Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Gooti stiil Inglismaal, Itaalias ja Eestis (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
KOOL



Nimi
GOOTI STIIL
Referaat

Juhendaja : Nimi


Koht 2010

SISUKORD


SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1. GOOTI ARHITEKTUUR 4
1.1Kirikud 5
1. 3 Gooti arhitektuur Itaalias 8
1.4 Gooti arhitektuur Eestis 9
Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned pärast siinsete alade allutamist ristiusule ehk ca 1250 -80ndatel aastatel. 13. sajandi lõpul oli gooti arhitektuuritehnika siinmail romaani stiili lõplikult võitnud ja oli kasutusel kuni 1520 -40ndate aastateni, mil ta tasapisi hakkas taganema renessansi ees. Praktiliselt kõik Eesti keskaegsed kirikud, linnused jm ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades. 9
Põhja-Eesti paepiirkonnas juurdus gootika Lääne-Euroopaga võrreldes veidi lihtsustatud ja massiivsemal kujul. Suuri aknapindu, õhulisi võlve, ehisfiaale, välimisi tugikaari jm elemente kas ei kasutatud või kasutati haruharva. Isegi Lõuna-Eesti tellisehituse piirkonnas olid siinsed tolle aja ehitised tihti küllaltki massiivsed (nt Tartu Jaani kirik ja Toomkirik ). 9
Gootika tõusis neogootikana (pseudogootikana) Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. Neogootika varaseimad suursugused näited on 1830ndatel aastatel varemeist taastatud Oleviste kirik Tallinnas ning Peterburi arhitekti Andreas ( Andrei ) Stackenschneideri poolt 1830ndatel aastatel projekteeritud Keila -Joa mõis. Samas kasutati teravkaartel põhinevaid neogooti elemente mõningate mõisate kõrvalhoonetes veel 18. sajandi lõpulgi. 19. sajandi lõpul, historitsismi hiilgeajal, oli neogooti stiil Eesti arhitektuuris teiste neostiilide kõrval üsna sageli kasutatav. 20. sajandi esikümnendil stiil hääbus, jäädes mõningal määral kasutatavaks vaid sakraalarhitektuuris (eriti vanade kirikute rekonstrueerimisel). ( http://et.wikipedia.org/wiki/Gooti_stiil ) 9
KASUTATUD ALLIKAD 13
Lisa 1 14
Lisa 2 15
Lisa 3 16
Lisa 4 17
Lisa 5 18
Lisa 6 19

SISSEJUHATUS


Keskaja teine suur kunstistiil oli gootika. See sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. Prantsusmaalt levis gootika teistessegi tolle aja Lääne-Euroopa kultuuriringi kuuluvatesse maadesse, kestes üldjoontes 12.-16. sajandini. Kõige varem – juba 15. sajandil - loobuti gootikast Itaalias.
Nimi anti gooti stiilile alles hiljem kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kauniks ja imetlusväärseks.
Gooti ajastuks astus feodaalide, talupoegade ning vaimulike kõrvale uus – linnakodanike seisus: käsitöölised ja kaupmehed. Uued linnad, inimeste liikuvam eluviis, suurenev toredusiha – kõik see avaldas mõju kunstile, kuid siiski on gooti stiili suurimad saavutused endiselt seotud ristiusu kirikuga (Viirand 1982:69).
Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi:
  • Varagootika – XII sajandi lõpp ja XIII sajandi algus;
  • Küpsgootika – XIII ja XIV sajand;
  • Hilisgootika – XV ja XVI sajand (Viirand 1982:214).




    1. GOOTI ARHITEKTUUR


    Arhitektuur jäi endiselt juhtivaks kunstiliigiks. Sakraalarhitektuuri kõrval kasvas pidevalt ilmaliku ehituskunsti tähtsus. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. Põhiprobleemiks jäi ka nüüd kirikute katmine vastupidava laega . Kõige olulisemaks sai gooti süsteemile teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Teravkaare raskus on suunatud rohkem ülalt alla, mitte niipalju külgedele kui ümarkaarel. Teravkaar ongi gooti stiili kõige silmatorkavam tunnus. Traveesid kaeti endiselt ristvõlvidega, kuid võlv ei olnud kõikjal ühepaksune. Tema selgrooks said kaks diagonaalset, travee kohal ristuvat teravkaart, mida nimetataksegi roieteks. Nendevahelised osad (võlvsiilud) võid laduda hoopis õhukesed. Sellega vähenes tunduvalt võlvide kaal ja koondus põhiliselt ainult võlviku nelja nurka. Sinna ehitati võimsad piilarid, mis võtsid vastu võlviroiete vertikaalse surve. Võlvide külgsurve tasakaalustamiseks ehitati vastu kiriku välisseina traveede nurkade kohale tugikaared, mis andsid surve edasi massiivsetele tugipiitadele. Kokkuvõttes meenutas gooti katedraali ( katedraal = toomkirik, peakirik ehk piiskoplik kirik) konstruktsioon nagu mingi hiigellooma skeletti. Ehitust kandsid piilarid, tugipiidad , tugikaared, vööndkaared ja võlvroided. Võlvsiilud ja seinad olid konstruktiivses mõtted teisejärgulise tähtsusega, ainult täitematerjal, ja ehitust võib kujutleda ka ilma nendeta ( Kangilaski 1967:214-216).






  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Gooti stiil Inglismaal-Itaalias ja Eestis #1 Gooti stiil Inglismaal-Itaalias ja Eestis #2 Gooti stiil Inglismaal-Itaalias ja Eestis #3 Gooti stiil Inglismaal-Itaalias ja Eestis #4 Gooti stiil Inglismaal-Itaalias ja Eestis #5 Gooti stiil Inglismaal-Itaalias ja Eestis #6 Gooti stiil Inglismaal-Itaalias ja Eestis #7 Gooti stiil Inglismaal-Itaalias ja Eestis #8 Gooti stiil Inglismaal-Itaalias ja Eestis #9 Gooti stiil Inglismaal-Itaalias ja Eestis #10 Gooti stiil Inglismaal-Itaalias ja Eestis #11 Gooti stiil Inglismaal-Itaalias ja Eestis #12 Gooti stiil Inglismaal-Itaalias ja Eestis #13 Gooti stiil Inglismaal-Itaalias ja Eestis #14 Gooti stiil Inglismaal-Itaalias ja Eestis #15 Gooti stiil Inglismaal-Itaalias ja Eestis #16 Gooti stiil Inglismaal-Itaalias ja Eestis #17 Gooti stiil Inglismaal-Itaalias ja Eestis #18 Gooti stiil Inglismaal-Itaalias ja Eestis #19
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-04-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 111 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mihkel93 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Referaat gooti stiilist Inglismaal, Itaalias ja Eestis + lisad. Arhitektuur, maalikunst ja skulptuur. Vormistus vastab referaadile.
    gooti stiil , gootika , gooti , stiil , arhitektuur , kunst , ajalugu , kunstiajalugu , inglismaa , eesti , itaalia , skulptuur , maalikunst , referaat , kölni katedraal , katedraal , köln , salisbury , jumalaema kirik , pariis , jumalaema , reims , reimsi katedraal , cathédrale notre dame de reims , amiens , amiensi , amiens i , milano , milano toomkirik , toomkirik , tarbekunst , duomo di milano

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (2)

    suhumi profiilipilt
    suhumi: Väga hea maeerjaal! kiidan südamest autorit. Algklassi õpilane saab lausa mittu referaati jaoks sellest ühest endale infot. Tänud!
    23:43 06-11-2018
    KarmenK profiilipilt
    Karmen Kullamaa: hea, oli abiks :)
    01:55 17-01-2011


    Sarnased materjalid

    32
    doc
    Kordamine kunstiajaloo eksamiks
    11
    odt
    Romaani ja Gooti stiili võrdlus
    39
    odt
    Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass
    23
    docx
    Ajaloo referaat  Romaani ja Gooti kunst
    32
    odt
    Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile
    23
    docx
    Kunstiajalugu 10 klass kokkuvõte
    33
    doc
    Kunastiajalugu
    4
    doc
    Merovingide-Karolingide aegne kunst-Romaani stiil-Gooti stiil





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun