Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Sindi Gümnaasium


Madli Lillo
Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile
Uurimistöö

Juhendaja : Maia Agar


Sindi 2009
Sisukord
1. SISSEJUHATUS 3
2. GOOTI ARHITEKTUURI SÜSTEEM 5
3.GOOTI ARHITEKTUUR EESTIS 9
4.GOOTI STIILIS HOONED TALLINNAS 11
4.1. Tallinna Niguliste kirik 11
4.2 Tallinna Raekoda 12
4.3 Tallinna Toomkirik 13
4.4. Tallinna Pühavaimu kirik 14
4.5. Tallinna Oleviste kirik 14
5 GOOTI STIILIS HOONED ÜLE EESTI 15
5.1 Türi kirik 15
5.2 Pöide Maarja kirik 17
5.3 Tartu Jaani kirik 17
5.5 Haapsalu Jaani kirik 18
KOKKUVÕTE 20
GOOTI ARHITEKTUUTIGA SEOTUD MÕISTED 21
Lisa 1 26
Lisa 2 27
Lisa 3 28
Lisa 4 29
Lisa 5 30
Lisa 6 31
Lisa 7 32




1. SISSEJUHATUS


See uurimis töö on valminud 10 klassi lõputööna. Vaatluse all on gooti stiili mõju eesti arhitektuurile ja selle olemus. Selle teema valisin kuna olen huvitunud gooti stiilist ning üldisest kunstiajaloost.
Selle uuriimis tööga uurisin Eestis hooneid , mis on mõjutatud gooti stiilist. Seadsin endale eesmärgiks gooti stiilis hoonete uurimise ja nende ajalugu ja tänapäeva tähenduse leidmise. Lisaks sellele uurisin gooti stiili üldist olemust ja gooti stiili ajalugu nii Eestis kui ka välimsmaal.
Gooti kunst ehk gootika on prantsuse kunstigeeniuste suurimaid saavutusi. Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil . See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss .
( http://et.wikipedia.org/wiki/Gooti_stiil )
Gooti kunsti nimetatakse linnade kunstiks. Gootika tekkimise ajaks, 12. sajandiks, oli tekkinud uus, käsitöö ja kaubandusega tegelev linnakodanike seisus. Linnade ehitamine ja kaubandus elavnesid eriti ristisõdade ajal. 
( http://internal.elevantstudios.com/wiki/AjaGooti?show_comments=1 )
Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ning levis sealt eeskätt põhja poole - Inglismaale , Saksamaale ja Skandinaaviasse. Itaalias, kus antiikkunsti mõju oli väga tugev, ei kodunenud gootika tõeliselt kunagi. Nimetust "gootika" hakkas kõigepealt kasutama itaalia kunstiajaloolane ja ehitusmeister GIORGIO VASARI  (1511- 1574 )(LISA1). Sel ajal oli valitsevaks ideaaliks antiikkunst ja terminiga gootika (tuleneb idagermaani hõimu gootide nimest) tähistati halvustavalt kogu keskaegset kunsti Euroopas. See pidi täehndama midagi "metsikut", "kultuuritut" ja "barbaarset". Stiilinimena tuli gootika kasutusse alles 18. sajandil. 
( http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/gootika.ht m )
Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaalpühitseti sisse Saint- Denis ’ kloostri kiriku koor. Teised Prantuse piirkonnad, samuti Inglismaavõtsid uue stiili vastu 12. sajandi lõpuks. Itaalias hakkab see levima 13. sajandi alguses, Saksamaal pääseb mõjule 13. sajandi teisel poolel, Eestis ja Lätis aga alles umbes aastal 1300.
( http://wapedia.mobi/et/Gooti_kunst )
Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi :
  • varagootika (u 1140–1200)
  • kõrggootika (u 1200–1350)
  • hilisgootika (u 1350– 1525 ).

( http://et.wikipedia.org/wiki/Gooti_stiil )







2. GOOTI ARHITEKTUURI SÜSTEEM


Ka gootikas oli kunstidest esikohal arhitektuur. Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus, vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks.
( http://wapedia.mobi/et/Gooti_kunst )
Kõige väärtuslikum osa ehitistest oli koondunud linnadesse. Seepärast oli gootikat ka linnade kunstiks nimetatud. Keskaegsed linnad olid kaitseks vaenlase vastu müüriga piiratud. Müür takistas aga linna laienemist. Seetõttu tuli niigi piiratud ruumi kokkuhoidlikult kasutada. Linna keskuseks sai ruudu- või ristkülikukujuline turuväljak, kust hargnesid tänavad linnamüüri suunas. Turuväljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned - kirik ja raekoda, samuti tsunfti- ja gildihooned. Viimaseid püüti ehitada eriti uhketena, sest nad olid linnakodanluse jõukuse väljendajad. Majad olid suhteliselt kõrged ja kitsad ning asetsesid oma teravaviiluliste fassaadidega tihedalt üksteise kõrval tänava ääres. Heaks näiteks keskaegsest linnast on Tallinna vanalinn .
Nagu romaani stiil, nii oli ka gootika eelkõige sakraalne , s t kiriklik kunst. Kirkikute ja katedraalide ehitamise loovutasid nüüd mungad linna käsitööliste tsunftidele. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist.
Keskaja kirikliku ehituskunsti arengut mõjutas suuresti püüd varustada jumalakoda laega, mis oleks vastupidav ja sobiks võimalikult laiade ruumide katmiseks. Ka gooti ehituskunsti tekkimisel on peamist osa mänginud just see püüd. Hoone katmisel puulaega ähvardas alati tulekahju oht. Kui varakeskaegsetel kirkutel olid enamasti puukatused, ehitati romaani kirikutele juba ka kivikatuseid; kirikute seinad olid piisavat paksud, et vastata ümarvõlvide poolt väljaspoole suunatud survele. Alates 1100. aastast hakkasid ehitusmeistrid välja tulema lahendustega, mis võimaldasid katuse raskust paremini jaotada.
Romaani ajastu silinder- ja ristservjoonvõlvide puuduseks oli see, et nad olid väga rasked. Et vältida müüride kokkuvarisemist, oldi sunnitud ehitama neid massiivsete ja paksudena. Et müüride vastupidavust mitte vähendada, ehitati vähe aknaid, mistõttu hoone sisemus oli tihti väga pime. Ristservjoonvõlvi ehitamine oli pealegi kaunis tülikas ja raske.
Gooti ehitussüsteem tekitab täieliku muudatuse, võttes tarvitusele:
1) teravkaared,
  • roidvõlvid
  • tugipiidad ja tugikaared .
    ( http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/gooti.ht m )
    Teravkaart esines osaliselt juba romaani arhitektuuris, peamiselt Burgundias. Teravkaare rakendamise üks eeliseid oli see, et oli võimalik ehitada kaari, mille kandekaugus oli erinev, kõrgus aga sama. Väga tähtis on ka asjaolu, et teravkaare surve on tema väiksema pinge tõttu suunatud rohkem allapoole ja vähem külgedele. Teravkaare rakendamine võimaldas niisiis ehitada kõrgemaid ja õhemaid müüre. Teravkaar ongi gooti stiili kõige silmatorkavam tunnus.
    ( http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/gootika.ht m )
    Roidvõlv esines juba varem, kuid otstarbekohast rakendust leidis alles XII sajandi alguses. Roidvõlvi peamiseks iseärasuseks on igas võlvikus diagonaalselt asetatud kaks tugevat raidkivist vööd. Kandvad osad on seega vööndkaared ja roided
    Roidvõlvidel on võlvide surve koondatud peamiselt nelja punkti, nimelt võlviku nurkadesse, kus roided ühinevad üksikuid võlvikuid eraldavate vööndkaartega. Siin kerkivad tugevad piilarid . Võlvide külgsurve langeb välismüüri vastu ehitatud vägevatele kaartele mis annavad surve edasi massiivsetele, külglöövi müüride külge püstitatud, ülemises osas vabalt kõrgele kerkivatele tugipiitadele või tugipiilaritele.
    Teravkaare raskus on suunatud rohkem ülalt alla, aga mitte niipalju külgedele kui ümarkaarel traveesid kaeti endiselt ristvõlvidega. kuid võlv ei olnud kõikjalt ühepaksune. Tema "skeletiks" said kaks diagonaalset, travee kohal ristuvat teravkaart, mida nimetatakse roieteks . Nendevahelised osad (võlvisiilud) võis laduda hoopis õhukesed. Sellega vähenes tunduvalt võlvide kaal ja raskus koondus põhiliselt ainult võlviku nelja nurka. Sinna ehitati võimsad piilarid, mis võtsid vastu võlviroiete vertikaalse surve. Võlvide külgsurve tasakaalustamiseks ehitati vastu kiriku välisseina traveede nurkade kohale tugikaared , mis andsid surve edasi massiivsetele tugipiitadele.
    Teravkaare, roidvõlvide ja tugipiitade ning tugikaarte tarvitusele võtmise tagajärjel oli võimalik ehitada väga kõrgeid ja avaraid kirikuid. Võlvide kerguse tõttu ei tarvitsenud müürid enam terves ulatuses massiivsed olla – tähtis oli, et vastupidavad oleksid peamiselt roiete toetumispunktid. Nii avanes võimalus varustada kirik suurte akendega. Kõige selle tagajärjel muutub ehitiste ilme kergemaks, vaatamata nende suurusele. Kui romaani kirik esines kokkusurutud massehitisena, siis gooti katedraal on liikmete - ehitis (skelettehitis).
    Gooti ehitised on enamasti basiilikad. Põhiplaan on umbes selline, nagu see kujunes välja romaani ajastul – selle peaosad on pikihoone , transept ja koor. Nii liituvad gooti ehitistes juba mitmed romaani arhitektuurist tuntud konstruktiivsed võtted. Kuid ruumi kogumõju on täiesti uus. Tugipiitade vahele, kiriku lõuna- ja põhjaküljele ehitatakse sageli rida kabeleid.
    Gooti ehitiste peamisi võlusid on suurepäraselt teostatud arhitektooniline vormikõne. Igas ehitise detailis ilmneb selgesti tema iseloom ja osa. Piilarid on liigendatud kujuga. Piilari tuumik on tavaliselt ümmargune, seda ümbritsevad väiksemad pool- ja kolmveerandsambad, nn turbad. Turbi võib olla ka rohkem kui neli; suuremaid turpi nimetatakse peaturpadeks, väiksemaid kõrvalturpadeks. Turpadega varustatud piilarit nimetatakse kimp-piilariks. Kapiteelil ei ole enam senist tähtsust, ta esineb pigem teatava ehis -vormina. Kapiteeli kaunistavad naturalistlikus laadis taimemotiivid , neil pole aga midagi ühist antiikse akantusega. Roided ja vööndkaared on väga rikkalikult ja mitmekesiselt profileeritud. Roiete lõikumise kohal, võlvi kiirus on päiskivi, mida tihti kaunistavad skulptuurid . Vastandina romaani ajastu stiliseeritud ornamentikale on
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile #1 Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile #2 Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile #3 Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile #4 Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile #5 Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile #6 Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile #7 Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile #8 Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile #9 Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile #10 Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile #11 Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile #12 Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile #13 Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile #14 Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile #15 Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile #16 Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile #17 Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile #18 Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile #19 Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile #20 Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile #21 Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile #22 Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile #23 Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile #24 Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile #25 Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile #26 Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile #27 Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile #28 Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile #29 Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile #30 Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile #31 Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile #32
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 32 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-01-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 51 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor madli lillo Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Tegu on 10 klassi uurimustööga! on sisukas ja kokkuvõtlik!
    gooti , kunst , kunstiajalugu , arhitektuur , kirikud

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    13
    doc
    Gooti stiilis arhitektuur ja skulptuur
    16
    pptx
    Gooti arhitektuur
    5
    doc
    Gooti arhitektuur
    3
    docx
    Gooti arhitektuur
    32
    doc
    Kordamine kunstiajaloo eksamiks
    11
    odt
    Romaani ja Gooti stiili võrdlus
    39
    odt
    Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass
    5
    doc
    Romaani ja gooti kunst-renessanss





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun