Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile (0)

Sindi Gümnaasium
Madli Lillo
Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile
Uurimistöö
Juhendaja : Maia Agar
Sindi 2009
Sisukord
1. SISSEJUHATUS 3
2. GOOTI ARHITEKTUURI SÜSTEEM 5
3.GOOTI ARHITEKTUUR EESTIS 9
4.GOOTI STIILIS HOONED TALLINNAS 11
4.1. Tallinna Niguliste kirik 11
4.2 Tallinna Raekoda 12
4.3 Tallinna Toomkirik 13
4.4. Tallinna Pühavaimu kirik 14
4.5. Tallinna Oleviste kirik 14
5 GOOTI STIILIS HOONED ÜLE EESTI 15
5.1 Türi kirik 15
5.2 Pöide Maarja kirik 17
5.3 Tartu Jaani kirik 17
5.5 Haapsalu Jaani kirik 18
KOKKUVÕTE 20
GOOTI ARHITEKTUUTIGA SEOTUD MÕISTED 21
Lisa 1 26
Lisa 2 27
Lisa 3 28
Lisa 4 29
Lisa 5 30
Lisa 6 31
Lisa 7 32

1. SISSEJUHATUS

See uurimis töö on valminud 10 klassi lõputööna. Vaatluse all on gooti stiili mõju eesti arhitektuurile ja selle olemus. Selle teema valisin kuna olen huvitunud gooti stiilist ning üldisest kunstiajaloost.
Selle uuriimis tööga uurisin Eestis hooneid , mis on mõjutatud gooti stiilist. Seadsin endale eesmärgiks gooti stiilis hoonete uurimise ja nende ajalugu ja tänapäeva tähenduse leidmise. Lisaks sellele uurisin gooti stiili üldist olemust ja gooti stiili ajalugu nii Eestis kui ka välimsmaal.
Gooti kunst ehk gootika on prantsuse kunstigeeniuste suurimaid saavutusi. Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil . See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss .
( http://et.wikipedia.org/wiki/Gooti_stiil )
Gooti kunsti nimetatakse linnade kunstiks. Gootika tekkimise ajaks, 12. sajandiks, oli tekkinud uus, käsitöö ja kaubandusega tegelev linnakodanike seisus. Linnade ehitamine ja kaubandus elavnesid eriti ristisõdade ajal. 
( http://internal.elevantstudios.com/wiki/AjaGooti?show_comments=1 )
Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ning levis sealt eeskätt põhja poole - Inglismaale , Saksamaale ja Skandinaaviasse. Itaalias, kus antiikkunsti mõju oli väga tugev, ei kodunenud gootika tõeliselt kunagi. Nimetust "gootika" hakkas kõigepealt kasutama itaalia kunstiajaloolane ja ehitusmeister GIORGIO VASARI  (1511- 1574 )(LISA1). Sel ajal oli valitsevaks ideaaliks antiikkunst ja terminiga gootika (tuleneb idagermaani hõimu gootide nimest) tähistati halvustavalt kogu keskaegset kunsti Euroopas. See pidi täehndama midagi "metsikut", "kultuuritut" ja "barbaarset". Stiilinimena tuli gootika kasutusse alles 18. sajandil. 
( http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/gootika.ht m )
Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaalpühitseti sisse Saint- Denis ’ kloostri kiriku koor. Teised Prantuse piirkonnad, samuti Inglismaavõtsid uue stiili vastu 12. sajandi lõpuks. Itaalias hakkab see levima 13. sajandi alguses, Saksamaal pääseb mõjule 13. sajandi teisel poolel, Eestis ja Lätis aga alles umbes aastal 1300.
( http://wapedia.mobi/et/Gooti_kunst )
Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi :

• varagootika (u 1140–1200)
  
• kõrggootika (u 1200–1350)
  
• hilisgootika (u 1350– 1525 ).
  

( http://et.wikipedia.org/wiki/Gooti_stiil )

2. GOOTI ARHITEKTUURI SÜSTEEM

Ka gootikas oli kunstidest esikohal arhitektuur. Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus, vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks.
( http://wapedia.mobi/et/Gooti_kunst )
Kõige väärtuslikum osa ehitistest oli koondunud linnadesse. Seepärast oli gootikat ka linnade kunstiks nimetatud. Keskaegsed linnad olid kaitseks vaenlase vastu müüriga piiratud. Müür takistas aga linna laienemist. Seetõttu tuli niigi piiratud ruumi kokkuhoidlikult kasutada. Linna keskuseks sai ruudu- või ristkülikukujuline turuväljak, kust hargnesid tänavad linnamüüri suunas. Turuväljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned - kirik ja raekoda, samuti tsunfti- ja gildihooned. Viimaseid püüti ehitada eriti uhketena, sest nad olid linnakodanluse jõukuse väljendajad. Majad olid suhteliselt kõrged ja kitsad ning asetsesid oma teravaviiluliste fassaadidega tihedalt üksteise kõrval tänava ääres. Heaks näiteks keskaegsest linnast on Tallinna vanalinn .
Nagu romaani stiil, nii oli ka gootika eelkõige sakraalne , s t kiriklik kunst. Kirkikute ja katedraalide ehitamise loovutasid nüüd mungad linna käsitööliste tsunftidele. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist.
Keskaja kirikliku ehituskunsti arengut mõjutas suuresti püüd varustada jumalakoda laega, mis oleks vastupidav ja sobiks võimalikult laiade ruumide katmiseks. Ka gooti ehituskunsti tekkimisel on peamist osa mänginud just see püüd. Hoone katmisel puulaega ähvardas alati tulekahju oht. Kui varakeskaegsetel kirkutel olid enamasti puukatused, ehitati romaani kirikutele juba ka kivikatuseid; kirikute seinad olid piisavat paksud, et vastata ümarvõlvide poolt väljaspoole suunatud survele. Alates 1100. aastast hakkasid ehitusmeistrid välja tulema lahendustega, mis võimaldasid katuse raskust paremini jaotada.
Romaani ajastu silinder- ja ristservjoonvõlvide puuduseks oli see, et nad olid väga rasked. Et vältida müüride kokkuvarisemist, oldi sunnitud ehitama neid massiivsete ja paksudena. Et müüride vastupidavust mitte vähendada, ehitati vähe aknaid, mistõttu hoone sisemus oli tihti väga pime. Ristservjoonvõlvi ehitamine oli pealegi kaunis tülikas ja raske.
Gooti ehitussüsteem tekitab täieliku muudatuse, võttes tarvitusele:
1) teravkaared,

roidvõlvid

tugipiidad ja tugikaared .
( http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/gooti.ht m )
Teravkaart esines osaliselt juba romaani arhitektuuris, peamiselt Burgundias. Teravkaare rakendamise üks eeliseid oli see, et oli võimalik ehitada kaari, mille kandekaugus oli erinev, kõrgus aga sama. Väga tähtis on ka asjaolu, et teravkaare surve on tema väiksema pinge tõttu suunatud rohkem allapoole ja vähem külgedele. Teravkaare rakendamine võimaldas niisiis ehitada kõrgemaid ja õhemaid müüre. Teravkaar ongi gooti stiili kõige silmatorkavam tunnus.
( http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/gootika.ht m )
Roidvõlv esines juba varem, kuid otstarbekohast rakendust leidis alles XII sajandi alguses. Roidvõlvi peamiseks iseärasuseks on igas võlvikus diagonaalselt asetatud kaks tugevat raidkivist vööd. Kandvad osad on seega vööndkaared ja roided
Roidvõlvidel on võlvide surve koondatud peamiselt nelja punkti, nimelt võlviku nurkadesse, kus roided ühinevad üksikuid võlvikuid eraldavate vööndkaartega. Siin kerkivad tugevad piilarid . Võlvide külgsurve langeb välismüüri vastu ehitatud vägevatele kaartele mis annavad surve edasi massiivsetele, külglöövi müüride külge püstitatud, ülemises osas vabalt kõrgele kerkivatele tugipiitadele või tugipiilaritele.
Teravkaare raskus on suunatud rohkem ülalt alla, aga mitte niipalju külgedele kui ümarkaarel traveesid kaeti endiselt ristvõlvidega. kuid võlv ei olnud kõikjalt ühepaksune. Tema "skeletiks" said kaks diagonaalset, travee kohal ristuvat teravkaart, mida nimetatakse roieteks . Nendevahelised osad (võlvisiilud) võis laduda hoopis õhukesed. Sellega vähenes tunduvalt võlvide kaal ja raskus koondus põhiliselt ainult võlviku nelja nurka. Sinna ehitati võimsad piilarid, mis võtsid vastu võlviroiete vertikaalse surve. Võlvide külgsurve tasakaalustamiseks ehitati vastu kiriku välisseina traveede nurkade kohale tugikaared , mis andsid surve edasi massiivsetele tugipiitadele.
Teravkaare, roidvõlvide ja tugipiitade ning tugikaarte tarvitusele võtmise tagajärjel oli võimalik ehitada väga kõrgeid ja avaraid kirikuid. Võlvide kerguse tõttu ei tarvitsenud müürid enam terves ulatuses massiivsed olla – tähtis oli, et vastupidavad oleksid peamiselt roiete toetumispunktid. Nii avanes võimalus varustada kirik suurte akendega. Kõige selle tagajärjel muutub ehitiste ilme kergemaks, vaatamata nende suurusele. Kui romaani kirik esines kokkusurutud massehitisena, siis gooti katedraal on liikmete - ehitis (skelettehitis).
Gooti ehitised on enamasti basiilikad. Põhiplaan on umbes selline, nagu see kujunes välja romaani ajastul – selle peaosad on pikihoone , transept ja koor. Nii liituvad gooti ehitistes juba mitmed romaani arhitektuurist tuntud konstruktiivsed võtted. Kuid ruumi kogumõju on täiesti uus. Tugipiitade vahele, kiriku lõuna- ja põhjaküljele ehitatakse sageli rida kabeleid.
Gooti ehitiste peamisi võlusid on suurepäraselt teostatud arhitektooniline vormikõne. Igas ehitise detailis ilmneb selgesti tema iseloom ja osa. Piilarid on liigendatud kujuga. Piilari tuumik on tavaliselt ümmargune, seda ümbritsevad väiksemad pool- ja kolmveerandsambad, nn turbad. Turbi võib olla ka rohkem kui neli; suuremaid turpi nimetatakse peaturpadeks, väiksemaid kõrvalturpadeks. Turpadega varustatud piilarit nimetatakse kimp-piilariks. Kapiteelil ei ole enam senist tähtsust, ta esineb pigem teatava ehis -vormina. Kapiteeli kaunistavad naturalistlikus laadis taimemotiivid , neil pole aga midagi ühist antiikse akantusega. Roided ja vööndkaared on väga rikkalikult ja mitmekesiselt profileeritud. Roiete lõikumise kohal, võlvi kiirus on päiskivi, mida tihti kaunistavad skulptuurid . Vastandina romaani ajastu stiliseeritud ornamentikale on gooti ehitise osi kaunistavad motiivid naturalistlikku laadi.
Kesklöövi müürid on kolmeosalised nagu romaani ajastulgi. Erandi moodustavad mõned varagooti ehitised, mis on neljakorruselised. Aknaid liigendavad kitsad kivisambakesed, mida ühendavad üksteisega teravkaared. Akna ülemise osa täidavad mitmesugused rõngad, rosetid jne; nii tekkinud rikkalikku kivivõrku nimetatakse ehisraamistikuks.
Gootika õitseaja basilikaalsete ehitiste sisemuses domineerib kesklööv; külglöövid on tavaliselt märksa madalamad ja kitsamad.
Välisarhitektuurile annab tüüpilise ilme toestik – tugipiidad ja tugi-kaared. Tugipiitu võib olla kaks rida. Tugipiit aheneb astmetena ülespoole kerkides ja teda kroonib terav tornike või sammas – fiaal . Tugikaare sees on renn , millesse jookseb vihmavesi katuselt; renn lõpeb tugipiida küljes oleva, kaugele eenduva veesülitiga, mille lõpp on kaunistatud loomapeade või mõne veidra olendi kujutisega. Väga iseloomulik gooti motiiv on akende ja portaalide kohal kerkiv kolmnurkne ehisviil ehk vimperg . Fiaalid, samuti tugikaarte ja ehisviilude ülemine kant on tihti kaunistatud mugulate ehk krabidega. Tornide, fiaalide, vimpergite, viilude jt tipus kerkib tavaliselt ristlillik . Teatavat osa välisarhitektuuris etendasid ka tugevad simsid ja balustraad katuse ääres. Katus on kaunis järsk.
Kõige ilusam osa välisarhitektuuris on pea- fassaad . Selle alumises osas on rikkalikult skulptuuridega kaunistatud portaalid . Neid on tavaliselt kolm, vastavalt löövide arvule; ja nagu kesklööv on külglöövidest avaram, nii on ka keskmine peaportaal suurem kõrvalportaalidest. Portaalide kohal on suur ümmargune roosaken või suur teravakaareline aken. Väga sage fassaadil esinev motiiv on kujude rida, nn. Kuningate galerii. Fassaadi kroonivad tornid; neid on tavaliselt kaks. Torni tipu moodustab terav tornikiiver . Suurel hulgal gooti katedraalidel on need jäänud aga lõpetamata. Peafassaadiga sarnanevad tihti ka külglöövide fassaadid.
Romaani ajastul kerkis nelitise kohal tihti tugev nelitistorn. Gooti ajastul leidub seda Normandia ja Inglise katedraalides ; mujal kerkib selle kohal väike, elegantne haritorn.
Kui gooti kiriku välisarhitektuuri kaunistamisel rakendati väga suurel määral skulptuuri, siis ehitise sisemuses mängis suurt osa maal. On ju gooti kiriku interjööri üks peamisi võlusid tema värvilised aknad. Maali rakendati ka üksikutel ehitiseosadel (võlvidel, vööndkaartel), et nende mõjukust tõsta.
Nagu iga stiilimuudatus, nii oli ka gootika tekkimine tingitud teatavast kindlast stiilitahtest, see on teatava kunstilise tunde ja ajavaimu väljendus.
Kokkuvõttes meenutas gooti kiriku konstruktsioon nagu mingi hiigellooma skeletti.Gooti katedraal on skelettehitis, püsiks ka ilma seinteta see konstruktsioon püsti. Ehitist kandsid pilaarid, tugipiidad, tugikaared, vööndakaared ja võlvroided.
( http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/gooti.ht m )

3.GOOTI ARHITEKTUUR EESTIS

Esimese laialt levinud kunstistiilina puudutas gootika ulatuslikult ka Eestit.13. Sajandil.Maa anastanud saksa ja skandinaavia vallutajad ehitasid siia üle 60 linnuse. Veel enam kerkis kirikuid, sest ristiusu abil loodeti kiirendada eestlaste alistamist. Suur osa nendest gooti stiilis kirikuist on säilinud tänapäevani, kuigi osaliste ümberehitustega. Neis enamasti väheldastes kirikutes ei läinud vaja tugikaari, ka on nad kasinalt kaunistatud. Ometi annavad lihtsus ja kohalik ehitusmaterjal neile omamoodi karge võlu.
( http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/gootika/arh_eesti.ht m )
Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned peale siinsete alade allutamist ristiusule ehk ca 1250 -80ndatel aastatel. 13. sajandi lõpul oli gooti arhitektuuri tehnika siinmail romaani stiili lõplikult võitnud ja oli kasutusel kuni 1520 -40ndate aastateni, mil ta tasapisi hakkas taganema renessansi ees. Praktiliselt kõik Eesti kesksaegsed kirikud, linnused jm ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades.
( http://et.wikipedia.org/wiki/Gooti_stiil#Eest i )
Eesti gooti sakraalarhitektuur on tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne -Euroopa omast. Näiteks puuduvad meie kirikutel transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared. Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. Peamiselt järgiti ehituses Saksa ja Skandinaavia eeskujusid . Kui Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks  paekivi , siis Lõuna-Eestis selle puudumise tõttu  maakivi  ja tellist.
( http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/gootika.ht m )
Gootika tõusis neogootikana (pseudogootikana) Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. Neogootika varaseimad suursugused näited on 1830ndatel aastatel varemeist taastatud Oleviste kirik Tallinnas ning Peterburi arhitekti Andreas ( Andrei ) Stackenschneideri poolt 1830ndatel aastatel projekteeritud Keila -Joa mõis. Samas kasutati teravkaartel põhinevaid neogooti elemente mõningate mõisate kõrvalhoonetes veel 18. sajandi lõpulgi. 19. sajandi lõpul, historitsismi hiilgeajal, oli neogooti stiil Eesti arhitektuuris teiste neostiilide kõrval üsna sageli kasutatav. 20. sajandi esikümnendil stiil hääbus, jäädes mõningal määral kasutatavaks vaid sakraalarhitektuuris (eriti vanade kirikute rekonstrueerimisel).
( http://et.wikipedia.org/wiki/Gooti_stiil#Eest i )
14.sajandil tõusis tähelepandavaks arhitektuurikeskuseks tähtis kaubalinn Tallinn. Hilisgootika perioodil kujuneb siin omanäoline Tallinna koolkond, kus arvestati paekivi omapära. Ehitatakse Oleviste ja Niguliste kirik, kloostritest Tallinnnas dominiiklaste ordu Katariina klooster ja Tallinna külje all Püha Birgitta ordu Pirita klooster
( http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/gootika.ht m )

4.GOOTI STIILIS HOONED TALLINNAS

Kunagistest Eesti kindlustatud linnadest on kõige paremini säilinud Tallinn. Oma müüride-tornide, keskaegse tänavatevõrgu, kõrgeviiluliste elamute , kirikute ja ühiskondlike hoonetega on Tallinna vanalinn ainulaadne ehitusmälestis. Raekoda, Toomkirik Niguliste, Oleviste ja Pühavaimu kirik,  Toompea linnus kõrge Pika Hermanni torniga, Suur Rannavärav,  Kiek in de Kök, linnamüür Tornide väljaku ääres ja mujal ning paljud muud gooti stiilis ehitised teevad Tallinnast tõelise linn-muuseumi.
( http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/gootika/arh_eesti.ht m )

4.1. Tallinna Niguliste kirik

Tallinna Niguliste kirik (Lisa2) on hilisgooti  sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele.
Kirik rajati algkujul 1230 . aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Siis ei olnud Tallinn veel täelikult kaitsepiirdega ümbritsetud ning Niguliste oma raskete riivpalkidega suletavate sissepääsude, laskeavade ja pelgupaikadega oli ühtlasi kaitsekirikuks. 14. sajandil pärast, linnamüüri valmimist muutus, Niguliste tavaliseks kogudusekirikuks.
Kirik ehitati põhjalikult ümber  1405 –1420, mil rajati uus koor ning rekonstrueeriti  basiilika  põhimõtete kohaselt ka pikihoone. Uus koor ehitati pikihoonega ühelaiune ning ta on paljunurkse lõpmikuga, kus külglöövid moodustavad kooriruumis ümbriskäigu. Pikihoones ehitati tollal neljatahulistele piilaritele toetuvate kõrgseintega basilikaalne kesklööv ning kogu hoone kaeti lihtsate servjoonvõlvidega. Hoonele rajati ka uued, suuremad aknad ning selle välisseinad toetati kontraforssidega. Väheste muudatusetega on pikihoone ja koor säilinud tänini.
1486 – 1493  ehitati Matteuse kabel ümber Antoniuse kabeliks. Selle käigus suurendati kabelit kahe võlviku võrra, millega ta muutus neljavõlvikuliseks profileeritud kesksambaga ruumiks. Püha Antoniuse kabeli fassaad on keskaegse Tallinna gootika iseloomulik näide: kõrge peaviil on varustatud arvukate  petikniššide ning kaubaluugiavaga, neljaastmeline  astmikportaal aga on ümbritsetud puhastest kividest ehisseinaga. Rekonstrueeritud kiriku uus torn valmis  1515 . Selle kiviosa oli praegusest ühe korruse võrra madalam ning ta oli varustatud gootitelkkiivriga, mis sisaldas veel 4 väikest nurgatorni ja sarnanes Oleviste kiriku praeguse tornikiivriga.
( http://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_Niguliste_kirik )

4.2 Tallinna Raekoda

Tallinna Raekoda (Lisa 2) on Põhja-Euroopas ainus säilinud gooti stiilis raekoda. Hoone kannab euroopaliku linnavõimu traditsiooni. Juba 1248 . aastal kinnitas Taani kuningas Erik IV Adraraha Tallinnale Lübecki linnaõiguse, millele toetudes alustas raekojas tööd hansakaupmeeste seast valitud raad . Selle sammuga astus Tallinn Euroopa õigusruumi. Linnavalitsus töötas raekojas kuni 1970. aastani. Tänaseni munitsipaalomandis olev maja täidab oma ajaloolist funktsiooni linna esindushoonena. Raekoja ehituslugu ulatub 13. sajandisse, oma keskaegse kuju sai ta aastatel 1402 -1404. Uurimismaterjalide põhjal võib väita, et magistraadi e. rae kooskäimise kohana oli väike kindlustüüpi ühekorruseline keldriga raekoda oma praegusel asukohal olemas juba 13.sajandi keskel.
1346. aastal andis Taani kuningas võimu Eestimaal üle Saksa ordule. Hansalinnana sai Tallinn õiguse kontrollida idakaubandust omades nn. laokoha õigust. Kaubanduse kiire kasv ja majanduslik õitseng tingis vajaduse raekoja uute tarberuumide ja esinduslikuma väljanägemisesjärele.
1371.-1374.a. juurdeehitusega saavutas raekoda oma praeguse pikkuse ja mahu esimesel korrusel. Sellest ajast on raekojas säilinud keskaegse puunikerduskunsti vanimad ja haruldasemad tööd - gooti stiilis pingid . Nikerdatud pingileenid, mis kujutavad Tristani ja Isolde lugu, ning Simsoni võitlust lõviga, on ühed kauneimad keskaja kunsti näited Eestis.
Aastatel 1402-1404 ehitati olemasolev raekoda, järgides varem väljakujunenud suurust ning vundamentidega määratud ruumijaotust, kahekorruseliseks pidusaalide ja tööruumidega esindushooneks. Hoone idaossa püstitati torn. Eenduv peakorrus toetati kaaristule, mis andis avarust peakorruse saalidele. Ehitusmeister Ghercke juhtimisel sai raekoda oma tänaseni püsinud arhitektuurse lahenduse. Toonastest ehitustöödest on arhiivis säilinud linna arvepidamise mustandilehed, mille alusel on võimalik raekoja ehitustööde kulgu täpselt jälgida. Samas on ka fikseeritud ehitusmaterjalide kogused .
19.sajandil ehitati neogooti stiilis ümber nii raekoja aknad kui ka idafassaad. 20. sajandisse jõudis raekoda suurte välis- ning sisekujunduslike muutustega , millele tuli veel lisa 20. sajandi I poolel.1944.aasta 9.märtsi pommirünnakus süttis raekoja tornikiiver põlema ning hävis. See sai tõukeks raekoja restaureerimistööde algusele peale sõda.
( http://veeb.tallinn.ee/raekoda/uus/index.php?id=5 )

4.3 Tallinna Toomkirik

Toomkirik (Lisa 3) on Tallinna kirikutest vanim, ehitatud 1219. aastal.
Toomkiriku praegune välimus on ulatuslike ümberehituste tulemus. Esialgne ajutine puidust kirik ehitati Toompeale ilmselt 1219. a ning ürikutes on seda mainitud esmakordselt 1233. a. Kivist kiriku ehitamine algas kümme aastat hiljem. Kiriku torn pärineb barokkajastust ja mitmeddkabeliddkogunifhilisematestgperioodidest.Kiriku sisustusest väärivad suurimat tähelepanu 13. - 18. sajandist pärinevad hauaplaadid ja 17.-20. sajandist pärit 107 aadlike vapp- epitaafi .
Kuulsamatest kirikusse maetud isikutest võiks nimetada tuntud rootsi väepealikku Pontus De la Gardie'd ning tema abikaasat, Rootsi kuninga Johann III tütart Sophia Gyllenhelmi, Katariina Suure favoriiti admiral Samuel Greigh'i ning esimest vene ümbermaailmareisi juhtinud admirali Adam Johann von Krusensterni.
Kui astuda Toomkiriku peasissekäigu juurest kolm sammu lõunapoolse löövi suunas, leiate suure kivitahvli järgmise tekstiga : "Otto Johann Thuve. Edise, Vääna ja Koonu mõisniku haud. 1696 A.D." Legendi järgi oli Thuve eriti lustlik ja liiderlik mees, kes jumaldas ohjeldamatuid pidusid, kus saatjaks vein, naised ja laulud. Surivoodil lebades valdas teda aga patukahetsus ja ta palus matta end Toomkiriku lävele, et inimesed, kes enne kirikusse sisenemist palvetama põlvitavad, päästaksid ta hinge patuteedelt.
( http://www.eelk.ee/~eelk109/ajalugu.ht m )

4.4. Tallinna Pühavaimu kirik

Pühavaimu kirik(Lisa 3) – see oli seegi ja raehärrade kirik. 14. sajandil ehitatud Püha Vaimu kirik on üks vanimaid ning uhkemaid ehitisi Tallinnas. Enne kirikusse sisenemist tasub pöörata pilgud fassaadile, kus mõõdab siiani aega 17. sajandist pärit kell. Katuseserv on astmeline. Lae peal hoiti linna viljavarusid, väärisasju. Tornikiiver on renessansistiilis. See kirik on huvitaval kombel kahelööviline. Kiriku sisustuse aarete sekka kuulub Berndt Notke ainulaadne 15. sajandist pärit kappaltar ja 1597. aastal ehitatud kantsel .

4.5. Tallinna Oleviste kirik

Oleviste kirik (Lisa 4)– nime on see kirik saanud ristiusu levitaja, Taani kuninga Olaf II järgi. Ehitatud 1267. Algselt 159 m kõrge, 15 sajandil oli see maailma kõrgeim hoone. Kirikut iseloomustavad teravkaared, hoone on 3-lööviline basiilika. Praegu on torni kõrgus 123 m kuna sinna on 10 korda välk sisse löönud.
( http://et.wikipedia.org/wiki/Oleviste_kirik )

5 GOOTI STIILIS HOONED ÜLE EESTI

Praktiliselt kõik Eesti kesksaegsed kirikud, linnused jm ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades.
Põhja-Eesti paepiirkonnas juurdus gootika Lääne-Euroopaga võrreldes veidi lihtsustatud ja massiivsemal kujul. Suuri aknapindu, õhulisi võlve, ehisfiaale, välimisi tugikaari jm elemente kas ei kasutatud või kasutati haruharva. Isegi Lõuna-Eesti tellisehituse piirkonnas olid siinsed tolle aja ehitised tihti küllaltki massiivsed .Keskaegsest piiskopilinnast ( http://wapedia.mobi/et/Gooti_kunst )Tartust on tänu sõdade laastamistööle väga vähe järele jäänud. Siiski asus seal kunagi meie kandi üks võimsamaid kirikuid - Tartu Toomkirik. Väga omapärane on ka Jaani kirik oma haruldaste terrakotaskulptuuridega.
( http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/gootika/arh_eesti.ht m )

5.1 Türi kirik

Järvamaa on rikas omapäraste ja ehituslooliselt tähelepanuväärsete arhitektuurimälestiste poolest. Eraldi tuleb neist märkida gooti stiilis kirikuid, mis moodustavad vanemate sakraalehitiste hulgas omaette , Kesk–Eesti kodakirikute rühma, mis kujunes 13. sajandi II poolel ja 14. sajandi algul.
Ehitusmaterjalina on peale paekivi kasutatud ka maakivi ja tellist. Algkavatisse kuulus tornita pikihoone ja väiksem nelinurkne kooriruum, mille põhiplaan on ruudukujuline nagu kõikidel Järvamaa kirikutel. Ehituse algjärgus oli hoone arvatavasti võlvimata.
Oletuste kohaselt võlviti kirik 1300. aasta paiku kolmelööviliseks kodakirikuks. Kitsad ühejaolised aknad on lamedalt teravkaarsed, ehisraamistikuta ja paiknevad kõrgel nagu teistelgi Järvamaa kirikutel. See viitab ühtlasi kaitseülesandele.
Kuna kirik on algselt ehitatud ilma läänetornita, on sellest tingitud ka läänefassaadi kujundus. Fassaadi allosas paikneb teravkaarne kaheastmeline raidportaal (raidportaal esineb Järvamaa kirikutest veel ainult Järva–Madisel).
Portaali kohal on tavapärase ümarakna asemel pikk teravkaarne aken (nagu ka Järva–Peetris), mis rõhutab hoone pikitelge ja muudab lääneseina kunstilise lahenduse huvitavamaks.
Idafassaad on kaunistatud petikniððide kompositsiooniga, mille keskne motiiv on gooti akna ehisraamistik. Nii lääne– kui idafassaadi kujundus, kus ehismaterjalina on kasutatud tellist, sarnaneb Põhja–Saksa tellisgootikale. Toetudes mainitud analoogiale, võib väita, et Türi kiriku (Lisa4) viilukaunistused pärinevad 14. sajandi algusest. Türi kiriku omapära on ka, et sel on peale lääneportaali veel lõunaportaal, mis rikkaliku kujunduse järgi otsustades võis olla tähtsaim sissepääs.
Lõunaportaal paikneb nelinurkses ehisseinas, on kaheastmelise palendiga ja lamedalt teravkaarne. Sammaste ja nende vaheposti kapiteelivööd kaunistavad lehemotiivid, mille vahele on paigutatud üksik peamotiiv.
Türi kiriku interjööris on hulk detaile, mis muudavad ta Järvamaa kirikute seas mitmeti erandlikuks ja omapäraseks. Sisenedes näeme, et põrand on maapinnast allpool.
Sajanditegagongtõusnudgkapinnas välisseina ääres. Kolmelöövilise kiriku kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem. Tellistest ja paest võlvid on kesklöövis kuplitaolised, kitsastes külglöövides aga pikaks venitatud ristvõlvid.
Võlve kannavad kaks paari saledaid ümarsambaid, mis moodustavad kesklöövis ruudukujulise põhiplaaniga võlvikud. Ainulaadsed on kooris ja pikihoone idapoolses travees konsooliotstelhkujutatuddmaskpead.dÜldmuljeltdongkirikgavar,dõhulinefvalgusküllane. Aastatel 1865 – 1867 ehitati neogooti stiilis läänetorn (arhitekt J. G. Mühlenhausen). Lääneportaali kohal on pealiskivi, mis näitab torni ehitamise algust. Juba 1741. aastal oli kirik saanud puust torni, mis aja jooksul mädanes ning hoone jäi jälle tornita.
Kunstivarade poolest on Türi kirik rikkalik. Riikliku kaitse alla kuulub 50 kunstimälestist. Ajaloolisest seisukohast on väärtuslikumad kaks 17. sajandist pärit rõngasristi , mis asusid kirikuaias.
( www. tyri .ee/public/files/kirik.rtf )

5.2 Pöide Maarja kirik

Pöide Maarja kirik (Lisa 5)Lääne-Eesti ja saarestiku suurim ühelööviline kirik. Rikkalik raiddekoor on Eesti kõrggootika tippnäiteid.Algkirik valminud tõenäoliselt 1230. aaastail. 13. sajandi IV veerandil pikendati algkirikut Muhu ja Karja meistrite juhtimisel ühe travee võrra nii ida kui ka lääne suunas. Seoses kiriku suurendamisega eemaldati osa 1260. aastail rajatud ordulinnuse müüristikust. Hiljemalt 15. sajandil kõrgendati läänevõlvik massiivseks torniks (kiviosa kõrgus 25 m). 1940 süttis kirik pikselöögist. Katused taastati 1958-1960.
Suur, ühelööviline sakraalhoone (välislaius 13,4 m, -pikkus 53,2 m). Algkirik oli 4- nurkse põhiplaaniga, ühelööviline, vastas suuruselt praeguse kiriku kahele keskmisele võlvikule ja on selle külgmüürides osaliselt säilinud (välislaius 13,4 m, -pikkus 26,75 m). Arvatavalt silindervõlviga algkirikul oli mõlemas külgseinas kolm kõrgel paiknevat akent ja ümarkaarne massiivportaal. Portaalid paiknesid 4-nurkses eenduvas ehisseinas (lõunaseinas kinnimüürituna säilinud), mis osutab meistrite päritolule Vestfaalist. Põhjaseinas on 4,5 m kõrgusel ukseava (kinni müüritud), mis tõenäoliselt kuulus kirikuruumi kaitse- ning redukorrusega ühendavale müüritrepile. 13/14. sajandi vahetusel suurendatud kirik koosneb neljast ühelaiusest võlvikust, mis on põhiplaanilt ruudukujulised. Idapoolne võlvik moodustab koori, kaks keskmist täidavad rahvale määratud pikihoone ülesannet ja läänevõlvik on narteksitaoliseks eesruumiks (oli algselt laia kaare abil pikihoonega ühendatud), kus traditsioonikohaselt paiknes ristimiskivi . Eksterjööri iseloomustavad kantkividest nurgaketid, kaks silmapaistva kompositsiooniga teravkaarset portaali ja tellistega ääristatud pikad kitsad aknaavad ; idaseinas ümaraken (ehisraamistik purunenud ).
( http://kirikud.muinas.ee/?page=3&page=134 )

5.3 Tartu Jaani kirik

Eesti küllaltki rikka arhitektuuri pärandi hulgast moodustavad vahest kõige hinnalisema osa keskaegsed ehitismälestised. Viimaste seas omakorda kuulub eriline koht Tartu Jaani(Lisa 5) kirikule. Seda eelkõige ehitusskulptuuri pärast. Kirikut kaunistavad nii seest kui ka väljast arvukad ehisdetailid. Kõik need on valmistatud terrakotast, s. o põletatud savist . Algselt on neid olnud üle tuhande ning ehkki aegade jooksul on suur osa hävinud, on täninigi säilinud neid aukartust ärataval hulgal. Terrakota pole keskaegses kunstis päris tundmatu, kuid kogu Euroopa gootikas ei tea me ühtki teist ehitist, mille selles tehnikas skulptuurid nii arvu, suuruse ning ka kunstilise taseme poolest suudaks ligilähedaseltki konkureerida Tartu Jaani kirikuga . Just sellega ületab Tartu kirik oma lokaalse tähenduse ning on vaieldamatult arvestatav kogu Õhtumaa gootika mastaapides. Muide, juba 1558. aastal Kölnis ilmunud Tilemann Bredcnbachi raamat nimetab, kirjeldades reformatsioonisündmusi Tartus, ülima kunstiosavuse ja suurte kuludega ehitatud Ristija Johannese kirikul, kus muude kaunistuste hulgas olid lunastaja ja kaheteistkümne apostli kujud.
( http://www.jaanikirik.ee/?nodeid=29&lang=et )
5.4 Haapsalt Toomkirik
Haapsalt Toomkirik(Lisa 6) on sakraalehituse silmapaistev näide. Üks suurimaid ühelöövilisi kirikuid kogu Baltimaades.Esmakordselt on kirjalikult mainitud 1279. a. Haapsalu linna asutamisprivileegis. Ainulaadne on ristimiskabel , mis püstitati arvatavasti 15. sajandil. 1990. aasta jõululaupäeval toimus kiriku taaspühitsemine.Toomkirik on romaani stiililt gooti stiilile üleminekuaja nähtus. Romaani stiilile viitab seinapiilarite kapiteelidel kujutatud taimornament , gooti stiili märgiks on teravkaarvõlvid. Kirik on aegade jooksul kõvasti kannatanud — endisaegne interjöör hävinud, mitmel korral katus maha põlenud, mitmel korral on kirik lausa varemetes olnud. Viimane suurem restaureerimine algas 1960ndatel aastatel. Ristimiskabelis asub ristimiskivi ( Joachim Winter 1634) ning skulptor Hille Palmi loodud Emaaltar. Ristimiskabeli aknale ilmuvat igal aastal augusti täiskuuöödel saladuslik Valge Daam . Põhjapoolse taastatud käärkambri juurest viib trepp kiriku võlvidele.
( http://kirikud.muinas.ee/?page=2&page=212 )

5.5 Haapsalu Jaani kirik

Haapsalu Jaani kirik(Lisa 6)Eesti vanema kirikuarhitektuuri traditsioone järgiv sakraalhoone. Esmamainimine 1524 Nikolai kirikuna. Arvatavalt ümber ehitatud keskaegsest aidast, orienteeritud seetõttu erandlikult põhja-lõuna suunaliselt. Esimesed andmed tornist S.Waxelbergi jooniselt 1683 . Ümberehitust või suuremat remonti tähistab aastaarv 1690 tuulelipul. Praeguse ilme omandas 1858, mil püstitati ka massiivne torn.
Ühelööviline võlvimata pikihoone, massiivse torniga põhjaküljel ja käärkamber idas. Hoonet katab tõstetud räästaga S-kivikatus, lihtne räästakarniis, teravkaarportaal ja -aknad. Torni ülaosa kroonib kõrge gooti telkkiiver ja kaunistavad teravkaarsed petikaknad. Sisustuses väärivad tähelepanu Saaremaa dolomiidist renessanssaltar, barokk -kantsel, kroonlühtrid, hauaplaadid ja kaks tornikella.
( http://kirikud.muinas.ee/?page=2⊂page=493 )

KOKKUVÕTE

Uurimustöö käigus kogusin infot erinevate eesti sakraalehitistes, mille ehitusel on gooti stiili mõnu. Leidsin peamiselt gooti stiilis hoonedi tallinnas. Analüüsisin infot ja võtsin välja kõige tähtsama.
Selle uurimustöö käigus sain teada väga palju nii maailma kui ka Eesti arhitektuurist. Sain aimu gooti stiili mõjust eesti arhitektuurile ning nüüdsest hindan rohkem vanasid hooneid kuna olen mõistnud nende keerukat ehituskunsti.
Uurimus töö käigus avastasin vaid ühe puuduse- materjali hoonete ehituskunsti kohta on väikse mahuga ja info vaesed. Siit tuli ka probleem materjali kätte saamisega . Samuti mõne hoone kohta leitsin vähem infot kui lootsin . Seega ei ma ei suutnud kõiki oma eesmärke saavutada. Sain selgeks selle, et võõrad võimud tõid Eestisse gooti stiilis arhitektuuri, kuna peale Eesti vallutamist rootslaste poolt hakati Eesti aladele ehitama uusi sakraalhooneid ja eriti gooti stiilis. Rohkem on gooti stiilis hooneid Tallinnas ja seda kiriku hoonete näol. Tallinna võib olla uhke oma Vanalinna üle, mis on täis imelisi gooti stiilis hooneid mis ilustavad Tallinna kauneid tänavaid. Samuti on mujal Eestis palju kauneid gooti stiilis hooneid ehitatud kui kahjuks pole paljude sõdade tõttu need kõik säilinud. Kuulsamad gooti stiili hooned asuvad peale Tallinna ka Tartus, Haapsalus ning Türil. Need kõik hooned on oma moodi erilised, kuid neid liidab üks- gooti stiili mõju.
Kõige rohkem mind üllatas see, et selle uurimustöö käigus ei avastanud ma ühtegi hoonet Pärnumaalt, mis oleks mõjutatud gooti stiilist. Sellest järeldan, et kas lihtsalt Pärnumaa hooned ei saanud mõjutust gooti stiilist või siin on Pärnumaal lihtsalt vähem tuntud gooti stiilis hooned.
Samas olen õnnelik et valisin teema mis mind köitis ja huvitas juba kohe algusest peale. Sain teada palju põnevat ja olen kindel et kui Tallinnas käies vanalinna sattun, vaatan ma seda kaunist paika targema pilguga.

GOOTI ARHITEKTUUTIGA SEOTUD MÕISTED

teravkaar—üks peamisi gooti arhitektuuri tunnusjooni, võimaldas ehitada kõrgemaid ja õhemaid müüre, kandesurve on suunatud rohkem allapoole mitte külgedele.
roidvõlv—ühine termin kõigi võlvi tüüpide kohta, millel on võlviroideist skelett , mis kanab võlvisiile. Peamiseks iseärasuseks ongi igas võlvikus kaks risti asetatud raudkivist vööd—need ongi võlviroided.
ristroidvõlv(Lisa7)—nelja kuni kuue osaline võlv, mille kandvaks raamistuseks on ristuvad võlviroided. Nende vahel pingul võlvisiilud. Kõige tavalisem roidvõlvi tüüp.
roie —gooti võlvisüsteemis laotud kitsas latitaoline kaar, mis on võlvisiilude liitejoonel (servjoonte kohal) ja aitab võlvi kanda.
tugisüsteem—gooti stiili välisarhitektuurile iseloomulik ehitusviis, mis põhineb astmetena ülespoole ahenevate tugipiilarite ja neist lähtuvate tugikaate süsteemil. Võimaldas rajada suuri erakordselt kõrgeid ja samas õhulisi ehitisi.
tugipiilar—piilaritaoline müüritugevdus, mis võtab vastu müüri külgsurve tugikaarte kaudu. Võib olla sile või astmeliselt ülespoole ahenev , müürist eenduv või sellest lahus seisev.
Tugikaar —gooti tugisüsteemis vastu ehitise välisseina traveede nurkade kohale ehitatud kaared, mis juhivad müüri külgsurve ehitise välisseina ülaosast tugipiilaritele.Näivad eemalt õhus rippuvatena. Nende sees on renn, kuhu voolab vihmavesi katuselt.
kimppiilar—peamiselt gooti arhitektuuris esinev piilari tüüp, kus piilari tuumik on ümbritsetud vertikaalsete ümmarguste tugisammastega ( turpadega), mis võtavad vastu võlvkaare ja roiete külgsurve.
turp —pikad kitsad ümmargused vertikaalsed eendsambad, mis koos ümara südamikuga moodustavad gooti srhitektuuris (ja mõnedes romaani ehitistes) kimppiilari.Turp võib olla püstitatud ka seinapiilarite või otseselt seina vastu, eesmärgiga toetada võlviroideid.
tähtvõlv—hilisgooti arenemisvorm roidvõlvist, kus roided on seatud dekoratiivselt tähekujulisse mustrisse.
ratasaken—ümmargune aken keskusest kiirtena väljuvate kodaratega, esineb peamiselt romaani arhitektuuris, on gooti roosakna eelkäija.
roosaken(Lisa7)—roos-ja rosettmustriga ümmargune aken romaani ja eriti gooti arhitektuuris. Asetseb portaali kohal või transepti otsaseinas.
vitraaž(Lisa7)—klaasimaal, värvilistest klaasikildudest koostatud tinast raamistikuga aknakujundus või ka iseseisev kunstiteos. Vitraažiks nim. ka tugevasti katvate eredate värvidega klaasile maalitud pilti. Levis laialdaselt gooti ajastul, peamiselt kirikuaknail.
vimperg(Lisa7)—dekoratiivviil gooti arhitektuuris harilikult portaali või akna kohal.
krabi — mugul , lehe-või pungataoline ornament gooti arhitektuuris ja seda jäljendavates stiilides. Esineb ridadena fiaalide, tornikiivrite ja vimpergite kantidel.
siir —segmentkaartest koosnev gooti ornament või dekoratiivse pinnajaotuse motiiv, kaarte arvu järgi eristatakse kolmik-, nelik -, jne- siire (üle nelja on hulksiir).
tornikiiver—gooti kirikutel jäi tihti ehitamata, üldiselt olid (kui jõuti valmis) uhked kivipitskiivrid.
gooti stiil—romaano ajastule järgnev stiiliperiood, 12- 16.saj, mille arhitektuuri üldilme on kerge ja graatsiline , meeletult ülespoole pürgiv. Seda võimaldab eriline süsteem teravkaarte, ristvõlvide, tugipiilarite ja tugikaartega . Skulptuur pemiselt seotud arhitektuuriga, ajajärgu lõpul aga omandab religioosne maalikunst enneolematu taseme ja ulatuse .
varagootika—gooti ajastu algperiood, algusega u.1150 Prantsusmaal.
kõrggootika—gooti stiili õitseaeg, kus selle ajajärgu kunstile omased tunnused arenesid kõrgpunktini (eri maadelt juhtus see täiesti eri aegadel ). Näiteks Prantsusmaa 1200- 1275.
hilisgootika—gooti stiili viimane periood, näiteks Prantsusmaal 1350- 1525. Esines juba paralleelselt renessansi pealetungiga.
leekstiil—flamboyant-stiil—stiilivariant hilisgootikas, mille ornamentikale on iseloomulik leegi-või kalapõiemotiiv.Eriti akende raamistikus.Meil Eestis on parim näide Suure Rannavärava vapikilp.
uusgootika—gooti vormi kõnet taaselustada püüdev (gooti stiili järele ahviv) stiilisuund sise-ja välisarhitektuuris Euroopas ja Ameerikas, algusega Inglismaal 18.saj.lõpul. Uusgootika (neogootika) hiilgeaeg oli 19.saj. keskel, püsis mõnedes maades 20.sajandini. Selles stiilis loodi õeliselt ilusaid romantilisi ehitisi.
Allikad

Vikipeedia Vaba entsüklopeedia Gooti stiil. http://et.wikipedia.org/wiki/Gooti_stiil 26.november 2009

Wiki.AjaGooti http://internal.elevantstudios.com/wiki/AjaGooti?show_comments=1

26.november.2009

 GOOTI KUNST12.-16. sajand   . http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/gootika.ht m 26.november 2009

Vikipeedia Vaba entsüklopeedia Gooti stiil http://wapedia.mobi/et/Gooti_kunst 26.november 2009

 Anti Reiljan Gooti arhitektuur . http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/gooti.ht m 26.november.2009

Gootika Eestis http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/gootika/arh_eesti.ht m 26.november 2009

Türi Kirik www.tyri.ee/public/files/kirik.rtf 26.november.2009

Vikipeedia Vaba entsüklopeedia Tallinna Niguliste kirik
. http://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_Niguliste_kirik

Eesti kirkiud PÖIDE MAARJA KIRIK
. http://kirikud.muinas.ee/?page=3&page=134 26.november.2009

Vikipeedia Vaba entsüklopeedia Gooti stiil – Eesti
http://et.wikipedia.org/wiki/Gooti_stiil#Eest i 26.november.2009

Tallinna Raekoda. http://veeb.tallinn.ee/raekoda/uus/index.php?id=5 26.november 2009

Toomkiriku ajalugu . http://www.eelk.ee/~eelk109/ajalugu.ht m 26.november 2009

Vikipeedia Vaba entsüklopeedia Oleviste kirik
. http://et.wikipedia.org/wiki/Oleviste_kirik 26.november 2009

Tartu Jaani kirik Ajalugu kunstiajaloolase pilgu läbi http://www.jaanikirik.ee/?nodeid=29&lang=et 26.november 2009

Haapsalu Toomkirik. http://kirikud.muinas.ee/?page=2&page=212 26.november 2009

Haapsalu Jaani kirik. http://kirikud.muinas.ee/?page=2&page=493 26.november 2009
Lisade allikad:

Giorgio Vasarri
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/22/Giorgio_Vasari_Selbstporträt.jpg 26.november 2009

Tallinna niguliste kirik
. http://toomas-marit.hinnosaar.net/ee/places/Tallinn/Niguliste_kirik.jpg 26.november 2009

Tallinna raekoda. http://www.ce14.dk/photo/tll-10.jpg 26.november 2009

Talinna Toomkirik http://kunstiajalugutkug1.pbworks.com/f/Tallinna_toomkirik.jpg 26.november 2009

Tallinna Pühavaimu kirik. http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/95/12/13/tln2.gif 26.november 2009

Tallinna Oleviste kirik http://www.hot.ee/heikman5/arhitektuur/oleviste.jpg 26.november 2009

Türi Püha Martini kirik

http://2.bp.blogspot.com/_Fipf6d_5v60/R3Es8gbAm_I/AAAAAAAAU7s/IQj9CBrSpSY/s400/Tyri%2Bkirik002.JPG 26.november 2009

Pöide Maarja Kirik
http://www.eestikirik.ee/files/images/stories/online2007/poidekirik.jpg 26.november 2009

Tartu Jaani kirik
http://www.jaanikirik.ee/files/images/jaani_kirik_loodest_peeter_s2re.jpg 26.november 2009

Haapsalu Jaani kirik
http://www.turismiweb.ee/img/Photos/8d27dfc6b6d29bd9e631d2b792ac6ee1.jpg 26.november 2009

Haapsalu Toomkirik
http://static.kalev.ee/apps/kalev_media/200712/300x300/2097_hpsl_toomkirik.JPG 26.november 2009

Roosaken http://y.delfi.ee/norm/82853/4220169_V6mydD.jpeg . 26.november 2009

Ristvõlv http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/gootika/arhitektuur/arhitektuur_yld/pisipilt/pp_4_gooti_ristvolv.jpg 26.november 2009

Vitraaž. http://www.v-maarja.ee/img/gallery/medium/614-cc775.jpg 26.november 2009

Vimperg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/df/Vimperg_från_Kölns_domkyrka,_Nordisk_familjebok.png 26.november 2009

Lisa 1

Giorio Vasar (1511-1574)

Lisa 2

Tallinna Niguliste kirik
Tallinna Raekoda

Lisa 3

Tallinna Toomkirik
Tallinna Pühavaimu kirik

Lisa 4

Tallinna Oleviste kirik
Türi Püha Martini kirik

Lisa 5

Pöide Maarja kirik
Tartu Jaani kirik

Lisa 6

Haapsalu Jaani kirik
Haapsalu Toom kirik

Lisa 7

Roosaken Ristvõlv
Vitraaž Vimperg
32