng · Naturaalmajandus asendus kaubandusega · Kujunes lõplikult feodaalkord · Feodaalse killustatuse juude tekivad tugeva keskvõimuga riigid · Ristisõjad · Riigivõimu teostasid nõukogud ja esinduskogud
Ajalugu Page 26 Kirik hiliskeskajal 18. detsember 2009. a. 9:01
Kiriku languse põhjused: · Ketserid Inkvisatsioon · Avignoni vangipõlv · Tugeva keskvõimuga riigid Ordude tekkimine Rajaja Seisukohad Benediktlased Benedictus Abielukeeld, jne. karm elu. Frantsisklased Francius Kasinus, jumalasõna lihtrahva seas Dominiiklased Dominicus Jutlustada õige usu kaitseks Tsisterlased Cîteaux' Eraldumine, luksustest loobumine, karmid kombed ja töö
Ajalugu Page 27 Ristisõjad 14. jaanuar 2010. a. 8:11
Põhjused: · Usu levitamine · Igavlevad rüütlid · Soov saada maad ja rikkusi
Tagajärjed: · Kaubavahetus ja otsekaubandus islamimaadega · Kultuurivahendus Tutvuti antiigiga · Arenes käsitöö Uued tehnikad Uued materjalid jms
Ajalugu Page 28 Rüütliseisus 14. jaanuar 2010. a. 8:13
-7 elati kodus 7-10 paaziaastad 15- kannupoiss 18-20 rüütliks löömine
Ajalugu Page 29 Mille poolest erineb rüütlikoodeks tänapäeva moraaliväärtustest? Miks? 14. jaanuar 2010. a. 8:37
Tänapäeval on kõigil üsnagi vaba käitumine ja ei ole oluline, et järgitaks mingeid kindlaid reegleid. Moraaliväärtused siiski on, kuid nende rikkumine ei ole niivõrd suur patt, kui rüütlikultuuris oli pisemgi rikkumine kindel laimu ja põlastuse tooja. Peetakse ikka oluliseks, et oldaks ustavad, kuid ka see ei ole absoluutne ja pigem soovituslik. Hinnatakse pigem toimetulekut. Kõrge au sees on ka sõnapidamine, ausus ja viisakus, kuid sedagi vaid teatud ringkondades. Enim on kadunud oma au ja kuulsuse kaitsmine, mis ei ole enam eriti oluline ja pigem on sihiks toimetulek. Ometigi tuleks rüütleid võrrelda vaid meie ühiskonna kõrgklassiga, sest seda olid nemad omal ajal. Üldjoontel on peamised omadused, mis rüütlitele iseloomulikud olid säilinud, kuid need ei määra igapäevast elu. Inimesi mõjutab siiski rüütlitele omane edevus ja eputamine. Naistega käitumine on äärmiselt erinev ringkonniti.
Ajalugu Page 30 Linnad 20. jaanuar 2010. a. 13:43
Kujunevad uuesti välja 13 sajandiks . Linnad muutusid käsitöö ja kaubanduskeskusteks. Tekkisid kaubateede ristumispunktidesse (sadamad, jõesuudmed, antiiklinnade asukohtadesse, põllunduskeskuste lähedale). Igal linnal 2 põhitunnust: linnamüür (piir ja kaitse), linnaõigus (maaisandate ja linlaste ning linlaste endi vahelised suhted). Linna juhtis raad. Korporatiivsed: gildid ja tsunftid . Tavaline 1000-2000. 60-70 linna 10000. Üksikud 100000. Levis hansakaubandus. London - uhke linn Lombardia, Toscana - üritasid vabaneda rooma ja saksa keisrite väe alt Sveits - mägilinnad Flandria - üritasid vabaneda prantsuse kuninga võimu alt Saksa - sõltumatud, hansa kesksed. Sisse veeti: luksuskaubad (siid, vürtsid) vill, karusnahad, mesi, vaha, raud, vili. Müüdi põllumajaduskaupu, riidekaupu. Sool, luksuskaup , tekstiil.
c
Ajalugu Page 31 Küsimused 21. jaanuar 2010. a. 8:13
1. Tänu kellele kasvas linna elanikkond? Miks? 2. Linna välisilme? 3. Muutus suhtumises abiellu? 4. Millised olid linlaste väärtushinnangud? 5. Miks kujunesid pangad?
1. Maalt tulevad uusasukad. Sest nad tulid linna parema õnne otsinguile. Läbisõitvad kaupmehed. 2. Kiire elu. Kirev elanikkond. Aadlid püstitasid oma majad. Jõukatel linlastel pea sama uhked . Käsitöölistel töö ja kodu samas esinduslikus majas . 3. Perekonna sidemed nõrgemad. Abielud inimeste endi otsuste kohaselt. (kesk ja alamkihtides; aristokraatias silis vana süsteem. 4. Hinnati rikkust ja kasvatati rahahulka. 5. Vaja valuutasid tundvaid ja vahetavaid inimesi. Vaja laene
Ajalugu Page 32 Haridus 22. jaanuar 2010. a. 9:54
Haridus seotud usuga. Kloostri ja kirikukoolid, linnakoolides käsitööliste ja kaupmeeste pojad. Oxford, pariis, salerno, bologna , cambridge , salamanca. Üles ehitatud tsunftikorrale. Usuti Maa kerakujulisust. Maakeera universumi keskel. Lihtinimesele lame maa taevavõlviga. Jeruusalemm keskel.
Ajalugu Page 33 Gooti ja romaani võrdlus 28. jaanuar 2010. a. 8:31
Gooti Romaani Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil . See oli Romaani stiil on esimene keskaja Lääne- valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale Euroopa kunstistiil. eelneb romaani stiil ja järgnebrenessanss. See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. Romaani stiil tekkis pärast karolingide sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis renessanssieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. kuni gooti stiili tekkimiseni. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil. Eeskätt avaldub romaani stiil arhitektuuris. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse Sisukord aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint- Denis ' [ peida ] kloostri kiriku koor. Teised Prantsuse piirkonnad, · 1 Romaani arhitektuur samuti Inglismaa võtsid uue stiili vastu 12. sajandi lõpuks. · 1.1 Sakraalarhitektuur Itaalias hakkab see levima 13. sajandi alguses, Saksamaal pääseb mõjule 13. sajandi teisel poolel, Eestis ja Lätis aga · 1.1.1 Tornid alles umbes aastal 1300. · 1.1.2 Võlvid On avaldatud arvamust, et gootika põhialuseks · 1.1.3 Sambad võetud teravkaarmotiiv võeti 12. sajandil Püha · 2 Romaani skulptuur Haua vabastamiseks korraldatud ristisõdade käigus üleLähis­ · 3 Romaani maalikunst Idast ­ samas ei ole see kindel. Igatahes jõudis gootika peale teravkaarmotiivi kasutuselevõtu algust vaid mõnekümne · 4 Prantsusmaa aastaga kaunite ja tehniliselt keerukate kõrgvormideni, mida · 5 Inglismaa kasutati mitmetes Euroopa katedraalides . · 6 Saksamaa Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi : · 7 Itaalia · varagootikat (u 1140­1200) · 8 Hispaania ja Portugal · kõrggootikat (u 1200­1350) · 9 Eesti · hilisgootikat (u 1350­1525). Sarnaselt romaani stiilile ilmneb ka gootika omapära [ redigeeri ]Romaani arhitektuur esmajoones katoliikliku Euroopa sakraalarhitektuuris, mis Kujunes välja 10. sajandi lõpuks. Palju mõjutas teisi kunstiliike. mõjutusi oli antiik-, varakeskaja, bütsantsi ja armeenia kunstist. Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt sakraalarhitektuur, mis domineeris ilmaliku üle. Romaani profaanarhitektuuri on säilinud vähe.
