Assisi Franciscus oli mõjuka mungaordu rajaja, kes ülistas loodust kui jumala loomingut. 3) Mida peeti gooti kunstis inimese kujutamisel kõige olulisemaks? Kõige olulisem oli nägu ja selle ilme. 4) Millise kiriku skulptuuridest võib näha üleminekut romaani stiilist gootikasse? Chartres’i katedraali läänefassaadil. 5) Milliste Prantsusmaa kirikute skulptuurid esindavad kõige täiuslikumalt kõrggootikat? Reimsi ja Amiens’i katedraali figuurid. 6) Millised kuulsad skulptuurid asuvad Bambergi ja Naumburgi toomkirikus Saksamaal? Bambergi katedraalis asub kuulus ratsanikufiguur ja Naumburgi katedraalis seisab kiriku toetajate seas krahvipaar Ekkehard ja Uta. 7) Millised olid gooti kujurite lemmikteemad? Kristuse kannatuslugu ja Neitsi Maarja Jeesuslapsega. 8) Mis on vitraaž? Kus asuvad kauneimad vitraažid? Vitraaž on klaasimaal. Kauneimad vitraažid asuvad Prantsusmaal Chartes’i katedraalis ja Pariisi kuninglikus kabelis Sainte-Chapelle’is.
· Itaalia reljeefikunstis ühineb gootilik stiil antiikaegsete rooma reljeefikunsti traditsioonidega.(näiteks Lorenzo Maitani ,,Viimne kohtupäev" Orvieto toomkiriku fassaadil) · Saksa skulptuurimeistrid õppisid Prantsusmaal ja tõid sealt kaasa uue laadi enne, kui gootika võitis saksa arhitektuuris. Sellepärast asetseb saksa gooti kultuur rohkem just siseruumides. See soodustas vabafiguuride loomist, näiteks ratsanikufiguur Bambergi katedraalis , mis kujutab endast rüütliideaali. Naumburgi katedraalis seisab aga krahvipaar Ekkehard ja Uta, mis mõjuvad väga isikupäraselt ja loomulikult. · Sakslaste looming võrreldes prantslastega on tundeküllasem. See ilmneb Kristuse kannatusloo ja Neitsi Maarja teemade käsitlemisel. Nii Kristus kui Maarja Kristuse surnukehaga mõjuvad traagiliselt, ning neis pole jälgegi prantsuse figuuride rahust ja ilust.
KUNSTIAJALUGU R O M AAN I S T I I L J A G O O T I K A ROMAANI STIIL 10.-12.saj CULNY KLOOSTER Prantsusmaa 910. aastal Romaani stiil MARIA LAACHI KIRIK Saksamaa Romaani stiil 1093-1156 ehitati (63 aastat) POITIERS´ JUMALAEMA KIRIK Prantsusmaal Romaani stiil 10. sajand avati PISA TOOMKIRIK Itaalia 1063-12.sajand ehitati Romaani stiil PÜHA MARKUSE KATEDRAAL (SAN MARCO) Veneetsia, Itaalia 1063-1092 ehitati Romaani stiil BORGUNDI KIRIK Norra Romaani stiil 12. sajand avati DURHAMI KATEDRAAL Inglismaa Romaani stiil 1018 avati VIIMSE KOHTUPÄEVA RELJEEF Prantsusmaa Romaani stiil GERO RIST Saksamaa 187 cm 965-970.a Puit Rist on originaal, kuid detailid risti taga lisati 1683 Barokki ajal Romaani stiil HILDESHEIMI PRONKSUKSED Saksamaa 1020 Romaani stiil BAJEUX´ VAIP Prantsusmaa 70m Depicts the events leading up to the Norman conquest of England conce...
Saksa kultuur Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik. Pindala on 357 111,91 km², riigikeel(ed) on saksa keel, rahvaarv 80 327 900 milj. ja rahaühik on euro...
7. Tee silindervõlvi ja ristvõlvi joonis! 8. Mis on portaal? sissepääs 9. Missuguseid kirikutüüpe esineb romaani ajal? Basiilika, kodakirik, 10.Joonista kiriku põhiplaan ja märgi juurde osad! 1. Pikihoone 2. Transept ehk põiklööv 3. Nelitis ja nelitisetorn 4. Koor 5. Kooriümriskäik 6. Krüpt 7. Apsiid 8. Kabelitepärg 9. (Lääne)tornid 11.Pane kirja kuulsamad romaani stiili kirikud! Prantsusmaal : Cluny kloostri basi Saksamaal : Bambergi Itaalias : Veneetsia Püha Markuse kirik 12.Kas Eestis on romaani stiilis kirikuid või muid hooneid? jah 13.Leia veel internetist materjali romaani stiili kohta. Märgi siia interneti aadressid! 14.Gooti stiil jaguneb 3 etappi: a) varagootikat b) kõrggootikat c) hilisgootikat 15.Gootika eelkõige on sakraalne kunst. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani arhitektuuri süsteemist. Põhiprobleemiks jäi kirikute katmine vastupidava laega. Gooti ehitussüsteem tekitab täieliku
Romaani stiil o 10. saj lõpp 13saj. Algus o Palju kiviehitisi ja kristlikke sümboleid(mustrid, tähtpäevad, pühakojad) o Ehitised on roomapärast o Usk on hea ja kurja võitlus o Arhitektuur · Ehitatakse palju basiilikaid 3-löövilised Laes kasutatakse palju rist ja silindervõlve Lööve eraldavad üksteisest sambad e piilarid. · Ehitised on võimsad, paksude müüridega, massiivsed · Olulisim tunnus on ümarkaar · Portaal-ukseümbris, alati kaunistatud (kaunistus kaitseotstarbel), punast värvi Erivates maades on stiilierinevused. Klassikaline stiil esineb Prantsusmaal. Itaalias ehitati kellatorn kirikust eraldi. Kompaniil-kellatorn - Pisa kompleks: kompaniil, katedraal, baptisteerium e ristimiskirik · Prantsusmaa 1.) Notre- Dame- la- Grande'i kirik fassaad kaetud reljeefi...
inimsõbralikud, //kastelllinnused, kuid tugeva kunigavõimu pärast vähe//konvendihoone// antiikseid sambaid ei kasutata// ehitusmaterjaliks erinevates piirkondades kas maakivi või punane telliskivi algus g. skupltuuridel jälgitav Chartres’i katedraali lf, portaalide paletiku figuurid- realistlikumad ja rohkem eraldatud, kõrggootika: Reimsi ja Amiens’i katedraali figuurid-lahkus ja üldse näoilme väga oluline, mitte anatoomia niipalju Ratsanikufiguur Bambergi katedraalis- rüütliideaale väljendab, ratsanik seotud kirikuseinaga Tiibaltarid.- puuskulpt. ühendamine tahvelmaalidega. Kokku ja lahti käivad ning maalingud mõlemal pool. nt. TLN Niguliste kiriku peaaltar by Herman Rode (Lübeckist) 7-8 tahvlit säilinud b. notke poolt// Pühavaimu kirikus (3 tahvel-kappaltar) by B. Nothe(Lübeckist)- surmatants Maalikunst:katku kujutaminesurmatants. 24 tseeni, Veit Stoss Lõuna- Saksamaalt. Tiibaltar (suurim g. altar Euroopas) Krakowis- Maarja eluga
Altamira koopa seinamaaling- Willendorfi veenus, u U 15 000 eKr. Kiviaeg, Hispaania 30 000 a eKr. Kiviaeg Naram-Sini võidusteel, Istari väravad, I at keskpaik(6saj.) 3 at eKr. Vana-Mesopotaamia Vana-Mesopotaamia- Babüloonia Narmeri palett, u 3000 eKr. Giza püramiidide väli- u 2500 eKr Egiptuse Vana Riik Egiptuse Vana Riik Vaarao Ehnaton abikaasa Nofretete ja tütardega, 14. saj eKr Nofretete büst, 14. saj eKr Egiptuse Uus Riik Egiptuse Uus riik Vaara Mykerinos abikaasaga, Ramses II hauamonument Abu Simbelis U 2500 eKr Egiptuse Vana Riik 13. saj eKr Egiptuse Uus Riik Vanakreeka kujutüübid- kore ja kouros. Arhailine ajastu. 7-6saj. Polykleitose "Odakandja", Myroni "kettaheitja" Vanakreeka klassikaline ajastu, Vanakreeka klassikaline ajastu,5 saj eKr 5.Saj eKr Atee...
(tundmatud heliloojad, Hildegard Bingenist, muusika Firenze käsikirjast XIII sajandist, Calixtinuse käsikirjast jne.). See kava on koostöös Eesti Raadioga salvestatud ka laserplaadile. 4. MUUSIKA FIRENZE KÄSIKIRJAST JA ITAALIA LAUDE SPIRITUALI(XIII sajandist). 5. NOVA GAUDIA - spetsiaalne kava jõuludeks. Keskaegseid jõululaule tervest Euroopast: Inglismaalt, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Poolast ja Böömimaalt (tundmatud heliloojad, muusika Firenze käsikirjast, Bambergi käsikirjast, Carmina Buranast jne.). 6. MYSTERIA DOLOROSA - MYSTERIA GLORIOSA - spetsiaalne kava kannatusajaks ja ülestõusmispühadeks (gregooriuse koraal, muusika Firenze käsikirjast, Krakowi käsikirjast jne.). ILMALIK MUUSIKA 1. SABBATUM - legendaarse rockansambli Black Sabbath laulud esitatud keskaaja stiilis ja ladina keeles. CD Sabbatum (Beg the Bug, 2002) on olnud väga edukas üle kogu maailma. 1. LE VOIR DIT (Tõestisündinud lugu) - prantsuse keskaja suurima helilooja ja
1452 Fust + 800 kuldnat, abiks Peter Schöffer 1455 nov Fust nõuab raha tagasi (2026 k) Fusti laen oli saadud krediidi vastu, intress Fustile võla katteks trükikoda ja Piibli poognad Fust lõpetas töö Peter Schöfferiga (4000 k) 180-200 (47), 30 (12) pärgamendil, 1280 lk JOHANN GUTENBERG 6 abilisega päevas paar lehekülge jätkas ühe teises Mainzi töökojas 1458 prantsuse kuningas templinikerdaja Gutenbergi juurde asjaga tutvuma 36-realine nn. Bambergi Piibel 1459-60 Mainzi Psalterium 1457 1460 entsüklopeediline sõnastik "Catholicon" patukahetsuskirjad JOHANN GUTENBERG 1462 võitlustes trükikojad kannatada 1465 Mainzi piiskopi õukonda aitas sisustada trükikoda kindlustatud toiduainete, vilja, veiniga 3. veebruar 1468 frantsiskaanlaste kiriku kalmistule hävinenud portee hiljem maalitud igal ajastul oma soov teda näha TRÜKIKUNST. MAADEAVASTUSED Trükikunsti mõju kommunikatsiooni võimalustele.
ROMAANI KUNST: alates 18.saj, 8-12saj.Romaaniaeg. Romaani e rahvuslik. Romaani stiili on mõjutanud antiikkunst ja varakristlus. Kogu kunst on seotud kirikuga. Kunst on anonüümne, autorid pole teada. In kui isik pole oluline. Kõige tähtsam kunstiliik arhitektuur. Eestis Romaani kirikuid peaaegu ei esine. Paksude seintega, ümarad ukse ja akna kaared. Kivivõlvide ehitamine. Kirikul laed kivist, nii on vähem tulekahjusid. Basiilika on tähtsaim kiriku tüüp. Krüpt e keldriruumid. Hoitakse pühasäilmeid, reliikviaid. Prantsusmaa: 1)Cluny katedraal 11.saj, 2)Notre-Dame-la-Grande'I kirik(eriti rikkaliku skulptuaarse kujundusega). Saksamaa: Raskepärasem romaani stiil, ehitised madalamad ja kestavad kauem. 1)Maria Laachi kirik, 2)Bambergi toomkirik, alustatud romaani ajal ja lõp gootiajal. Itaalia: kellatorn ehitatakse kirikust eraldi, 1)Pisa ehituskompleks: ristimiskirik e baptisteerium, katedraal e kirik, kellatorn e kampaniil, Hooned kaetud värv...
