Vahemereline kuiv, päikseline erodeeritud, korgitamm, muflon, vein, põõsastik ja suvi, jahe ja toitainetest oliivipuu, känguru, ida- põllumajandus, mets vihmane talv vaesunud muld pistaatsia vöötorav, turism Rohtla kuiv, suvi kuum mustmuld, hikkoripuu, piison, põllundus (mais, Euraasias stepp, Põhja-Am ja kuiv, talv toitaineterikas tamm, sulg- pimerott, koiott nisu, suhkrupeet, preeria, Lõuna-Am pampa, niiske stepirohi päevalill) Ungaris pusta, erosioon Sega- ja parasvöötme pruunmuld, pöök, vaher, naarits, teenindus,
lehis metssead jt. Parasvöötme parasvööde Parasvöötme Pruun- Tamm, Metskass, Metsandus, Metsatulekahjud, sega- ja soojemas mullad vaher, saar, euroopa küttimine, liigne raie, lehtmetsad osas pöök, pärn, naarits, põllundus reostused, kastan, metsnugis, happevihmad pähklipuu, metssiga, punahirv, pesukaru
11 000 aastat tagasi. Eesti esiajalugu ehk muinasaeg hõlmab väga pikka perioodi - ~9000 aastat eKr kuni 13. sajandini. Eesti esiajalugu kestis 10 000 aastat, nii et muinasaega liigitatakse omakorda väga mitmeks osaks. Eesti asustati mesoliitikumi ajal, kui kütid ja kalastajad siia rändasid. Vanimaks seni leitud asulaks arvatakse olevat Pulli asula. Neoliitikumi alla kuulus pronksiaeg ja rauaaeg. Sellel ajal arenes kõvasti tööriistad, põllundus ja ka sõjandus. 1193. aastal kuulutas paavst v'lja ristisõja Ida-Euroopa paganate vastu. Kuna eestlased ei ole ristiusustatud raputas see sõda neid kõvasti. Nad pidid sunniviisiliselt astuma ristiusku. Vahepeal oli päris pikka aega Rooma aeg, mil arenes jällegi põllundus. Muinasaja kohta ei ole väga palju informatsiooni, kuna kõik pärineb võõraste poolt kirjutatud. Eesti keskaeg kestis 13. sajandist kuni Liivi sõjani. Kõige tähtsam sündmus sel ajal oli
kogumine loomi, d. Masstoodang. metsas. arenes kaubandu s. 2.Peamised Küttimine Maahari Põlluharimi Tööstus, Rasketööstus, Elektroonika, majandush , korilus mine ne ning kaevandus, kaevandus, keemiatööstus arud ning (alepõllun karjakasvat põllundus põllundus, haru. Vähenes kalastami dus), us. ning karjakasvatus. füüsilise töö ne. karjandus karjakasvatus vajadus. (rändav) . Aga tegeleti ainult 1- ga. 3
Ameerika kolonistid Tiina Illi 8.b Põliselanikud Indiaanid 400 hõimu 25 000 a. Sisserännanud eurooplased maata talupojad käsitöölised kerjused vargad kaupmehed Probleemid, mis tekkisid haigused katk nälg Elatis allesjäänutel põllundus kalapüük Koloonia ... e. asumaa.Territoorium sõltub mingi riigi(emamaa)poliitilisusest ja majandusest .Pole riigiga ühendatud.Tavaliselt emamaast kaugel. Ameerikas palju kolooniaid Asumaade võitlejad Prantsusmaa Inglismaa Inglismaa võidab AITÄH KUULAMAST! :)
Peruus). Väga kõrgelt oli arenenud ka tekstiilikunst, tikandite tegemine, brokaadist ja hiigelkangast esemete valmistamise oskus. Inkade kõrgkultuur Nad oskasid ehitada nii rippsildu kui ka kivisildu. Igat suuremat kuristikku või jõge sai ületada silla abil. Linnade ja põldude kaitseks rajati kividega kindlustatud terrasse, mis kaitsesid inkasid väga edukalt ka vaenlaste eest. Põllundus Inkade kultuuri on nimetatud ka põlluharijate kultuuriks. Põllukultuuride kasvatamine oli tähtsaim elatusala (karjapidamist ei tuntud). Levinuim taim oli mais, mis oli pühamaiks inimtoiduks (sellega oli isegi kalender seotud). Kasvatati veel: puuvilla, punast pipart, magusat acira- juurt, erinevaid kõrvitsa-, oa- ja tomatiliike ning püha kooka. Kõrgematel aladel asendas maisi kinoa, sest see talus külma paremini. Kõige kõrgematel aladel valitsesid
Lühiülevaade Eesti ajaloost. Kiviaeg kestis Eesti alal kuni 2. aastatuhande alguseni eKr. Selle olulisemateks järkudeks loetakse Kunda, Narva, kammkeraamika ja nöörkeraamika kultuure. Kiviaja teisel poolel võeti kasutusele keraamika ning selle lõpus hakkas asustus muutuma paikseks ja välja kujunema põllundus. Pronksiajal kujunesid Eestis juba suuremad püsiasulad, sealhulgas ka kindlustatud asulad, ning toimus tihe suhtlemine naabermaadega. Tekkis kohalik metallitöötlemine ning kinnistusid püsiasustus ja põllundus. Rauaaja alguses hakati rauda sulatama kohalikust soomaagist, arenes relvastus ning laienes asustus. Alates 1. sajandist pKr on Eestit mainitud kirjalikes allikais, lähemaid teateid leidub 1. ja 2. aastatuhande vahetuse Skandinaavia saagades ja Vene leetopissides. 1. aastatuhande
Eesti ajalugu Kiviaeg kestis Eesti alal kuni 2. aastatuhande alguseni eKr. Selle olulisemateks järkudeks loetakse Kunda, Narva, kammkeraamika ja nöörkeraamika kultuure. Kiviaja teisel poolel võeti kasutusele keraamika ning selle lõpus hakkas asustus muutuma paikseks ja välja kujunema põllundus. Pronksiajal kujunesid Eestis juba suuremad püsiasulad, sealhulgas ka kindlustatud asulad, ning toimus tihe suhtlemine naabermaadega. Tekkis kohalik metallitöötlemine ning kinnistusid püsiasustus ja põllundus. Rauaaja alguses hakati rauda sulatama kohalikust soomaagist, arenes relvastus ning laienes asustus. Alates 1. sajandist pKr on Eestit mainitud kirjalikes allikais, lähemaid teateid leidub 1. ja 2. aastatuhande vahetuse Skandinaavia saagades ja Vene leetopissides. 1. aastatuhande
Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson Pseudonüüm C. R. Linnutaja 26.07.1841 – 19.03.1882 Ühiskonnategelane Kirjanik Pedagoog Õpingud Algharidus isalt 1856- 1859 Valgas Cimze seminaris Õpetajaamet 1859 Torma kihelkonnakool 1862 Jamburgis 1864 kooliõpetaja Peterburis Ajalehed 1865 koostöö Eesti Postimees 1872 – 1874 Vana- ja Uue-Vändra vallaleht 1878 Viljandi ajaleht Sakala Põllundus Esimene künnivõistlus Pärnu Eesti Põllumeeste Selts Viljandi Eesti Põllumeeste Selts „Teadus ja Seadus põllus“ Eesti Kirjameeste Selts Asutaja 1881 Jakob Hurda asemel 3 isamaalist kõnet Propagandakõned I kõne 1868 II kõne 1870 III kõne 1870 Mälestussambad Viljandis Tormas Tänapäev Kurgja talu – talumuuseum 500 kroonine C.R. Jakobsoni nimeline kool Viljandis ja Tormas C. R. Jakobsoni preemia ...
Kliima ● Parasvööde ● Talv -5°C….+5°C ● Suvi +15°C….+25°C ● Sademeid 200-400 mm Mustmullad ● Maailma viljakamad mullad ● üle 1 m huumuskiht ● Savikas, lubjarikas sete Taimed Stepirohi Preeriarohi Piisonirohi Taimed Tulp Krookus Pojeng Õistaimed Loomastik Inimtegevus ● Põllundus ● Loomakasvatus ● Tööstus ● Turism ● Metallurgia Keskkonnaprobleemid ● Heitgaasid ● Tuule- ja vee erosioon ● Muldade sooldumine ja huumusest vaesumine ● Tulekahjud ● Minu vihik ● http://image.slidesharecdn.com/temperategrassland2-11051600345 8-phpapp01/95/temperate-grassland2-6-728.jpg?cb=1305524160 ● https://40.media.tumblr.com/9112f1a989b8a3338073291f0ed53338/ tumblr_njv02rSuBh1s6taa7o1_1280.jpg ● http://www.eatcology
mõningad metsad ümbruses. Põldudel on väga erinev kuju ja ümbruses on mõningad väiksemad linnad ja mõned külad. Suured teed on kaugel aga väikseid põlluvahelisi teid on väga palju. Minu arvates on nendes piirkondades põllumajandus ekstensiivne, sest seal on palju põllumaad kuid pole informatsiooni toodangu ja tööjõu kohta. Arvan, et rohkem vilja kasvatatakse kaubanduseks. Maastik tundub olevat suhteliselt tasane ja seega pole põllundus seda eriti mõjutanud. Keskkonna probleemid Keskkonnaprobleemidest võib esineda õhu saaste kuna linnad ikka läheduses ja jõgede saastamine Street View – kasutada ei saanud 1 2
Carl Ro be rt Jako bs o n 1841-1882 Carl Robert Jakobson Koolimees Kirjanik Poliitik Ajakirjanik Põllumees Aednik Mesinik Jahimees Florist Linnuvaatleja Metsnik Karjakasvataja... jne. Mesindus 1874.a. Ostis C.R. Jakobson Kurgja Talu ning hakkas seda ise majandama. 1877.a. Pärnu Eesti Põllumeeste Selts. 19.saj. lõpul hakkas Eesti mesindus arenema. 19.saj. Lõpul 20.saj. Põllundus 1868.a. ,,Veel mõni sõnapõllutöö asjust" 1867.a. ,,Teadus ja Seadus põllul" Teaduslikult põhjendatud viljavahelduslik külvikord. Selgitas välja kliimale sobivamad sordid. Linnukasvatus 1875.a. Pärnu Põllumeeste Seltsi selgituskõne 1876.a. ,,Hanid, nende kasulik kasvatamine ja nuumamine" Orlovi linnukasvatuse kool Hani Loomakasvatus Loomakasvatuse ökonoomilised alused
.) parasvööde: Viljakad mullad. Lähistroopiline Kuiv kliima. Läänerannikute Niisutamise abil saab terve aasta vältel vööde: vahemerel pehme ja vihmane talv, tegeleda põllukultuuri kasvatusega. Mullad kuum ja põuane suvi. on viljakad. Troopiline Temperatuur ei lange kunagi alla 0'C Suuremjaolt kõrbed. Põllundus on ainult vööde: Kõige jahedam on 15-20'C. Aastane gaasides, kus põhjavesi peatub maapinna keskmine 5'C. lähedal. Suhkruroog, puuvill, palm. Kaamli ja lamba kasvatus Põllumajandusliku tootmise vormid: 1) Agraarühiskonnas: Kujunes koriluse ja küttimise edasi arengu tulemusena, kui hakati kodustama loomi ja kasvatama taimi.
Eelrooma rauaaeg(500eKr-50pKr)-Rauast tööriistad olid tugevamad, kui pronksist. Jätkusid pronksiaegsed traditsioonid, maeti kivikirstkalmetesse, tehti lohukive, valmistati samu tööriistu. Hakkasid levima uued põllusüsteemid, teistsugused kalmed , ajutiselt kasutatavad linnused, rauasulatuskohad. Kalmed: koosnesid kiviridadest, mis piirasid 4nurkset tarandit(1-2m lai ja 2-3m pikk). Võeti kasutusele soorauamaak. Süvened majanduslik ebavõrdsud. Vanem ehk Rooma rauaaeg 50 - 450 pKr Põllundus tõusis teiste majandusharude seas esikohale. Põlispõlde hariti kaheväljasüsteemi järgi. Põlispõlde haris iga talu eraldi, kuid külakonna ühise külvikorra järgi, muidu oleks paljudel lappides segamini asetsevate maade harimine kujunenud väga tülikaks. Noorem rooma rauaaeg 200 - 450 pKr Põllunduse osakaal võrreldes eelnevate ajaperioodidega suurenes. Küla ale-, heina-, karja-, ja metsamaad olid perede vahel jaotamata. Need moodustasid küla ühismaad, ehk sarase
Agr.ühiskond:tegevusalad-korilus, põllundus, kalandus, jahindus, ressursid- maa, vesi, mets, vajalik suur ala, tehnoloogia-algeline, suur käsitsitöö osakaal, töökorraldus-tööd teeb üksikisik,suur mõju tradits. tööviljakus-väike, ülejääke ei teki, tootmise eesmärk-iseendale tarbimiseks, elatusmajandus. Maailmamajanduses valdavalt ei osale.Industr.ühisk:tegevusala-tooraine töötlemine, teenindus, ressursid-maavarad, tehnoloogia- masinatöö,töökorraldus-toimub tööjaotus nii töölise kui regioonide tasandil, tootmises osaleb palju inimesi, tööviljakus- suur, sest tööd teevad oskustöölised koos masinatega, tootmise eesmärk- masstoodang müügiks, eksport. Osaletakse maailmamajanduses niii ettevõtete kui riikide tasandil.infoajastu:tegevusalad-teenindus, äriteenused, infotöötlemine,ressursid-informatsioon ja infotehnoloogia, tehnoloogia- vaimne töö,töökorraldus-globaalne tööjaotus, tööviljakus-väga kõrge, tootmise eesmärk-suur müük, osalemine maai...
KONTROLLTÖÖ: ESMASEKTOR 1. Mõisted: 1.1.Mahepõllumajandus- vähesel määral või ainult looduslikke väetisi ja taimekaitsevahendeid kasutav põllundus 1.2.Istandus- suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. 1.3.Metsatööstusklaster- kõik metsa majandamise, puidu varumise ja töötlemisega omavahel seotud majandusharud ning äriteenused 2. Iseloomusta: 2.1. Ekstensiivne põllumajandust: · Põllumajanduslikku maad on palju · Maaühiku kohta kasutatakse vähe tööjõudu · Toodang on maaühiku kohta väike 2.2
) ristiusu (960 a.) Knut Suur valitses Taanit, Inglismaad, Norrat (ristiusk) (1016- 1035) Inimteg. Rändkarja kasvatajad Põlluharimine, Künnipõllundus, beduiinid, kaubandus, karjakasvatus, kalandus, põllundus, karjakasvatus, niisutuspõllundus, kaubandus küttimine, kalapüük, hõimud, mitmenaise meresõit, kaubandus, pidamine rüüstamine, käsitöö Religioon Muhamed looja Algselt paganad , Hiljem tuli ristiusk (algas Allah peajumal kummardasid juba IX saj., töötas alles
Organic Future: The Case of Organic Farming by Adrian Myer Words: 1. Horticulture (aiandus)- the cultivation of a garden, orchard, or nursery; the cultivation offlowers, fruits, vegetables, or ornamental plants. 2. Caveat (hoiatus)- a warning or caution; admonition 3. Husbandry (põllundus)- the cultivation and production of edible crops or of animals for food; agriculture; farming. 4. Yield (tootma)- to give forth or produce by a natural process or in return for cultivation 5. Intuitive (vaistlik)- perceived by, resulting from, or involving intuition 6. Cognition (tunnetus)- the act or process of knowing; perception 7. Silt (setted)- earthy matter, fine sand, or the like carried by moving or running water and deposited as a sediment. 8. Unequivocally (ühemõtteliselt)- in a way that is clear and unambiguous 9. Fungi (seened)- a taxonomic kingdom, or in some classification schemes a division of ...
Setudel on eluta asjade kõrval kummardamise objektideks Peko, tuntud on erinevates eesti piirkondades metsa- , koduhaldjad, vetevanad jne. Muinasaja lõpu ühiskonnaelu kirjeldus 12 ja 13 saj. oli Eesti ühiskond enamvähen ühtne. Tähtsamaid küsimusi arutleti rahvakoosolekutel. (Teedeehitus ja maakaitse, põllu- ja karjamaade jaotamine.) Ühiskond oli varanduslikult kihistunud. Jõukamad olid külavanemad ja maavanemad. Elatusalad · Põllundus o Kasutati kolmevälja süsteemi o Veoloomadena kasutati härgasid(olid vastupidavd ja ei vajanud nii palju toitu) o Hobused olid sõjaratsudeks o Kasvatati teravilja (nisu, rukkis, oder, kaer, tööstusilik kanep, hernes) o Põlde vätati sõnnikuga o Tööriistadena kasutati põhiliselt vannasatra, hiljem tulid teist tüüpi adrad · Metsamesindus o Mesi oli ainuke magusaine o Vahast valmistati küünlaid Rehielamud
väljaveoks) Kaheväljasüsteemi ga põllud TEGEVUSALAD/ Küttimine ja Kasutusele võti käsitöölised kes Linnuste ümber Suutsid OSKUSED kalapüük oma soo valmistasid liivavalle vaenlastele vastu Põllundus, rauamaak, tekkisid raudesemid(kirved Loomasõnnikuga panna valmistati uued vikatid sirbid ja väetati mulda Kvaliteetsed kivikirveid, tehti põllusüsteemid, ehteid) Peideti hõbeaarded mõõgateravikud pronksist ehteid ja ajutiselt maase Tegid
Amplituud seega 20 kraadi Sajab alla 100mm aastas Troopilised õhumassid (mandriline) Passaadid ja läänetuuled Mullad Helehallid mullad Seal ei ole ainult liivaluited Taimestik ja Loomastik (Taimed): palju põõsaid, Aaloed, Kaktuseid, Magun ja palmid (Loomad): Kilpkonnad, Skorpionid, Kõrbekivitäks, Varaanid, Lõgismaod ja veel palju roomajaid. VARAAN > Inimtegevus Oaasi põllundus, odrakasvandused, tapipalmid, hirss ja maisikasvandused Rändkarjakasvandus (Lambad ja kitsed jne.) KESKONNAPROBLEEMID Puhta ja mageda vee puudus Liigse karjatamise tõttu kõrbe äärealadel kõrb laieneb. Viimastel aastakümnetel keskmiselt 6 km aastas. Sageli esineb kõrbes liivatorme samuume. Selline liivatorm kannab edasi tuhandeid tonne liiva, tuiskab seda oaasidesse ja võib põhjustada inimeste ja loomade hukkumist TÕSINE PROBLEEM >
SO (juuli 1941-sept 1944). Millal püüdsid Eestlased oma iseseisvust taastada? 18.sept 1944. Eesti sai ainult olla paartundi iseseisev kuna Eestil polnud sõdureid et punaarmeed tagasi tõrjuda . Paljud valitsuse liikmed langesid nõukogude repressiivorganite kätte. Millised olid teise maailmasõja tagajärjed Eestis. Eesti sai rängalt kannatada: Narva linn oli peaaegu hävitatud ,Tallinn, Tartu ja mitmed teised linnad olid purustatud, sadamad ja sideliinid ei toiminud , tööstus ja põllundus langes ,rahvaarv vähenes 200 tuhande võrra. Kuidas sai Eestlane valida millised armees võidelda? Eestlane ei saanud valida kelle poolel sõdita sest punaarmee sundis neid nendega koos tööd tegema. Millised üksused kuulusid Punaarme koosseisu. Hävituspataljonid ülesandeks oli võistlus metsavendade vastu, nad kasutasid põletatud maa taktikat ning said kurikuulsaks oma metsikustega, purustati tööstusettevõtteid, põletati talusi. / 22. Territoriaalse laskurkorpuse kuulusid eestlased
Amplituud seega 20 kraadi Sajab alla 100mm aastas Troopilised õhumassid (mandriline) Passaadid ja läänetuuled Mullad Helehallid mullad Seal ei ole ainult liivaluited Taimestik ja Loomastik (Taimed): palju põõsaid, Aaloed, Kaktuseid, Magun ja palmid (Loomad): Kilpkonnad, Skorpionid, Kõrbekivitäks, Varaanid, Lõgismaod ja veel palju roomajaid. VARAAN > Inimtegevus Oaasi põllundus, odrakasvandused, tapipalmid, hirss ja maisikasvandused Rändkarjakasvandus (Lambad ja kitsed jne.) KESKONNAPROBLEEMID Puhta ja mageda vee puudus Liigse karjatamise tõttu kõrbe äärealadel kõrb laieneb. Viimastel aastakümnetel keskmiselt 6 km aastas. Sageli esineb kõrbes liivatorme samuume. Selline liivatorm kannab edasi tuhandeid tonne liiva, tuiskab seda oaasidesse ja võib põhjustada inimeste ja loomade hukkumist TÕSINE PROBLEEM >
· Üle 2400 kalaliigi lisaks veel vähid, krabid ja muud meremolluskid. · Oranz klounkala Murene Loomad · Üle 530 linnuliigi. · Üks teatavamaid linde on filipiinide kotkas (paremal, vasakul kakaduu) Filipiinide kotkas on u 75-100 cm pikkune, tiiva pikkus üle 2 meetri. Lendab kuni 100 km tunnis. Üheks omapäraks on talle kollased jalad. Loomad Tontkandlane Carabao Lendkoer Inimtegevus · Tegevusaladeks on põllundus,metsandus ja mineraalainete tootmine. · Samuti tegeletakse turismindusega. Maavarad · Maavarasid leidub seal küllaltki palju, · : kuld,hõbe,koobalt,vask,nikkel,sool, merest pärlid. Samuti leidub seal ka mittemetallilisi nt. materjal silikooni tootmiseks. · Filipiinid impordivad : naftat,masinaid,veondusseadmeid,metalle ,keemiatooteid,toiduaineid ja tekstiile. · Ning ekspordivad : elektrimasinaid,rõivaid,kookosõli,metallima
* Väike keha * Öine eluviis * Heledavärvilised * Varjub liiva alla päikese ja vaenlase eest * Puuduvad higinäärmed, on soolanäärmed * Sabasse ja küüru ladestuvad rasvad Kaamli kasu inimestele * Liha * Villa * Piima * Nahka * Liiklusvahend ja veoloom Inimtegevus kõrbes * Turism * Küttimine * Maavarade kaevandamine * Põllundus Oaasipõllundus * Karjakasvatus Kitsed, veised, lambad Kõrbestumist põhjustavad keskkonnaprobleemid * Ülekarjatamine * Kõrbete laienemine * Muldade väljakurnamine * Nafta- ja põhjaveereostus * Puude, põõsaste kütteks raiumine
Muinasaeg kestis kuni XIII sajandini. Sellest ajajärgust ei tea me eriti palju, kuna kirjalikke märkmeid on vähe. Enamus meieni jõudnud informatsioonist selle aja kohta on tänu suulistele pärimustele, arheoloogilistele väljakaevamistele ning ,,Henriku Liivimaa kroonikale". Eesti vanimad seni teadaolevad inimasustuse jäljed on leitud Sindi lähedalt Pullist. Muistise avastasid geoloogid, kes märkasid vana kruusaaugu uurimise käigus mitme meetri paksuste liivakihtide all õhukest huumuseriba, mis sisaldas loomaluid. Järgnenud arheoloogilistel kaevamistel uuriti läbi üle 1100m2 suurune ala. Avastati mõningaid tuleasemeid ja maasse löödud teritatud vaiade otsi, mis võivad pärineda toonastest elamustest. Asulakohalt leitud orgaaniliste materjalide, nagu puusöe, loomaluude ja taimejäänuste vanusemäärangute järgi elati selles jõe kaldal paiknenud laagripaigas umbes 9000-8550 aastat e.Kr. Eestlased hakkasid ennast eestlasteks kutsuma alles ülem...
