ARHITEKTUUR referaat (1)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Arhitektuur - Arhdektuuri ajalugu

3 HALB

REFERAAT
Matrikli nr.
Õppeaines: Arhitektuuri ja ehituse ajalugu
Ehitusteaduskond
Õpperühm: KEI42
Juhendaja : Piret Multer
Tallinn 2012
Sisukord
Sissejuhatus 3
Käsitletavad teemad:

ÜRGAJA ARHITEKTUUR

MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR

EGIPTUSE ARHITEKTUUR

KREETA -MÜKEENE EHK EGEUSE ARHITEKTUUR

VANA KREEKA ARHITEKTUUR

VANA ROOMA ARHITEKTUUR

VARAKRISTLIK ARHITEKTUUR

LÄÄNE-EUROOPA ARHITEKTUUR VARAKESKAJAL

ROMAANI ARHITEKTUUR

GOOTI ARHITEKTUUR

RENESSANSS

BAROKK

ROKOKOO

KLASSITSISM

ARHITEKTUUR 19. SAJANDIL

ARHITEKTUUR 20. SAJANDIL
A. Sissejuhatus.
Käesolev referaat käsitleb õppeaines „Arhitektuuri ja ehituse ajalugu“ etteantud teemasid . Kokku on 16 teemat.
Referaadi koostamisel kasutatud nii interneti vahendusel kättesaadav materjal kui ka trükkisõna.
ARHITEKTUURI STIILID

ÜRGAJA ARHITEKTUUR
Arhitektuuri algete tekkimine langeb vanema kiviaja lõppu (40 000.-10 000.a. eKr). Inimesed elasid karjades ka liikusid toidu otsinguil paigast paika. Sel ajal toimus sugukondliku korra kujunemine, kunsti tekkimine, valmistati kivist, sarvest ja luust primitiivseid töö- ja tarberiistu ning püstitati algelisi elamuid. Keskmise kiviaia alguses muutus inimene paiksemaks. Küttimisele lisandusid korilus, algeline põluharimine ja karjakasvatus . Tööriistade täiustamine soodustas ehitustegevuse osatähtsust. Nooremal kiviajal oli ürgkogukondlik kord lõplikul välja kujunenud.
Üleminekul kiviajalt metalliajastule hakkasid tootlike jõudude arengut mõjutama pronksist ja rauast tööriistad, mille tootlikkus oli kivist tööriistadest märksa suurem. Pronksi- ja rauaajastu märksõnadeks on tehniline ja kultuuriline progress. Tähelepanu äratavad tõenäolised astronoomilised avastused ja tänaseni tuvastamata jäänud ehitustehnikas kasutatavad võtted, mis võimaldasid toime tulla raskete kiviplokkide paigaldamisega.
Ürgaja arhitektuuri tähtsamad mälestised:

Newgrange-i käikhaud Iirimaal (3600.a. eKr)

Sissekäigu kivi muster

Stonehenge -i kromlehh Suurbritaanias (2. at eKr)

Stonehenge-i plaan (Dr.Stukely rekonstruktsioon)

Carnaci menhrite väli Prantsusmaal (2.at eKr)

Menhrite allee
Ehitustüübid:
Elamuarhitektuur – püstkojad, kivist ümarpõhjalised elamud, vaiehitised.
Kultusarhitektuur – menhirid , dolmenid, kromlehhid. Käikhauad.
Suurbritaania kõige kõrgem Dolmen, Iirimaa
menhiir, kaaluga ca 40t

MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR
Mesopotaamia alade kõrgkultuuri loojateks olid Eufrati ja Tigrise suudme lähistele 4.at eKr elama asunud sumerid , kelle põhiline tegevusala – põllumajandus – tugines hästikorrastatud niisutussüsteemile. Aastatuhandete jooksul asusid neil aladel mitmed erineva päritoluga hõimud, keda ühendas varasematel aegadel välja kujunenud kultuurivormide püsimine läbi aastatuhandete. Just see annab võimaluse antud aladel eksisteerinud erinevate riikide kultuuri vaadelda ühtse tervikuna – Mesopotaamia kultuurina. Uusbabüloonia vallutamisega pärslaste poolt 539.a eKr katkes Mesopotaamia alade ühtne areng. Väljakujunenud arhitektuurivormid leidsid mõningat kasutamist pärsia arhitektuuris.
Ajastu ehitusmälestisi:
Uri tsikuraat 3.at eKr
Protsessioonitee lõvi Taastatud Ištari värav Babülonis 6. saj eKr
Semiramise rippaiad 6.saj eKr (rekonstruktsioon)
Ehitustüübid: tsikuraat, palee - ehitused , kindlustusehitised.
Ehitusmaterjalid : tampsavi, toortellis, põletatud tellis , asfalt, puit (põhiliselt sisseveetud).
Ehitustehnika : Kaar ja võlv. Tellisseinad lubimördil.
3. EGIPTUSE ARHITEKTUUR
Egiptuse soodne geograafiline asend oli heaks kaitseks rändrahvaste kallaletungide eest, samal ajal aga isoleeris riigi teistest vanaaja maadest . See oli üheks põhjuseks,miks Egiptuse kultuur suhteliselt aeglaselt arenes ning pikka aega muutumatuna püsis; teiseks põhjuseks oli usund . Suur osa egiptuse ehitistest on seotud surnute kultusega.
Esiletõstmist väärib asjaolu, et egiptlased olid esimesed, kes leiutasid kantkivi-ehitusviisi ja lõid kiviehituskunsti kõik põhielemendid, välja arvatud võlvid ja kuppel .
Ajastu ehitismälestisi:
Giza püramiidid 3.at eKr Amoni tempel Luxoris 2.at eKr Amoni tempel Karnakis 2.at eKr
Abu- Simbel kaljutempel 2.at eKr3
Ehitustüübid: Mastaba . Püramiid, sh astmikpüramiid, murdpüramiid ja klassikaline püramiid. Kaljuhaud . Tempel, sh hauatempel, päikesetempel, orutempel, kaljutempel. Püloon. Obelisk.
Ehitusmaterjalid: Kivi, sh liivakivi , lubjakivi, graniit ja marmor . Puit (põhiliselt sisseveetud). Toortellis ja põletatud tellis. Tampsavi.
Ehitustehnika: Sambad, talad . Sideaineta kiviladu. Panid aluse kvaadermüüritesele ja sillussüsteemile.
4.KREETA-MÜKEENE EHK EGEUSE ARHITEKTUUR
Euroopa tsivilisatsiooni kõige varasemaks kandjaks antiikmaailmas oli kreeta-mükeene ehk egeuse kultuur, mille peamised keskused olid Kreeta saarel ning Peloponnesose poolsaarel.
Ajastu ehitusmälestusi:
Knossose palee 2. at eKr
Mükeene ja Tirynsi linnused 2. at eKr
Mükeeni linnus Tirynsi linnuse plaan
Mükeene lõviväravad 2. at eKr Atreuse varakamber 2. at eKr
Ehitustehnika: Suurte plokkidena ehituskivi, valevõlvid, massi koormuse vähendamise võtted.
Ehitustüübid: Palee. Megaron. Linnus. Kamber- ja kuppelhauad.
Ehitusmaterjalid: Liiva- ja lubjakivi.
Egeuse arhitektuuri kapiteeli tüübid.
5. VANA KREEKA ARHITEKTUUR
Vana-Kreeka kultuurisaavutusi võib paljudel aladel pidada Euroopa kultuuri aluseks. See, et Vahemere idaosa muutus alates II aastatuhandest kauba- ja kultuurivahetuse tähtsaimaks piirkonnaks , aitas Kreeka arengule jõudsalt kaasa. Kreeklased panid aluse klassikalistele arhitektoonilistele vormidele, kultiveerisid kunstis ja kirjanduses humanismi ideaali ja püüdlesid igati harmoonia poole.
Ajastu ehitusmälestisi:
Hera tempel Olümpias VI saj eKr Zeusi tempel Olümpias V saj eKr ( arhitekt Libon, skulptuurid Pheidias)
Ateena Akropol V saj eKr
Epidauruse teater IV sai. eKr Pergamoni altar IV sai. eKr
(arh. Polykleitos Noorem)
Halikarnassose Mausoleum IV sai. eKr (arh. Pytheos ja Satyros)
Ehitustüübid: Templid, teatrid, ühiskondlikud hooned, spordirajatised, peristüülõuega elumaja.
Ehitusmaterjalid: Ehituskivi, travertiin, marmor. Katusekive, voodriplaate, katteplaate jne tehti nii põletatud savist kui marmorist.
Ehitustehnika: Kreeka ehitustehnika ja konstruktsioonid paistavad silma täpse teostusega. Müürid laoti sideaineta. Müürikvaadrid, sambaosad, talad, kiviplokid kinnitati üksteise külge raudankrute, -pulkade ja –klambritega. Sillustena kasutati arhitraavset talasüsteemi.
6. VANA ROOMA ARHITEKTUUR
Kuigi rooma arhitektuur ei arenenud esialgu iseseisvalt, vaid tugines etruskide ja kreeka kultuurile, jättis ta kultuuriajaloole silmapaistva pärandi. Kõigepealt tulebki hinnata seda, et roomlased aitasid levitada kultuuripärandit, mille jätsid teised antiikrahvad. Mitmetes kultuurivaldkondades jõudsid nad ka ise ületamatule tasemele . Rooma monumentaalsete ehituste jäänused on säilinud tänapäevani.
Ajastu ehitusmälestisi:
Akvedukt Pont du Gard 1. saj. eKr Coloseum 1. saj
Panteon 2. saj Constantinuse triumfkaar 4. saj
Caracalla termid 4. saj Pompeji amfiteater 1. saj. eKr
Via Appia 1.saj eKr Trajanuse Maxentiuse basiilika 4. saj
(vaade) sammas 2. saj.
Fortuna Virilise tempel 1. saj. eKr
Vabariigi-aegne ümartempel Forum Boariumil 1. saj. eKr
Tituse triumfikaar 1. saj
Ehitustüübid: Templid, basiilikad, amfiteatrid , kuppelehitused, akveduktid , triumfkaared ja –sambad, teedeehitus.
Ehitusmaterjalid: Savi, lubja- ja liivakivi, travertiin, tuff , marmor, tellis, rooma betoon .
Ehitustehnika: kaar (lukukiviga kaar), silindervõlv, ristvõlv, moodulsüsteem.
7. VARAKRISTLIK ARHITEKTUUR
Rooma arhitektuuri lõpuaastaks võib lugeda aastat 313, mil Constantinus Suur ristiusu riigiusuks kuulutas. Sellest ajast võib kõnelda varakristliku arhitektuuri tekkimisest.
Ajastu ehitismälestisi:
Püha Peetri basiilika Roomas, 4.saj Sta Constanza mausoleum Roomas, 4. saj
St Stefanose katakomb, 2.saj; Püha Domitilla katakomb, 2. saj; Sta Sabina basiilika Roomas 4.saj; Sta Maria Maggiore basiilika Roomas, 4 saj.
Ehitustüübid: Pikihooned: basiilikad ja kodakirikud ning tsentraalehitused.
Ehitusmaterjalid: savi, lubja- ja liivakivi, tuff, marmor.
Ehitustehnika: kaar, silindervõlv, talasillused.
8. LÄÄNE-EUROOPA ARHITEKTUUR VARAKESKAJAL
Rooma riigi langemine 476. aastal tähistab antiikaja lõppu ja keskaja algust. Perioodi 5.-11. sajandini, mil toimub feodaalsuhete kujunemine, käsitletakse varakeskajana.
Ajastu ehitusnäiteid:
Theoderichi mausoleum Ravennas 6.saj. Lõige, 2 korrus.
Püha Miikaeli kirik Fuldas 9.saj. St.Galleni klooster Šveitsis 9.saj Lorschi kloostrikompleks Saksamaal 9 saj.
Ehitustüübid: sakraalehitused (basiilikad, tsentraalehitised , kloostrid ) ja lossid.
Ehitusmaterjalid: looduslik kivi.
Ehitustehnika: rakendati varasemat aegade ehitusvõtteid, ehitustesse lülitati sisse antiikarhitektuurist pärinevaid detaile (nt sambad).
9. ROMAANI ARHITEKTUUR
Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil . See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni. Romaani stiili lõplik väljakujunemine oli seotud nii ristiusu leviku kui ka feodalismi tugevnemise ja kindlustumisega.
Palju mõjutusi oli antiik-, varakeskaja, bütsantsi ja armeenia kunstist. Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad.
Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt sakraalarhitektuur, mis domineeris ilmaliku üle. Romaani profaanarhitektuuri on säilinud vähe.

Sakraalarhitektuur. Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika. Romaani ehitusmeistrid pikendasid pikihoonet teisele poole transepti , nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum . Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori all oli sageli krüpt.

Eestis võib romaani stiili tunnuseid leida Saaremaal asuva Valjala kiriku fassaadil.

Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti ka läänefassaadi (leidub nii ühe kui kahe fassaaditorniga kirikuid). Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu ehitatuna. Torn on ehitatud sageli ka läänepoolse apsiidiga koori kohale.

Võlvid. Vanemad romaani kirikud olid varakristlikele basiilikatele sarnaselt lameda laega: võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesklöövi. Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille kõrval kasutati ka ristvõlvi. Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve.

Sambad

Massiivsete ja raskete romaani kirikute toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid. Tihti asendasid sambaid neljatahulised või ristikujulise läbilõikega piilarid . Levinuim kapiteel oli kuupkapiteel, mille alumised nurgad ümardati.
Ajastu ehitusmälestisi:
Cluny abtkonnakirik Prantsusmaal (11. saj.) San Miniato al Monte Firenzes (11.saj)
Pisa katedraal ja kellatorn Itaalias (11.-14. saj)
Ehitustüübid: basiilika, kodakirik, tsentraalehitised, kindlusehitised, tornid, kloostrid.
Ehitusmaterjalid: kivi, mitmed liivakivisordid, tuff, marmor, põletatud tellis.
Ehitustehnika: masiivsed seinad, ümarkaared, piilarid, silinder- ja ristvõlvid.
10. GOOTI ARHITEKTUUR
Gooti stiili tekkimine 12. sajandi II poolel oli otseselt seotud sel ajal Euroopa majanduses ja ühiskondlikus mõtteviisis toimunud muudatustega.
Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus, vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt.
Ehitustüübid: basiilika, kodakirik, saalkirik , tsentraalehitised, kloostrid, lossid, linnaelamud.
Ehitusmaterjalid: looduslik kivi, põletatud tellis, marmor.
Ehitustehnika: uus konstruktiivne süsteem, teravkaar , gooti ristroidvõlv, tugipiidad, tugikaared .
Ajastu ehitusmälestisi:
Notre Dame De Pari Kölni katedraal Saksamaal Duomo di Milano
Esimese laialt levinud kunstistiilina puudutas gootika ulatuslikult ka Eestit. 13. sajandil maa anastanud saksa ja skandinaavia vallutajad ehitasid siia üle 60 linnuse. Veel enam kerkis kirikuid, sest ristiusu abil loodeti kiirendada eestlaste alistamist. Suur osa nendest gooti stiilis kirikuist on säilinud tänapäevani, kuigi osaliste ümberehitustega. Neis enamasti väheldastes kirikutes ei läinud vaja tugikaari, ka on nad kasinalt kaunistatud. Ometi annavad lihtsus ja kohalik ehitusmaterjal neile omamoodi karge võlu.
Kuressaare loss Saaremaal Niguliste kirik Tallinnas Jaani kirik Tartus
Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopas ainus säilinud gooti stiilis raekoda (www.veeb.tallinn.ee)
11. RENESSANSS
Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14-17 sajandi Euroopa kultuuriloos . Ajastut iseloomustas eemaldumine religiooni kesksetelt keskajale. Valdanud periood väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanssiajal pääses üle pika aja mõjule ilmalik arhitektuur.
15. sajandil oli renessansskunsti tähtsamaks keskuseks Firenze , kus rikastunud perekonnad lasksid endale püstitada paleesid e. palazzo´sid, mille põhjal võib kõige paremini jälgida itaalia vararenessanssi arhitektuuri arengut. Palazzod olid kolmekorruselised , neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Kadunud olid gootika jooned, akna- ja ukseavad olid kas nelinurksed või ümarkaarelised. Ka hoone proportsioonides saab vastupidiselt gootikale domineerivaks horisontaalne suund, ülespürgiv kergus asendus massiivse ja tasakaaluka maaligidusega. Palazzode juures rõhutati nende üksikosade funktsioone: alumine korrus oli massiivsem , kuna pidi järgmisi kandma ja oli ehitatud suurtest kividest. Teine, esinduskorruseks ette nähtud korrus, oli ehitatud tasasematest kividest; kolmas, pere privaatkorrus aga hoopis peenetest ja lihvitud paneelidest.
15. sajandi keskpaigaks muutus palazzode stiil peenemaks ja kergemaks, kindlus muutus elurõõmsaks lossiks. Järjest enam võeti kasutusele antiikarhitektuurist laenatud detaile, eriti fassaadide juures.
16. sajandil saab kunstielu keskuseks Rooma, kus asus paavsti residents ja kirikupeal ei saanud kunagi küllalt oma hiilgust ja vägevust rõhutamaks. Paavstide käsutada olid tohutud varandused ja nende ettevõttel arenes Roomas vilgas ehitustegevus . Kui 15. sajandi arhitektuuris esines veel killustatust hoone üksikosade vahel, või liigset detailiderohkust, siis 16. sajandil püüdlesid arhitektid terviku poole, kus ehitise üksikosad lülitused loomulikul viisil üldmuljesse. Antiikarhitektuuri roll eeskuju andjana suurenes veelgi.
16. sajandi suurim ja tähtsaim ehitis oli Rooma Peetri kirik, mille kavandamist ja ehitamist alustati juba 15. sajandil, tööjärje võttis üles Michelangelo Buonarroti, kelles olid ühinenud arhitekti, skulptori, maalija, luuletaja ja teadlase anded .
Veneetsias levis samal ajal nähtus nimega palladianism, saanud nime kuulsalt meistrilt Andrea Palladiolt. Palladio oli väga järjekindel antiikkunsti matkija ja armastas väga sambaid, nii, et tema plaanide järgi ehitatud kirikud hakkasid välja nägema justkui antiiktemplid.
Ehitustüübid: kuppelehitused, teatrid, raamatukogud, linnalossid ehk palazzod, linnalähilossid ehk maamajad ehk villad , lodzad.
Ehitusmaterjalid: looduslik kivi, marmortahveldis, telliskivi , puu. Majoolika .
Ehitustehnika: konstruktsioonide tugevdamine rauaga , uued lahendusvõtted kuplite ja võlvide ehitamisel .
Ajastu ehitismälestisi:
San Marco raamatukogu Villa la Rotonda (A.Palladio) Santa Maria del Fiore kuppel
Veneetsias, 16.saj (arh. J.Sansovino) 15. saj.
Hartenfelssi loss, Saksamaa Püha Mikaeli kirik, Münhen Palazzo Strozzi, Firenze
Renessansi üks varasemaid näiteid Eestis on Purtse vasallilinnus; teised tuntuimad esindajad on Mustpeade maja Tallinnas, Tallinna vaekoda (põles 1944, müürid lammutati 1946) dominiiklaste kloostri ait Tallinnas, Pärnu-Jaagupi kiriku pikihoone ning Haapsalu lähedase Kiltsi mõisa liivakiviportaalid (1920. aastatel oluliselt kahjustatud). Eesti kirikutes on säilinud ka mitmeid kunstipäraseid renessansskantsleid ja -altareid.
Purtse linnus Tallinna Mustapeade maja fassaad Pärnu-Jaagupi kirik
12. BAROKK
Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele.
Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus.
Ehitustüübid: kuppelkirik , basiilikaalne kirik, lossid. Areneb pargi arhitektuur.
Ehitusmaterjalid: mitut sorti kivi, põhjapoolsetel aladel telliskivi, siseruumides palju stukkdekoori.
Ehitustehnika: ehitustehniliste võtete hulgas rakendatakse eelneval perioodil saavutatud seda pidevalt täiustades. Uusi konstruktsioonilisi võtteid ei ole.
Ajastu ehitismälestisi:
Püha Peetri katedraal Vatikanis B. Neumann Würzburgi loss (1719-44
Versaille , Prantsusmaa (17.saj) Peterhoffi lossi ja pargi kompleks, Venemaa
Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640-50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) üli-dekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdunud.
Kadrioru loss Laupa mõisa peahoone Palmse mõisa härraste maja
Barokile eelnes arhitektuuris renessanss. 18. sajandi teisel poolel (alates ca 1760 -70ndatest aastatest) segunes barokk tasapidi juba klassitsismi elementidega - selliseid sega-stiile nimetatakse kas hilisbarokiks või varaklassitsismiks.
19. sajandi teisel poolel valitsenud historitsismiajastul kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist - seda nimetatakse neo- ehk pseudobarokiks. Tihtipeale esines neobarokk käsikäes alates 1890ndate lõpust levima hakanud juugendstiiliga ja ei ole viimasest alati erapooletult eristatav. Neobarokk (koos juugendiga ) oli Eesti arhitektuuris osaliselt levinud kuni 1930ndate aastate lõpuni, perioodi lõpuosas küll tihti juba veidi rahulikuma heimatstiiliga ja rahvusromantilise stiiliga segunenult. Üks näiteid on Kadrioru administratiivhoone .
13. ROKOKOO
Rokokoo kasvas välja barokk-kunstist. Lühike, ent hiilgav õitseaeg valitses Euroopas aastatel 1730–1780. Rokokoo sündis Prantsusmaal ja võeti omaks ka Saksamaal, mujal Euroopas levis see vähem. Oli enim levinud Prantsuse õukonnas.
Põhiliselt sai rokokoo valitsevaks sisekujunduses . Rokokoo õitseajal ehitati suhteliselt väheldasi ja väliselt lihtsaid hooneid - eralosse ja üheperekonnaelamuid. Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, säravad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristall -lühtrid tegid ruumi mängutoosilikuks. Tihtipeale olid esemed ja ornamendid ebasümmeetrilised, eelistati nn. orvandit .
Rokokooajastu tõi uue suuna ka pargikujundusse. Vastandina sümmeetrilisele ja rangejoonelisele barokkpargile, mida nimetatakse prantsuse stiilis pargiks, tekkis vaba loodust jäljendav, looklevate teede ning juhuslikult paigutatud puuderühmadega niinimetatud Inglise park - tegelikult oli sellise pargi idee pärit Hiinast. Niimoodi püüti jätta mulje vabast puutumatust loodusest.
Rokokoo arhitektuur on suunatud interjöörile. Loobuti sammastest ja teistest rasketest elementidest. Rõhku oli pandud poolsammastele. Pikuti ja laiuti tulid liistud, millel olid kullatud ornamendid. Nendeks olid seintel asetsevad ohtrad kaunistused. Need olid kumerad puuliistud, mis olid hargnenud ja on keerdus. Akende ja uste läheduses võis sageli näha kujukesi. Tavaliselt olid nendeks inimeste kujutised. Kasutati peegleid ja seinad olid värvitud heledaks. Kasutati palju orvandeid, taimemotiividega. Oli tunda Aasia mõjutusi. Hiinast toodi portselani ja nipsasju.
Mööbel rokokoo stiilis
Portugali loss Kelush Augustusburgi loss, Saksamaa
Rokokoo interjöör
14. KLASSITSISM
Klassitsism on 16.–19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, žanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel , kus valitses absoluutne monarhia , näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Suure Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks (prantsuse sõnast empire ' impeerium ').
Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid, näiteks Peterburis Admiraliteedihoone, mille terav kullatud tornitipp paistab kaugele piki kiirtevihuna torni juurest algavaid tänavaid, ning palju teisi.
Klassitsistlik stiil jõudis ka vastiseseisvunud Ameerika Ühendriikidesse, maailma tuntuim klassitsistlik hoone on ilmselt presidendi residents Valge Maja, samuti Kongressi hoone Kapitoolium Washingtonis.
Valge maja, USA Kapitooliumi hoone, USA
Ehitustüübid: sakraalhooned (eeskätt kuppelkirik), teatrihooned, muuseumihooned, seltsimajad, mitmeotstarbelised haldushooned; lossid, mõisamajad, pargipaviljonid. Linnamajad.
Ehitusmaterjalid: kivi, telliskivi, malm. Hakatakse valmistama kunstmarmorit.
Ehitustehnika: täiustub eelnevate perioodide ehitustehnika. Üha rohkem võeti kasutusele metalltarindeid, töötati välja paindtalateooria, alustati valtsprofiilide tootmist.
Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone ( 1803 –1809, arhitekt J. W. Krause), Toompea haldushooned ja hulk mõisaansambleid.
Tartu ülikooli peahoone Stenbocki maja Toompeal
Perioodi ca 1770–90ndate aastateni võib Eestis pidada varaklassitsismiks, kus klassitsismi elemente kasutati enamjaolt käsikäes baroksetega. Parioodi ca 1800–30 (osalt ka 1840) võib pidada kõrgklassitsismi ajastuks, mil baroksed vormid olid enamikes osades juba hüljatud. Sellele järgneb nn järelklassitsismi periood, mil valitsenud historitsismis kasutati sageli veel endiselt klassitsismi elemente või (harvemini) ehitati endiselt klassitsismi reeglitest lähtuvalt. Alates 20. sajandi algusest räägitakse nn neo- ehk pseudoklassitsismist, mille kõrgaeg oli Eestis 1940– 50ndatel aastatel (vahel nimetatud ka nn stalinistlikuks arhitektuuriks).
15. ARHITEKTUUR 19. SAJANDIL
Klassitsism, kui viimane terviklik kuntsi- ja arhitektuuristiil hääbus lõplikult 19. saj 40ndateks aastateks. Arhitektuuris ei väljendunud klassitsistlik vormikõne enam tervikliku stiilina, vaid ühe ajaloolisest stiilist lähtuva neostiilina. Viimaste, et neostiilide tekkimine ja kasutamine iseloomustabki 19.saj teise poole ja 20. saj alguse arhitektuuri tervikuna. Kuigi ühise nimetajana võib kasutada terminit historitsism , saab selguse mõttes selle jaotada veel järgmistesse perioodidesse:

Romantiline etapp 19. saj 30.-50. aastad
Stiilipuhas etapp 19. saj 50.-70. aastad
Eklektiline etapp 19. saj lõpukümnendid

Ehitustüübid: pangad , teatrid, koolid, haiglad, kaubamajad, raudteejaamad, tööstusehitised, valitsusasutused, sakraalehitised.
Ehitusmaterjalid: raud, teras, betoon (sh sajandi lõpus raudbetoon ), klaas, kivi (sh krohvimata maakivi ).
Ehitustehnika: paindtala, valtsprofiilid; uut tüüpi metallist ja klaasist kattetarindid, terastarindid.
Ajastu ehitusmälestiste näiteid historitsismist:
Inglise parlamendi hoone 1840-60, arh.Ch. Barry Pariisi Ooperiteater , 1861-75, arh. Ch. Garnier
Juugendstiili tuntumaid mälestisi:
Casa Mila Barcelonas, arh. A. Gaudi .
Helsinki pearaudteejaam, arh. E. Saarinen . Laupa mõis, 1911-1913, arh. J.Rosenbaum
16. ARHITEKTUUR 20. SAJANDIL
Tootmistehnika intensiivne areng tõi endaga juba 19. saj kaasa tootmishoonete ehitamise buumi, millega seoses tõusis ka inseneriehituste osatähtsus. Maailmanäitused muutusid insenerioskuste demonstratsiooniks. Uued konstruktsioonid ja uued materjalid tekitasid revolutsiooni arhitektuuri suhtumises. Esikohale kerkis hoone funktsionaalsus ja materjal. Tootmistegevuse edenemine tõi endaga kaasa linnade kiire kasvu ja elamuehituse tõusu. Eriti tormilised arenguaastad olid vahetult enne Esimest Maailmasõda, mil paljudes linnades toimus lausa ehitusbuum. Kesklinnad täitusid paljukorruliste kivist üürimajadega. Valitsevaks ehitusstiiliks oli historitsismi kõrval ka 1890. aastatel alguse saanud juugendstiil . 20. sajandit on arhitektuuris käsitletud ka kui kõrghoonete sajandit. Nendegi ehitamine sai võimalikuks tänu inseneritehnika kiirele arengule: selleks aitas kaasa nii lifti kasutuselevõtt kui ka metallkarkasside kasutamine.
Ehitusmaterjalid: raud, teras, raudbetoon, klaas, kivi (sh krohvimata maakivi, telliskivi)
Ehitustehnika: sardbetoonist ja terasest pingtarindid, terasraam ja betoon, kivimüüritis, teraskarkass, kandvad fermid, terasest väliskarkass ja pinguldav kate.
Üldnimetusena on 20. sajandi arhitektuuri kohta kasutatud määratlust modernis . Täpsustatuna võiks 20. saj arhitektuuriloo peamisteks pidepunktideks lugeda funktsionalismi , postmodernismi ja neofunktsionalismi. Teised 20. sajandi oluliste arhitektuurisuundade kronoloogiline järjestus:
Futurism – hotell Dubais Ekspressionism Purism
Funktsionalism Konstruktivism Art deco
Orgaaniline arhitektuur Brutalism
Minimalism Postmodernism High Tech

.DOC Laadi alla originaalfail 23 lk · .doc · 126 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

126 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

alex_20011 Õppematerjali autor

Õppeaines: Arhitektuuri ja ehituse ajalugu

ARHITEKTUUR KREETA-MÜKEENE EGEUSE ARHITEKTUUR KLASSITSISM VANA ROOMA ARHITEKTUUR

Sarnased õppematerjalid

pdf

Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid I Konspekt sisearhitektuuri eriala üliõpilastele.

kirjanduses humanismi ideaali ja püüdlesid igati harmoonia poole. Kultuuri levikule aitas kaasa kaubanduse areng. Kreeka kultuurilugu jaotub järgmisteks põhiperioodideks:  Homerose ajajärk XI–IX saj eKr  arhailine e arhaika ajajärk VIII–VI saj eKr  klassikaline ajajärk V–IV saj eKr  hellenism IV saj II pool – I saj keskpaik eKr Arhaika perioodil kujunes välja linn-riikide (poliste) süsteem ning põhijoontes kreeka arhitektuur. Klassika ajajärk, eriti kõrgklassika perioodil V saj eKr oli kreeka kultuuri õitsengu aeg. Ehitusstiilid saavutasid oma täiuslikud vormid, lõplikult kujunesid välja ehitusoskused Hilisklassika perioodile oli iseloomulik mõningane ehitustegevuse langus. Kasvavast huvist argielu vastu kõneles aga tähelepanu pööramine profaanarhitektuurile – ehitati teatreid, staadione, gümnaasiume (spordihooneid). Sel ajal ilmusid ka esimesed üksikisikut ülistavad ehitused. Suurema

Kultuuriajalugu

doc

Kunsti ajalugu

ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR....................................................................................

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

pptx

Arhitektuur läbi aegade

Arhitektuur Arhitektuur ehk ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Esiaja arhitektuur ja vanimad kõrgkultuurid Egiptuses ja Mesopotaamias Esiaja arhitektuur · Pronksiaeg (2000 eKr) · Tekkisid esimesed kiviarhitektuuri näited: · Kindlused · Kultusliku tähendusega monumendid: · Menhir vertikaalne maasse püstitatud hiigelkivi · Dolmen kõrvuti püstised kivid, mida katab kiviplaat ( enamasti kalmeehitis) · Kromlehh koosneb menhirist ja dolmenist Näited · Carnaci menhir Prantsusmaal · Poulnabrone dolmen · Iirimaal · Klomehh Stonehenge Suurbritannias Mesopotaamia

Arhitektuur

docx

ARHITEKTUURI AJALOO LÜHIÜLEVAADE

Sillustena kasutati arhitraavset talasüsteemi. Kreeka arhitektuuri tähtsaimaks ehitiseks oli tempel, mis koosnes kaheks või kolmeks ruumiks jaotatud ehitisest. Pearuumi, milles asus pühakuju, nimetati cella ehk naos. Kujunesid välja erinevad templitüübid – anttempel, prostüül, amfiprostüül, mis erinesid üksteisest sammaste arvu ja paigutuse poolest. Sambad on kreeka arhitektuuri põhivormiks. Sammaste ja talastiku erinevuse järgi jaotatakse kreeka arhitektuur dooria, joonia ja korintose stiiliks. Sammaste ja alaehituse paigutusel on kasutatud ehitustehnilist võtet, mida nimetatakse kurvatuuriks (ehitusvõte, kus alaehitus kaardub kergelt keskpaiga poole ja sambad on püstitatud väga väikese kaldega kesktelje suunas). Kreeka elumaja, mis senini oli olnud suhteliselt tagasihoidlik, siseõuega, tänavast ärapööratud ehitis, elas läbi kõige suuremad muutused – endiste lihtsate hoonete asemele

Arhdektuuri ajalugu

pdf

Arhitektuuri ja interjööri ajalugu stiilid II Konspekt sisearhitektuuri üliõpilastele.

BAROKK JA ROKOKOO 16. sajandi II poolel hakkas renessansile omane tasakaalustatus ja vaoshoitus taanduma. Ajastu muutunud elutunnetus tõi esile kire, tunded, ülepaisutused ja teatraalse efekti. 16. saj. lõpuks kujunes Itaalias välja stiil, mis sai nimetuseks barokk (borocco – eriskummaline). Peamiseks kunstiliigiks sai arhitektuur, mis arenes tihedas seoses maalikunsti, skulptuuri, tarbekunsti ja pargiarhitektuuriga. Barokk koos sellele järgnenud rokokooga levis Euroopas aastail 1580…1750 ning jõudis hispaanlaste kaudu ka Ameerikasse. Üldjoontes jagunes see järgmisteks perioodideks:  varane barokk u 1580.–1620.  kõrgbarokk 1630.–17. saj lõpp  hilisbarokk 18. saj I pool  rokokoo 18. saj 20.–60. aastad

Kultuuriajalugu

doc

Kunstiajaloo konspekt 10.klassile

Vara, kesk ja hilisminoiline. Kreeta kultuur hävines üheainsa hetkega Santorini vulkaanipurse. Hiigellaine 30m. Kreeta arengu eripäraks oli asendist tingitud, et tal ei olnud vaja teha sõjalisi kulutusi. Tänu asendile, kolme maailma ristumiskohas olid kultuurivahendajaks; iseloomustas ühiskonna üldine rikkus. Suurem asustus koondus rannikule. Suure lossid (Magia Triada, Phaistos, Knossos) Kaubandus andis põhilise osa sissetulekust. Arhitektuur. Ehituskunst. Lossi iseloomustus. olid kindlustamata ja mitmekorruselised, kusjuures trepid paiknesid ebakorrapäraselt. Puudus keskne ruum, sammas läks ülevalt. Olid kaunistatud seinamaalidega. Piltide teemaks peo, jahi, tseremooniastseenid. Sõjategevusest pildid puudusid. Mehi kujutati tumedamalt. Värvidest eelistati helesinist, musta, valget, kollast ja tumepunast, haruharva rohelist. Suuri skupltuur ei olnud. Maaalused hauad kaks suurmeest

Kunstiajalugu

pdf

Kunstiajaloo konspekt

Versailles´ loss; 2 30.03.10 15. Rokokoo(1725 1770) kergem ja mänglevam, kui barokk. Hele, pastellne, graatsiline, kapriisne, lemmiktegelane oli lambur(aadlik). Kunst oli meelelahutus. Sellel ei tohtinud olla sügavat sisu. Lemmikmotiiviks oli orvand. Vaba loodus; metsik loodus inglise pargid. 16. Klassitsism. Klassitsistlik arhitektuur, maalikunst, skulptuur ja tarbekunst(18. saj lõpp -19.saj algus). Tekke põhjused: vastukaaluks rokokoolikule kergusele; Suur Prantsuse revolutsioon; kunsti muutmine meelelahutusest õpetlikuks; soov jäljendada antiikkunsti. Arhitektuur oli lihtne, range, reeglipärane, suurejooneline; pidulikud ansamblid; Skulptuur sõltub täielikult antiikeeskujudest; skulptuurid on terved; näod ilmetud, marmorist; inimkeha alasti, selle idealiseerimine; rangus

Ameerika vähemusrahvad

doc

Arhitektuur

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Kinnisvara Korrashoid ... Arhitektuur Tallinn November 2013 1 ERINEVAD ARHITEKTUURI STIILID JA NEID ISELOOMUSTAVAD PILDID. 1.1 Mesopotaamia arhitektuur Joonis 1. Istari värav Berliini muuseumis. Istari värav on Babüloni linnamüüri kaheksas värav.Väga iseloomulik mesopotaamia arhitektuurile, suursugune, uhke ja kõrge. Kujutab pühasid loomi. Värav tuletab igale sisenejale meelde, et sisenetakse kuningakotta. 2 1.2 Egiptuse arhitektuur Kõige iseloomulikum Egiptuse

Ehitus

Rohkem sarnaseid