Teemad kordamiseks. Vana-Rooma. 1. Õpik kronoloogiline ülevaade, millised märksõnad mingi Rooma perioodi alla käivad. Kuningate aeg (753-509 eKr) Varane vabariik (509-265 eKr) Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks (264-133 eKr) Kodusõdade periood ja vabariigi langus (133-30 eKr) Varane keisririik (30 eKr 235 pKr) Segaduste ajajärk keisririigis (235-284) Rooma uus tugevnemine (284-395) Suur rahvaste rändamine ja Lääne-Rooma langus (375-476) Ida-Rooma viimane hiilgeaeg (476-568) 2. Vabariigi languse põhjused Rooma armee kujundati ümber kodanike vägi asendus palgasõduritega. Tekkisid kodusõjad võimukate väejuhtide vahel. Rooma rahvas polnud rahul senati tööga. Tõusis väepealike võim. Esile tõusid Pompeius (vallutused Väike-Aasias ja Süürias) ja Caesar (vallutused Gallias). Nad sõlmisid liidu riigi ühiseks juhti...
Sisepoliitika (1934-1940) 9 klass Riigipööre 1934 EV teine autoritaarne põhiseadus 12.03.1934 sõjaväeliste riigipööre Üldriiklik kaiseseisukord J. Laidoner kaitsevägede ülemjuhatajaks Vaikiv ajastu 1934. riiklik propagandatalitus 1935 erakondade ja poliitilised ühingud keelati. Parlamentaarne demokraatia autoritaarne valitsuskord K. Päts, J. Laidoner, Kaarel Eenpalu. Kodaniku- ja poliitilised õigused kitsendatud. 1935 Isamaliit Reformid ja kampaaniad Ulatuslikud reformide programmid Rahvustervik Kutskojad Propagandakamaaniad Nimede eestistamine Pehme diktaktuur. 1.01.1938 kolmas EV põhiseadus. Riigipea president Kahekojaline riigikogu K. Päts presidendiks 1938 amnestiaseadus. Konstatin Päts Johannes Laidoner Kaarel Eenpalu Kasutatud allikad 9 klassi ajaloo õpik
ja seepärast pidi makse pidevalt tõstma, üks peamiseid põhjuseid oli ka inimeste võrdõiguslikkuse puudumine, 3 seisus polnud rahul sellega, et kogu maksukoorem lasus nendel. Prantsusmaal algas Suur revolutsioon 1789. aastal ja kestis kuni 1799. aastani, kuni Napoleon Seadusandliku Kogu hoone hõivas. Järgnevalt kirjutan Prantsuse revolutsiooni tagajärgedest. Prantsusmaa revolutsioonil oli palju positiivseid tagajärgi. Üks neist oli, et kaotati absolutistlik valitsuskord ja asendati demokraatliku korraga ning esimese põhiseaduse väljakuulutamisega Prantsusmaal kuulutati kõik inimesed ka võrdseteks. Samas levisid ka valgustusideed revolutsiooni tulemisel ja seetõttu hakati veel rohkem uskuma inimesse ja tema mõistusesse, kui samal ajal vähenes kiriku mõju. Prantsusmaa võitles revolutsiooni kaitsmiseks ühe rahvana ja seetõttu hakkasid inimesed üle kogu maailma tundma end ühe rahvana ja
Demokraatia ja diktatuurid Euroopas kahe maailmasõja vahel Esimese ja teise maailmasõja vahel toimus Euroopas palju huvitavaid muutusi, mis puudutasid riigi valitsemist. Kaheks suuremaks valitsuskorraks võib kutsuda demokraatiat ja erinevaid diktatuure. Aga mis need siis on? Demokraatia on valitsuskord, mille peamisteks tunnusteks on rahva iseseisvus, mitme partei süsteem ja riigivõimu kuulumine rahvale. Diktatuur on Demokraatia peamine vastand. Diktatuurid kõik polnud sarnased kuid neil oli ühiseid tunnuseid, nagu näiteks diktatuurses riigis ei kehtinud mitmeparteisüsteem, rahval ei olnud võimalust riigi valitsemisele kaasa rääkida ja neilt võeti igasugused inimõigused ära. Pärast esimest maailmasõda, mis lõppes 11. novembril 1918. aastal Compiegne´s
eKr. – võetakse üle foiniiklaste tähestik KLASSIKALINE PERIOOD u. 500-338a. eKr. – õitsengu aeg, linnriigid Sparta ja Ateena HELLENISMI PERIOOD u. 338-30a. eKr. – Kreeka kultuuri levik Väike-Aasias ja Põhja- Aafrikas 10) Nimetage kõrgkultuure, mis avaldasid mõju Kreeka kõrgkultuuri kujunemisele. Tooge näiteid. Kreeklased võtsid palju üle vanema kultuuriga naabritelt. 11) Iseloomustage Ateena ja Sparta linnriike järgmiste tunnuste abil: valitsuskord, kuulsamad riigimehed, kasvatussüsteem. Sparta Ateena Valitsuskord kuningriik demokraatlik kuulsamad riigimehed Leonidas Kleisthenes ja Solon kasvatussüsteem karm, noored poisid treeniti karm, aristokraadid harisid oma sõduriteks poegi väga mitmekülgselt 12) Võrrelge Spartat ja Ateenat
kandideerival parteil oleks riigikogus alati olemas 3 kohta, kuna see mitmekesistaks ja muudaks valitsuse vaateid laiemaks. Siis oleks ilmselt paremad lahendused ka väiksematele probleemidele, mis jäävad sageli kajastamata. Mulle meeldib elada demokraatilkus riigis, kuna siin on mul omad õigused ja need on seadusega kaitstud. Erinevalt totalitaarsetest riikidest, kus rahvas sageli ei saa sekkuda poliitikasse, saan ma anda oma panuse riigi valitsusellu, kuna demokraatilk valitsuskord seda lubab. Ma saan valida riigikokku selle partei kellel on kõige sarnasemad väljavaated minu omadega. Minu arust on just see hea valitsuse alus kui iga inimene mõtleb, et kuidas tema saaks riigis elu paremaks muuta, sest rahvas on riigi kõrgeim võimuorgan,
kaasa peale majanduslike raskuste veel ka pettumine Versailles' süsteemis ja kergemini suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitikasse. Diktatuurid tekkisid sellistes suurriikides nagu Itaalia, Saksamaa ja NSVL. Itaalias tulid võimule fasistid, Saksamaal natsionaalsotsialstid ning NSV Liidus bolsevikud. Diktatuuri tekkimine eeldab karmikäeliste juhtide olemasolu. Kõik 3 valitsejat: Mussolini, Hitler ja Stalin pidasid tähtsaimaks rahvuse huvisid. Mina arvan, et kõige julmem valitsuskord oli NSV Liidus, kus elu korraldas Stalin. Mindi üle käsumajandusele, hakati kiiresti tööstust arendama (eelkõige rasketööstus), kehtestati plaanimajandus ning moodustati kolhoose, alustati Punaarmee moderniseerimisega. Kuna eelisarendati rasketööstust, hakkas tootlikkus langema, tekkisid raskused viljavarumisega, Stalin hakkas vilja kogumiseks vägivalda kasutama, mis viis suure nälja tekkimiseni. Olukord muutus aina halvemaks, ning muutis inimesed meeleheitel metslasteks,
Pärast Vene keisririigi ülemvõimu kehtestamist algas Baltimaade seisusliku omavalitsuse- Balti erikorra kõrgaeg, mis kestis kuni asehalduskorra kehtestamiseni 1783. aastal. Asehaldusaeg ning sellega kaasnenud seisuslike omavalitsuse Balti erikorra kõrgaeg, mis kestis kuni asehalduskorra kehtestamiseni 1783. aastal. Asehaldusaeg ning sellega kaasnenud seisuslike omavalitsusõiguste järsk piiramine kestis küll vaid kolmteist aastat ja selle järel varasem valitsuskord põhijoontes taastus, kuid isegi pärast seda jäi kõrgemaks poliitiliseks võimuks keisrivõim ning kohaliku baltisaksa aadli mõjuvõim hakkas nõrgenema. Järgmine Balti erikorra nõrgenadmise etapp oli Keisririigi poolt linnade omavalitsusseaduse muutmine, mis võimaldas osaleda eestlastel senises sakslaste poolt juhitavate linnade omavalitsuses. Aadlike omavalitsusest teostasid rüütelkonnad, mida oli 4: Eestimaa, Liivimaa, Kuramaa ja Saaremaa
Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai keisri poolt määratud kuberner või kindralkuberner, kelle asetäitjaks olid kohaliku aadliku omavalitsusest asekuberner.Kehtis põhijoontes kuni 19.saj lõpu venestamise reformideni. Vaheajaks oli 1783-1796 kehtestatud asehalduskord, mil Baltimaade õiguslikku korraldust taheti lähendada muu Venemaa korraldusele. Asehalduskorra aeg ja sellega kaasnenud seisuslike omavalitsusõiguste järsk piiramine kehtis küll vaid 13a ja selle järel varasem valitsuskord põhijoontes taastus, kuid isegi pärast seda jäi kõrgemaks poliitiliseks võimuks keisrivõim ning kohaliku Balti-Saksa aadli mõjuvõim hakkas nõrgenema. 1802-talupoeg sai vallasvarale omandiõiguse ja talukoha põhise kasutamise õiguse jätkusuutliku talu pidamisel. Otsustati asutada valla ja kihelkonna kohtud 1804-talupojad jäid endiselt pärisorjadeks, kuid neid ei tohtinud enam müüa ja pantida ega tohtinud kinkida maast lahus.
AJALUGU MÕISTED: Reduktsioon-Rootsi aja mõisade riigistamine, 1680 Rootsil vaja raha ning mõisnik muutus rentnikuks ja pidi riigile maksma. Seati sisse vakuraamatud, kuhu olid üles märgitud talpoja kohustused mõisa ees. Riigiststud müisades kaotati pärisorjus. Resitutsioon-Mõisade tagasi andmine aadlikele Vene ajal, kaasnes talupoegade uus pärisorjastamine Asehalduskord- Katariina II kord ple Venemaa ja Liivi-ning Eestimaal (1783) Balti valitsuskord läheb ple Venemaale, linnadesse tulid vene seadused, kohtusüsteem jne. Aadlimatriklid kaotasid kehtivuse (pearahamaks) Pearahamaks- Katariina II poolt kehtestatud maks, mida pidid maksma vaid täisealised mehed. Aitas määratleda rahvaarvu. Talupoegade eest pidi maksma mõisnikud. Katariina II- Vene keisrinna, püüdis käituda valgustatud monarhina, proovis viia läbi venestamist Eestis ning lõi asehalduskorra, püüdis talupoegi aidata Põhjasõda- 1700-1721; to...
7. Kuidas mõistab Locke vabadust ühiskonnas? Selgitage oma sõnadega. Kas te nõustute temaga? Põhjendage oma arvamust.Vabadus ühiskonnas ei võrdu kindlasti loomuvabadusega.Vabadus ühiskonnas tähendab elada oma elu võimude poolt kehtestatud seaduste järgi, kuid teha oma vabasid valikuid asjade osas mida seadused ei piira.Samuti ka mitte lasta oma otsuseid mõjutada teistel inimestel. Elades ühiskonnas,kus kehtib valitsuskord ja seadused, ei saakski me mõelda vabadusest kui tahtest teha seda, mida hing ihaldab.Siis me võiksime minna metsa elama ja loota ainult jumalale, kui keegi meilt midagi võtta tahab.Iga inimene, kellel on soov elus hakkama saada teab,et ta ei saaks seda teha üksi.Nende jaoks pole seaduste järgimine vabaduse piiramine vaid ainus asi, mida me saame ühiskonna heaks teha, kes meid aitab kui vaja.Seega, ei tunne nad ka seda, et nende valikud oleks piiratud.See annabki
ning riigi valitsemise kohta millele siiani pole ühtseid vastuseid leitud. Valgustusajal arenesid välja filosoofide ja teadlaste uued ideed ning et neid realiseerida, tõestati neid mitmesuguste katsetega. Valgustusfilosoofia levik oli väga oluline maailmapildi ja korra edasisele arengule. Valgustusajastu ideede tulemuseks olid valgustatud absolutism, Ameerika iseseisvussõda ja Suur Prantsuse revolutsioon. Suurt mõju avaldas valgustus ka tööstuslikule pöördele. Valitsuskord muutus demokraatlikumaks ning talurahva elu paranes. Väga olulisel kohal oli haridus. Kasutatud kirjandus · H. Piirimäe. "Inimene, ühiskond, kultuur III. Uusaeg" · Eneke nr.4 · http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/valgustusajastu_euroopas_mariare mmelkoor.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Valgustusajastu · Lisaks mõned dokumendid mis ma õe käest sain prantsuse valgustuse kohta.
Inimelude väärtus oli sellises riigis väike nende elude ohverdamine riigi ja rahvuse nimel olid õigustatud. Mussolinist sai kogu Itaalia rahva juht . 10.Kes olid fasistid ja miks nad esile kerkisid fasistideks kutsusid end endised sõjaväelased ja töötud ,kes kuulusid Rahvuslikku FasistlikkuParteisse. Fascio tähendab itaalia keeles ühendust või liitu Võitlusliit loodi Itaalia muutmiseks võimsaks riigiks. Senine valitsuskord oli nõrk. Valitsused vaheldusid ega suutnud Itaalia majanduslikku ega poliitilist olukorda parandada. Töötus suurenes. Itaalia vajas kindlakäelist juhti.ja pareid. 11.Mida kujutas endast fasistlik diktatuur Itaalias. Itaaliat juhtis ainuvalitseja Mussolini. Itaalias oli lubatud vaid üks partei fasistlik partei. Võitluseks vaenlastega loodi salapolitsei , rajati koonduslaagreid . Majanduses rakendati abinõusid tööpuuduse vähendamiskes .Ettevõtteid kontrollis riik
4. VSDTP marksistlik organisatsioon enamlased kehtestada proletariaadi diktatuur ja vägivaldsete meetoditega ehitada üles sotsialistlik venemaa. Veebruarirevolutsioon Sarnasused Oktoobrirevolutsioon Viidi läbi rahva ja sõjaväe Lõppes uue valitsuse Viidi läbi riigipööre, et poolt nälja pärast. ametisse astumisega valitseks uus valitsuskord (võimuvahetus) Tsaar loobus oma troonist. Ajutine valitsus ei suutnud Valitsusel oli madal enamlaste võimuletulekut Kujunes välja kaksikvõim autoriteet takistada. Toimusid Petrogradis Kehtestati üheparteisüsteem
*puhkesid koduperenaiste meeleavaldused *anarhia hakkas ilmnema *1973 Pinochet toel sõjaväeline riigipööre ja kehtestas diktatuuri *riigipööre USA vaikival nõusolekul *Pinochet kogus kokku USA majandusteadlased ja nendega alustati majandusreformi, mis pidi arendama vabaturgu Tulemus: *Majandus kasvas *ei vähenenud poliitilised pinged, rahavs tahtis demokraatiat 1930 sandinistlik Rahvuslik Vabastusrinne Nicaraguas Käik: *Somoza valitsuskord asendati sandanistide diktatuuriga*parlament saadeti laiali *riigistati ettevõtted *NSVL aitas sandiniste majanduslikult ja sõjaliselt *kontrate liikumine , kus endised sandinistide toetajad liitusid Somoza pooldajatega. *USA toetas konrtate liikumist *puhkes kodusõda Tulemus: *Sandinistid said lüüa *Nicaraguas demokraatia* 1990 valmistel võitis opositsioonideblokk, mis demobliseeris kontrad ja lõpetas kodusõja
Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai keisri poolt määratud kuberner või kindralkuberner, kelle asetäitjaks oli kohalikust aadlike omavalitsusest asekuberner. Pärast Vene keisririigi ülemvõimu kehtestamist algas Baltimaade seisusliku omavalitsuse Balti erikorra kõrgaeg, mis kestis kuni asehalduskorra kehtestamiseni 1783. aastal. Asehaldusaeg ning sellega kaasnenud seisuslike omavalitsusõiguste järsk piiramine kestis küll vaid kolmteist aastat ja selle järel varasem valitsuskord põhijoontes taastus, kuid isegi pärast seda jäi kõrgemaks poliitiliseks võimuks keisrivõim ning kohaliku baltisaksa aadli mõjuvõim hakkas nõrgenema. Järgmine Balti erikorra nõrgendamise etapp oli Keisririigi poolt linnade omavalitsusseaduse muutmine, mis võimaldas osaleda eestlastel senises sakslaste poolt juhitavate linnade omavalitsuses. http://et.wikipedia.org/wiki/Balti_erikord · Roseni deklaratsioon oli 1739. aastal Liivimaa maanõuniku Otto Fabian von Roseni
· Informatsiooni hankimine ja töötlemine · Info pidev ja oskuslik kasutamine info valdamise tähtsus · Loovus, vabam töökorraldus · Innovaatilisus innovatsioon arenevus võimelisus, millegi uue loomist, arendamist, õppimist võimelisust · Laiapõhjaline ettevalmistus - mõju keskkonnale - tarbimisühiskond agraarühiskond oli kuni 19 saj. Ja nüüd on nüüdisühiskond. Siirdeühiskond Ühiskond milles üks valitsuskord asendub teisega.(üleminek diktatuurilt demokraatiale). Revolutsioon Reform Algatavad dissidendid Algatab valitsev partei Osalevad massid Osalevad poliitikud ja ametnikkod Stiihiline, etteaimamatu Planeeritud kulg, oodatavad tulemused Kasutatakse vägivalda Rahumeelne
POLIITILINE AJALUGU SUUR RAHVASTERÄNDAMINE, SELLE PÕHJUSED JA KÄIK. Suur rahvasterändamine algas 370 aastal hunnide liikumisega Ida-Euroopasse. Nad purustasid gootide väe, mis omakorda põhjustas gootide liikumise. Gootid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikusid hunnid Kesk-Euroopasse pannes liikuma ka teised rahvad. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulised rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid ning germaanlased. Eeldused: Rooma sisestabiilsuse nõrgenemine (Rooma lagunemine, Caracalla edikt 212- > kodakondsuse laienemine kõigile vabadele, Konstantinoopoli nim. Uueks pealinnaks) Põhjused: Barbarite rahvaarvu kasv -> sellest tulenev maapuudus, üleüldine kliima jahenemine-> sundis inimesi liikuma lõuna poole ADRIANOPOLI LAHING 378: 9. august peetud lahing, milles läänegoodid purustasid Rooma keisri Valensi väe ja tungisid Balkani poolsaarele. GERMAANI, TÜRGI JA IRAANI HÕIMUD EUROOPAS II-IV SAJAND. Rooma...
LEEDU SUURVÜRSTIRIIK Millised riigid mõjutasid peamiselt. Vana-venemaa ja Poola. Vene riik tekkis 9. saj lõpul keskusega Kiievis. Nagu ilmneb vene Letopissidest 10.saj lõpul 11.saj algul ulatusid Kiievi vürsti valutusretked Leedu aladeni. 983 a. Korraldas ta sõjakäigu japiidide vastu, rahvusrühm, kellest suur osa sulas hiljem leedu rahva hulka. 988 võttis Kiievi Vladimir Konstantinoopolist vastu ristiusu ja üritas Konstantinoopolist lähtuvalt laiendada oma piire. 950 Kiievi kroonikates juttu kahest leedu hõimust, kui suurvürsti maksukohuslastest. 11. saj lõpul hakkas Kiievi keskuse võim vähenema ja Leedule said olulisemaks väiksed Vene vürstiriigid naabruses. Juba 12. saj aga nõrgenes aga Kiievi keskvõim sedavõrd, et leedulased hakkasid ise Vana-Vene riigile ohtu kujutama samas aga ka muutus ta Venemaale oluliseks liitlaseks ühiste vaenlaste vastu. Leedulaste sõjakäigud ulatusid Pihkva alla ja Liivimaale. Küll aga osutusid leedulased V...
Tsivilisatsioonid 4. september 2009. a. 8:59 Tsivilisatsioon e. kõrgkultuur - organiseeritud inimrühmade tegevus Tekke eeldused: 1. Maavileljelus (9000 a tagasi) (mesopotaamia, iraak jne); künnipõllundus 2. Karjakasvatus (9000 a tagasi) 3. Paikne eluviis 4. Toidu ülejääk, seega toimub tööjaotus 5. Kihistumine 6. Pannakse alus kirjale 7. Kultuuri arenemine 8. Vase pronksi ja raua avastamine ja kasutamine, tööriistad Tunnused: 1. Põllundus 2. Tööjaotus 3. Varanduslikud klassid 4. Riikide ja suurte asulate (sh linnade) jms teke 5. Kirja ja kunsti arenemine 6. Tööriistade uute materjalide kasutuselevõtt 7. Uued tööriistad (disain jne) 8. Selgemate hierarhiate ja valitsemise teke; pealikud 9. Religiooni teke Ajalugu Page 1 Vana-Egiptus 7. september 2009. a. 14:33 Vana-Egiptuse tsivilisatsioon kujunes välja ...
kindralkuberner, kelle asetäitjaks oli kohalikust aadlike omavalitsusest asekuberner. Pärast Vene keisririigi ülemvõimu kehtestamist 1721. aastal, algas Baltimaade seisusliku omavalitsuse Balti erikorra kõrgaeg, mis kestis kuni asehalduskorra kehtestamiseni 1783. aastal. Asehaldusaeg ning sellega kaasnenud seisuslike omavalitsusõiguste järsk piiramine kestis küll vaid kolmteist aastat ja selle järel varasem valitsuskord põhijoontes taastus, kuid isegi pärast seda jäi kõrgemaks poliitiliseks võimuks keisrivõim ning kohaliku baltisaksa aadli mõjuvõim hakkas nõrgenema. Eesti Aleksandrikool - Selle organiseerisid 1862. aastal Viljandimaal Holstre ja Tarvastu erksamad mehed. Sellest ajast hakati kooli rajamise teemat laiemalt arutama ning üritati seda ideed ellu viia. Kõige suuremaks mureks olid raha ning tolleaegsete riigimeeste vastuseis
linnad sõltumatuks. Tekkisid iseseisvad linnriigid. Eriti kuulsateks kaubalinnadeks olid Veneetsia ja Genova. Suuri ja rikkaid linnu oli Põhja-Itaalias ka sisemaal. Lombardias oli suuremaks Milano. Lõuna pool asus Toskaana maakond, mille tähtsaim linn oli Firenze. Linnad elatusid ja rikastusid kaubandusest ja olid tihti omavahel vaenujalal nii väliskaubanduse kui ka piiride pärast. Linnriikidele oli iseloomulik vabariiklik või aadlivabariiklik valitsuskord. Normannid Lõuna-Itaalias 1050 tungisid normannid Lõuna-Itaaliasse. Paavst tegi nendega liidu ja lasi normannidel vallutada Bütsantsilt kogu Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia. Seal rajasid nad oma riigid (Sitsiilia, Apuulia ja Kalaabria). 12. sajandi algul liideti Lõuna-Itaalia Sitsiilia kuningriigiga. Melfi konstitutsioon 1231 pani kehtima riikliku monarhia. Piirati linnade vabadusi, kuningavõim muutus piiramatuks. Kohut, administratsiooni ja finantse valitsesid kuninga ametnikud.
Tekkisid iseseisvad linnriigid. Eriti kuulsateks kaubalinnadeks olid Veneetsia ja Genova. Suuri ja rikkaid linnu oli Põhja-Itaalias ka sisemaal. Lombardias oli suuremaks Milano. Lõuna pool asus Toskaana maakond, mille tähtsaim linn oli Firenze. Linnad elatusid ja rikastusid kaubandusest ja olid tihti omavahel vaenujalal nii väliskaubanduse kui ka piiride pärast. Linnriikidele oli iseloomulik vabariiklik või aadlivabariiklik valitsuskord. Normannid Lõuna-Itaalias Normannid on viikingite järeltulijad. 1050 tungisid normannid Lõuna- Itaaliasse. Paavst tegi nendega liidu ja lasi normannidel vallutada Bütsantsilt kogu Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia. Seal rajasid nad oma riigid (Sitsiilia, Apuulia ja Kalaabria). 12. sajandi algul liideti Lõuna-Itaalia Sitsiilia kuningriigiga. Normannide Lõuna-Itaalia vallutus algas 11. sajandi keskel, kestis enamiku 12. sajandist ja tõi
Gvelfid ja gibelliinid. Itaalia poliitilised parteid 12-15 saj. Kujunesid välja 12. sajandil Konrad III Hohenstaufeni (teda kutsuti Waibilingiks) ja Baieri Heinrichi (Welf) vahelise konflikti kaudu. Itaalias: gvelfid toetasid paavsti ja gibelliinid keisrit. Nende omavaheline võitlus mõjutas kohalike poliitiliste juhtide valimist. Itaalia linnriigid. Vahemerekaubanduse pealt rikastuvad iseseisvad linnriigid tekkisid umbes 11.-12. saj. Nendele oli iseloomulik vabariiklik või aadlivabariiklik valitsuskord. Normannid Lõuna-Itaalias. u 1050 tungisid normannid Lõuna-Itaaliasse. Paavst tegi nendega liidu ja lasi normannidel vallutada Bütsantsilt kogu Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia. Seal rajasid nad oma riigid (Sitsiilia, Apuulia ja Kalaabria). 12 saj. algul liideti Lõuna-Itaalia Sitsiilia kuningriigiga Melfi konstitutsioon 1231 Sitsiilia kuningas ja S-R keiser Friedrich II koondas kokku Sitsiilias kehtivad seadused loodi ametkonnad, seadusandlus, riiklik monopol ja otsesed ning kaudsed maksud
Sisuliselt näeb Burke kahte võimalust - on kas individualism või ühiskond, kolmandat võimalust pole. Ühiskond on keerukas organism. Riiki ei saa ühe hetkega maha lammutada ja uuesti luua. Ka pole inimeste kuuluvus riiki valikuline, tahan saan nt rootslaseks. See kuuluvus on kui gravitatsiooniseadus. Ei sa pääse... Poliitilise teooria puudumine Burke ei pooldagi erilist poliitilist teooriat, sest kõik ühiskonnale ja võimule olulised asjad alluvussuhted, lojaalsus, valitsuskord jne - on juba loomupäraselt aja jooksul välja kujunenud, mida siin veel pikalt teoretiseerida. Burke eitas üleüldse teooriate vajadust ning väitis, et need ainult segavad reaalse poliitika läbiviimist (ta on parlamendiliige, siiski...). Inimestel on vaja vaid ettenägelikkust ja mõistlikkust (prudence), kuid mitte tingimata ratsionaalset ja filosoofilist mõtlemist, eriti kui viimane on lahus praktilisest poliitikast, siis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