Valga Gümnaasium Geograafia referaat MAURITAANIA Gloria Hallaste 8.c Valgas 2007 Sisukord 1.Sisukord ja kasutatud allikad. 2.Üldandmed. 3.Asend. Naabrid. Pinnamood. 4.Kliima. Siseveed. Mullad. 5. Loodusvöönd. 5-6. Inimene ja keskkond. Kasutatud allikad 1. Maailma atlas 2003 2. Eesti Entsüklopeedia nr.6 1992. 3. http://miksike.ee/docs/referaadid2006/mauritaania_llina%20metskula.htm 4. A ja O taskuteatmik, 1999 5. Maailma teatmeatlas, 2000 6. Dean Foster ,,Aafrika ja Lähis-Ida riikide etikett ja tavad." Ersen 2002 7. http://et.wikipedia.org/wiki/Mauritaania Üldandmed Nimi: Mauritaania Islamivabariik Pealinn: Nouakchott (Nuaksott, 1985. a. 500 000el.) Riigikord: Presidentaalne vabariik Pindala: 1 030 700 km ² Haldusjaotus: 12 regiooni ja pealinna ringkond Rahvaarv: 2 912 584 (2003) Rahvastiku...
Kromanjoonlaste poolt. Koopamaali õitseng nn. Madeleine'i ajastul (20 000-12 000 a eKr) Iseloomustab: tõetruu, meisterlikult tabatud poosid ja liikumisviis Põhitoonid punane, must, valge, kollane Rasva, kondiüdiga segati mineraalseid värve Kujutatakse: piisonit, põhjapõtra, jt, inimfiguure harvem Mesoliitikumis(keskmisel keskajal) u. 12000-5000.a eKr ja neoliitikumis u. 5000a.eKr Joonistus lihtsus, skemaatilisem- taotuslik! Arenes karjakasvatus, põllundus Teistpoolsust vahendasid nõiad ja samaanid Teistpoolsuse(müsteeriumi) kujutamine abstraktselt, mütoloogia kujutamine Levis ornamentika- lisakujundus, koosneb reeglipäraselt korduvatest elementidest. Vanimaks skulptuuriks on naise kujuke Austrias Willendrofi Veenus u. 30 000-25 000.a. eKr, leitud Austrias, peeti ilmselt viljakusesümbolina. Pronksiajal(Euroopas II aastatuhandel eKr) Ilmus I kiviarhitektuur- MEGALIITILISED EHITISED Leitud Bretagne poolsaarel Prantsusmaal ja Inglismaal
Kolmas Püünia sõda Priit Gutman Vahepeal oli Kartaago ruttu kosunud pärast teist Puunia sõda. Ta kaubandus ja eriti põllundus lõid uuesti õitsele ja see tekitas rooma põllupidajais ja kaupmeestes kartust. Nad kartsid kartaago kaubanduse võistlust ja neile viirastus uus Hannibal, kes võiks tungida Itaaliasse. Rooma orjapidaja ja senaator Cato lõpetas iga oma kõne senatis, olenemata selle sisust, ühe ja sellesama fraasiga: "Peale selle, arvan ma, tuleb Kartaago hävitada." 149.a. e.m.a. leidiski Rooma senat ajendi sõjaks: Kartaago alustas ilma tema loata sõda Numiidia kuningaga
esile toodud loomade keerulised poosid ning liikumised. Näiteks: Piisonid. Altamira koopad Hispaanias 13500- 11000 e.m.a. Hiina hobune. Lascaux koopad Prantsusmaal 15000- 13500 e.m.a Neil aegadel valmistati ka kivist ja luust kujusid, nende tegemine algeliste tööriistadega nõudis palju kannatlikust. Kujude loomisel oli oma osa ka kindlasti usundil. Periood u. 12000- 5000 e.m.a. Loomade kujutamine muutus skemaatilisemaks. Inimeste elu muutus keerulisemaks, tekkis põllundus ning karjakasvatus. Kunsti kaudu püüti kujutada uskmumusi ja mütoloogilisi õpetusi. Oluliseks sai viitamine ja nähtamatu nähtavaks muutmine, mitte täpne kujutamine. Näiteks: Vibukütid ja hirved. Los Caballos, Hispaania. 10000- 9000 e.m.a. Tänapäeva ja ürgaja kunsti sarnasusi Tänapäeva kunsti märksõnaks on mängulisus nagu oli ürgajal. Inimestel on siiani tarvis ilu ning loomisrõõmu. Kuigi tänapäeval kasutatakse sadu tuhandeid erinevaid värve on põhilised
Eesti ajalugu Eesti ajalugu Eesti ajaloo periodiseerimisel on palju võimalusi. Järgnevalt on toodud üks võimalik periodiseering: 1) Eesti esiajalugu 2) Eesti keskaeg 3) Eesti varauusaeg 4) Eesti uusaeg 5) Eesti lähiajalugu Eesti esiajalugu Mesoliitikum Neoliitikum Pronksiaeg Rauaaeg Eesti esiajalugu põllundus Esiajaloolisel ajal hariti põlispõlde kaheväljasüsteemi järgi. Põlispõlde haris iga talu eraldi, kuid külakonna ühise külvikorra järgi. Muidu oleks paljudel lappides segamini asetsevate maade harimine kujunenud väga tülikaks. Vanem rauaaeg Nooremal rauaajal oli Eesti autonoomsete maakondade liit. Läti Henriku andmetel käidi peaaegu Eesti mandri keskel kooskäimistel kord aastas nõu pidamas. Põllundus tõusis teiste majandusharude
Põllundus ja kalapüük: Viikingite põhiline tegevusala oli põlluharimine. Peaaegu kõik eluks vajalik toodeti talus- toit, riided, mööbel, tööriistad, vankrid ja paadid. Kuna oli pikk talv pidi vilja palju kasvatama. Talutöid tegi kogu pere, lisatööjõuks olid orjad. Põllutööde ja loomade talitamise kõrval tehti ka muid töid- pruuliti õlut, langetati puid, hooldati hooneid, aedu, tööriistu ning paate. Kala söödi palju, mõnes kohas oli kalapüük tähtsam kui põllundus. Lõhe oli peamine kala. Ainult Taanis sai nisu kasvatada, mujal polnud selleks piisavalt soe, mujal olid põhiliselt oder, kaer ning rukkis. Lisaks juur- ja aedviljad, nagu oad, herned, kapsas, sibul ja hein loomasöödaks. Viikingid korjasid pähkleid, marju ja humalat, mõnes kohas kasvasid ka virsku- ja ploomipuud. Kõige hinnatumad koduloomad olid veised ja hobused, palju peeti ka sigu, kitsi ning kodulinde. Kauplemiskohad ja linnad:
5) Kuidas kujunes Prantsusmaast tööstusriik ? Varasema põllumajandusmaa , kus põhialaks oli põllundus hakkas kiiresti arenema tööstusriik. Eriti arenes siidi-,sameti-,parfümeeria-,kunstkäsitöö- ja igasuguste moekaupade tööstus. Kiiresti arenesid ka : masinate , autode ja keemiakaupade tootmine. Tänu kalarikastele ranikumeredele oli Prantsusmaal palju kalureid. Hästi tunti Prantsuse sardiine oliiviõlis, rohkelt müüdi ka turski ja heeringaid. 6) Kirjelda Suurbritannia sisepoliitiline elu. Kas see oli stabiilne ? Toimis põhiseaduslik monarhia
Selle taastumine karmides kliimatingimustes võtab väga kaua aega. Tundra tundlikku taimestikku kahjustavad ka tööstusettevõtete heitgaasid ja reoveed. Kokkuvõte Tundravöönd esineb vaid põhjapoolkeral, ulatudes Aasias ja Põhja- Ameerikas kaugemale lõunasse kui Euroopas. Tundras puhuvad talvel peamiselt põhjatuuled, suvel läänetuuled. Tundras ei kasva puid, taimkatte koosneb peamiselt samblaist, puhmaist ja põõsaist. Peamine tegevusala tundras on põhjapõdrakasvatus. Põllundus pole tundras praktiliselt võimalik. Tegeldakse kalapüügi ja jahindusega. Tundrates on inimasutus hõre. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Tundrav%C3%B6%C3%B6nd http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/tundra_risto.htm Geograafia õpik 8. Klassile Pildid Põhjapõder Tundravöönd Vaevakask
liturgiat Itaaliale Hariduse tähtsustamine Ristiusku pöördumine Viikingid Viiking ehk mereröövlid Varjaagid- Idas olevad viikingite nimetus Normannid- põhjamees Euroopas(Prantsusmaa) Olid meresõitjad ja põlluharijad Geograafiline piiritlus-Skandinaavia/Idas/Euroopas/Islandis/Ameerikas Ühiskonnakorraldus: nii mehed kui ka naised olid võrdsed, elasid külades Tegevusalad: rööv, põllundus, kaubandus Laevad: puidust, kergesti navigeeritavad(maamärk/tähed/kõhutunne), sõitsid madalas vees, kerged Usk Ragnarök- maailmalõpp Asgard- jumalate palee Valhalla ehk Asgard Freya- viljakusejumalanna Odin(isa), Thor(poeg)- sõja/tava jumalad Valküürid-need kes viisid lahingutes langenud sõdalase Asgardi Viikingi aja lõpp- laevamatus/tavamatmine tähtsate asjadega(nt kirstuvõti)
Jääaeg 11-13000a tagasi. Muinasaega uurib arheoloogia. irmuisted-savipotid,kirved. kinnismuisted linnused, hiied. Kiviaeg 8at keskpaik eKR 2 at keskpaik eKr. Vanem kiviaeg paleoliitikum, keskmine ka mesoliitikum 9000-5000, noorem ka neoliitikum 5000-1800, pronksiaeg 1800-500, vanem pa 1800-1100, noorem pa 1100-500, rauaaeg 500ekr-1227pKr, eelrooma 500ekr-50 pKr, rooma rauaaeg. 50- 350, viikingiaeg 800-1050, hilisrauaeg 1050-1200. Keskaeg 13saj algus 16saj keskpaik, uusaeg 16saj keskpaik-20saj algus- varauusaeg(pärisorjuse kaotamisest kuni iseseisvumiseni) Uusim aeg 20saj algus-.... eesti ajalugu periodiseeritakse aegade järgi, mille aluseks on eesti ala riiklik kuuluvus. Kiviaeg eestis: 9at algult EKR pulli asula vanim leitud asulakoht eestis(meseoliitikum), kiviajal valitsenud arheoloogilist kultuuri nim kunda kultuuriks: asulad veekogude ääres, küttimine- kalapüük-korilus, püstkojad, kivi-luu-puuesemed. Asukate päritol...
INKAD. Sissejuhatus. Inkad, ketsua keelkonda kuuluvat keelt kõnelenud indiaani hõim. Inkade impeerium asus Andides praeguse Peruu, Ecuadori ja Tsiili aladel. Inkariik tekkis umbes 1200. aastal.Legendi järgi rajas nende asula päikesepoeg Manco Capac.Valitseja tiitli järgi sa rahvas nimeks inkad. Pealinnaks ja ühtlasi ka kultuurikeskuseks sai Cuzco linn. KULTUUR. Inkade kõrgkultuur. Sellele, et nende kultuur oli väga kõrgelt arenenud, viitab üpris palju fakte. Neil oli olemas eeskujulik teedevõrk, mis oli tolle aja kohta väga hea saavutus. Neil olid uhked linnad, mis olid ehitatud ilma mördita, lihtsalt kivi kivi peal. Linnade ja põldude kaitseks rajati kividega kindlustatud terrasse, mis kaitsesid inkasid väga edukalt ka vaenlaste eest. Nad oskasid ehitada nii rippsildu kui ka kivisildu. Igat suuremat kuristikku või jõge sai ületada silla abil. Käsitöö. Ka käsitöö oli heal tasemel. Valmistati suurepärast keraamikat, mis vor...
geograafia kontrolltõõ rohtlad ja metsad. 1.loodusvõõndite asend kaardil vastus-okasmets-parasvõõtme mandriline lehtmets-parasvõõtme mereline rohtla-parasvõõde 2.mullad,võrdlus,nimetused,tunnused,kliima ja taimestiku mõju mulla tekkele. vastus-lehtmets-pruunmullad (viljakas) okasmets-leetmullad (väheviljakas) rohtla-mustmullad (kõige viljakam) lehtmets-kiire aineringe,pakshuumuse horisont,palju mikroorganisme,viljakad mullad ,sest mikroorganismidele hea elukoht ja sajab palju ning kõdunevat materjali on üsna palju. okasmets-aeglane lagunemis protsess,vihmavesi uhtub pealmise viljaka kihi alla ning peale jääb väheviljaks õhuke hele kiht. rohtlad-rohttaimestik annab palju taimejäänuseid mis kõdunevad kiiresti,paks huumuse horisont (kuni 20 m) ,mullabakterid ja selgroogsed kobestavad mulda,puid pole ,sest vihma sajab vähe. 3.keskkonnaprobleemid nendes loodusvõõndites. vastus- ...
Varem oli metalli- ja tekstiilitööstus, kuid lähiminevikus hakkas keemia- ja autotööstus edukalt arenema. Ühtesid Sloveenia tähtsamaid eksportijaid on Revoz ( autode tootmie ja turustamine) ,Gornje ( elektriliste majapidamismasinate tootmine) , Lek ( ravimite ja keemiatoodete valmistamine) jne. Töökohtade arv tööstussektoris on viimaste aastatega kahanenud, sest üha enam inimesi soovib töötada kaubanduses, turismis ja muudel teenindusaladel. Põllundus Põllundus põhineb sel enamasti perekonnaettevõtlusel. Põhitooteks on nisu, oder ja muu teravili. Kasvatatakse ka suhkrupeeti, kartulit, lutserni ja ka üsna suurtes kogustes pirne ja õunu. Suur osa maast viinapuude all, millel on põllumajanduses suur osa. Suur osatähtsus on veinitootmisel. Palju on ka heinamaid ja talud tegelevad karjakasvatusega.Toodetakse piima,liha ja mune. Reeglina on majandid üsna väikesed, kuid samas leidub neid väga arvukalt. SKT p el kohta 27 095 $
Suurimad metsamassiivid paiknevad Andide jalamil. 5) Mullad on ühed maailma viljakamad, mis on kujunenud lössil- kollakashallidel peeneteralistel poorsetel vett hästi läbi laskvatel setetel. Pampast lõunapool Patagoonias on jahe ja väga kuiv poolkõrbete ja kõrbete ala. 6) Argentiina pinnamood on põllumajanduse seisukohalt hea, seal on maailma viljakamad mullad. Põllumajandusega on võimalik tegelda pampas, kuna seal on kõige sobivam kliima. Patagoonias, kus on kõrbed, on põllundus võimalik ainult kunstliku niisutamise korral. Peamised põllukultuurid on nisu, mais, päevalilled, lina, suhkruroog ja viinamarjad. Neid kasvatatakse laugetel aladel. Suurimad viinamarja kasvandused paiknevad läänes Mebndoza ümbruses. Riik on maalilmas esimeste hulgas nisu ja maisi tootmiselt. 7) Põllumajandusega on hõivatud suurem osa rahvastikust. Põhiliselt on spetsialiseerutud loomakasvatusele, kuid tegeldakse ka taimekasvatusega. Argentiina
Koloonia valitsuse määrab tavaliselt emamaa. Kõrgtehnoloogia tehnoloogia, mis on eriti teadusmahukas ja millele on iseloomulik suur keerukus. Näiteks mikroelektroonika, arvutite tootmine, geenitehnoloogia jne. Linnastumine linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Seotud ka linnade kasvu ja arenguga. Mahepõllumajandus vähesel määral või ainult looduslikke väetisi ja taimekaitsevahendeid kasutav põllundus. Majandus inimestele vajalike hüvede valmistamise, jaotamise, vahetamise ja tarbimise süsteem. Põllumajandus majandusharu, mis toodab toiduaineid, loomasööta ja toorainet tööstusele. Jaguneb taime- ja loomakasvastuseks. Rahvastikupoliitika riigi sihiteadlik tegevus sooviga rahva arvu, selle demograafilist koosseisu ja paiknemist mõjutada. Rasketööstus metallurgial ja masinaehitusel põhinev materjalimahukas tööstus.
Inimestel kaasnes sellega ka võimuvõitlus. Rooma rauaajal mis oli umbes 50-450 pKr. Inimesed hakkasid veelgi rohkem välimusele tähelepanu pöörama. Hakkasid valmima veelgi keerulised ehted nt. sõrmused, kaela-ja käevõrud, keerulised sõled, peened ripatsid. See andis inimestele veelgi rohkem võimalusi kaubelda naaberriikidega. Sellega seoses hakkasid inimesed erinevaid kultuure ja inimesi tundma. Keskmisel rauaajal ja viikingiajal süvenes veelgi põllundus, aga suurt tähelepanu hakati pöörama endale kaitsele ja turvalisusele. Rajati mitmeid erinevaid linnuseid. Inimesed hakkasid valmistama juba väga hinnalisi ja ilusaid ehteid hõbedast, kullast ja pronksist. Põllunduses võeti kasutusele puuadrad ja tekkisid ribapõllud. Hakati hindama võrdsust veelgi rohkem seega oli iga inimesel üks adramaa. Sellised muutusid näitasid inimeste kõrget arengutaset ja arenemist.
...........................................................4 1.3 Beduiinid..................................................................................................5 1.4 Busmanid..................................................................................................5 2. Rikastunud kõrberahvad.........................................................................6 2.1 Araabia Ühendemiraadid.........................................................................6 3. Põllundus................................................................................................7 4. Karjakasvatus..........................................................................................8 5. Elamud....................................................................................................9 6. Toitumine...............................................................................................10 6.1 Beduiinileib.......................................................
probleemid mussoon ja taifuun. 7. Lähisekvatoriaalsed loodusvööndid a) savannid- asuvad pöörijoontest ekvaatori poole, ülalt piirneb troopilise kliimavöötmega. Kliimavööde lähisekvatoriaalne. Mullad, punakaspruunid mullad ning taimedest esinevad kõrrelised, rohttaimed, torkpõõsad ja kuivalembelised puud. Loomadest lõvi, Aafrika elevant, kaelkirjak, sebra, vöölane, mustninasarvik. Inimtegevus on põllundus ja probleem on kõrbestumine b) Lähisekvatoriaalsed metsad Aafrika, Aasia, Kesk-Ameerika, kliimavööde lähisekvatoriaalne ja ekvatoriaalne. Mullad punakaspruunmullad. Taimed: kõrrelised, rohttaimed, kuivalembelised puud. Loomad: lõvi, Aafrika, elevant, kaelkirjak, sebra, vöölane. Inimtegevus ja probleemid on samad mis savannides. 8. Evatoriaalsed vihmametsad a) Aafrika, Aasia, Ameerika, kliimavööde on evatoriaalne
Kordamine (Ajalugu) Tsivilisatsioonide (ehk kõrgkultuur) esimesed tekke tunnused 1. Kiri 2. Linnade rajamine 3. Riigivõimu teke 4. Õigussüsteem 5. Religioon Tsivilisatsioonide tekkimise eeldused 1. Paikne eluviis 2. Põllundus koos karjakasvatusega 3. Savinõude kasutusele võtt 4. Rahvastiku juurde kasv 5. Kaubanduse areng Vanimad tsivilisatsioonid 1. Mesopotaamia 2. Egiptus 3. India 4. Hiina 5. Kreeka Ajalooteadus- humanitaarteadus mis uurib inimestega ja temaga seonduvat Antropogenees- inimese kujunemine Arheoloogia- ajalooteadus, uurib esemelisi allikaid Homosapiens- tark inimene Vana-Kreeka perioodid 1. Kreeta-Mükeene periood (umbes 2000-1100 ekr) 2
Paljude rahvaste pärimuses Fourth level on sepale sageli omistatud Fifth level üleloomulike võimeid. Temas nähti nõida, sest ta suutis vormitustada metallitükist välja võluda mingi kasuliku asja. Inimesed 1 Põlluharimine ja karjakasvatus said Eestis alguse juba kiviajal. Rauaajal aga muutusid need meie esivanemate peamisteks elatusaladeks. Majanduses oli peamine põllundus. Künnivahendiks oli puust ader, millel oli rauast sahatera. Kasvatati nisu, otra, rukist, kaera ja hirssi. Põldusid väetati. Kasutati käsikivisid, sirbid ja vikatid mis valmistati rauast. Olid kelti põllud kuid ka avatud põllud.
Loomaliigid : kaevurkilpkonn, skorpion, kõrbe-kivitäks, väike-kõrbehiir. Taimeliigid : viigikaktus, aaloe, saksauul, piimalill. Vahemereline põõsastik ja mets Asend : 30ndate ja 40ndate laiuskraadide vahemikus. Mandrite läänerannikuil ja Vahemere ümbruses. Kliima : päikesepaisteline suvi, jahe ja vihmane talv. Taimestik: nahkjad lehed. Loomastik: Leidub vähe loomaliike. Inimene: karjatamine, kalapüük, põllundus. Loomaliigid : känguru, ida-vöötorav, kvoll, muflon Taimeliigid : loorber, pistaatsia, maasikapuu, oliivipuu Parasvöötme rohtla Asend : Mandrite siseosades ja rannikuil. Kliima : Sademeid langeb vähem kui jõuaks auruda. Kliima on kuiv. Taimestik : Enamus taimi on kõrrelised. Mullastik : Mullaks löss. Mullad on huumusrikkad. Mulla värvus mustjaspruunid nimetatakse mustmuldadeks. Loomastik : Liigivaene. Mulla kobestajaks on pimerott.
*Vanem rauaaeg tööriistu, mis omakorda põlluharimine arenenumaks soodustas koos regiooniks. põllumajanduse arengut. karjakasvatuseg Käsitöö arenes jõudsalt, a. hakati valmistama Kauplemine keerulisemaid ehteid. omatoodanguga. 7. Keskmine Ribapõllud, Põllundus, Hoogsam linnuste rauaaeg (u 450- künnipõllundus. karjakasvatus, rajamine (mägi- ja 800) kauplemine. neemiklinnused). Hakkasid kujunema külad. Ühiskonna suurem kihistumine. 8
Talupidamine toimus selle piirkonna kõrgeimas osas. Sealne maa oli musta värvi, rikas ja viljakas. Ujutusaladest natuke kõrgemal paiknesid kõrbetasandikud. Seda piirkonda Niilus ei niisutanud. Seal egiptlased küttisid, sinna matsid nad oma surnud. Äärmiselt hõreda taimestiku tõttu sobisid need alad sellisteks tegevusteks, aga mitte põllunduseks. Veel ülespoole minnes jõuame kõrbekõrgendikeni. Sinna saadeti ilmselt suuri karavane kive hankima. Elanikke oli seal vähe ja põllundus seisnes mõningases datli- ja viinamarjakasvatuses. Oleksid need alad olnud asustamata, puudunuks Egiptusel ühendusüli kaugemate piirkondadega. Sealsete inimeste ellupaigad olid rändajatele jaoks väikesed paradiisid keset kõrbe. Neid nimetati tihti oaasideks. 2. Tööjõud Ilmselt pidi aeg-ajalt põllutööd tegema suurem osa egiptuse täiskasvanud elanikest. Olid küll olemas täiskohaga põllumehed, kuid nii nii ujutuste ajal kui vahetult peale nende
· Matmiskultuur surnud maeti asula territooriumile koos panustega eluks teises ilmas. · Kunstitase: luust väikeloomade ja inimeste kujukesed, millele omistati maagilist mõju. b. Nöörkeraamika kultuur (u. 3000 eKr) · Nöörijäljendiga savinõud. · Vene kirved paati ehk venet meenutavad lihvitud kivikirved. · Omapärased matmiskombed maeti asulast välja külili kägarasendis. · Algeline loomakasvatus ja põllundus. 3. Eesti rahva kujunemine Euroopas on vähe rahvaid, kelle otsesed esivanemad on elanud ühes kohas nii kaua - 5000 aasta Vanem teooria meie esivanemate kujunemisloost kolme suurema rändena kiviajal: a. Kunda kultuuri rahvas lõuna poolt. b. Soome-Ugri hõimud läänemeresoomlased ida poolt meie otsesed eelkäijad: · Nendega seostatakse kammkeraamikakultuuri. · Läänemeresoomlaste hulka kuuluvad meie lähimate keelesugulastena
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