[redigeeri]Sakraalarhitektuur Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika . Romaani ehitusmeistrid pikendasid pikihoonet teisele poole transepti , nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum . Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori all oli sageli krüpt. [redigeeri]Tornid Gooti stiilis ehitatud Toruniraekoda (Poolas) Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli Sisukord massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele [peida] kaunistasid tornid tihti ka läänefassaadi (leidub · 1 Gooti arhitektuur nii ühe kui kahe fassaaditorniga kirikuid). Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, · 2 Gooti skulptuur samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu · 3 Gooti maalikunst ehitatuna. · 4 Prantsusmaa Torn on ehitatud sageli ka läänepoolse · 5 Inglismaa apsiidiga koori kohale. · 6 Itaalia [redigeeri]Võlvid Vanemad romaani kirikud olid varakristlikele · 7 Saksamaa basiilikatele sarnaselt lameda laega : võlvid · 8 Hispaania olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandi · 9 Eesti lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesköövi. Gooti arhitektuur
Ajalugu Page 34 kesköövi. [redigeeri]Gooti arhitektuur Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus, kõrval kasutati ka ristvõlvi. vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad Hilisromaani kirikutes leidub juba üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja ka roidvõlve. sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. [redigeeri]Sambad Massiivsete ja raskete romaani kirikute Kui varakeskaegsetel kirikutel olid enamasti puukatused, toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid. ehitati romaani kirikutele juba ka kivikatuseid; kirikute seinad Tihti asendasid sambaid neljatahulised või olid piisavat paksud, et vastataümarvõlvide poolt väljaspoole ristikujulise läbilõikega piilarid. suunatud survele. Alates 1100. aastast hakkasid ehitusmeistrid Levinuim kapiteel oli kuupkapiteel, mille välja tulema lahendustega, mis võimaldasid katuse raskust alumised nurgad ümardati. paremini jaotada. Nad võtsid kasutusele teravkaare, mis avaldas seintele ümarkaartest väiksemat külgsurvet. [redigeeri]Romaani skulptuur Romaani skulptuur avaldus põhiliselt [redigeeri]Gooti skulptuur ehitusplastikas, eriti lamereljeefina. Kõige Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja lääneportaali kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid sambakapiteele. enamasti pühakuid ningpiiblistseene. Gooti skulptuuridele on Nii ornament - kui figuraalsed kujutised olid iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid stiliseeritud. käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult. [redigeeri]Romaani maalikunst [redigeeri]Gooti maalikunst Romaani maalikunstis viljeldi Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii peamiselt miniatuurmaali . Säilinud on et seinamaalide asemel hakati tegema rohkem tahvelmaale. ka freskosid. Romaani ajastul sai alguse Suured aknad soodustasid vitraazi viljelemist. ka vitraazikunst . Itaalias tekkis Giotto di Bondone , Duccio di Boninsegna jt Lähedal maalikunstile on ka nn Bayeux' vaip , mõjul mitu tahvelmaalikoolkonda, mis mõjutasid ka millele on tikitud William Prantsusmaa, Inglismaa ja Madalmaade maalikunsti. Vallutaja Inglismaa- retke lugu. [redigeeri]Prantsusmaa [redigeeri]Prantsusmaa [redigeeri]Inglismaa Prantsusmaa oli romaani stiili sünnimaa ja siin Inglismaale levis gootika 12. sajandi lõpus normandia asuvad ka kõige silmapaistvamad romaani arhitektuuri vahendusel. Esimeseks gooti stiilis ehitiseks ehitised, sealhulgas suurim romaani kirik: sai Cantebury katedraali uus kooriruum. Teistest eristavad viielööviline kahe põikihoonega Cluny inglise gooti stiilis kirikuid suured nelitistornid ja kloostri basiilika. dekoorirohkus (decorated style 1270­1350). Prantsusmaal eristatakse 10 erinevat romaani · Lincolni katedraal koolkonda. · Salisbury katedraal · Cluny kloostri kirik · Exeteri katedraal · Vézelay Madelaine'i kirik · Yorki katedraal · Le Puy katedraal [redigeeri]Itaalia [redigeeri]Inglismaa Inglismaale jõudis romaani stiil · Pisa katedraal ühes normannide vallutustega 1066. aastal. · Siena katedraal Inglased nimatevad seda siiani normannide · Doodzide palee Venezias stiiliks. Põhiplaanilt on tegu pikkade ja · Santa Maria del Fiore katedraal Firenzes kitsaste hoonetega, enamasti olid võlvitud külglöövid, aga pealöövid algselt kaetud siiski · Palazzo Vecchio Firenzes puitlaega. Oluline ja tuntud on näiteks · Milano toomkirik Durhami katedraal (uhked kaunistatud · Orvieto toomkirik sambad). [redigeeri]Saksamaa [redigeeri]Saksamaa Saksamaal töötati prantsuse ja itaalia mõjud [redigeeri]Hispaania ümber omaenda monumentaalseks ja [redigeeri]Eesti raskepäraseks romaani stiiliks. Saksapärased Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned pärast on kahe koori ja transeptiga (nii idas kui siinsete alade allutamist ristiusule ehk ca 1250 -80ndatel läänes) kirikud. Tihtipeale on kasutatud tellist. aastatel. 13. sajandi lõpul oli gooti arhitektuuritehnika siinmail Paljud romaani kirikud on märkimisväärselt romaani stiili lõplikult võitnud ja oli kasutusel kuni kõrged ja Saksa kirikutel on sageli apsiidid ka 1520- 40ndate aastateni, mil ta tasapisi hakkas taganema ristlöövi otstes . Saksamaal on suhteliselt tihti renessansi ees. Praktiliselt kõik Eesti kesksaegsed ka näiteks ümmargusi või kaheksatahulisi kirikud, linnused jm ehitised on ehitatud gooti stiilis torne kasutatud tüüpilisemate nelinurksete teravkaarmotiivi kasutades. kõrval. Mõned näited romaani stiilis kirikutest Põhja-Eesti paepiirkonnas juurdus gootika Lääne-Euroopaga Saksamaal on võrreldes veidi lihtsustatud ja massiivsemal kujul. Suuri näiteks Bambergi , Limburgi või Trieri katedra aknapindu, õhulisi võlve, ehisfiaale, välimisi tugikaari jm alid, muuseas on oluline ära mainida ka Sankt elemente kas ei kasutatud või kasutati haruharva. Isegi Lõuna- Galleni kloostri jaoks koostatud ehitusplaani, Eesti tellisehituse piirkonnas olid siinsed tolle aja ehitised tihti millele on detailselt välja joonistatud kogu küllaltki massiivsed (nt Tartu Jaani kirik ja Toomkirik). suur kloostrikompleks, mis kujutab Gootika tõusis neogootikana (pseudogootikana) Eestis taas au põhimõtteliselt selle perioodi ideaalkloostrit. sisse peamiselt 19. sajandil. Neogootika varaseimad Kloostrit sellisena valmis ei ehitatud, aga suursugused näited on 1830ndatel aastatel varemeist taastatud plaan, mis selgitab toonaste kirikutegelaste ja
Ajalugu Page 35 suursugused näited on 1830ndatel aastatel varemeist taastatud plaan, mis selgitab toonaste kirikutegelaste ja Oleviste kirik Tallinnas ning Peterburi arhitekti Andreas ehitusmeistrite arusaamu, on vaieldamatult ( Andrei ) Stackenschneideri poolt 1830ndatel aastatel oluline kunstiteos . projekteeritud Keila-Joa mõis. Samas kasutati teravkaartel · Mainzi toomkirik põhinevaid neogooti elemente mõningate mõisate · Speyeri toomkirik kõrvalhoonetes veel 18. sajandi lõpulgi. 19. sajandi lõpul, historitsismi hiilgeajal, oli neogooti stiil Eesti arhitektuuris · Wormsi toomkirik teiste neostiilide kõrval üsna sageli kasutatav. 20. sajandi [redigeeri]Itaalia esikümnendil stiil hääbus, jäädes mõningal määral Itaalias mõjutas romaani stiili kasutatavaks vaid sakraalarhitektuuris (eriti vanade kirikute tugevalt antiikkunsti pärand. rekonstrueerimisel). Itaalia kirikutel polnud torne. Neid asendas kiriku kõrvale iseseisvana Pasted from püstitatud kampaniil . Osa kirikuid kaeti roomapäraselt eri värvi marmorist mustritega. · Veneetsia Püha Markuse kirik (tugevate bütsantsi mõjudega) · Firenze San Miniato al Monte kirik (iseloomulikuks on tumerohelisest ja valgest marmorist mustriline fassaad ). [redigeeri]Hispaania ja Portugal [redigeeri]Eesti Eestisse jõudis romaani stiil enne gootika lõplikku võitu 13. sajandi algul siinsed alad võõrvallutajatele allutanud põhjala ristisõdade käigus. Üsna pea hakkas romaani stiili asemel levima aga gootika, mistõttu Eestis on säilinud vaid paar romaani stiili elemente kandvat ehitist. Tuntuim neist on Valjala kiriku ümarportaal (ja kaks kinnimüüritud kõrvalportaali), mis on ehitatud arvatavasti 1230ndatel aastatel. Samuti võib romaani stiili alla lahterdada Tartumaal asuva Võnnu kiriku kinnimüüritud kõrvalportaali (ka arvatavalt 1230ndad), mis on samuti ümarvormides. Uuesti levis romaani stiil Eestis historitsismiperioodil 19. sajandi teisel poolel neo- ehk pseudoromaani stiilina. Selle parimad näited on Kaarli kirik Tallinnas ja Rapla kirik (1901). Omapärane neoromaani stiili ja kaasaegsete arhitektuuristiilide õnnestunud segu on ka 1980ndatel püstitatud Sakala keskuse uus korpus (tollal: Poliitharidusmaja).
Pasted from
Ajalugu Page 36 Küsimused 10. märts 2010. a. 12:51
235 3. Viidi läbi massilisi julmi ketserluse vastu võitlusi. Jõuga ja katoliikluse levitamisega 4. Hispaania jõudis oma võimu tippu. Kultuuriliseks eeskujuks. Suured alad (portugal) Välispoliitikas: vastureformatsioon- saatis laevastiku Inglismaad vallutama, toetati katoliku sõdu Sisepoliitikas: vastureformatsioon 243 2. Felippe abiellus Mary Tudoriga. Paavs tunnistati kirikupeaks . Protestantide hukkamine . 3. Usuliste vastuolude, kuigi suurt rolli mängis ka perede võimuvõitlus. Prantsusmaa oli killustunud ja ei tunnistatud uut kuningat. Lõpuks katoliku valitsevaks.
Ajalugu Page 37 Kordamisküsimused 11. märts 2010. a. 8:37
Reformatsiooni põhjused Martin luther Katoliku ja lutheri seisukohad Augsburgi usurahu millal miks ja sisu Kes said reformatsioonist kasu, miks keegi toetas Reformatsioon sveitsis Reformatsioon inglismaal: põhjused ja tagajärjed Vastureeformatsioon Ususõjad prantsusmaal: põhjused ja tagajärjed
Ajalugu Page 38 Rahvastik ja majandus 12. aprill 2010. a. 14:35 Mõjutavad tegurid: · Sõjad · Haigused · Näljahädad · Looduskatastroofid Perekond: · Paarperekond, traditsiooniline · Kuni 18 saj sõlmisid abielud vanemad Ühiskond: · Seisuslik Sünniti · Elati maal ( holland linnaline) · Raharent
Ajalugu Page 39 Kommunikatsioon 12. aprill 2010. a. 14:48
· Liiklusolud paranesid · Ajakirjandus ja post · Kirjaoskus piiras · Gloobus andis ettekujutuse maailmast · Aeglane reisimine Ühikond · Aadli jagunemine
Ajalugu Page 40 Rahvusvahelised suhted 14. aprill 2010. a. 13:45
Sõdade põhjused: Koloniaalvalduste eest Dünastiate vahelised probleemid Ülemvõimu saavutamine
Hispaania pärilussõda 1701-1714 · Põhjused Tüli hispaania trooni pärast Vältida suurriigi teket · Tagajärjed Rahuga lõppes Philippe 5 troonil Nõue et Pr ja Hisp ei tohi ühineda Austria dünastia sai valdused Inglismaa tasakaalustajaks
Seitsme aastane sõda 1756- 1763 · Põhjused Austria ja preisi vahelised vastolud · Osalejad Preisimaa ja inglismaa Austria, Pr, vene · Tulemus Vahrahu Valdused säilivad
Ajalugu Page 41 Kordamisküsimused 16. aprill 2010. a. 10:54
Absolutism louis 13 ja 14 Reformid Merkantilistlik maj pol Kuningad Kuulus rev Ratsionalism emperism Valgustajad Valgustatud abs. Venemaa ref
Ajalugu Page 42 Prantsuse revolutsioon 21. aprill 2010. a. 13:48
Esinduskogus: 1. Seisus 300 häält 2. Seisus 300 häält 3. Seisus 600 häält Kolmas seisus eraldus generaalstaatidest. Tekkis rahvuskogu. Asutav kogu 1789- Kaotati seisused Riigistati kiriku maa Inimeste ja kodanikuõiguste deklaratsioon Maksustati teine ja esimene seisus ka Konstitutsooniline
Seadusandlik kogu - parlament Seadusandlik võim Täidesaatev kuningal , kohtuvõim kohtul 1792-93 rahvuskonvent (soo, zirondiinid, jakobiinid) 1793 jakobiinid 1794 kuningas hukati Direktooriumi periood 1795-99
Ajalugu Page 43 Napoleon 23. aprill 2010. a. 10:48
1799-1815 3 konsulit. Tegelik 1. ehk Napoleoni käes Seaduste algatamine ja vastuvõtmine 1804 Napoleon I. Keiser Tsensuur Ainuvõim 4 ajalehte 173st Koolireform Kesk ja kõrghariduse süsteem Kokkulepe kirikuga - konkordaat Ametlik katoliku Kiriku varasid ei tagastata Prantsuse pank Zerminaali mark Taastas õukonna Napoleoni e tsiviilkoodeks Koalitsiooni sõjad
Ajalugu Page 44 Kultuur pr rev. ajal 23. aprill 2010. a. 10:56
Hävitati vana Kunstimuuseum Arhiiv Raamatukogu
Ajalugu Page 45 Reini liit 26. aprill 2010. a. 14:58
Läänesaksamaa ühendatud alad.
Ajalugu Page 46 Kordamisküsimused 28. aprill 2010. a. 14:00
Prantsuse revolutsiooni põhjused ja tagajärjed Revolutsiooni kulg Seadusandlikud kogud Tähtsamad lahingud Viini kongress: aastad, otsustajad, põhimõtted, kokkulepped
Ajalugu Page 47 Tööstusrevolutsioon 5. mai 2010. a. 13:45
Energiaallikad Aurumasin Elektrigeneraator Põllumajanduse muutus Masinatega hõlpsam Vaja vähem inimesi Tehnoloogia areng Transport Kapital Pangad Linnastumine /tööjõud Palgatööliste kiht Turu olemasolu Tootmine/nõudlus Tooraine transport
Tagajärjed: Urbaniseerumine Peremudel Väiksemad leibkonnad Klassiühiskond Kodanluse kõrvale töölisklass Klassivõitlus Töölised vs omanikud Poliitilised voolud Teravnevad riikidevahelised vastuolud
Ajalugu Page 48 WWI 3. september 2010. a. 13:42
Imperialism - riikide soov saada ülem võimu maailmas. Kolooniate hõivamine, kolonialism 1882 - Kolmikliit: saksa, itaalia, austriaungari 1907 - antant: Inglismaa, Pr, Vene 1905-1906 Maroko 1 pr vs sk maroko üle. Pr tugevnes, m iseseisev 1911 Maroko 2 pr sai maroko 1908-1909 Bosnia 1912-1913 Balkani 1 türgi kaotas, albaania iseseisvus 1913 Balkani 2
Ajalugu Page 49 Algus 6. september 2010. a. 9:00
WWI 28.07.1914-11.11.1918 Ajend : Franz Ferdinand (must käsi-28.06.1918) Põhjused: Suurriikide vastuolud ( kolooniad ), rahvusvaheliste organisatsioonide pooldamine, traditsioon sõdida + eeldati väikest sõda, diplomaatia vähesus, sõda romantiseeriti.
Ajalugu Page 50 Lahingud 8. september 2010. a. 11:45
1914-Tannenberg 1915- Ypres 'i - gaas , I vs S 1916-Somme'i - tank, I+P vs S, 1.3 dead 1916-Jüüti I vs S. Merekindlustamine inglastele 1916-Verdun, P vs S 1917-Cambrai, ilma suurtükita. 1917- Brussilov , V vs AU, rumeenia liitus antandiga
Ypres'i mürkgaas inglaste vastu. Vale tuul 1915 itaalia antandile
Ajalugu Page 51 Venemaa 1917 13. september 2010. a. 9:05
Revolutsiooni põhjused 1. Majanduskriis 2. Rahulolematus tsaariga (nik 2) 3. Sõjatüdimus 4. Maapuudus Veebruaruirevolutsioon 1917 1. Inim ja kodanikuõigused 2. Ajutine valitsus 3. Asutava kogu valimised Kadetid Nõukogud (bolsevikud, esseerid) Oktoobrirevolutsioon Date 23 October[1] - 8 November 1917 Final transfer of power happens on 7 November 1917, and finally declared by 2nd All- Russian Congress of Soviets on November 8 Location Petrograd, Russia Result Bolshevik victory · Creation of Russian Soviet Republic · End of Russian Provisional Government , Russian Republic anddual power · Start of the Russian Civil War
Pasted from
Lenin 1922 Nõukogude vabariik
Ajalugu Page 52 Pariisi rahu 15. september 2010. a. 11:46
WWI tagajärjed: 1. Hukkunud ca 10 000 000 2. Majanduskriisid 3. Võimupositsioonide muutused 4. Impeeriumide kadumine: saksa, vene, A-U, ottoman 5. Uued piirid 6. Osad iseseisvusid (balti) 7. Patsifism 8. Turism
Versaille rahu: 1. Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks a. Peab kandma kahjud b. Saksa ei nõustund 2. Saksamaa kaotas 1/8 alasid a. Klaipeda -> leedu b. Sudeedimaa -> tsehhoslovakkia c. Poola koridor = gdansk = dansig -> poola d. Saarimaa -> pr 15a e. Reini demilitaliseeritud tsoon -> pr, neutraalne 3. Reparatsioonid 4. Piirati saksa sõjaväge a. Sõjaväekohustus keelustati b. 100 000 maaväge c. 15 000 mereväge d. Rasketehnika keelatud 5. Ähvardati sõjaga
1919 - rahvasteliit Lahendada probleeme rahumeelselt Vältida sõdu
Ajalugu Page 53 Venemaa kodusõda 17. september 2010. a. 13:54
1918-1922 (valged) Roosad-lillad (punased) Vabadussõda Punane eestisse Venemaal punaste võit. Punastel tugevam sõjavägi Organiseeritus Sõjakommunism Uusmajanduspoliitika Määrati teraviljakokkuostuhind
Ajalugu Page 54 Kordamisküsimused 19. september 2010. a. 19:05
KORDAMISKÜSIMUSED
1. Rahvusvahelised kriisid 20. sajandi algul: põhjus, tagajärg (Maroko I ja II, Bosnia, Balkani I ja II sõda) 2. Millised olid Esimese maailmasõja põhjused? 3. Millised olid Esimese maailmasõja tagajärjed? (vihikus on kirjas ja tööleht lk 63). 4. Kuidas muutus maailma kaart peale sõda (millised impeeriumid lagunesid). 5. Nimeta Versaille`s rahu tingimusi Saksamaale. 6. Anna hinnang Versaille`s rahule (tööleht). 7. Anna hinnang Pariisi rahukonverentsile: positiivsed ja negatiivsed tagajärjed (tööleht). 8. Rahvasteliit: millal loodi ja eesmärgid. 9. Millised olid sõja osapooled: Antanti ja Kolmikliidu liikmesriigid. 10. Järjesta ajaliselt olulisemad lahingud (aastaarve ei küsi). 11. 1917. aasta revolutsiooni põhjused ja tagajärjed Venemaal: Veebruari- ja Oktoobrirevolutsioon.
Ajalugu Page 55 Majandus 22. september 2010. a. 11:46
Reparatsioonid Versailles rahu Aktsiate hinad Ületootmine Kriisi tagajärjed: Rahva rahulolematus Pankrotid Elatustaseme langus Pääseteed Reformikavad (roosevelt) Riik sekkub majandusse Diktaktuur Ajutine abi
Genova Rapallo Dawes Locarno
Ajalugu Page 56 Rahulolu peale WWI 22. september 2010. a. 11:47
Rahul: USA Sai kasu Laenud Vähe kulusid Rahulolematu: UK Kolmas koht Jaapan Ei saanud lubatud kolooniaid Itaalia Ei saanud maid Saksa Süüdlane Reparatsioonid Alad ära Sõjavõe piirangud
Ajalugu Page 57 Diktatuurid 29. september 2010. a. 11:42
Traditsioonide puudumine Uued ühiskonnaklassid
Autoritaarne Vähe võimul Tsensuur Propaganda Kasutatakse vägivalda
Ainuvõim Isikukultus Tsensuur Vägivald Üheparteisüsteem Riigikontroll
Ajalugu Page 58 Teel WWII -ni 11. oktoober 2010. a. 9:04
Diktatuurid 1935 tühistas hitler versailles 1935 saksamaa vallutas saarimaa
1936 sõjavägi reinis 1938 austria Münheni konverents - loovutati suudeedimaa
Ajalugu Page 59 WWII 15. oktoober 2010. a. 13:55
1.09.1939-2.09.1945
Rahulolematus Versaillesiga Ideoloogilised Lepituspoliitika läbikukkumine MRP
Algas kallaletungiga poolale
1. 1. Sept s-> pol 2. 3. Sept uk+pr vs s kummaline 3. 17 sept nsvl poola 4. 6 okt : no more poland 5. 9 apr 1940 taani ja norra s-le 6. 10 mai belgia ja holland s-le
Ajalugu Page 60 Sündmused 18. oktoober 2010. a. 9:12
1939 1940 1941 1942 1943 1944
Ajalugu Page 61 TV 1. detsember 2010. a. 12:03
1. Jättis võimsama mulje, kui tegelik tugevus oli 2. Pidasid paike, kuna ei julgetus oma võimsamaid relvi kasutada 3. Kuna mõlemad kartsid tugevat vastulööki ning teati, et purustused oleksid liialt suured 4. Selle kaudu sai mõjutada otseselt lääneriike, ning USAl oli võimalus hoida pilgu all euroopas toimivat 8. Sest varjates end ning kasutades enda eeliseid lahinguvälja tundmisel suudeti vähendada kaotusi ning pikendada sõja kulgu vaenlase lahkumiseni 9. Jah, meedia kajastas vaid mõjuvamaid pilte ning jättis puutumata põhjendused sõja vajalikkusest. Suur osa ongi meedia mõjul rahvale 10. Kohalikud kasutasid meeletult vägivalda nii enda rahva kui vangilangenute vastu, eesmärgiga saada oma soov, kuid ka pelgalt piinamiseks. Sõda venis ning meedia negatiivsekajastuse tõttu kadus koduste toetus USA sõdurite poolelt ning peeti sõda ebavajalikuks. Seega lisaks Vietnamis toimunud koledustele algas sellest ka USA riigisisene vastuolu. 12. 1. i. Lääne-euroopa, türgi, jaapan, korea ii. Kuuba ja venemaa idaosad iii. USA sest venemaa oli enam piiratud ja "laialivenind" samas kui USA-l olid väli- punktid ja riik ise oli eemal kaitstud 2. Suurt kuna neid oli võimalik kasutada kiire ja tugeva otsustava rünnaku jaoks USA riigi pihta. Sellega oleks lahing liikunud ka USA siseõue ja oleks ka neil kaotused
Ajalugu Page 62 Hiina 10. jaanuar 2011. a. 9:20
73 1. Ameerika mõjutused ja motivatsioon püüelda edasi 2. Julmus, USA rahast ilma 3. Kiirelt ja võimsalt, kuid pikas perpektiivis kasutu. Hävitasid oma sihtala (maj, kult) 4. Jah 5. Arvestades maailma osade ebavõrdsust ei ole tasakaalustatud teed
Ajalugu Page 63 Referaat 10. jaanuar 2011. a. 9:33
1. Sotsialismileeri lagunemine 2. Nõukogude liidu lagunemine 3. Islamimaailm /araabia 4. Aafrika vabanemine 5. Eluolu ja kultuur (kümnendid al 70ndast) 6. Maailm 21 saj. 7. Maailma globaliseerumine
Tekti 6 lk + tiitel +kas kirj + sissejuhatus + kokkuvõte
Ajalugu Page 64 Kordamisküsimused 31. jaanuar 2011. a. 8:32
NSVL lagunemise põhjused Sotsialismileeri lagunemise põhjused Iseloomustada USA poliitikat 80ndate teises pooles Sotsialismimaade iseseisvumise protsess Perestroika käigus muutused sise, välis ja majandus-poliitikas Glasnost Breznevi doktriin Rahvusvahelised konfliktid külma sõja ajal , põhjused ja tagajärjed Kas NL lagunemist oleks saand ära hoida Sisepoliitiline ja majanduspoliitiline olukord (kriis)
Ajalugu Page 65 Sündmused 7. märts 2011. a. 8:07
23.08.1939 MRP 28.09.1939 varssav annab alla 17.06.1940 · 1940 ­ World War II: Operation Ariel begins ­ Allied troops start to evacuate France , following Germany's takeover of Paris and most of the nation . · 1940 ­ World War II: sinking of the RMS Lancastria by the Luftwaffe near Saint-Nazaire, France. · 1940 ­ World War II: the British Army's 11th Hussars assault and take Fort Capuzzo in Libya, Africa from Italian forces. · 1940 ­ The three Baltic states of Estonia, Latvia and Lithuania fall under the occupation of the Soviet Union.
Pasted from 21.06.1940 1940 ­ The first successful west -to-east navigation of Northwest Passage begins at Vancouver , British Columbia .
Pasted from 06.08.1940 Eesti NSVLi 14.06.1941 1941 ­ June deportation, the first major wave of Soviet mass deportations and murder of Estonians, Latvians and Lithuanians, begins.
Pasted from
Ajalugu Page 66 Majandus 28. märts 2011. a. 8:30
Omandivorm vähene Juhtimine karm Planeerimine täpne Ettevõtte suurus hiiglaslik Tööpoliitika karm Kollektiviseerimine karm Kurnamine tõsine
Ajalugu Page 67 KK 28. märts 2011. a. 8:41
Okupeerimise etapid 23aug1939 28sept1939 16juuni1940 17juuni1940 21juuni1940 6aug1940 Nõukogude okupatsiooni 1. aasta Sise Välis Maj Saksa okup Sise Maj Võrrelda okupatsioone
Ajalugu Page 68