10.klassi kontrolltöö KORDAMISKÜSIMUSED I ROMAANI KUNST 1. Romaani basiilika põhiplaan, kiriku osad.-pikihoone,põikihoone,koor,kooriümbriskäik, kabelite pärg, apsiid, löövid, nelitis,krüpt,võidukaar,piilar. 2. Mis laega võis olla kaetud romaani kirik? lameda puulaega, jäet ehitamata lagi, silindervõlviga või ristvõlvidega 3. Mille poolest on ohtlik puitlagi?polnud vastupidav 4. Mis on romaani stiilis ehitiste tüüpilisem tunnus?-ümarkaar, silinder-ja ristvõlv 5. Mille poolest erinevad omavahel kodakirik ja basiilika? Kodakirikul polnud aknaid kesklöövi ülaosas.Uksed asusid mõnikord kiriku läänepoolses osas, aga sageli ka pikiküljel. Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. 6. Nimeta võlvi tüübid, mida kasutati romaani ajal! silinder-ja ristvõlv. 7. Millised on silindervõlvi puudused? See oli raske ja võimaldas katta ainult kitsaid ruume. 8. Mis o...
III Romaani ajastu 10. sajand kuni 12. sajandi lõpp. Algaas Saksamaal, edasi jätkus Prantsusmaal ja Inglismaal. Peamine tunnus on SUUR LAI ÜMARKAAR. Kiviarhitektuur hakkas taastuma ja linnad hakkasid kasvama [Veneetsia, Genova, Pisa kaugkaubandus Vahemerel]. Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehitustehnikas tuntuid võtteid (ümarkaar, silindervõlv) ja selle järgi nimetati 19. sajandi 10.-12. sajandi kunstistiil romaani stiiliks. Kirikute peamine tüüp oli basiilika. Koorile ehitati ruumi juurde. Koori põrand oli sageli pikihoone omast kõrgemal ja seal all asus kabel (krüpt), mida kasutati matusepaigana. Kiriku põhiplaan meenutab mõnikord ladina risti. Basiilikate kõrval esines ka ühelööviline ja kodakirik. Kodakirik o Kodakirik oli kolmelööviline nagu basiilikagi, o Kuid kesklöövi ülaosas polnud aknaid o Uksed [keskaja arhitektuuris portaalid] asusid mõnikord läänepoolses osas, sageli pikiküljel. o Lööve...
tulid värsked, looduslähedased taimemotiivid (viinapuuväädid, vaher, tamm). Näiteid: Kõik eelpoolnimetatud suured katedraalid on rikkalikult kaunistatud skulptuuridega, neid võib olla kokku tuhandeid. Nt Reimsi katedraalis 2500 üksikskulptuuri, Chartres`is 1800. * nn Külastusgrupp Reimsi katedraali peaportaali palestikus (Elisabet, Ristija Johannes ema läks külla Neitsi Maarjale, mõlemad lapseootel. Ilusad hingestatud näod) * Bambergi katedraalis Saksamaal ka väga kuulus Külastusgrupi motiiv * Strassburgi katedraalis kiriku ja sünagoogi allegoorilised figuurid * Magdeburgi toomkirikus Saksamaal tarkade ja rumalate neitsite figuurid Gooti aja lõpupoole hakati rohkem valmistama värvilisi puuskulptuure. Nendega kaunistati altareid. Kujunesid välja tiibaltarid õhuke kapp, mille tiivad (uksed) kaeti maalide ja/või skulptuuridega. III Maalikunst
- valitsevaks skulptuur, tähtsust kogus ka maal Lääne-Euroopa 13.saj. - seinamaali tase paraneb - vitraazkunsti ja miniatuurmaalide õitseaeg Skulptuur - uueks nähtuseks ümarskulptuur, seotud ehitiste seintega - Chartes'i läänefassaadil skulpt. Vähem seotud seinaga, õnnis ilme, realistlik ja isikupärane käsitlus - Reimsi ja Ameinsi katedral- rõivad ei mõju tühjana, katavad kogu keha, - Gooti poos- S tähte meenutav - Bambergi ratsanik- vabafiguur, rüütliideaalBambergi toomkirikus, Saksamaal. - Naumbergi toomkirikus 10kond suurfeodaalide kuju - esialgu olid värvilised - Reaalsete nimeste kujut. takistas katolikuk. (peeti edevuseks) - Portreekujusid ei tohtinud inimesed endast teha va. Karl Suur Ei söendatud teha ka tahvelmaale - esimesed isikud 14.saj tahvelmaalil - S. Martini Laura portree - Jean Hea portree Must surm(1348-1350) - kunst muutus traagiliseks
Viikingite kombed ja teod Sissejuhatus Vähem, kui 250 aastaga ehk kaheksanda sajandi lõpust kuni üheteistkümnenda sajandi keskpaigani muutsid viikingid uueks kogu euroopa. Nad alustasid küll röövlitena, kui ajapikku said nendest maadeavastajad ja -vallutajad ning seaduseandjad ja riikide asutajad. Islandil lõid nad esimese vabariigi Põhja-Euroopas. Ligikaudu 3200km Islandist kagu pool panid nad paika Vene riigi alusmüüri. Iirimaal rajasid Norrast tulnud uusasukad esimesed linnad, kauges Konstantinoopolis aga teenisid rootslased Bütsantsi keisri ihukaitsjatena. Eelkõige olid viikingid meresõitjad. Põhja meremehed seilasid põhja ja lääne suunas kaugemale, kui ükski Euroopa rahvas enne neid, asutasid oma koloonia Gräänimaa läänerannikul ja jõudsid peaaegu 500 aastat enne Cristoph Kolumbust Ameerikasse. Viikingite kunst Esmapilgul näib , et viikingite eluviis suur hulk inimesi elas tihedasti koos suitsustes muldpõrand...
Romaani kunst Romaani stiili alguseks loetakse 10.sajandit. Ajastu nimetus tuleneb sellest, et ehituskunstis kasutati palju Vana-Rooma pärandit. Siiski, Karolingide ajastu püüe pöörduda tagasi antiikkunsti juurde osutus ajutiseks. 9-10 sajandil arenes Euroopas välja feodaalkord- aadlikud olid muutunud nii jõukaks, et suutsid ise oma suuri valdusi valitseda, vajadus kuninga ehk keskvõimu järele vähenes. Riik muutus nõrgalt koosolevaks vasalliriikide kogumiks, kus omavahel oli palju tülisid. Kaubavahetus oli minimaalne, sest igal pool toodeti kõik vajaminev ise. Kuna levis ristiusk, siis saigi ainukeseks tõsiseltvõetavaks keskvõimuks ja rahvast ühendavaks teguriks Roomakatoliku kirik. Sisuliselt valitses kogu euroopat paavst, kellele alluvad piiskopid olid võimu käepikendusteks. Usk haaras peaaegu kõik elualad, kaasa arvatud sõjapidamise- nii ongi romaani kunst eelkõige kiriklik. ...
Giuseppe Verdi ooper ,,La Traviata'' Ooperit, mis toimus kolmes vaatuses ning kestis umbkaudu 3 tund, sai käidud vaatamas Rahvusooper ,,Estonias'' neljapäeval, 19. jaanuaril 2012. Olles näinud eelmisel aastal esimest korda tõelist balletti ,,Luikede järv'', siis tundus kõige õigem otsus minna järgmisele levelile ning külastada esmakordselt ooperit. Ooper ,,La Traviata'', mis tähendab itaalia keeles,, langenud naist ''või ,,seda, kes on kaotanud õige tee'', räägibki loo võluvast kurtisaanist Violettast, kes on surmavalt haige. Ühel järjekordsel ballil esitletakse Violettale meest nimega Alfredo, kes kahekesi olles teatab talle, et on olnud juba tükk aega tema suur austaja. Kaunis neiu on aga harjunud meeste meelitustega ning ei võta meest tõsiselt. Hiljem, pärast balli, meenuvad Violettale Alfredo kaunid, kuid siirad sõnad ning usub, et on leidnud mehe, kellega olla igavesti õnnelik. Möödubki 3 kuud ning Alfredo ja Violetta elavad vaik...
raskepäraseks romaani stiiliks. Saksapärased on kahe koori ja transeptiga (nii idas kui läänes) kirikud. Tihtipeale on kasutatud tellist. Paljud romaani kirikud on märkimisväärselt kõrged ja Saksa kirikutel on sageli apsiidid ka ristlöövi otstes. Saksamaal on suhteliselt tihti ka näiteks ümmargusi või kaheksatahulisi torne kasutatud tüüpilisemate nelinurksete kõrval. Mõned näited romaani stiilis kirikutest Saksamaal on näiteks Bambergi, Limburgi või Trieri katedraalid, muuseas on oluline ära mainida ka Sankt Galleni kloostri jaoks koostatud ehitusplaani, millele on detailselt välja joonistatud kogu suur kloostrikompleks, mis kujutab põhimõtteliselt selle perioodi ideaalkloostrit. Kloostrit sellisena valmis ei ehitatud, aga plaan, mis selgitab toonaste kirikutegelaste ja ehitusmeistrite arusaamu, on vaieldamatult oluline kunstiteos. Mainzi toomkirik Speyeri toomkirik Wormsi toomkirik 1
• Basiilikate kõrval esines ka ühelööviline- ja kodakirik (3 löövi aga puudus valgmik) • Suurim kristlik pühakoda on benetiktlaste kloostrikirik Cluny's Ida-Prantsusmaal.11.saj. • Ümarkaar on üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid. • Tugevad nelitis tornid. • Saksamaa kirikute omapäraks oli tornide rohkus ja tihti kooriosa ka läänesd.(Maria Laachi kirik ja Bambergi kirik) Saint-Sernini kirik Toulouse'is Pr. Kiriku kesklööv on kaetud silindervõlvidega. • Itaalia bütsantsi mõjud: Püha Markuse kirik Veneetsias ja basilikaalne Pisa toomkirik. • Põhja-Euroopas tähtsamad: Lundi toomkirik Rootsis; Ribe ja Viiborgi kirikud Taanis. • Norras levis puustpüstpalkkiriku tüüp
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond MA10 G.W.F. HEGELI AJALOOFILOSOOFIA Referaat Juhendaja: Ahto Mülla Tallinn 2011 Sisukord 6 Sissejuhatus Hegel on pöördelise tähtsusega figuur lääne filosoofia ajaloos ning tema loominguline pärand on äärmiselt laiaulatuslik. Sellest oli ja on tugevalt mõjutatud suur hulk ainevaldkondi: filosoofia põhiosad, poliitika ja sotsiaalteooria, esteetika, ajaloofilosoofia ning teoloogia ja religioonifilosoofia. Referaadis käsitlen G.W.F. Hegeli elulugu ning keskendun peamiselt tema ajaloo alastele uurimistele ja filosoofilistele arusaamistele. Tema üht põhiteostest ,,Ajaloofilosoofia" on analüüsitud erinevates raamatutes ning neist nelja olen ma ka oma referaadi koostamise aluseks kas...
askeetlikud, sissevajunud põskedega, vägevalt lainetavate habemete ja juustega, riided käsitletud äärmise kerguse ja elulisusega; kõigis neis teostes aga puudub dramaatiline sügavus. Iseloomulik Riemenschneideri nikerdatud altaritele on see, et ta neis esimesena loobus värvimisest; ta oli otsusele jõudnud, et värv võtab plastikalt selle modeleeriva ilu. Riemenschneideri teostest võib veel esile tõsta keiser Heinrich II hauamonumendi Bambergi katedraalis ja kivialtarit Maidbronni kirikus. Baieri ja austria meistritest väärivad esiletõstmist Erasmus Grasser ja Michael Pacher. Saksa kunstilinnadest tol ajal tuleb esile tõsta ka Lüübek. Lüübeki suur ajalooline tähtsus oli selles, et ta oli 15 ja 16 saj. kõigi Läänemerd ümbritsevate maade kunstiline keskus. Tuntumaid Lüübeki meistreid tol ajal olid skulptor ja maalija Bernt Notke (u. 1440-1517) ja Hermen Rode (tegutses 1485-1504). Alates 16 saj
Kodakirik oli kolmelööviline, nagu basiilika, aga aknaid kesklöövi ülaosas polnud. Uksed(portaalid) asusid sageli pikiküljel. Lööve eraldasid ü m a r k a a r s e d a r k a a d i d. Ümarkaar ongi üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid. Romaani stiil 10-12.saj. Romaani kirikud: 1) Notre-Dame-la-Grande kirik Lääne-Prantsusmaal(12.saj) 2) Pisa toomkirik, ristimiskabel ja viltune kellatorn Itaalias(1052-1272) 3) Maria Laachi kirik Saksamaal(11.saj) 4) Bambergi toomkirik Saksamaal 12. Kirjelda romaani stiili kujutavat kunsti? Millised olid süzeed, milline oli kujutava kunsti ülesanne? Romaani skulptuur ja maalikunst on veelgi omapärasemad kui arhidektuur. Uueks teemaks oli Kristuse kannatuslugu. Enamasti oli tegu reljeefidega kiriku fassaadidel. Romaani stiili ajal eelistati skulptuuris esiteks ähvardavaid süzeesid ning teiseks imede kujutusi. Kõige populaarsemad olid Viimse kohtupäeva stseen
kui ka taevane headus. Tänu inimlikult mõistetavale, emaarmastust väljendavale sisule korrati madonnakujusid paarisaja aasta vältel üha uuesti ja uuesti. Samal ajal sai kombeks ka Kristuse kannatuslugude kujutamine. Nende juures ei põrgatud tagasi ei sünguse ega eemaletõukavalt mõjuva tõetruuduse ees. Huvitavaid töid lõid saksa kujurid. Rikkalikud on Strasbourg'i katedraali skulptuurkaunistused, esile tõstetakse Bambergi ja Naumburgi katedraalides leiduvaid töid, eriti just viimasest kiriku toetajaid, mehist Ekkerhardi ning tema õrna abikaasat Utat. Saksamaal hakati värvitud puuskulptuuridega kaunistama tiibaltareid. Need altarid meenutavad õhukesi kappe, mille sisemust ja uksi, nn. tiibu (mõnikord on neid mitugi paari ülekuti) katavad maalingud ning pühakute skulptuurid. Pühakutel on pikad saledad ja painduvad figuurid ning rikkalik, kuidagi nurgeliselt kujundatud voldistikuga rõivastus
Riidevoldid mõjuvad väga loomulikuna, kuid nende vormid, suund ja rütm sõltuvad vähe nende all olevast kehast. Seda parem aga oli kasutada riietust skulptuuri ja arhitektuuri sidujana. Ka skulptuuri temaatikas toimus suur muutus. Gooti plastika lõi imekauneid naisekujusid. Naistele ja armastusele loodi kauneid ülistuslaule. Huvitavaid töid lõid saksa kujurid. Rikkalikud on Strasbourg'i katedraali skulptuurkaunistused, esile tõstetakse Bambergi ja Naumburgi katedraalides leiduvaid töid, eriti just viimasest kiriku toetajaid, mehist Ekkerhardi ning tema õrna abikaasat Utat. Saksamaal hakati värvitud puuskulptuuridega kaunistama tiibaltareid. Need altarid meenutavad õhukesi kappe, mille sisemust ja uksi, nn. tiibu (mõnikord on neid mitugi paari ülekuti) katavad maalingud ning pühakute skulptuurid. Pühakutel on pikad saledad ja painduvad figuurid ning rikkalik, kuidagi nurgeliselt kujundatud voldistikuga rõivastus
Tegi terve rea aadlilosse Viinis. · Johann Lucas von Hildebrandt(1668-1745)- Belvedere loss Viinis. Valmistab ette teed rokkokoole. · Tsehhi: keskuseks Praha, terveid linnaosasid hõlmavad suured lossid. · Frankimaa: Johann Baltashar Neumann(1687-1753)- Piiskopiresidents Würtshburgis. Sisedekoor on äärmiselt rikkalik. Kirikuarhitektuuri üks olulisemaid mälestusmärke on Vierzehnheiligen'i kirik Bambergi lähedal. · Saksimaal: Kunstikeskuseks oli Dresden- Matthäus Daniel Pöppelmann(1662-1736)- kuulsaim ehitus on Zwinger, vabaõhupidustuste tarbeks loodud õu, mida ümbritsesid galeriid ja paviljonid, seal oli hiljem Saksamaa suurim maalikogu. · Preisimaal: Hans Georg Wenzeslaus von Knobersdorff- tema ehitatud on Potsdami loss, tema peateos on sanssouci loss, prantsuse Versaille'si eeskujul.
süles hoidvas jumalaemas pidid kehastuma üheaegselt nii maine kaunidus kui ka taevane headus. Tänu inimlikult mõistetavale sisule korrati madonnakujusid paarisaja aasta vältel üha uuesti ja uuesti. Samal ajal sai kombeks ka Kristuse kannatuslugude kujutamine. Nende juures ei põrgatud tagasi ei sünguse ega eemaletõukavalt mõjuva tõetruuduse ees. Huvitavaid töid lõid saksa kujurid. Rikkalikud on Strasbourg'i katedraali skulptuurkaunistused, esile tõstetakse Bambergi ( Saksa FV-s) ja Naumburgi (Saksa DV-s) katedraalides leiduvaid töid, eriti just viimasest kiriku toetajaid, mehist Ekkahardi ning tema õrna abikaasat Utat. Saksamaal hakati värvitud puuskulptuuridega kaunistama tiibaltareid. Need altarid meenutavad õhukesi kappe, mille sisemust ja uksi, nn. tiibu (mõnikord on neid mitugi paari ülekuti) katavad maalingud ning pühakute hingestatud ilmed. Altarite värvimisel eriti tihti kasutatud punane,
kujutamine. Nende juures ei põrgatud tagasi ei sünguse ega eemaletõukavalt mõjuva tõetruuduse ees. Sünagoog. Strasbourg'i Voorused tallavad Ekkehard ja Uta. katedraal patte. Strasbourg'i Naumburgi katedraal katedraal Huvitavaid töid lõid saksa kujurid. Rikkalikud on Strasbourg'i katedraali skulptuurkaunistused, esile tõstetakse Bambergi ja Naumburgi katedraalides leiduvaid töid, eriti just viimasest kiriku toetajaid, mehist Ekkerhardi ning tema õrna abikaasat Utat. Saksamaal hakati värvitud puuskulptuuridega kaunistama tiibaltareid. Need altarid meenutavad õhukesi kappe, mille sisemust ja uksi, nn. tiibu (mõnikord on neid mitugi paari ülekuti) katavad maalingud ning pühakute skulptuurid. Pühakutel on pikad saledad ja painduvad figuurid ning rikkalik, kuidagi nurgeliselt kujundatud voldistikuga rõivastus
Pärast reformatsiooni on Lõuna-Saksamaa valdavalt katoliiklik ja Põhja-Saksamaa protestantlik. 19. sajandi lõpul algas sakslaste eelkristlike juurte otsimine, mille religioosse müstika pinnal kasvas välja rassistlik natsionaalsotsialism. Pärast Teist maailmasõda on Saksamaale saabunud hulgaliselt Türgist pärit võõrtöölisi, kes tõid kaasa islami. Saksamaa suurlinnad on kujunenud paljude Aasia ja Ameerika uusreligioonide keskusteks Euroopas. · Bambergi peapiiskoppide loend · Berliini piiskoppide ja peapiiskoppide loend Rahvastik numbrites ja paiknemine Saksamaa on suurriik, kus elab 82 422 299 inimest, millega on ta rahvaarvult suurim riik Euroopas. Saksamaa iive on olnud üldjoontes juba 18. sajandist positiivne, kuid 21. sajandil on hakanud vaikselt langema, olles hetkel isegi negatiivselt -0,02%. Prognooside kohaselt on aastaks 2050 Saksamaa rahvaarv langenud 70 miljonini. Saksamaal on
VARAKRISTLIK KUNST RISTIUSU MÕJU KUNSTILE. KATAKOMBID. SARKOFAAGID. Vahemere idarannkul Palestiinas tärganud ristiusk ehk kristlus levis kiiresti kogu Rooma riigis. Lisaks suulisele sai tähtsaks ka kristlik kirjasõna. Rooma riigi usuelu oli kirev ja salliv, kuid siiski sattus varsti ristiusk Rooma võimudega vastuollu, sest ta erines põhimõtteliselt tesitest usunditest. Ristiusk Roomlaste arvates: väga radikaalne, ühendada usk ja igapäevaelu, sõna ja teo ühtsus., ideaaliks ja eeskujuks võtta Jeesuse kannatusterohke elukäik. Roomlaste eetikaga oli vastuolus: käsk armastada oma nii ligimest, kui vaenlast; Jumala ees kõik võrdsed. Kristlasi kiusati taga Rooma riigi võimude poolt. See ei pidurdanud kristluselevikut - pigem kinnitas usku. 4. sajandil kuulutab keiser Constantinus ristiusu lubatuks. Esimeste ristikoguuste kunstilised vajadused ja võimalused väiksed. Visuaalne kunst esialgu kristlastele isegi lubamatu. Jumala sõna - pühakiri...
2. taas ilmub tahvelmaal Gooti stiili algus jälgitav Chartrese katedraali läänefassaadil portaalide palestiku figuurid Skulptuur jaotakse: 1. Musta surma eelne e kõrggootika, parim näide Reimis ja Amiensi katedraali figuurid rahulikkus 2. Musta surma järgne ehk hilisgootika nt Pieta piinatus Lisaks veel : Ratsanikufiguur Bambergi katedraalis Naumbergi katedraalis krahvipaar Ekkehard ja Uta Hermann ja Rode Naumbergi toomkiriku läänekoor Saksmaal · Peateema Kristus ristil ja Maarja Kristuse surnukehaga · Ka Neitsi-Maarja Jeesus lapsega · Nt Maarja kuju Magdeburgi toomkirikus Maalikunst-vitraazikunst · Aknad suured · Kujutati inimfiguure · Kandsid edasi mingit lugu · Nt Chartrese katedraal, saint-Chapelle kabel Itaalias seinamaal ja tahvelmaal
headus. Tänu inimlikult mõistetavale, emaarmastust väljendavale sisule korrati madonnakujusid paarisaja aasta vältel üha uuesti ja uuesti. Samal ajal sai kombeks ka Kristuse kannatuslugude kujutamine. Nende juures ei põrgatud tagasi ei sünguse ega eemaletõukavalt mõjuva tõetruuduse ees Huvitavaid töid lõid saksa kujurid. Rikkalikud on Strasbourg'i katedraali skulptuurkaunistused, esile tõstetakse Bambergi ja Naumburgi katedraalides leiduvaid töid, eriti just viimasest kiriku toetajaid, mehist Ekkerhardi ning tema õrna abikaasat Utat. Saksamaal hakati värvitud puuskulptuuridega kaunistama tiibaltareid. Need altarid meenutavad õhukesi kappe, mille sisemust ja uksi, nn. tiibu (mõnikord on neid mitugi paari ülekuti) katavad maalingud ning pühakute skulptuurid. Pühakutel on pikad saledad ja painduvad figuurid ning rikkalik, kuidagi nurgeliselt kujundatud voldistikuga rõivastus.
o Veelgi rohkem lossides Pole praktiliselt säilinud 12. Gooti kujutav kunst väljaspool Prantsusmaad. Saksamaa o Gooti plastika suur õitseng o Mõjustatud prantsuse eeskujudest Töötati ümber ning tekkis saksa oma stiil o Pole säärast skulpturaalset tervikut katedraalide puhul nagu prantslastel (v-a Strasbourg) o Bambergi toomkiriku skulptuurid Saksa gooti skulptuuri tipp keskajal o XIV sajand Esile pääseb maneerlikkus · Prantsuse skulptuuri kopeeritakse nii ühele jalale toetumise kui ka riidevoltide kujutamise poolest · Kölni toomkiriku koor o Maarja ja Kristus ning prohvetid Kölni toomkiriku kooris o XIV saj keskpaik
kirik taunis seda edevusena Võib näha siiski Kesk-Saksamaal Naumburgi 10 elavatest inimestest tehtud portreed, need olid kirikut toetanud vürstid ja aadlikud Eriti esile tõstetud: vürst Ekkehard ja vürstinna Uta. Skulptuurid olid ka ülevärvitud Gooti kujutav kunst Gooti kujutavas kunstis ilmuvad 13. Sajandil ka suuremad ümarskulptuurid Omapäraseks skulptuuriks on ka ratsamonument Bambergi ratsanik mis on seotud kiriku seinaga Kehastab rüütli voorusi Tiibaltarid Uueks nähtuseks gooti ajastu kujutavas kunstis olid 14.sajandi lõpus ilmunud tiibaltarid Algas Saksamaalt aga levis kiirelt naabermaadesse Valmistamise õitseaeg on 15. sajand aga neid on tehtud Eestis kuni 16. sajandini Saksa tiibaltarid kujutasid endast puureljeefide ja tahvelmaalide ühendust, keskossa paigutati puust kujukesed ja reljeefid, külgedele maalingud
lühijutte, mis on samuti säilinud tänaseni. Noorusaastatel pühendus JFS lõbusale aja veetmisele ja prassimisele. Jõudnud täismeheikka kutsus viimase isa ta lõpuks korrale ning algas tema elus uus ajajärk. Ikka veel romantikat otsides lahkus JFS Saksamaalt Rooma ja sealt edasi liitus keiser Maximiliani juhitud sõjakäiguga. Toonastes sõjakäikudes omistati tema nimele vapruse märgiks ,,vir clarus armis et belli arte primus" epiteet. Alates aastast 1501 töötades Bambergi piiskopkonna käsutuses kohtunikuna saavutas selles ametis kõrgeima tiitli (Landhofmeister), tegeledes lõpuks piiskopi kohtu administreerimisega. Olles minister piiskopkonnas, sai ta ülesandeks koostada uus nuhtlus e. karistusseadustik. Ta koostas selle ja 1507 aastal ja selle nimeks sai Bambergische Halsgerichtsordnung e. Bambergensis. Aastatel 1522 kuni 1524 oli ta Reichsregiment liige sellel ajal koostas JFS ka käesoleva töö keskmeks oleva CCC
üleminekut romaani stiililt gootikasse. Kuigi enamiku figuuride kehad on veel tinglikud, silindritaolised ja jäigad, on nad juba vähem seinaga seotud. Gootilik on nende nägude realistlik ja isikupärane käsitlus ning nende õnnis ilme. 5.Milliste Prantsusmaa kirikute skulptuurid esindavad kõige täiuslikumalt kõrggootikat? Kõrggootikat esindavad kõige paremini Reimsi ja Amiens'i katedraali figuurid. 6.Millised kuulsad skulptuurid asuvad Bambergi ja Naumburgi toomkirikus Saksamaal? Bambergi katedraalis asub kuulus ratsanikufiguur ja Naumburgi katedraalis seisab kiriku toetajate seas krahvipaar Ekkehard ja Uta. 7.Millised olid gooti kujurite lemmikteemad? Gooti kujurite lemmikteemad olid Kristuse kannatuslugu ja Neitsi Maarja Jeesuslapsega. 8.Mis on vitraaz? Kus asuvad kauneimad vitraazid? Vitraaz on klaasimaal. Kauneimad vitraazid asuvad Prantsusmaal Chartes'i katedraalis ja Pariisi kuninglikus kabelis Sainte-Chapelle'is. 9
Tegi terve rea aadlilosse Viinis. · Johann Lucas von Hildebrandt(1668-1745)- Belvedere loss Viinis. Valmistab ette teed rokkokoole. · Tsehhi: keskuseks Praha, terveid linnaosasid hõlmavad suured lossid. · Frankimaa: Johann Baltashar Neumann(1687-1753)- Piiskopiresidents Würtshburgis. Sisedekoor on äärmiselt rikkalik. Kirikuarhitektuuri üks olulisemaid mälestusmärke on Vierzehnheiligen'i kirik Bambergi lähedal. · Saksimaal: Kunstikeskuseks oli Dresden- Matthäus Daniel Pöppelmann(1662-1736)- kuulsaim ehitus on Zwinger, vabaõhupidustuste tarbeks loodud õu, mida ümbritsesid galeriid ja paviljonid, seal oli hiljem Saksamaa suurim maalikogu. · Preisimaal: Hans Georg Wenzeslaus von Knobersdorff- tema ehitatud on Potsdami loss, tema peateos on sanssouci loss, prantsuse Versaille'si eeskujul.
Gooti skulptuuri algus on jälgitav Chartres'i katedraali läänefassaadil. Reimsi ja Amiens'i katedraali figuurid esindavad kõrggootikat. Itaalia reljeefkunstis ühineb gootilik hingeelu käsitlus antiikaegsete rooma reljeefikunsti traditsioonidega. Paljud saksa skulptuurimeistrid õppisid Prantsusmaal ja tõid sealt koju uue laadi isegi enne, kui gootika õitis saksa arhitektuuris Nende näiteks on kuulus ratsanikufiguur Bambergi katedraalis, mis väljendab ilmekalt rüütliideaale . Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks tuleb lugeda klaasimaali e vitraazikunsti. Kauneimad vitraazaknad olid Chartres'i katedraalis ning Pariisis kuninglikus kabelis Sainte Chapelle'is. Hoopis teistsugune oli kunstielu Itaalias. Osalt Bütsantsi mõjul olid Itaalias au sees seinamaal ja tahvelmaal. Põhja pool Alpe arenes edasi miniatuurmaalikunst. § 33. Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis.
Üks kõige vähem tänuväärsemaid ameteid tol ajal oli ämmaemanda amet. Teadagi valitses tol ajal laste seas kõrge suremus, nõidu aga tunti just kui laste tapjaid ja ohverdajaid. Nii muutusidki ämmaemandad äsja lapse kaotanud emade jaoks ideaalseteks objektideks, kelle peal oma viha välja valada. Kõige hirmsam ja mõistuselagedam on nõiaprotsessides see, et ,,nõidadest" ,,tõe" välja pigistamiseks kasutati hirmsaid piinariistu. Bambergi kurikuulsas nõiamajas olid kasutusel pöidlakruvid, hispaania saapad, raudoradega jalapakud, kustutamata lubja vannid, teravate nagadega patukahetsejapingid, piinapingid, venitamisvõllas ja palju muud. Olles peaaegu surmani piinatud, tunnistasid tihti peale ka oma ,,süü"(mida tegelikult ju polnud) üles, lootes sedamoodi eluga pääseda. Nii tekkis lakkamatu ring, mis näis lõpmatu kuna ülestunnistuste arv suurenes, suurenes ka
kirikud, linnused jm ehitised on ehitatud gooti stiilis torne kasutatud tüüpilisemate nelinurksete teravkaarmotiivi kasutades. kõrval. Mõned näited romaani stiilis kirikutest Põhja-Eesti paepiirkonnas juurdus gootika Lääne-Euroopaga Saksamaal on võrreldes veidi lihtsustatud ja massiivsemal kujul. Suuri näiteks Bambergi, Limburgi või Trieri katedra aknapindu, õhulisi võlve, ehisfiaale, välimisi tugikaari jm alid, muuseas on oluline ära mainida ka Sankt elemente kas ei kasutatud või kasutati haruharva. Isegi Lõuna- Galleni kloostri jaoks koostatud ehitusplaani, Eesti tellisehituse piirkonnas olid siinsed tolle aja ehitised tihti millele on detailselt välja joonistatud kogu küllaltki massiivsed (nt Tartu Jaani kirik ja Toomkirik)
hoidvas jumalaemas pidid kehastuma üheaeglaselt nii maine kaunidus kui ka taevane headus. Tänu inimlikult mõistetavale, emaarmastust väljendavale sisule korrati madonnakujusid paarisaja aasta vältel üha uuesti ja uuesti. Samal ajal sai kombeks ka Kristuse kannatuslugude kujutamine. Nende juures ei põrgatud tagasi ei sünguse ega eemaletõukavalt mõjuva tõetruuduse ees. Huvitavaid töid lõid saksa kujurid. Rikkalikud on Strasbourg'i katedraali skulptuurkaunistused, esile tõstetakse Bambergi ja Naumburgi katedraalides leiduvaid töid, eriti just viimasest kiriku toetajaid, mehist Ekkerhardi ning tema õrna abikaasat Utat. Saksamaal hakati värvitud puuskulptuuridega kaunistama tiibaltareid. Need altarid meenutavad õhukesi kappe, mille sisemust ja uksi, nn. tiibu (mõnikord on neid mitugi paari ülekuti) katavad maalingud ning pühakute skulptuurid. Pühakutel on pikad saledad ja painduvad figuurid ning rikkalik, kuidagi nurgeliselt kujundatud voldistikuga rõivastus
Nende rõivad ei mõju enam tühjana, kuid katavad kogu keha. Figuurides pole näha kontraposti jälgimist, küll aga tekkis selle kajastusena S-tähte meenutav nn gooti poos. Itaalia reljeefikunstis ühineb gootilik hingeelu käsitlus antiikaegsete rooma reljeefikunsti traditsioonidega. Saksa gooti skulptuur on vähem seotud arhitektuuriga ja asetseb rohkem siseruumides. See soodustab vabafiguuri loomist, nende näiteks on kuulust ratsaniku figuur Bambergi katedraalis, mis väljendab ilmekalt rüütliideaale. Võrreldes prantsuse gooti skulptuuriga on sakslaste looming tihti tundeküllasem, eriti ilmneb see Kristuse kannatusloo ja Neitsi Maarja teemade käsitlemisel, mis said 14. saj peateemaks kogu Euroopas. Nii Kristus ristil (krutsifiks) kui Maarja Kristuse surnukehaga (Pietagrupp) mõjuvad sageli kohutavalt traagiliselt, eriti saksa kunstis. Neitsi Maarja Jeesus- lapsega (madonna) väljendab teistsuguseid tundeid. 15
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
