On palju erinevaid tehnikaid nagu näiteks:A Fresco lae- seinamaal,kus värv on kohaldatud krohvile seina või lakke.Buon fresco- Tehnoloogia seisneb maalikunstis kus pigment segatakse vee õhuke kiht kuiv, värske, lubi uhmris või kipsist Vitraaz Koosneb eri värvi klaasitükkidest, mille vahel tina ribad, mõned väiksemad detailid maaliti käsitsi juur de, kirkad värvid, eesmärgiks jutustav sisu. Charterese katedraal vitraazid on maailma suurimad (160 erinevat vitraazi). 700 ruutmeetrit vitraazi pinda. Kõige rohkem on kujutatud Neitsi Maarjat (150 korda). Saint Chapellei vitraazid Pariisis Eesti on Rahvusraamatukogu , D.Hoffmanni Pühavaimu kirikus 10 käsku, Rait Präät Niguliste kiriku otsaaknad ,Keila kirik, Teletroni vitraazid.
Eesti Kunstiakadeemia Disainiteaduskond Klaasikunst- ja disain, III kursus Mai Schults Louis Comfort Tiffany vitraaz Feeding Flamingoes Referaat Pilt 1 Juhendaja: Prof. Mare Saare, Tallinn 2011 Sissejuhatus Selles referaadis tutvustan vitraazi Feeding Flamingoes, mis on loodud muuseumite ja kollektsionääride poolt väärtustatud kunstniku Louis Comfort Tiffany (18481933) poolt. Alustan ülevaatega juugendstiilist, mis on nimetatud vitraazi valmimise perioodiks. Sellele järgnevalt toon lugejani informatsiooni vitraazi autorist Louis Comfort Tiffanist endast. Vitraazi tutvustamisel lähtun enamjaolt Hugh F. McKean´i (1908-1995) raamatus The ,,Lost" Treasures of Louis Comfort Tiffany kirjeldatust
Tornikatus samaldunud põhja poolt, põhjuseks võib olla et, suur niiskus ja vähe päikest. Ülejäänud kiriku katus on põletatud punane savi kivi. Katus väga korralik. Katuse ja tornivahel on kasutatud tinaplekki. Aknad Kiriku põhjapool küljes kokku 7 akent. Aknad on gooti stiilis. Üks aken kinni ehitatud. Kasutatud on vitraaz klaase. Akente kontruksioon korralik. Värv maha kulunud. Akna laudadel lumekahjustused. Ühel aknal värvilist vitraazi kasutatud. Lõunapool aknad nikerdatud puust. Kasutatud värvilist vitraazi. Akente seisukord suhteliselt hea. Uksed Kirikul on kaks ust. Üks on pea sissekäik ja teine juurdeehitatud osal. Pea üks on gooti stiilis. Uksele on pandud lukk seppa naeltega. Peaukse olukord on hea. Tagumise uks värvitud lina värviga, värv maha kulunud. Mõlemad uksed on tahvel uksed. Mõõdud Kiriku laius eest 13m. Külje laius 29m, 4,8m, 4m, 1,5m Akna kõrgus 4,7m, ja laius 1,8m
Aleksandri kirik oli ainus Narva luterlikest kirikutest, mille kogudus jätkas tööd Nõukogude võimu all. Kiriku 75.aastapäeva 1959.a. peeti taastatud kaunis kirikus. 2 septembril 1962.a. sunniti kogudus kirikust lahkuma ja sellest tehti ladu. 21. detsembril 1990. a. tagastas Narva linn Eesti suurima pühakoja kogudusele. Aleksandri kiriku aknades on vitraazid: vasakul pool on Maarja , keskel on Jeesus, paremal on Ristija Johannes. Vitraazi all (Jeesuse vitraazi all) on altar.Altaril on rist krutsifiks. Krutsifiks on ristilöödud Jeesuse kuju.Altarisse on paigaldatud karbike mulda Ketsemani aiast. Aleksandri kirik sai oma nime Imperaator Aleksander II järgi.(Vene tsaar). 1.märtsil 1881.a. hukkus terroristi pommist.(Legendi järgi :Pommist ta kaotas mõlemad jalad ja terrorist viskas siis uue pommi-See vappustas tervet Euroopat)Aleksandri kirik kannab nime Aleksandri II mälestuseks.Iga pühapäev toimuvad vene keelsed jumalateenistused
Skulptuuri kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene. Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult. Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii et seinamaalide asemel hakati tegema rohkem tahvelmaale. Suured aknad soodustasid vitraazi viljelemist. Gooti stiil on minu arvatest hästi huvitav. Ta ajalugu on väga põnev. Kirikud on nurgelised ja tipud on teravad. Kuna kiriku seinad olid paksud, siis said inimesed sõjaajal sinna peitu minna. Kuna kirikutel olid suured aknad, siis oli sinna hea teha vitraaze. Kõik ehitised olid heledad ja väga õhulised. Tänu sellele olid värvikirevad vitraazid hästi nähtavad. Tänu gooti arhitektuurile sai ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks
Oluline detail on päiskivi. Võimaldas ehitada väga kõrgeid ja avaraid kirikuid. Kasutati palju aknaid. gooti katedraal on skelettehitis. Vertikaalne suunitlus. Teravkaar. Ehitised: Kölni katedraal, Rouen'i katedraal, Wellsi katedraal, Firenze toomkirik. Eestis Tartu Jaani kiriku läänefassaad. Interjöör: Põhiplaan pikihoone ja transept moodustavad ladina risti. Enamasti 3-5 löövilised, basikaalsed. Ruum väga avar, õhuline ja vaba. Akendel kasutatakse enamasti vitraazi ehk klaasimaali. Skulptuur: Skulptuur on samuti seotud filosoofia ja maalimapildiga. Ehitusplastika ümarplastilised figuurid. Peatähelepanu inimese kujutamisel keskendub näole ja kätele (erinevalt antiigist) ning inimese tundeelu kajastamisele.
Eesti kirikud- Läänemaa lihtsus 1.Reigi jeesuse kirik Reigi jeesuse kirik asub loode Hiiumaal. Kiriku lasi püstitada parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg 1802. aastal oma poja Gustav Dietrich Otto von Ungern- Strenbergi mälestuseks. Kirik on väga lihtsa ehitusega paekivist põrand ning mitte ühtegi akna vitraazi. Tänasel päeval on kirik halvas olukorras- katus variseb ja värv koorub. 2. Kassari kabel Kassari kabel asub Kassari saarel Esikülas ning on rajatud 18.saj. Kabel on kivist ja rookatusega. Viimane põhjalikum renoveerimine toimus 1993, mil kabel ka taaspühitseti. Kabeli ümber asub kalmistu, kuhu on maetud Kassari mõisa omanud Stackelbergide suguvõsa. Kalmistul asub ka mõisavalitseja Villem Tamme haud, kes oli Johann Kölerile Tallinna Kaarli kirikus asuva Kristuse fresko modelliks
looduslikke kive (graniite,põllukive ,tellist) ning eksponeeris seda igal võimalikul juhul,nii sees kui väljas · Juugendi arhitektuuri üheks isepärasuseks oli loodusekultus.Keerulise vormi tõtte ,mis meenutas elusorganismi,kutsuti juugendit tema algus aegadel vihmaussistiiliks. · Tervikliku arhitektuuriga ühtesulanduva kujunduse saavutamiseks kasutas juugend juba ajaloost tuntuid võtteid: seinamaalingut,sisseehitatud mööblit,mosaiiki,vitraazi,kõiki ruume läbivaid värve ning materjale · Lemmiktaimed krüsanteem ja orhidee, ka liilad ja iirised, kallad ja tulbid, alpikannid ja võõrasemad, põllulilled ja viljad. · Looma- ja linnuriigi lemmikuteks olid pikakaelalised linnud flamingod, luiged, iibised, pelikanid, paabulinnud, armastati ka salamandrit, vähki ja krabi. · Värvigamma erilise au sees olid violetsed, kahvatukollased, valged, õunrohelised, eriti paabulinnuvärvid.
Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene. Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult. Gooti maalikunst Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii et seinamaalide asemel hakati tegema rohkem tahvelmaale. Suured aknad soodustasid vitraazi viljelemist. Gooti stiil Eestis Põhja-Eesti paepiirkonnas juurdus gootika Lääne-Euroopaga võrreldes veidi lihtsustatud ja massiivsemal kujul. Suuri aknapindu, õhulisi võlve, ehisfiaale, välimisi tugikaari jm elemente kas ei kasutatud või kasutati haruharva. Isegi Lõuna-Eesti tellisehituse piirkonnas olid siinsed tolle aja ehitised tihti küllaltki massiivsed (nt Tartu Jaani kirik ja Toomkirik).
Saksa kunst 15.-16. Sajandil · 15. Saj. Valitses Saksa kunstis veel hilisgootika. · Kõige olulisem uuendus trükigraafika levimine · Saksamaa on raamatutrükkimise sünnimaa, peale tekstide trükiti ka pilte. Mõnikord trükiti pilte ja tekste koos(plokkraamatud), kuid tihti ka eraldi. · Vanim trükitehnika oli puulõige. Vanematel puulõigetel on kujutised loodud lihtsate, tugevate, nurgeliste joontega. Nad mõjuvad tasapinnalisena ja meenutavad vitraazi ehisraamistikku või ornamenti. · 15. Saj algul leiutati Saksamaal sügavtrükitehnika vasegravüür , mis võimaldab peenemate joonte ja varjundirikkamate pindade trükkimist. · 15. Saj graafika oli usuline, õpetliku sisuga · Madalmaade realistlik kunst hakkas saksa kunsti mõjutama alles 15 saj II poolel · MARTIN SCHONGAUER arendas vasegravüüri iseseisvaks kunstiliigiks, oli tuttav madalmaade kunstnike loominguga. Maalis rahulikke madonnasid, fantastilisi
Riia toomkirik. KUJUTAV KUNST: kõige olulisem skulptuur, kõige kuulsamad on Reimsi katedraali skulptuurid. Saksamaa: värvitud puu skulptuur, kasutatakse altarite kaunistamiseks. Tiibaltar ehk kappaltar- sinine punane kuldne. Lüübek: altarite töökojad, Hermen Rode töökoda- Niguliste kiriku altar+ kõik tallinna kappaltarid seal tehtud. FRESKO:GIOTTO di Bondone- freskomeister. Miniatuurmaal: Vennad Limbourgid nt: inimese kujutamine ei ole nii moonutatud. Kõrgemaks kunstiks peeti vitraazi. KESKAEG EESTIS: 13.saj- romaaniaeg. 16.saj algus Gooti. Arhitektuur: paekivist P-Eestis, tellis L- Eestis. I meistrid läänest( Pariisi gootika lihtsustatud variant) KIRIKUD: Kodakirikud: 1) Valjala( romaani-gooti) 13.saj- kõige vanem. 2)Karja(Saaremaa) Muhu, Ridala(14.saj) 3)Kesk-Eesti kolmelöövilised( Koeru, Ambla) 4) Pühavaimu (Tallinn; ainuke säilinud kodakirik) Basiilika: Tallinn: 1)Toomkirik 2)Niguliste 3)Oleviste- algselt olid kodakirikud, 15.saj muudeti basiilikaks
1948.a. naases kunstnik Prantsusmaale ja asus elama Nice lähistele. Peagi abiellus Chagall teist korda. Chagalli maalidel on mitmeid korduvmotiive: viltu vajunud külamajad, katusel mängivad viiuldajad, õhus hõljuvad inimesed, hiigelkuked , imeliselt õitsevad puud. Elu viimastel aastatel kunstnik enam maalimisega ei tegelenud, vaid pühendus litograafiale. Teda huvitas monumentaalkunst. Chagall tegeles mosaiigi, keraamika, skulptuuri, vitraazi ja gobelääniga. 1963.a. valmis Pariisi Ooperiteatri laemaal, mille kallal Chagall töötas üle aasta. Ta oli sel ajal 76 aastane. 1966.a.valmis pannoo Metropolitan Opera jaoks New Yorgis 1973.a. külastas Chagall abikaasaga Moskvat ja Peterburi, kus neid väga soojalt vastu võeti. Kunstniku 90.sünnipäeva auks korraldati Louvreis tema loomingu unikaalne näitus ja teda autasustati Auleegioni Suure Ristiga. Marc Chagall suri 28.märtsi õhtul 1985.a.
iseseisev kunstiteos ja ei ole seotud konkreetse ruumiga, erinevalt seinamaalist. N: Raffael o Santi ,,Sixtuse Madonna" Reljeef skulptuurteos, mille puhul kujutis on saadud mingi pinna valikulise süvendamise teel. Vaadeldav ühelt poolt, erinevate tasapindadega teos. Välja raiutud kujutis. N: Petseri kloostri koobastes olev Arthur Mihkelsoo reljeef Vitraaz klaasikunst, erinevad klaasitükid kokku sobitatud. N: Riho Hüti neli kooriruumi akna vitraazi Hanila kirikus Läänemaal. Monumentaalmaal suuremõõtmeline maal N: seina-(Michelangelo ,,Viimne kohtupäev" Sixtuse kabeli altarisein, Kaarli kiriku ,,Tulge minu juurde", Leonardo Da Vinci ,,Püha õhtu söömaaeg", kloostri söögisaali sein Milanos), laemaalid (Michelangelo Sixtuse kabeli laemaal), graffiti. 2. Nimeta kujutava kunsti liike : a) maalikunst N: Elisabeth Louise Vigee-Lebrun "Kuninganna Marie Antoinette sinises sametkleidis"
Saksa kunst 15.-16. sajandil · kõige olulisem uuendus oli trükigraafika levimine raamatutesse pildid · vanim tehnika puulõige meenutavad tasapinnalist vitraazi lihtsad, tugevad, nurgelised jooned · leiutati sügavtrükitehnika vasegravüür peenemad jooned ja varjundirikkam MARTIN SCHONGAUER · arendas vasegravüüri iseseisvaks kunstiliigiks · trükkinud rahulikke madonnasid, fantastilisi pühakuid ja ka olustikupilte MATTHIAS GRÜNEWALD · peateos on maalingud Isenheimi kloostri kiriku kahe tiivapaariga altaril · sünge tühi maastik
12- 14. Sajandini kasutatakse kivi,alates 15.sajandist puuskulptuur,mis on värvitud. Peatähelepanu inimese kujutamisel keskendub näole ja kätele (erinevalt antiigist) ning inimese tundeelu kajastamisele. 16.Milliste Prantsusmaa kirikute skulptuurid esindavad kõige täiuslikumalt kõrggootikat? Gooti maalikunst. Kuna vaba seinapinda on väga vähe ja seda asendavad hiiglaslikud aknad, jääb romaani perioodil kasutatud seinamaal tahaplaanile, selle asemel kasutatakse just vitraazi. Mis on vitraaz? tinaribadega eraldatud värvilistest klaasitükkidest maal kiriku aknal 17.Missuguseid värve kasutati vitraazide tegemisel? Punane, sinine, kollane, roheline 18.Missugust temaatikat kujutati vitraazidel? Piibli temaatikat Toimub jätkuv miniatuurmaali areng.13.saj. alguses prantsuse miniatuurmaali suur õitseperiood. Juhtivaks keskuseks on Pariis. 19.Mis on miniatuurmaali peamine ülesanne?
-teosed dekoratiivsed ja harmoonilised -,,Tants" ,,Fovism" ,,Proua Matisse" ,,Elurõõm" Juugend · 19.saj lõpu ja 20.saj kunstivool · Eesmärk vabaneda 19.saj ehitus- ja tarbekunstis valitsenud stiilide segust · Kunstnikud said inspiratsiooni taimevormidest, jaapani kunstist, rokokoost, kohalikust rahvakunstist · Põhirõhk oli dekoratiivsusel · Kujunduselemendid pidid olema omavahel seotud · Tunnusjooned: -maale esineb harva -maal on sarnane vitraazi või vaibakunstiga -et vaadelda ruumilisust sarnanevad figuurid siluettidega -iseloomulikud on sujuvad ja väljavenitatud figuurid -rõhutatud on piirjooned ja selged ühtlased värvipinnad -silmapiir on tõstetud pildist välja -levinumad taimemotiivid -maalid olid sisult poeetilised ja sümbolistlikud Victor Horta 1881-1973 Belgia -kasutas omapäraseid taimi oma ruumide ja mööbli dekooris -suure fantaasiaga William Morris 1834-1896 Inglismaa Antonio Gaudi
Kuressaare Ametikool Kunstiline kujundamine (KKP-12) Andra Suuster Keskaja ehitis Paide kirik Uurimustöö Juhendaja: Maie Kahju Kuressaare 2009 Kirik on Paides eksisteerinud juba 13. sajandist, algul ordulinnuses, pärast ka linnas. Aeg, millal linna kirik ehitati, pole teada. Kogudus praegusel kujul tekkis alles 17. saj. keskpaiku. 1. jaanuaril 1573. a. (Liivi sõja ajal) lasid venelased Paide piiramisel õhku ka Püha Risti kiriku. Rootsi võimu ajal on Paidesse ehitatud väike puukirik, mis on asunud praeguse kiriku ees. Ka see kirik ei püsinud kaua. 1703. a. Paide vallutamisel venelaste poolt põletati maha nii linn kui kirik. 1730. aastatel on ehitatud nn. asekirik, mis oli olnud aga väga viletsas olukorras. 1767. a. õpetaja D. G. Glanstromi ametisse asumisel asuti uue kiriku ehitamisele. 7. septembril 1771. a. pandi nurgakivi kirikul...
kooriümbriskäigu. Krüpte ei ehitata enam, seega on põrand tasapinnaline. Koori lõpmik on harilikult tahuline ehk polügonaalne, apsiidi asemel kooril mitu väikest väljaehitist, mis moodustavad kabelitepärja. Keskmist ja suuremat kabelit nimetatakse Maarja kabeliks. Ruum väga avar, õhuline ja vaba. Kõikide detalilide suundumus ülespoole rõhutatud vertikaalsus. Et konstruktsioon ei vajanud enam massiivseid seinu, võis asendada need akendega. Akendel kasutatakse enamasti vitraazi ehk klaasimaali. Aknaid liigendavad kitsad kivisambakesed, mis tipus moodustavad teravkaare. Akna ülemise osa täidavad rõngad, rosetid (kolmik-, nelik- ja kuussiirud) tekkinud rikkalikku kivivõrku nimetatakse ehisraamistikuks. Hilisgooti perioodil muutus raamistik väga keeruliseks, koosnedes siirudest, ninadest, sfäärilistest kolm- ja nelinurkadest, leegi ja kalapõiemotiividest (nn. leekestiil, eelkõige prantsuse hilisgootikas) jms. GOOTI ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL
Painutada on võimalik enamust 4 kuni 19mm paksust lehtklaasi nomenklatuurist, ehk siis tavalist kirgast klaasi, toonitud klaasi ja pinnakattega klaasi. Painutatud klaase on võimalik saada ka lamineerituna, karastatuna või hoopis klaaspaketina. 14 4.11 Klassikaline vitraaz Klassikaline vitraaz on kõige vanem vitraazitehnika, mis on ajas vähe muutunud. Klassikalist vitraazi on kõige parem kirjeldada väljendiga ,,nagu kirikus". Tehnikas kasutatakse värvilisi vitraazi klaase, kus iga tükk on eraldi klaasist välja lõigatud. Tükid seotakse omavahel H-kujulise tinast profiiliga. Kui vitraaz on kokku pandud joodetakse tinaprofiil üle. Klassikaline vitraaz sobib hästi geomeetriliste mustrite jaoks. Soovitame klassikalist vitraazi kasutada restaureerimiste puhul ja vanades ajaloolistes hoonetes 15 5
polnud midagi ühist ristiusu dogmadega. Gooti katedraalides oli Maalikunst Maalikunst oli suunitluselt seinapinda vähe, nii et analoogne skulptuuriga. seinamaalide asemel Peamiselt tehti hakati tegema rohkem seinamaale ja tahvelmaale. Suured miniatuurmaale. aknad soodustasid vitraazi Peamisteks teemadeks on viljelemist. mitmesugused imed - pääsemised surmast, Itaalias tekkis Giotto di haigustest või kurjast Bondone, Duccio di vaimust, aga kujutati ka Boninsegna jt mõjul mitu piiblistseene. Eriti rikkalik tahvelmaalikoolkonda, mis oli keskaja kunstnike
Third level Fourth level Fifth level TUUMAPOMMIST § 3,3 meetrit pikk ning 4131 kilogrammi raske § Pommi lennukisse toimetamiseks tuli kaevata spetsiaalne süvend, kus pomm siis lennuki pommiruumi tõsteti. § 1944. aasta sügisel alustas Tibbets õppelende. Utah' osariigi Wandoveri lennuväljalt startinud pommitajad pidid 10 000 meetri kõrgusel pärast "pommiheitmist" sooritama järsku vitraazi ning selle 40 sekundi jooksul, mil pomm maapinnani langeb, eemalduma plahvatuskohast vähemalt 13 kilomeetri kaugusele. SAATUSLIK PÄEV § 1945. aasta 1. jaanuari hommikul nägid Hiroshima elanikud oma linnakeses ebatavalist vaatepilti. Uue aasta esimene päev oli alanud lumesajuga. Lund ei mäletanud isegi Hiroshima vanimad elanikud. Valge värv aga tähendab Jaapanis halba, kuna see on leinavärv ning lumesadu peeti halvaks endeks.
Gooti skulptuur: Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene. Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult. Gooti maalikunst: Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii et seinamaalide asemel hakati tegema rohkem tahvelmaale. Suured aknad soodustasid vitraazi viljelemist. Samuti tekkis palju tahvelmaalikoolkondi, mis mõjutasid ka Prantsusmaa, Inglismaa ja Madalmaade maalikunsti. Bernt Notke maal ,,Surmatantsud" Bernt Notke oli saksa maalikunstnik ja skulptor. Tema teosed on levinud kogu Põhja- Euroopas.Tema tuntuim teos oli "Surmatants" Lübecki Maria kirikus, mis hävis Teises maailmasõjas liitlaste pommitamise tagajärjel. Algselt oli see ligi 30 meetri pikkune, aga sellest on säilinud ainult 7,5 meetrit.
Gooti kunst 12.-16. saj Metsik, barbaarne. Yorki katedraal, Stiilinimetusena võeti Teravkaarmotiiv. Mitano toomkirik gootika kasutusele Seinamaalide asemel 19. sajandil. hakati tegema rohkem tahvelmaale. Suured aknad soodustasid vitraazi viljelemist. Realism 19. saj keskpaik Taotleb ümbritseva, John Constable, maalitava tõetruud Camille Corot, Jean ilustamata kujutamist. Francois Millet, Romantismi vastand. Gustave Courbet,
Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene. Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult. · Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii et seinamaalide asemel hakati tegema rohkem tahvelmaale. Suured aknad soodustasid vitraazi viljelemist. · Itaalias tekkis Giotto di Bondone, Duccio di Boninsegna jt mõjul mitu tahvelmaalikoolkonda, mis mõjutasid ka Prantsusmaa, Inglismaa ja Madalmaade maalikunsti. · Katedraale : Lincolni katedraal ,Salisbury katedraal ( Inglismaa ); Doodzide palee
Silmatorkamine>infokogus Maalib impressionistlikult Juugendstiil 1880, 1890-1910->1920-30 Art deco Moodne stiil - tekib inglismaal Art nouveau - uus kunst prantsusmaa Style liberty Sesezzion - austria Jugend - saksamaa ajakirja järgi Luuakse disain, tüdimus tööstusrevolutsiooni toodangust, ebasümeetrilisus, vastandub klassitsismile, katmata materjal(ei krohvita), aknad on erineva kujuga ja erinevatel kõrgustel, maja ehitatakse seestpoolt väljapoole, jumaldatakse vitraazi, teravkaar, avatakse maja ülesehitus, taime/loodusmotiiv Willian Morris 1834-1896 Red house Aubrey Beardsley 1872-1898 Loob juugendile iseloomuliku graafika sujuvuse Paabulinnu kleit Victor Horta 1861-1947 (belglane) Hotel Tassel Lopergune kaar - juugendlik kaar Looduses ei ole teravnurkasid- loobutakse nurkadest (mingid jäävad) Kasutatakse terast Antonio Gaudi 1852-1926 Casa Batlo Tubadel pole nurki, sisehoov, välisfasaad kumer, nagu piparkoogimaja Pehme liivavorm, lükkanduksed
"Roheliste juustega naine" ; skulptuur "Naise pea". George Braque (1882-1963) - Picasso sõber. Picasso võttis tema ideed ja rakendas need ning sai ullut kuulsaks. - Prantsuse maalikunstnik ja graafik. - Õppis Pariisi kunstikoolis. - Alguses liitus fovismiga. Suur iidol oli Cezanne. Leidis koos picassoga ühise tee kubismi. - Lõi lavakujundusi, vitraazi kavandeid, seinamaale. - "Suur akt" ; "Puuviljanõu"; "Vaikelu viiuliga" ;" Puuvilja vaagen, kaardid" ; "Pudel, ajaleht, piip ja klaas" kollaz ja süsi; "Klaas, karafiin ja ajaleht" kollaaz. Fernand Leger 1881-1955 - Maalikunstnik ja graafik, oli natuke ka keraamik. - Alguses oli ekspressionistliku kalduvusega, siis aga tuli Cezanne müjutus.
kuid lahket väärikust, kõigist õhkub siirast usutunnet ja kindlust. Elavate inimeste portreteerimist skulptuuris esines gootikas harva, vaid suurnike pildid hilisgootika ajal nende hauaplaatidel. Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks saab lugeda klaasimaali, vitraazikunsti. Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii et seinamaalide asemel hakati rohkem tegema tahvelmaale. Suured aknad aga soodustasid vitraazi viljelemist. Aknad kujundati eri värvi klaasitükkidest, omavahel ühendasid neid tinaribad, mis langesid kokku kujutiste piirjoontega. Ainult väiksemad detailid kanti värvidega klaasile. Klaaside värvid olid kirkad ning tänu aknaid läbivale valgusele omandasid nad erilise sära ja hõõguvuse. Kirikuid täitis fantastiline, lausa imepärane valgus. Siiski polnud vitraazakende peaülesanne mitte kirikute kaunistamine, vaid neid oli võimalik "lugeda" nagu religiooseid jutustusi.
