Romaani ja Gooti kunst (0)

Romaani ja Gooti kunst
Referaat
Autor: Klass. 12 C
Kool:
Talinn 2014
SISUKORD
1.Romaani stiil
1.0 Romaani arhitektuur
1.1 Sakraalarhitektuur
1.1.1 Tornid
1.1.2 Võlvid
1.1.3 Sambad
1.2 Romaani skulptuur
1.3 Romaani maalikunst
1.4 Prantsusmaa
1.5 Inglismaa
1.6 Saksamaa
1.7 Itaalia
1.8 Eesti

2. Gooti stiil

2.1 Nimetus
2.2 Ajalugu
2.3 Gooti arhitektuur
2.3.1 Inglismaal
2.3.2 Itaalias
2.3.3 Hispaania
2.4 Gooti skulptuur
2.5 Gooti maalikunst
2.6 Gootika Eestis
3. Romaani ja Gooti stiili piltlikud näited
KASUTATUD ALLIKAD
Romaani stiil
Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil.
See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni.
Eeskätt avaldub romaani stiil arhitektuuris.
1.0 Romaani arhitektuur
Kujunes välja 10. sajandi lõpuks. Palju mõjutusi oli antiik-, varakeskaja, bütsantsi ja armeenia kunstist.
Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad.
Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt sakraalarhitektuur, mis domineeris ilmaliku üle. Romaani profaanarhitektuuri on säilinud vähe.
1.1 Sakraalarhitektuur
Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika . Romaani ehitusmeistrid pikendasid pikihoonet teisele poole transepti , nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum . Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori all oli sageli krüpt.
1.1.1 Tornid
Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti ka läänefassaadi (leidub nii ühe kui kahe fassaaditorniga kirikuid). Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu ehitatuna.
Torn on ehitatud sageli ka läänepoolse apsiidiga koori kohale.
1.1.2 Võlvid
Vanemad romaani kirikud olid varakristlikele basiilikatele sarnaselt lameda laega : võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesklöövi.
Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv , mille kõrval kasutati ka ristvõlvi.
Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve.
1.1.3 Sambad
Massiivsete ja raskete romaani kirikute toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid.
Tihti asendasid sambaid neljatahulised või ristikujulise läbilõikega piilarid .
Levinuim kapiteel oli kuupkapiteel, mille alumised nurgad ümardati.
1.2 Romaani skulptuur
Romaani skulptuur avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina. Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele.
Nii ornament - kui figuraalsed kujutised olid stiliseeritud.
1.3 Romaani maalikunst
Romaani maalikunstis viljeldi peamiselt miniatuurmaali . Säilinud on ka freskosid. Romaani ajastul sai alguse ka vitraažikunst.
Lähedal maalikunstile on ka nn Bayeux ' vaip, millele on tikitud William Vallutaja Inglismaa-retke lugu.
1.4 Prantsusmaa
Prantsusmaa oli romaani stiili sünnimaa ja siin asuvad ka kõige silmapaistvamad romaani ehitised, sealhulgas suurim romaani kirik : viielööviline kahe põikihoonega Cluny kloostri basiilika.
Prantsusmaal eristatakse 10 erinevat romaani koolkonda.

• Cluny kloostri kirik
  
• Vézelay Madelaine'i kirik
  
• Le Puy katedraal
  

1.5 Inglismaa
Inglismaale jõudis romaani stiil ühes normannide vallutustega 1066. aastal. Inglased nimetavad seda siiani normannide stiiliks. Põhiplaanilt on tegu pikkade ja kitsaste hoonetega, enamasti olid võlvitud külglöövid, aga pealöövid algselt kaetud siiski puitlaega. Oluline ja tuntud on näiteks Durhami katedraal ( uhked kaunistatud sambad).
1.6 Saksamaa
Saksamaal töötati prantsuse ja itaalia mõjud ümber omaenda monumentaalseks ja raskepäraseks romaani stiiliks. Saksapärased on kahe koori ja transeptiga (nii idas kui läänes) kirikud. Tihtipeale on kasutatud tellist. Paljud romaani kirikud on märkimisväärselt kõrged ja Saksa kirikutel on sageli apsiidid ka ristlöövi otstes . Saksamaal on suhteliselt tihti ka näiteks ümmargusi või kaheksatahulisi torne kasutatud tüüpilisemate nelinurksete kõrval. Mõned näited romaani stiilis kirikutest Saksamaal on näiteks Bambergi, Limburgi või Trieri katedraalid, muuseas on oluline ära mainida ka Sankt Galleni kloostri jaoks koostatud ehitusplaani, millele on detailselt välja joonistatud kogu suur kloostrikompleks, mis kujutab põhimõtteliselt selle perioodi ideaalkloostrit. Kloostrit sellisena valmis ei ehitatud, aga plaan, mis selgitab toonaste kirikutegelaste ja ehitusmeistrite arusaamu, on vaieldamatult oluline kunstiteos.

• Mainzi toomkirik
  
• Speyeri toomkirik
  
• Wormsi toomkirik
  

1.7 Itaalia
Itaalias mõjutas romaani stiili tugevalt antiikkunsti pärand.
Itaalia kirikutel polnud torne. Neid asendas kiriku kõrvale iseseisvana püstitatud kampaniil .
Osa kirikuid kaeti roomapäraselt eri värvi marmorist mustritega.

• Veneetsia Püha Markuse kirik (tugevate bütsantsi mõjudega)
  
• Firenze San Miniato al Monte kirik (iseloomulikuks on tumerohelisest ja valgest marmorist mustriline fassaad ).
  

1.8 Eesti
Eestisse jõudis romaani stiil enne gootika lõplikku võitu 13. sajandi algul siinsed alad võõrvallutajatele allutanud põhjala ristisõdade käigus. Üsna pea hakkas romaani stiili asemel levima aga gootika, mistõttu Eestis on säilinud vaid paar romaani stiili elemente kandvat ehitist. Tuntuim neist on Valjala kiriku ümarportaal (ja kaks kinnimüüritud kõrvalportaali), mis on ehitatud arvatavasti 1230ndatel aastatel. Samuti võib romaani stiili alla lahterdada Tartumaal asuva Võnnu kiriku kinnimüüritud kõrvalportaali (ka arvatavalt 1230ndad), mis on samuti ümarvormides.
Uuesti levis romaani stiil Eestis historitsismiperioodil 19. sajandi teisel poolel neo- ehk pseudoromaani stiilina. Selle parimad näited on Kaarli kirik Tallinnas ja Rapla kirik (1901).
Omapärane neoromaani stiili ja kaasaegsete arhitektuuristiilide õnnestunud segu oli ka 1980ndatel püstitatud Sakala keskuse uus korpus (tollal: Poliitharidusmaja).
Gooti stiil
Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss.
2.1 Nimetus
Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil.
2.2 Ajalugu
Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint- Denis ' kloostri kiriku koor. Teised Prantsuse piirkonnad, samuti Inglismaa võtsid uue stiili vastu 12. sajandi lõpuks. Itaalias hakkab see levima 13. sajandi alguses, Saksamaal pääseb mõjule 13. sajandi teisel poolel, Eestis ja Lätis aga alles umbes aastal 1300.
On avaldatud arvamust, et gootika põhialuseks võetud teravkaarmotiiv võeti 12. sajandil Püha Haua vabastamiseks korraldatud ristisõdade käigus üle Lähis–Idast – samas ei ole see kindel. Igatahes jõudis gootika peale teravkaarmotiivi kasutuselevõtu algust vaid mõnekümne aastaga kaunite ja tehniliselt keerukate kõrgvormideni, mida kasutati mitmetes Euroopa katedraalides .
Sarnaselt romaani stiilile ilmneb ka gootika omapära esmajoones katoliikliku Euroopa sakraalarhitektuuris, mis mõjutas teisi kunstiliike.
Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi :

• varagootikat (u 1140–1200)
  
• kõrggootikat (u 1200–1350)
  
• hilisgootikat (u 1350– 1525 ).
  

2.3 Gooti arhitektuur
Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus, vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt.
Kui varakeskaegsetel kirikutel olid enamasti puukatused, ehitati romaani kirikutele juba ka kivikatuseid; kirikute seinad olid piisavat paksud, et vastata ümarvõlvide poolt väljaspoole suunatud survele. Alates 1100. aastast hakkasid ehitusmeistrid välja tulema lahendustega, mis võimaldasid katuse raskust paremini jaotada. Nad võtsid kasutusele teravkaare, mis avaldas seintele ümarkaartest väiksemat külgsurvet.
2.3.1 Inglismaal
Inglismaale levis gootika 12. sajandi lõpus normandia arhitektuuri vahendusel. Esimeseks gooti stiilis ehitiseks sai Cantebury katedraali uus kooriruum. Teistest eristavad inglise gooti stiilis kirikuid suured nelitistornid ja dekoorirohkus (decorated style 1270–1350).

• Lincolni katedraal
  
• Salisbury katedraal
  
• Exeteri katedraal
  
• Yorki katedraal
  

2.3.2 Itaalias

• Siena katedraal
  
• Doodžide palee Venezias
  
• Santa Maria del Fiore katedraal Firenzes
  
• Palazzo Vecchio Firenzes
  
• Milano toomkirik
  
• Orvieto toomkirik
  

2.3.3 Hispaania

• Burgose katedraal
  
• Sevilla katedraal
  
• Segovia katedraal
  

2.4 Gooti skulptuur
Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene. Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult.
2.5 Gooti maalikunst
Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii et seinamaalide asemel hakati tegema rohkem tahvelmaale. Suured aknad soodustasid vitraaži viljelemist.
Itaalias tekkis Giotto di Bondone , Duccio di Boninsegna jt mõjul mitu tahvelmaalikoolkonda, mis mõjutasid ka Prantsusmaa, Inglismaa ja Madalmaade maalikunsti.
2.6 Gootika Eestis
Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned pärast siinsete alade allutamist ristiusule ehk ca 1250 –1280ndatel aastatel. 13. sajandi lõpul oli gooti arhitektuuritehnika siinmail romaani stiili lõplikult võitnud ja oli kasutusel kuni 1520 –1540ndate aastateni, mil ta tasapisi hakkas taganema renessansi ees. Praktiliselt kõik Eesti keskaegsed kirikud, linnused jm ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades.
Põhja-Eesti paepiirkonnas juurdus gootika Lääne-Euroopaga võrreldes veidi lihtsustatud ja massiivsemal kujul. Suuri aknapindu, õhulisi võlve, ehisfiaale, välimisi tugikaari jm elemente kas ei kasutatud või kasutati haruharva. Isegi Lõuna-Eesti tellisehituse piirkonnas olid siinsed tolle aja ehitised tihti küllaltki massiivsed (nt Tartu Jaani kirik ja Toomkirik).
Gootika tõusis neogootikana (pseudogootikana) Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. Neogootika varaseimad suursugused näited on 1830ndatel aastatel varemeist taastatud Oleviste kirik Tallinnas ning Peterburi arhitekti Andreas ( Andrei ) Stackenschneideri poolt 1830ndatel aastatel projekteeritud Keila -Joa mõis. Samas kasutati teravkaartel põhinevaid neogooti elemente mõningate mõisate kõrvalhoonetes veel 18. sajandi lõpulgi. 19. sajandi lõpul, historitsismi hiilgeajal, oli neogooti stiil Eesti arhitektuuris teiste neostiilide kõrval üsna sageli kasutatav. 20. sajandi esikümnendil stiil hääbus, jäädes mõningal määral kasutatavaks vaid sakraalarhitektuuris (eriti vanade kirikute rekonstrueerimisel).
3. Romaani ja Gooti stiili piltlikud näited
Gooti stiil
Romaani stiil
KASUTATUD KIRJANDUS
http://kunstiabi.weebly.com/gootika-eestis.html
http://www.slideshare.net/katrisilla/keskaja-kunst