Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

ARHITEKTUUR referaat (1)

3 HALB
Punktid
Vasakule Paremale
ARHITEKTUUR referaat #1 ARHITEKTUUR referaat #2 ARHITEKTUUR referaat #3 ARHITEKTUUR referaat #4 ARHITEKTUUR referaat #5 ARHITEKTUUR referaat #6 ARHITEKTUUR referaat #7 ARHITEKTUUR referaat #8 ARHITEKTUUR referaat #9 ARHITEKTUUR referaat #10 ARHITEKTUUR referaat #11 ARHITEKTUUR referaat #12 ARHITEKTUUR referaat #13 ARHITEKTUUR referaat #14 ARHITEKTUUR referaat #15 ARHITEKTUUR referaat #16 ARHITEKTUUR referaat #17 ARHITEKTUUR referaat #18 ARHITEKTUUR referaat #19 ARHITEKTUUR referaat #20 ARHITEKTUUR referaat #21 ARHITEKTUUR referaat #22 ARHITEKTUUR referaat #23
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 118 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor alex_20011 Õppematerjali autor
Õppeaines: Arhitektuuri ja ehituse ajalugu

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
40
pdf

Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid I Konspekt sisearhitektuuri eriala üliõpilastele.

kirjanduses humanismi ideaali ja püüdlesid igati harmoonia poole. Kultuuri levikule aitas kaasa kaubanduse areng. Kreeka kultuurilugu jaotub järgmisteks põhiperioodideks:  Homerose ajajärk XI–IX saj eKr  arhailine e arhaika ajajärk VIII–VI saj eKr  klassikaline ajajärk V–IV saj eKr  hellenism IV saj II pool – I saj keskpaik eKr Arhaika perioodil kujunes välja linn-riikide (poliste) süsteem ning põhijoontes kreeka arhitektuur. Klassika ajajärk, eriti kõrgklassika perioodil V saj eKr oli kreeka kultuuri õitsengu aeg. Ehitusstiilid saavutasid oma täiuslikud vormid, lõplikult kujunesid välja ehitusoskused Hilisklassika perioodile oli iseloomulik mõningane ehitustegevuse langus. Kasvavast huvist argielu vastu kõneles aga tähelepanu pööramine profaanarhitektuurile – ehitati teatreid, staadione, gümnaasiume (spordihooneid). Sel ajal ilmusid ka esimesed üksikisikut ülistavad ehitused. Suurema

Kultuuriajalugu
thumbnail
93
doc

Kunsti ajalugu

ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR....................................................................................

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
thumbnail
48
pdf

Arhitektuuri ja interjööri ajalugu stiilid II Konspekt sisearhitektuuri üliõpilastele.

BAROKK JA ROKOKOO 16. sajandi II poolel hakkas renessansile omane tasakaalustatus ja vaoshoitus taanduma. Ajastu muutunud elutunnetus tõi esile kire, tunded, ülepaisutused ja teatraalse efekti. 16. saj. lõpuks kujunes Itaalias välja stiil, mis sai nimetuseks barokk (borocco – eriskummaline). Peamiseks kunstiliigiks sai arhitektuur, mis arenes tihedas seoses maalikunsti, skulptuuri, tarbekunsti ja pargiarhitektuuriga. Barokk koos sellele järgnenud rokokooga levis Euroopas aastail 1580…1750 ning jõudis hispaanlaste kaudu ka Ameerikasse. Üldjoontes jagunes see järgmisteks perioodideks:  varane barokk u 1580.–1620.  kõrgbarokk 1630.–17. saj lõpp  hilisbarokk 18. saj I pool  rokokoo 18. saj 20.–60. aastad

Kultuuriajalugu
thumbnail
22
doc

Kunstiajaloo konspekt 10.klassile

Vara, kesk ja hilisminoiline. Kreeta kultuur hävines üheainsa hetkega Santorini vulkaanipurse. Hiigellaine ­ 30m. Kreeta arengu eripäraks oli asendist tingitud, et tal ei olnud vaja teha sõjalisi kulutusi. Tänu asendile, kolme maailma ristumiskohas olid kultuurivahendajaks; iseloomustas ühiskonna üldine rikkus. Suurem asustus koondus rannikule. Suure lossid (Magia Triada, Phaistos, Knossos) Kaubandus andis põhilise osa sissetulekust. Arhitektuur. Ehituskunst. Lossi iseloomustus. olid kindlustamata ja mitmekorruselised, kusjuures trepid paiknesid ebakorrapäraselt. Puudus keskne ruum, sammas läks ülevalt. Olid kaunistatud seinamaalidega. Piltide teemaks peo, jahi, tseremooniastseenid. Sõjategevusest pildid puudusid. Mehi kujutati tumedamalt. Värvidest eelistati helesinist, musta, valget, kollast ja tumepunast, haruharva rohelist. Suuri skupltuur ei olnud. Maaalused hauad ­ kaks suurmeest

Kunstiajalugu
thumbnail
30
doc

LÜHIÜLEVAADE ARHITEKTUURI AJALOOST

......................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................................3 1.ÜRGAEG................................................................................................................................................4 2.ANTIIK JA VARAKRISTLIK AEG 2900 eKr-540pKr.........................................................................5 2.1.Vana-Egiptuse arhitektuur................................................................................................................5 2.2.Kreeka klassikaline ajajärk ja hellenism..........................................................................................7 2.3.Rooma arhitektuur............................................................................................................................8 2.4.Varakristlik ja bütsantsi arhitektuur....................................................

Arhitektuuri ajalugu
thumbnail
6
docx

EESTI ARHIEDEKTUURI AJALUGU

samuti ümarvormides. Uuesti levis romaani stiil Eestis historitsismiperioodil 19. sajandi teisel poolel neo- ehk pseudoromaani stiilina. Selle parimad näited on Kaarli kirik Tallinnas ja Rapla kirik (1901). Omapärane neoromaani stiili ja kaasaegsete arhitektuuristiilide õnnestunud segu on ka 1980ndatel püstitatud Sakala keskuse uus korpus (tollal: Poliitharidusmaja). Gooti stiil PUHJA KIRIK, VALJALA KIRIK Eesti Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned pärast siinsete alade allutamist ristiusule ehk ca 1250-80ndatel aastatel. 13. sajandi lõpul oli gooti arhitektuuritehnika siinmail romaani stiili lõplikult võitnud ja oli kasutusel kuni 1520-40ndate aastateni, mil ta tasapisi hakkas taganema renessansi ees. Praktiliselt kõik Eesti kesksaegsed kirikud, linnused jm ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades. Põhja-Eesti paepiirkonnas juurdus gootika Lääne-Euroopaga võrreldes veidi lihtsustatud ja

Ehitus alused
thumbnail
32
docx

ARHITEKTUURI AJALOO LÜHIÜLEVAADE

Sillustena kasutati arhitraavset talasüsteemi. Kreeka arhitektuuri tähtsaimaks ehitiseks oli tempel, mis koosnes kaheks või kolmeks ruumiks jaotatud ehitisest. Pearuumi, milles asus pühakuju, nimetati cella ehk naos. Kujunesid välja erinevad templitüübid – anttempel, prostüül, amfiprostüül, mis erinesid üksteisest sammaste arvu ja paigutuse poolest. Sambad on kreeka arhitektuuri põhivormiks. Sammaste ja talastiku erinevuse järgi jaotatakse kreeka arhitektuur dooria, joonia ja korintose stiiliks. Sammaste ja alaehituse paigutusel on kasutatud ehitustehnilist võtet, mida nimetatakse kurvatuuriks (ehitusvõte, kus alaehitus kaardub kergelt keskpaiga poole ja sambad on püstitatud väga väikese kaldega kesktelje suunas). Kreeka elumaja, mis senini oli olnud suhteliselt tagasihoidlik, siseõuega, tänavast ärapööratud ehitis, elas läbi kõige suuremad muutused – endiste lihtsate hoonete asemele

Arhdektuuri ajalugu
thumbnail
27
docx

Kunstiajaloo konspekt 10. klass

Baueux vaipa loetakse väga tähtsaks ajaloo Romaani stiili arhitektuuri dokumendiks. süteem ja ehitusmälestised Romaani stiil on esimene keskaegne kunsti stiil. Sai valitsevaks endise Frangi riigi alaedel, tänapäeva prantsusmaal. Juhtiv stiil oli arhitektuur. Tehti palju sakraal arhitektuuri(sakraal- kirikud ja kloostrid, profaan- linnused,kindlused) romaani stiili arhitektuuri põhitunnusteks on ümarkaar ja Bayeux vaip silindervõlv. Kirikud mõjuvad raskepäraselt, madal, ümarate kaartega, paksude seintega ja väikeste

Kunstiajalugu




Meedia

Kommentaarid (1)

icepeak profiilipilt
20:38 06-05-2016



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun