loomingut. 3) Mida peeti gooti kunstis inimese kujutamisel kõige olulisemaks? Kõige olulisem oli nägu ja selle ilme. 4) Millise kiriku skulptuuridest võib näha üleminekut romaani stiilist gootikasse? Chartres’i katedraali läänefassaadil. 5) Milliste Prantsusmaa kirikute skulptuurid esindavad kõige täiuslikumalt kõrggootikat? Reimsi ja Amiens’i katedraali figuurid. 6) Millised kuulsad skulptuurid asuvad Bambergi ja Naumburgi toomkirikus Saksamaal? Bambergi katedraalis asub kuulus ratsanikufiguur ja Naumburgi katedraalis seisab kiriku toetajate seas krahvipaar Ekkehard ja Uta. 7) Millised olid gooti kujurite lemmikteemad? Kristuse kannatuslugu ja Neitsi Maarja Jeesuslapsega. 8) Mis on vitraaž? Kus asuvad kauneimad vitraažid? Vitraaž on klaasimaal. Kauneimad vitraažid asuvad Prantsusmaal Chartes’i katedraalis ja Pariisi kuninglikus kabelis Sainte-Chapelle’is. 9) Kellest maalis Giotto oma suurimad freskoseeriad? Assisi Püha Franciscusest.
· Itaalia reljeefikunstis ühineb gootilik stiil antiikaegsete rooma reljeefikunsti traditsioonidega.(näiteks Lorenzo Maitani ,,Viimne kohtupäev" Orvieto toomkiriku fassaadil) · Saksa skulptuurimeistrid õppisid Prantsusmaal ja tõid sealt kaasa uue laadi enne, kui gootika võitis saksa arhitektuuris. Sellepärast asetseb saksa gooti kultuur rohkem just siseruumides. See soodustas vabafiguuride loomist, näiteks ratsanikufiguur Bambergi katedraalis , mis kujutab endast rüütliideaali. Naumburgi katedraalis seisab aga krahvipaar Ekkehard ja Uta, mis mõjuvad väga isikupäraselt ja loomulikult. · Sakslaste looming võrreldes prantslastega on tundeküllasem. See ilmneb Kristuse kannatusloo ja Neitsi Maarja teemade käsitlemisel. Nii Kristus kui Maarja Kristuse surnukehaga mõjuvad traagiliselt, ning neis pole jälgegi prantsuse figuuride rahust ja ilust.
Gooti stiil 1220 ORVIETO TOOMKIRIK Itaalia Ehitust alustati 1290. aastal ja valmimiseni kulus väidetavalt 300 aastat. Gooti stiil DOODŽIDE PALEE Gooti stiil Itaalia, Veneetsia 1424 STRASBOURGI TOOMKIRIK Saksamaa Gooti stiil 1892-1897 STRASBOURGI KATEDRAAL 1015-1439 Saksamaa Gooti stiil TRONDHEIMI KATEDRAAL Norra Gooti stiil 1070-1090 RIIA TOOMKIRIK 1211 Läti Gooti stiil PIETAA Neitsi Maarja Kristuse surnukehaga Saksamaa Gooti stiil BAMBERGI RATSANIKU KUJU 13 saj Saksamaa Gooti stiil “KRISTUSE TAGANUTMINE”- GIOTTO DI BONDONE Fresko Itaalia 14saj Gooti stiil “KRISTUS RISTIL”-GIOTTO Itaalia 14 saj Fresko Gooti stiil Itaalia Gooti stiil VENNADD LIMBOURGIDE MINIATUURMAALID Prantsusmaa Gooti stiil CHARTRES´ VITRAAŽAKEN Gooti stiil Prantsusmaa SAINT CHAPELLE Prantsusmaa 14saj Gooti stiil MALBORKI KINDLUS 1406 Gooti stiil Saksamaa
Religioon ja maailmavaated Pärast reformatsiooni on Lõuna-Saksamaa valdavalt katoliiklik ja Põhja-Saksamaa protestantlik. 19. sajandi lõpul algas sakslaste eelkristlike juurte otsimine, mille religioosse müstika pinnal kasvas välja rassistlik natsionaalsotsialism. Pärast Teist maailmasõda on Saksamaale saabunud hulgaliselt Türgist pärit võõrtöölisi, kes tõid kaasa islami. Saksamaa suurlinnad on kujunenud paljude Aasia ja Ameerika uusreligioonide keskusteks Euroopas. Bambergi peapiiskoppide loend Berliini piiskoppide ja peapiiskoppide loend Keel, tervitamine Keel on neile saksa keel , http://www.youtube.com/watch?v=RlGAbms-rqk Tervitamine: Guten Morgen! Tere hommikust! Guten Tag! Tere päevast! Guten Abend! Tere õhtust! Gute Nacht! Head ööd! Auf Wiedersehen! Nägemiseni! Tschüs
7. Tee silindervõlvi ja ristvõlvi joonis! 8. Mis on portaal? sissepääs 9. Missuguseid kirikutüüpe esineb romaani ajal? Basiilika, kodakirik, 10.Joonista kiriku põhiplaan ja märgi juurde osad! 1. Pikihoone 2. Transept ehk põiklööv 3. Nelitis ja nelitisetorn 4. Koor 5. Kooriümriskäik 6. Krüpt 7. Apsiid 8. Kabelitepärg 9. (Lääne)tornid 11.Pane kirja kuulsamad romaani stiili kirikud! Prantsusmaal : Cluny kloostri basi Saksamaal : Bambergi Itaalias : Veneetsia Püha Markuse kirik 12.Kas Eestis on romaani stiilis kirikuid või muid hooneid? jah 13.Leia veel internetist materjali romaani stiili kohta. Märgi siia interneti aadressid! 14.Gooti stiil jaguneb 3 etappi: a) varagootikat b) kõrggootikat c) hilisgootikat 15.Gootika eelkõige on sakraalne kunst. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani arhitektuuri süsteemist. Põhiprobleemiks jäi kirikute katmine vastupidava laega. Gooti ehitussüsteem tekitab täieliku
Erivates maades on stiilierinevused. Klassikaline stiil esineb Prantsusmaal. Itaalias ehitati kellatorn kirikust eraldi. Kompaniil-kellatorn - Pisa kompleks: kompaniil, katedraal, baptisteerium e ristimiskirik · Prantsusmaa 1.) Notre- Dame- la- Grande'i kirik fassaad kaetud reljeefidega ja skulptuuridega 2.) Cluny katedraal suurim kristlik pühakoda 11.saj · Saksamaa 1.)Bambergi toomkirik 2.) Maria Laacheni kirik 3.) Hildes Hein'i kirik · Põhjamaades on väga palju ka ühelöövilisi kodakirikuid. Nordi puitarhitektuur. o Kujutav kunst- · Ei tunta ühtegi kunstnikku ega ehitajat · Pole iseseisvat tähtsust, kuna on seotud arhitektuuriga · Portaal: Chartes'i katedraali peaportaal
inimsõbralikud, //kastelllinnused, kuid tugeva kunigavõimu pärast vähe//konvendihoone// antiikseid sambaid ei kasutata// ehitusmaterjaliks erinevates piirkondades kas maakivi või punane telliskivi algus g. skupltuuridel jälgitav Chartres’i katedraali lf, portaalide paletiku figuurid- realistlikumad ja rohkem eraldatud, kõrggootika: Reimsi ja Amiens’i katedraali figuurid-lahkus ja üldse näoilme väga oluline, mitte anatoomia niipalju Ratsanikufiguur Bambergi katedraalis- rüütliideaale väljendab, ratsanik seotud kirikuseinaga Tiibaltarid.- puuskulpt. ühendamine tahvelmaalidega. Kokku ja lahti käivad ning maalingud mõlemal pool. nt. TLN Niguliste kiriku peaaltar by Herman Rode (Lübeckist) 7-8 tahvlit säilinud b. notke poolt// Pühavaimu kirikus (3 tahvel-kappaltar) by B. Nothe(Lübeckist)- surmatants Maalikunst:katku kujutaminesurmatants. 24 tseeni, Veit Stoss Lõuna- Saksamaalt. Tiibaltar (suurim g
pKr Bütsantsi kunst Pisa toomkirik- Romaani stiil, 12.saj Mosaiik keiser Justinanusega. Ravenna, Itaalia,6.saj. Bütsantsi kunst Bayeuxi vaip, 11.saj, romaani stiil. Autuni katedraali tümpanon. Prantsusmaa, Rooma stiil, 12.saj Chartesi katedraal, Prantsusmaa, Kõrggootika, 13.saj Bambergi ratsanik. Kõrggootika,13.saj Giotto "Kristuse taganutmine", 14.sajand, Gooti ajastu maalikunst Jan van Eyck "Arnoldfini abielupaar" 15.Saj Madalmaad. Vanarenessanss Bernt Notke "Surmatants" , 15.sajand, Gooti ajastu maalikunst Rode , Tallinna Niguliste kiriku altar, 15.saj. Gooti ajastu maalikunst
(tundmatud heliloojad, Hildegard Bingenist, muusika Firenze käsikirjast XIII sajandist, Calixtinuse käsikirjast jne.). See kava on koostöös Eesti Raadioga salvestatud ka laserplaadile. 4. MUUSIKA FIRENZE KÄSIKIRJAST JA ITAALIA LAUDE SPIRITUALI(XIII sajandist). 5. NOVA GAUDIA - spetsiaalne kava jõuludeks. Keskaegseid jõululaule tervest Euroopast: Inglismaalt, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Poolast ja Böömimaalt (tundmatud heliloojad, muusika Firenze käsikirjast, Bambergi käsikirjast, Carmina Buranast jne.). 6. MYSTERIA DOLOROSA - MYSTERIA GLORIOSA - spetsiaalne kava kannatusajaks ja ülestõusmispühadeks (gregooriuse koraal, muusika Firenze käsikirjast, Krakowi käsikirjast jne.). ILMALIK MUUSIKA 1. SABBATUM - legendaarse rockansambli Black Sabbath laulud esitatud keskaaja stiilis ja ladina keeles. CD Sabbatum (Beg the Bug, 2002) on olnud väga edukas üle kogu maailma. 1. LE VOIR DIT (Tõestisündinud lugu) - prantsuse keskaja suurima helilooja ja
1452 Fust + 800 kuldnat, abiks Peter Schöffer 1455 nov Fust nõuab raha tagasi (2026 k) Fusti laen oli saadud krediidi vastu, intress Fustile võla katteks trükikoda ja Piibli poognad Fust lõpetas töö Peter Schöfferiga (4000 k) 180-200 (47), 30 (12) pärgamendil, 1280 lk JOHANN GUTENBERG 6 abilisega päevas paar lehekülge jätkas ühe teises Mainzi töökojas 1458 prantsuse kuningas templinikerdaja Gutenbergi juurde asjaga tutvuma 36-realine nn. Bambergi Piibel 1459-60 Mainzi Psalterium 1457 1460 entsüklopeediline sõnastik "Catholicon" patukahetsuskirjad JOHANN GUTENBERG 1462 võitlustes trükikojad kannatada 1465 Mainzi piiskopi õukonda aitas sisustada trükikoda kindlustatud toiduainete, vilja, veiniga 3. veebruar 1468 frantsiskaanlaste kiriku kalmistule hävinenud portee hiljem maalitud igal ajastul oma soov teda näha TRÜKIKUNST. MAADEAVASTUSED Trükikunsti mõju kommunikatsiooni võimalustele.
Eestis Romaani kirikuid peaaegu ei esine. Paksude seintega, ümarad ukse ja akna kaared. Kivivõlvide ehitamine. Kirikul laed kivist, nii on vähem tulekahjusid. Basiilika on tähtsaim kiriku tüüp. Krüpt e keldriruumid. Hoitakse pühasäilmeid, reliikviaid. Prantsusmaa: 1)Cluny katedraal 11.saj, 2)Notre-Dame-la-Grande'I kirik(eriti rikkaliku skulptuaarse kujundusega). Saksamaa: Raskepärasem romaani stiil, ehitised madalamad ja kestavad kauem. 1)Maria Laachi kirik, 2)Bambergi toomkirik, alustatud romaani ajal ja lõp gootiajal. Itaalia: kellatorn ehitatakse kirikust eraldi, 1)Pisa ehituskompleks: ristimiskirik e baptisteerium, katedraal e kirik, kellatorn e kampaniil, Hooned kaetud värvilise marmortahvendistega. Skulptuur: Anonüümsus on. Skulptuur on alati seotud kirikuga. Reljeef kiriku seintel. Reljeefidel kujut vana testamendi lugusid, Jeesuse elu ja pühakute lugusid, ukse portal on kõige rohkem kaunistatud. Kiriku seintel sees maalid e freskod
- Lääne-Prantsusmaal, Itaalias ( Püha Markuse kirik ) 13. Milliste teemadega on seotud kogu romaani ajastu kujutav kunst? Too näiteid. ristilöödud Kristus, piibel. Kujutati pmst pühakuid ja ristiusu tegelasi. Skulptuuris eelisstati ähvardavaid süzeesid ning imede kujutusi. Kirikuid kaunistas ornamentika. 14. Täida tabel: Maa Kirik Eripära Saksamaa 1.Bambergi toomkirik Alustatud romaani stiilis, lõpetatud varagootikas. 2.Hildesheimi toomkirik Koor nii idas kui läänes Prantsusmaa 1.SaintSernin Võimas nelitistorn, palverändurite kirik
o Viie kupliga tsentraalehitis. Põhja Euroopas on tähtsamad romaani stiilis kiviehitised Lundi toomkirik Rootsis ning Ribe toomkirik ja Viborgi toomkirik Taanis. Norras on eriti palju puust kirikuid. Neis kasutati viikingite laevaehitusoskusi ning mõnikord ka viikingite mütoloogiale viitavaid kujundeid ja paelornamentikat. Norra kirikud: o Palksõrestik o Neile löödud lauavooder o Kõrge katus o Lööve eraldavad püstpalgid, mis loovad mulje basiilikast. Bambergi toomkirik Saksamaal (alustati romaani stiilis, lõpetati varagootikaga) Borgundi puukirik Norras Profaanarhitektuuri põnevaim osa on linnused. Müür ja tornid olid kõige tähtsamad. Saksamaal oli neist tähtseim kõrge torn (Bergfield), mis oli viimaseks kaitseliiniks ja seal tavaliselt ei elatud. Prantsusmaa linuuste keskuseks oli peatorn donzoon ja/või aadliku eluhoone (palas). Linnuse rekonstruktsioon: Provins'i linnus o Prantsusmaal o 12. sajandi algus
tulid värsked, looduslähedased taimemotiivid (viinapuuväädid, vaher, tamm). Näiteid: Kõik eelpoolnimetatud suured katedraalid on rikkalikult kaunistatud skulptuuridega, neid võib olla kokku tuhandeid. Nt Reimsi katedraalis 2500 üksikskulptuuri, Chartres`is 1800. * nn Külastusgrupp Reimsi katedraali peaportaali palestikus (Elisabet, Ristija Johannes ema läks külla Neitsi Maarjale, mõlemad lapseootel. Ilusad hingestatud näod) * Bambergi katedraalis Saksamaal ka väga kuulus Külastusgrupi motiiv * Strassburgi katedraalis kiriku ja sünagoogi allegoorilised figuurid * Magdeburgi toomkirikus Saksamaal tarkade ja rumalate neitsite figuurid Gooti aja lõpupoole hakati rohkem valmistama värvilisi puuskulptuure. Nendega kaunistati altareid. Kujunesid välja tiibaltarid õhuke kapp, mille tiivad (uksed) kaeti maalide ja/või skulptuuridega. III Maalikunst
- valitsevaks skulptuur, tähtsust kogus ka maal Lääne-Euroopa 13.saj. - seinamaali tase paraneb - vitraazkunsti ja miniatuurmaalide õitseaeg Skulptuur - uueks nähtuseks ümarskulptuur, seotud ehitiste seintega - Chartes'i läänefassaadil skulpt. Vähem seotud seinaga, õnnis ilme, realistlik ja isikupärane käsitlus - Reimsi ja Ameinsi katedral- rõivad ei mõju tühjana, katavad kogu keha, - Gooti poos- S tähte meenutav - Bambergi ratsanik- vabafiguur, rüütliideaalBambergi toomkirikus, Saksamaal. - Naumbergi toomkirikus 10kond suurfeodaalide kuju - esialgu olid värvilised - Reaalsete nimeste kujut. takistas katolikuk. (peeti edevuseks) - Portreekujusid ei tohtinud inimesed endast teha va. Karl Suur Ei söendatud teha ka tahvelmaale - esimesed isikud 14.saj tahvelmaalil - S. Martini Laura portree - Jean Hea portree Must surm(1348-1350) - kunst muutus traagiliseks
Kümnenda sajandi keskpaigas arenes Jellinge mallidest välja Mammeni stiil, mis sai endale nime Jüütimaal Mammenis leitud kirvest ehtivate kaunistuste järgi. Selles stiilis loodud taiestel on loomad tõepärasemad, kuigi nende väänlevate kehade moonutused on samavõrra fantastilised. Lisaks hakkavad esile kerkima taimemotiivid võsude ja köitraagsilmuste näol. Kõnealusesse kategooriasse kuuluvad niisugused meistriteosed nagu näiteks Bambergi kirst ja madudesse mänhkunud loom Harald Sinihamba mälestuskivil Jellingis. Veelgi tähtsamaks muutusid taimemotiivid üheteistkümnenda sajandi alguses Mammenile järgnenud Ringerike perioodil. Selle ajaks oli lehemuster juba tavaline. Uuele tasandile jõudisd need tendentsid viikingite kunsti viimasel ehk Urnesi perioodil, millele andis nime Urnesi kirik Norras. Keerukad, üksteisega läbi põimunud loomadest, okstest ja köitraagudest koosnevad
See on ka üks peamisi erinevusi romaani kunstist. Jätkuvalt peeti esmatähtsaks kujutada hingeelu, kuid rõhutatakse iga inimese kordumatust ja isiksust. Reljeef jäi tagaplaanile, esile hakkas kerkima ümarplastika, nagu antiikajas. Siiski jäid enamik skulptuure seotuks ehitistega, ja kunan nad paigutati tavaliselt seina äärde, olid nad siiski vaadeldavad vaid ühelt poolt. Tuntuim skulptuur asub Saksamaal Bambergi katedraalis asuv ratsanikuskulptuur, mis väljendab täpselt ajastu rüütliideaale. Maalikunst Suurte akendega gooti kirikutes ei jäänud ruumi seinamaalide jaoks, selle ülesande võtsid endale vitraazid. Neil kujutatud piiblistseenid täitsid sama ülesannet, mis romaani kirikutes reljeefid- neid oli võimalik luugeda kui jutustust. Itaalias aga ei olnud gooti süsteem täielikult kodunenud ja kirikuid ei
tuntud ooperit mängitud peaaegu sada aastat. Praegune lavastus esietendus ,,Estonias'' 19. detsembril 1997. aastal ning on väikeste vahedega mängitud tänaseni. Dirigent Oksana Lõniv Oksana Lõniv lõpetas 2003. aastal Lvivi Nikolai Lõsenko nimelise Riikliku Muusikaakadeemia dirigeerimisklassi, mis asub Ukrainas. Õpingute kõrval tegutses ta ka Lviv Ooperi- ja Balletiteatri peadirigendi assistendina. 2004. aastal osales ta Gustav Mahleri nimelisel dirigentide võistlusel Bambergi Sümfooniaorkestrit juhatades ning sellega pälvis III koha ja pärast seda pakuti talle ka töökohta sama orkestri juures Jonathan Notti assistendina. 2009. aastal sai Lõnin magistrikraadi Dresdeni Carl Maria von Weberi nimelises Muusikakõrgkoolis. Oksana Lõninvat on mitmekordne stipendiaat: Goethe Instituudi stipendiaat, Oscari ja Vera Ritteri nimelise stipendiumi stipendiaat, Saksa Muusikanõukogu dirigentide foorumi stipendiaat. 2008. aastal oli ta Bergeni Sümfoonikute
raskepäraseks romaani stiiliks. Saksapärased on kahe koori ja transeptiga (nii idas kui läänes) kirikud. Tihtipeale on kasutatud tellist. Paljud romaani kirikud on märkimisväärselt kõrged ja Saksa kirikutel on sageli apsiidid ka ristlöövi otstes. Saksamaal on suhteliselt tihti ka näiteks ümmargusi või kaheksatahulisi torne kasutatud tüüpilisemate nelinurksete kõrval. Mõned näited romaani stiilis kirikutest Saksamaal on näiteks Bambergi, Limburgi või Trieri katedraalid, muuseas on oluline ära mainida ka Sankt Galleni kloostri jaoks koostatud ehitusplaani, millele on detailselt välja joonistatud kogu suur kloostrikompleks, mis kujutab põhimõtteliselt selle perioodi ideaalkloostrit. Kloostrit sellisena valmis ei ehitatud, aga plaan, mis selgitab toonaste kirikutegelaste ja ehitusmeistrite arusaamu, on vaieldamatult oluline kunstiteos. Mainzi toomkirik Speyeri toomkirik Wormsi toomkirik 1
• Basiilikate kõrval esines ka ühelööviline- ja kodakirik (3 löövi aga puudus valgmik) • Suurim kristlik pühakoda on benetiktlaste kloostrikirik Cluny's Ida-Prantsusmaal.11.saj. • Ümarkaar on üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid. • Tugevad nelitis tornid. • Saksamaa kirikute omapäraks oli tornide rohkus ja tihti kooriosa ka läänesd.(Maria Laachi kirik ja Bambergi kirik) Saint-Sernini kirik Toulouse'is Pr. Kiriku kesklööv on kaetud silindervõlvidega. • Itaalia bütsantsi mõjud: Püha Markuse kirik Veneetsias ja basilikaalne Pisa toomkirik. • Põhja-Euroopas tähtsamad: Lundi toomkirik Rootsis; Ribe ja Viiborgi kirikud Taanis. • Norras levis puustpüstpalkkiriku tüüp
perekonnas Frankfurdis Maini ääres. Seal proovis Hegel visalt oma jõudu pedagoogina. Leides Jena ülikooli selleks sobivaimaks, kolis ta 1801. aastal Jenasse. Seal viibimise kuue aasta jooksul arendas Hegel energilist pedagoogilist ja kirjanduslikku tegevust. Ta pidas loenguid, kirjutas suure hulga artikkleid. Oma kirjanduslikku tegevust alustas Hegel artikliga ,,Fichte ja Schellingi filosoofiliste süsteemide erinevus". Pärast Jena okupeerimist Napoleoni vägede poolt sai Hegelist ,,Bambergi Ajalehe" toimetaja, kuid range tsensuuri tõttu ei suutnud ta oma eesmärki seal täita ning 1808. - 1816. aastad veetis Hegel Nürnbergi gümnaasiumi rektorina. Seal pühendas ta täielikult pedagooglisele ja teaduslikule tööle. Sel perioodil on kirjutatud tema põhitöö ,,Loogikateadus". 1818. aastast alates töötas Hegel filosoofiaprofessorina Berliini ülikoolis, saades selle koha tänu Heidelbergi ülikoolis peetud kõnele. Just Berliinis hakkas Hegel lugema ajaloofilosoofia kohta.
juustega, riided käsitletud äärmise kerguse ja elulisusega; kõigis neis teostes aga puudub dramaatiline sügavus. Iseloomulik Riemenschneideri nikerdatud altaritele on see, et ta neis esimesena loobus värvimisest; ta oli otsusele jõudnud, et värv võtab plastikalt selle modeleeriva ilu. Riemenschneideri teostest võib veel esile tõsta keiser Heinrich II hauamonumendi Bambergi katedraalis ja kivialtarit Maidbronni kirikus. Baieri ja austria meistritest väärivad esiletõstmist Erasmus Grasser ja Michael Pacher. Saksa kunstilinnadest tol ajal tuleb esile tõsta ka Lüübek. Lüübeki suur ajalooline tähtsus oli selles, et ta oli 15 ja 16 saj. kõigi Läänemerd ümbritsevate maade kunstiline keskus. Tuntumaid Lüübeki meistreid tol ajal olid skulptor ja maalija Bernt Notke (u. 1440-1517) ja Hermen Rode (tegutses 1485-1504). Alates 16 saj
Kodakirik oli kolmelööviline, nagu basiilika, aga aknaid kesklöövi ülaosas polnud. Uksed(portaalid) asusid sageli pikiküljel. Lööve eraldasid ü m a r k a a r s e d a r k a a d i d. Ümarkaar ongi üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid. Romaani stiil 10-12.saj. Romaani kirikud: 1) Notre-Dame-la-Grande kirik Lääne-Prantsusmaal(12.saj) 2) Pisa toomkirik, ristimiskabel ja viltune kellatorn Itaalias(1052-1272) 3) Maria Laachi kirik Saksamaal(11.saj) 4) Bambergi toomkirik Saksamaal 12. Kirjelda romaani stiili kujutavat kunsti? Millised olid süzeed, milline oli kujutava kunsti ülesanne? Romaani skulptuur ja maalikunst on veelgi omapärasemad kui arhidektuur. Uueks teemaks oli Kristuse kannatuslugu. Enamasti oli tegu reljeefidega kiriku fassaadidel. Romaani stiili ajal eelistati skulptuuris esiteks ähvardavaid süzeesid ning teiseks imede kujutusi. Kõige populaarsemad olid Viimse kohtupäeva stseen
kui ka taevane headus. Tänu inimlikult mõistetavale, emaarmastust väljendavale sisule korrati madonnakujusid paarisaja aasta vältel üha uuesti ja uuesti. Samal ajal sai kombeks ka Kristuse kannatuslugude kujutamine. Nende juures ei põrgatud tagasi ei sünguse ega eemaletõukavalt mõjuva tõetruuduse ees. Huvitavaid töid lõid saksa kujurid. Rikkalikud on Strasbourg'i katedraali skulptuurkaunistused, esile tõstetakse Bambergi ja Naumburgi katedraalides leiduvaid töid, eriti just viimasest kiriku toetajaid, mehist Ekkerhardi ning tema õrna abikaasat Utat. Saksamaal hakati värvitud puuskulptuuridega kaunistama tiibaltareid. Need altarid meenutavad õhukesi kappe, mille sisemust ja uksi, nn. tiibu (mõnikord on neid mitugi paari ülekuti) katavad maalingud ning pühakute skulptuurid. Pühakutel on pikad saledad ja painduvad figuurid ning rikkalik, kuidagi nurgeliselt kujundatud voldistikuga rõivastus
Riidevoldid mõjuvad väga loomulikuna, kuid nende vormid, suund ja rütm sõltuvad vähe nende all olevast kehast. Seda parem aga oli kasutada riietust skulptuuri ja arhitektuuri sidujana. Ka skulptuuri temaatikas toimus suur muutus. Gooti plastika lõi imekauneid naisekujusid. Naistele ja armastusele loodi kauneid ülistuslaule. Huvitavaid töid lõid saksa kujurid. Rikkalikud on Strasbourg'i katedraali skulptuurkaunistused, esile tõstetakse Bambergi ja Naumburgi katedraalides leiduvaid töid, eriti just viimasest kiriku toetajaid, mehist Ekkerhardi ning tema õrna abikaasat Utat. Saksamaal hakati värvitud puuskulptuuridega kaunistama tiibaltareid. Need altarid meenutavad õhukesi kappe, mille sisemust ja uksi, nn. tiibu (mõnikord on neid mitugi paari ülekuti) katavad maalingud ning pühakute skulptuurid. Pühakutel on pikad saledad ja painduvad figuurid ning rikkalik, kuidagi nurgeliselt kujundatud voldistikuga rõivastus
Tegi terve rea aadlilosse Viinis. · Johann Lucas von Hildebrandt(1668-1745)- Belvedere loss Viinis. Valmistab ette teed rokkokoole. · Tsehhi: keskuseks Praha, terveid linnaosasid hõlmavad suured lossid. · Frankimaa: Johann Baltashar Neumann(1687-1753)- Piiskopiresidents Würtshburgis. Sisedekoor on äärmiselt rikkalik. Kirikuarhitektuuri üks olulisemaid mälestusmärke on Vierzehnheiligen'i kirik Bambergi lähedal. · Saksimaal: Kunstikeskuseks oli Dresden- Matthäus Daniel Pöppelmann(1662-1736)- kuulsaim ehitus on Zwinger, vabaõhupidustuste tarbeks loodud õu, mida ümbritsesid galeriid ja paviljonid, seal oli hiljem Saksamaa suurim maalikogu. · Preisimaal: Hans Georg Wenzeslaus von Knobersdorff- tema ehitatud on Potsdami loss, tema peateos on sanssouci loss, prantsuse Versaille'si eeskujul.
süles hoidvas jumalaemas pidid kehastuma üheaegselt nii maine kaunidus kui ka taevane headus. Tänu inimlikult mõistetavale sisule korrati madonnakujusid paarisaja aasta vältel üha uuesti ja uuesti. Samal ajal sai kombeks ka Kristuse kannatuslugude kujutamine. Nende juures ei põrgatud tagasi ei sünguse ega eemaletõukavalt mõjuva tõetruuduse ees. Huvitavaid töid lõid saksa kujurid. Rikkalikud on Strasbourg'i katedraali skulptuurkaunistused, esile tõstetakse Bambergi ( Saksa FV-s) ja Naumburgi (Saksa DV-s) katedraalides leiduvaid töid, eriti just viimasest kiriku toetajaid, mehist Ekkahardi ning tema õrna abikaasat Utat. Saksamaal hakati värvitud puuskulptuuridega kaunistama tiibaltareid. Need altarid meenutavad õhukesi kappe, mille sisemust ja uksi, nn. tiibu (mõnikord on neid mitugi paari ülekuti) katavad maalingud ning pühakute hingestatud ilmed. Altarite värvimisel eriti tihti kasutatud punane,
kujutamine. Nende juures ei põrgatud tagasi ei sünguse ega eemaletõukavalt mõjuva tõetruuduse ees. Sünagoog. Strasbourg'i Voorused tallavad Ekkehard ja Uta. katedraal patte. Strasbourg'i Naumburgi katedraal katedraal Huvitavaid töid lõid saksa kujurid. Rikkalikud on Strasbourg'i katedraali skulptuurkaunistused, esile tõstetakse Bambergi ja Naumburgi katedraalides leiduvaid töid, eriti just viimasest kiriku toetajaid, mehist Ekkerhardi ning tema õrna abikaasat Utat. Saksamaal hakati värvitud puuskulptuuridega kaunistama tiibaltareid. Need altarid meenutavad õhukesi kappe, mille sisemust ja uksi, nn. tiibu (mõnikord on neid mitugi paari ülekuti) katavad maalingud ning pühakute skulptuurid. Pühakutel on pikad saledad ja painduvad figuurid ning rikkalik, kuidagi nurgeliselt kujundatud voldistikuga rõivastus
Pärast reformatsiooni on Lõuna-Saksamaa valdavalt katoliiklik ja Põhja-Saksamaa protestantlik. 19. sajandi lõpul algas sakslaste eelkristlike juurte otsimine, mille religioosse müstika pinnal kasvas välja rassistlik natsionaalsotsialism. Pärast Teist maailmasõda on Saksamaale saabunud hulgaliselt Türgist pärit võõrtöölisi, kes tõid kaasa islami. Saksamaa suurlinnad on kujunenud paljude Aasia ja Ameerika uusreligioonide keskusteks Euroopas. · Bambergi peapiiskoppide loend · Berliini piiskoppide ja peapiiskoppide loend Rahvastik numbrites ja paiknemine Saksamaa on suurriik, kus elab 82 422 299 inimest, millega on ta rahvaarvult suurim riik Euroopas. Saksamaa iive on olnud üldjoontes juba 18. sajandist positiivne, kuid 21. sajandil on hakanud vaikselt langema, olles hetkel isegi negatiivselt -0,02%. Prognooside kohaselt on aastaks 2050 Saksamaa rahvaarv langenud 70 miljonini. Saksamaal on
kitsaid ruume. Mõnevõrra laiemaid lööve sai katta ristvõlvidega. Löövid jagunesid võlvikuteks e. traveedeks ja iga sellist mõttelist ruumiosa kattis ristvõlv. Traveesid kiriku pikisuunas eraldavaid kaari nim. vööndkaarteks. Transepti ja pikihoonet ühendab võiduvärav e. triumfikaar. Siiski oli ka ristvõlv väga raske. Võlvide kandmiseks tuli seinad ehitada massiivsed ja piilarid jämedad. Seetõttu jäid ka aknad väikesks ja kitsad löövid müürimasside vahel hämaraks. Bambergi toomkirik, Saksamaa. Wormsi toomkirik, Saksamaa. Notre-Dame-la-Grande kirik, Lääne-Prantsusmaa. Vararomaani e. Ottode ajal (kuni 11.sajand) ehitati Saksamaal Hildesheimi toomkirik, millel koor nii idas, kui läänes. Lääne-Prantsusmaal on mitme kiriku löövid kaetud väikeste kuplite reaga. Ida-Prantsusmaal (Burgundias) olid kahe olulise mungaordu keskused. Citeaux oli tsistertslaste emaklooster. Tsistertslased nõudsid lihtsaid, ilma tornideta kirikuehitisi.
2. taas ilmub tahvelmaal Gooti stiili algus jälgitav Chartrese katedraali läänefassaadil portaalide palestiku figuurid Skulptuur jaotakse: 1. Musta surma eelne e kõrggootika, parim näide Reimis ja Amiensi katedraali figuurid rahulikkus 2. Musta surma järgne ehk hilisgootika nt Pieta piinatus Lisaks veel : Ratsanikufiguur Bambergi katedraalis Naumbergi katedraalis krahvipaar Ekkehard ja Uta Hermann ja Rode Naumbergi toomkiriku läänekoor Saksmaal · Peateema Kristus ristil ja Maarja Kristuse surnukehaga · Ka Neitsi-Maarja Jeesus lapsega · Nt Maarja kuju Magdeburgi toomkirikus Maalikunst-vitraazikunst · Aknad suured · Kujutati inimfiguure · Kandsid edasi mingit lugu · Nt Chartrese katedraal, saint-Chapelle kabel Itaalias seinamaal ja tahvelmaal
headus. Tänu inimlikult mõistetavale, emaarmastust väljendavale sisule korrati madonnakujusid paarisaja aasta vältel üha uuesti ja uuesti. Samal ajal sai kombeks ka Kristuse kannatuslugude kujutamine. Nende juures ei põrgatud tagasi ei sünguse ega eemaletõukavalt mõjuva tõetruuduse ees Huvitavaid töid lõid saksa kujurid. Rikkalikud on Strasbourg'i katedraali skulptuurkaunistused, esile tõstetakse Bambergi ja Naumburgi katedraalides leiduvaid töid, eriti just viimasest kiriku toetajaid, mehist Ekkerhardi ning tema õrna abikaasat Utat. Saksamaal hakati värvitud puuskulptuuridega kaunistama tiibaltareid. Need altarid meenutavad õhukesi kappe, mille sisemust ja uksi, nn. tiibu (mõnikord on neid mitugi paari ülekuti) katavad maalingud ning pühakute skulptuurid. Pühakutel on pikad saledad ja painduvad figuurid ning rikkalik, kuidagi nurgeliselt kujundatud voldistikuga rõivastus.
o Veelgi rohkem lossides Pole praktiliselt säilinud 12. Gooti kujutav kunst väljaspool Prantsusmaad. Saksamaa o Gooti plastika suur õitseng o Mõjustatud prantsuse eeskujudest Töötati ümber ning tekkis saksa oma stiil o Pole säärast skulpturaalset tervikut katedraalide puhul nagu prantslastel (v-a Strasbourg) o Bambergi toomkiriku skulptuurid Saksa gooti skulptuuri tipp keskajal o XIV sajand Esile pääseb maneerlikkus · Prantsuse skulptuuri kopeeritakse nii ühele jalale toetumise kui ka riidevoltide kujutamise poolest · Kölni toomkiriku koor o Maarja ja Kristus ning prohvetid Kölni toomkiriku kooris o XIV saj keskpaik
kirik taunis seda edevusena Võib näha siiski Kesk-Saksamaal Naumburgi 10 elavatest inimestest tehtud portreed, need olid kirikut toetanud vürstid ja aadlikud Eriti esile tõstetud: vürst Ekkehard ja vürstinna Uta. Skulptuurid olid ka ülevärvitud Gooti kujutav kunst Gooti kujutavas kunstis ilmuvad 13. Sajandil ka suuremad ümarskulptuurid Omapäraseks skulptuuriks on ka ratsamonument Bambergi ratsanik mis on seotud kiriku seinaga Kehastab rüütli voorusi Tiibaltarid Uueks nähtuseks gooti ajastu kujutavas kunstis olid 14.sajandi lõpus ilmunud tiibaltarid Algas Saksamaalt aga levis kiirelt naabermaadesse Valmistamise õitseaeg on 15. sajand aga neid on tehtud Eestis kuni 16. sajandini Saksa tiibaltarid kujutasid endast puureljeefide ja tahvelmaalide ühendust, keskossa paigutati puust kujukesed ja reljeefid, külgedele maalingud
lühijutte, mis on samuti säilinud tänaseni. Noorusaastatel pühendus JFS lõbusale aja veetmisele ja prassimisele. Jõudnud täismeheikka kutsus viimase isa ta lõpuks korrale ning algas tema elus uus ajajärk. Ikka veel romantikat otsides lahkus JFS Saksamaalt Rooma ja sealt edasi liitus keiser Maximiliani juhitud sõjakäiguga. Toonastes sõjakäikudes omistati tema nimele vapruse märgiks ,,vir clarus armis et belli arte primus" epiteet. Alates aastast 1501 töötades Bambergi piiskopkonna käsutuses kohtunikuna saavutas selles ametis kõrgeima tiitli (Landhofmeister), tegeledes lõpuks piiskopi kohtu administreerimisega. Olles minister piiskopkonnas, sai ta ülesandeks koostada uus nuhtlus e. karistusseadustik. Ta koostas selle ja 1507 aastal ja selle nimeks sai Bambergische Halsgerichtsordnung e. Bambergensis. Aastatel 1522 kuni 1524 oli ta Reichsregiment liige sellel ajal koostas JFS ka käesoleva töö keskmeks oleva CCC
üleminekut romaani stiililt gootikasse. Kuigi enamiku figuuride kehad on veel tinglikud, silindritaolised ja jäigad, on nad juba vähem seinaga seotud. Gootilik on nende nägude realistlik ja isikupärane käsitlus ning nende õnnis ilme. 5.Milliste Prantsusmaa kirikute skulptuurid esindavad kõige täiuslikumalt kõrggootikat? Kõrggootikat esindavad kõige paremini Reimsi ja Amiens'i katedraali figuurid. 6.Millised kuulsad skulptuurid asuvad Bambergi ja Naumburgi toomkirikus Saksamaal? Bambergi katedraalis asub kuulus ratsanikufiguur ja Naumburgi katedraalis seisab kiriku toetajate seas krahvipaar Ekkehard ja Uta. 7.Millised olid gooti kujurite lemmikteemad? Gooti kujurite lemmikteemad olid Kristuse kannatuslugu ja Neitsi Maarja Jeesuslapsega. 8.Mis on vitraaz? Kus asuvad kauneimad vitraazid? Vitraaz on klaasimaal. Kauneimad vitraazid asuvad Prantsusmaal Chartes'i katedraalis ja Pariisi kuninglikus kabelis Sainte-Chapelle'is. 9.Kellest maalis Giotto oma suurimad freskoseeriad?
Tegi terve rea aadlilosse Viinis. · Johann Lucas von Hildebrandt(1668-1745)- Belvedere loss Viinis. Valmistab ette teed rokkokoole. · Tsehhi: keskuseks Praha, terveid linnaosasid hõlmavad suured lossid. · Frankimaa: Johann Baltashar Neumann(1687-1753)- Piiskopiresidents Würtshburgis. Sisedekoor on äärmiselt rikkalik. Kirikuarhitektuuri üks olulisemaid mälestusmärke on Vierzehnheiligen'i kirik Bambergi lähedal. · Saksimaal: Kunstikeskuseks oli Dresden- Matthäus Daniel Pöppelmann(1662-1736)- kuulsaim ehitus on Zwinger, vabaõhupidustuste tarbeks loodud õu, mida ümbritsesid galeriid ja paviljonid, seal oli hiljem Saksamaa suurim maalikogu. · Preisimaal: Hans Georg Wenzeslaus von Knobersdorff- tema ehitatud on Potsdami loss, tema peateos on sanssouci loss, prantsuse Versaille'si eeskujul.
Gooti skulptuuri algus on jälgitav Chartres'i katedraali läänefassaadil. Reimsi ja Amiens'i katedraali figuurid esindavad kõrggootikat. Itaalia reljeefkunstis ühineb gootilik hingeelu käsitlus antiikaegsete rooma reljeefikunsti traditsioonidega. Paljud saksa skulptuurimeistrid õppisid Prantsusmaal ja tõid sealt koju uue laadi isegi enne, kui gootika õitis saksa arhitektuuris Nende näiteks on kuulus ratsanikufiguur Bambergi katedraalis, mis väljendab ilmekalt rüütliideaale . Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks tuleb lugeda klaasimaali e vitraazikunsti. Kauneimad vitraazaknad olid Chartres'i katedraalis ning Pariisis kuninglikus kabelis Sainte Chapelle'is. Hoopis teistsugune oli kunstielu Itaalias. Osalt Bütsantsi mõjul olid Itaalias au sees seinamaal ja tahvelmaal. Põhja pool Alpe arenes edasi miniatuurmaalikunst. § 33. Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis.
Üks kõige vähem tänuväärsemaid ameteid tol ajal oli ämmaemanda amet. Teadagi valitses tol ajal laste seas kõrge suremus, nõidu aga tunti just kui laste tapjaid ja ohverdajaid. Nii muutusidki ämmaemandad äsja lapse kaotanud emade jaoks ideaalseteks objektideks, kelle peal oma viha välja valada. Kõige hirmsam ja mõistuselagedam on nõiaprotsessides see, et ,,nõidadest" ,,tõe" välja pigistamiseks kasutati hirmsaid piinariistu. Bambergi kurikuulsas nõiamajas olid kasutusel pöidlakruvid, hispaania saapad, raudoradega jalapakud, kustutamata lubja vannid, teravate nagadega patukahetsejapingid, piinapingid, venitamisvõllas ja palju muud. Olles peaaegu surmani piinatud, tunnistasid tihti peale ka oma ,,süü"(mida tegelikult ju polnud) üles, lootes sedamoodi eluga pääseda. Nii tekkis lakkamatu ring, mis näis lõpmatu kuna ülestunnistuste arv suurenes, suurenes ka
kirikud, linnused jm ehitised on ehitatud gooti stiilis torne kasutatud tüüpilisemate nelinurksete teravkaarmotiivi kasutades. kõrval. Mõned näited romaani stiilis kirikutest Põhja-Eesti paepiirkonnas juurdus gootika Lääne-Euroopaga Saksamaal on võrreldes veidi lihtsustatud ja massiivsemal kujul. Suuri näiteks Bambergi, Limburgi või Trieri katedra aknapindu, õhulisi võlve, ehisfiaale, välimisi tugikaari jm alid, muuseas on oluline ära mainida ka Sankt elemente kas ei kasutatud või kasutati haruharva. Isegi Lõuna- Galleni kloostri jaoks koostatud ehitusplaani, Eesti tellisehituse piirkonnas olid siinsed tolle aja ehitised tihti millele on detailselt välja joonistatud kogu küllaltki massiivsed (nt Tartu Jaani kirik ja Toomkirik)
hoidvas jumalaemas pidid kehastuma üheaeglaselt nii maine kaunidus kui ka taevane headus. Tänu inimlikult mõistetavale, emaarmastust väljendavale sisule korrati madonnakujusid paarisaja aasta vältel üha uuesti ja uuesti. Samal ajal sai kombeks ka Kristuse kannatuslugude kujutamine. Nende juures ei põrgatud tagasi ei sünguse ega eemaletõukavalt mõjuva tõetruuduse ees. Huvitavaid töid lõid saksa kujurid. Rikkalikud on Strasbourg'i katedraali skulptuurkaunistused, esile tõstetakse Bambergi ja Naumburgi katedraalides leiduvaid töid, eriti just viimasest kiriku toetajaid, mehist Ekkerhardi ning tema õrna abikaasat Utat. Saksamaal hakati värvitud puuskulptuuridega kaunistama tiibaltareid. Need altarid meenutavad õhukesi kappe, mille sisemust ja uksi, nn. tiibu (mõnikord on neid mitugi paari ülekuti) katavad maalingud ning pühakute skulptuurid. Pühakutel on pikad saledad ja painduvad figuurid ning rikkalik, kuidagi nurgeliselt kujundatud voldistikuga rõivastus
Nende rõivad ei mõju enam tühjana, kuid katavad kogu keha. Figuurides pole näha kontraposti jälgimist, küll aga tekkis selle kajastusena S-tähte meenutav nn gooti poos. Itaalia reljeefikunstis ühineb gootilik hingeelu käsitlus antiikaegsete rooma reljeefikunsti traditsioonidega. Saksa gooti skulptuur on vähem seotud arhitektuuriga ja asetseb rohkem siseruumides. See soodustab vabafiguuri loomist, nende näiteks on kuulust ratsaniku figuur Bambergi katedraalis, mis väljendab ilmekalt rüütliideaale. Võrreldes prantsuse gooti skulptuuriga on sakslaste looming tihti tundeküllasem, eriti ilmneb see Kristuse kannatusloo ja Neitsi Maarja teemade käsitlemisel, mis said 14. saj peateemaks kogu Euroopas. Nii Kristus ristil (krutsifiks) kui Maarja Kristuse surnukehaga (Pietagrupp) mõjuvad sageli kohutavalt traagiliselt, eriti saksa kunstis. Neitsi Maarja Jeesus- lapsega (madonna) väljendab teistsuguseid tundeid. 15
annaabi.ee 