5 Antonio Gaudi 1852 - 1926 Antonio Gaudi oli hispaania arhitekt ja rakenduskunstnik, art nouveau esindaja. Ta on imetlusväärselt sidunud gootika sürrealistlike ning kubistlike elementitega. Oma töödes on ta suurepäraselt kasutanud raudbetooni, raidkivi, värvilis keraamikat, sepise-, vitraazi- ja tisleritööd. Antonio Gaudi sündis 25. juunil 1852. aastal Reusi linnas Kataloonias vasksepa pojana. Juba 11-aastaselt tutvus ta Eduard Toda Güelliga, kellest sai tema eluaegne sõber. Gaudit vaevasid juba väikesena reumaatilised palavikud, mistõttu ta oli sunnitud kaaslaste mängudest kõrvale jääma. Selle aja ta aga veetis loodust uurides, mis kajastub tema hilisemas loometöös. 17-aastaselt astus Gaudi koos Eduardiga Barcelona kolledzisse arhitektuuri õppima. Aastail
Tegi Tallinna Mustpeade maja fassaadi. Ta sai tuge ja inspiratsiooni Florise mustriraamatust. On teinud ka nt Pontius de la Gardie hauamonumendi Toomkirikus. Saksa kunst 15.sajandil Seal levib ikka veel gootika. Tähtsaim uuendus on trükikunsti leiutamine ( 1450-1460 J. Guttenberg). Trükitakse raamatuid ja sinna lisatakse pilte- see paneb aluse trükigraafikale. Graafika jaguneb: *puulõige- trüki vanim tehnika. Meenutab näiteks vitraazi ehisraami, see on hästi ornamentaalne. Puuplaadile tehakse jooistus - piirjooned on kõrgemad ja sinna pannakse värv, siis pressitakse paberile. Kuna puu on jäik, on jooned nurgelised. See on kõrgtrüki variant. *vasegravüür- leiutatakse 15.sajandi alguses. Võimaldab peenemat joont ja rohkem varjundeid. See on sügavtrükk, sest plaat kraabitakse ära. Graafika areng annab kunstile laia leviku, sest see muutub rohkematele kättesaadavaks. Kõik saavad endale
Nimelt tähtvõlvid. Ei jää märkamatuks ka piilarid. Kirikus on kohe märgata gooti stiili eripära, täpsemalt kesklöövi tähtsuse suurenemine, see on palju kõrgem ja laiem kui külglöövid. Altari juures on näha imeilusat maali Kristuse ristilöömisest. Kiriku valgustid on samuti üks imetlema panevaid kunstiteoseid, massiivsed kõrgelt laest allatulevad küünaldekogumikud. Uurides aknaid lähemalt võib märgata nendelt vaevu äratuntava, väga kulunud vitraazi. Oleviste on minu arvates üks parimaid näiteid gooti stiiili arhitektuurist. Ja sinna võiks minu arvates igaüks oma elus vähemalt korra minna.
Külglöövid jätkuvad teisel pool transepti kooriosas, moodustades kooriümbriskäigu. Krüpte ei ehitatud enam, seega on põrand tasapinnaline. Koori lõpmik on harilikult tahuline ehk polügonaalne, kooril on mitu väikest väljaehitist, mis moodustavad kabelitepärja. Keskmist ja suuremat kabelit nimetatakse Maarja kabeliks. Kõikide detalilide suundumus ülespoole, seega igati on rõhk vertikaalsusele. Akendel on 3 kasutatud enamasti vitraazi ehk klaasimaali. Muidugi arhidektuur oli igas linnas veidi erinev. Näiteks hilisgootika on Saksamaal lihtsustatud transept vähetähtis, kirikud on sageli kodakirikud, sest väiksemates kirikutes pole tugikaarte ja tugipiitade järele vajadust. Piirdutakse ühe torniga. Inglismaa areng oli üsna iseseisva suunaga. Fassaad eendub pikihoonest, samuti on transept väga eenduv. Inglise hilisgootika on väga rikkalik ja omanäoline
(Aadam ja Eva) Kust pärit mõjutused ühendas Albrecht Dürer oma loomingus? Millised need mõjutused olid? Millistes kunstiliikides need avaldusid? Albrecht Dürer Kuulasim saksa kunstnik läbi aegade. Tema loomingus on keskse tähtsusega võitlus kahe voolu, kahe kunstikäsitluse vahel võitlus saksa hilisgootika ja itaalia renessansi, põhja ja lõuna vormiideaalide vahel. Joonistused ja graafilised tööd, samuti mõned maalid. Puulõikes on tugevad nurgelised jooned, ning meenutad vitraazi, lõigatud graafiline pilt puidu sisse.. Puulõige on vanim trükitehnika. Kuid vasegravüür on peenemate joontega, ning varjundirikkamate pindadega, vasegravüür on vanim sügavtrükitehnika. Renessanssi mõjutused avaldusid Düreri maalikunstis ,,Väikese passiooni" (1511). Samast ajast kuulsaimad vaselõiked ,,Rüütel, surm ja kurat" (1513), ,,Hieronymus oma kojas" (1514) ja ,,Melanhoolia" 23. Millise kuulsa lossi ehitamist alustati Prantsusmaal 16.saj
Huultele määriti mett, et muuta suu läikivamaks ja täidlasemaks. Moeka kahvatu näojume saamiseks pandi keha külge verekaane, ebasoovitavaid kehakarvu eemaldati kustutamata lubja pealemaalimisega. Näovärvi parandamiseks olid kasutusel vees lahustuvad värvid. Juuste blondeerimiseks kasutati segu, mis koosnes hennast, safranist ja vasikaneeriidest. Naiste seas olid väga laialt levinud salenemisvahendid MAALIKUNST Kasutati vitraazi või tahvelmaale, sest kuna gooti kirkutes olid suured aknad, siis ei jäänud ruumi maalidele Giotto (Itaalia), vennad Limbourgid (Prantsusmaa), Bernt Notke MUSTRID VÄRVID TÜPOGRAAFIA MÖÖBEL
Mis on Épernay? Linn Marne alal Põhja-Prantsusmaal, 130 km Pariisist. Linn asub Marne vasakul nõlval, Cubry oru otsal. Linna keskel kõige vanimas kohas on tänavad kitsad ja korrapäratud; ümbritsevad rajoonid on rohkem modernsed ja avaramad, La Folie itta, näiteks paljute viinamarjaistandusi omavad rikkurid oma villadega. Linn on ka levinud Marne paremale nõlvale. Üks linna kirikutest on säilitanud 16.ndast sajandist vitraazi. Kõige kuulsam tänav Épernay's on Sampanja Allee (Avenue de Champagne). Épernay ongi tuntud põhiliselt oma kuulsate Sampanjade, viinamarjaistanduste poolest. Mis on Camaret-sur-Mer? Ta on linn või küla, mis asub Loode- Prantsusmaal, Crozoni poolsaare lõpus. Tuntud sadamate poolest. Allee Champs-Élysée
1948.a. naases kunstnik Prantsusmaale ja asus elama Nice lähistele. Peagi abiellus Chagall teist korda. Chagalli maalidel on mitmeid korduvmotiive: viltu vajunud külamajad, katusel mängivad viiuldajad, õhus hõljuvad inimesed, hiigelkuked , imeliselt õitsevad puud. Elu viimastel aastatel kunstnik enam maalimisega ei tegelenud, vaid pühendus litograafiale. Teda huvitas monumentaalkunst. Chagall tegeles mosaiigi, keraamika, skulptuuri, vitraazi ja gobelääniga. 1963.a. valmis Pariisi Ooperiteatri laemaal, mille kallal Chagall töötas üle aasta. Ta oli sel ajal 76 aastane. 1966.a.valmis pannoo Metropolitan Opera jaoks New Yorgis. 1973.a. külastas Chagall abikaasaga Moskvat ja Peterburi, kus neid väga soojalt vastu võeti. Kunstniku 90.sünnipäeva auks korraldati Louvreis tema loomingu unikaalne näitus ja teda autasustati Auleegioni Suure Ristiga. Marc Chagall suri 28.märtsi õhtul 1985.a. Giorgo de Chirico
kaitseväe juhataja Johannes Kert. 1997. aastal moodustati Tori kiriku taastajate ühendus, kuhu kuuluvad Eesti reservohvitseride kogu Pärnu osakond, Tori kihelkonna Muinsuskaitse selts(Lisa 8), Eesti sõjameese Pärnu Ühendus ning üksikisikud. Juhatuse esimesheks valiti Jüri Kask ja liikmeteks ettevõtja Väino Pruuli ja Eesti kaitseväe erukapten Harald Nugiseks. Samal ajal jätkusid kirikus sisetööd. Käärkamber sai E. Tuksami vitraazi "Maarja Jeesulapsukesega" 1998. aastal valmis kiriku sanitaarsõlm. 1999. aastal paigutati teenistussaali altarivõre ja põlvitus- pingid. Kilingi-Nõmmest toodi pool tonni kaaluv tornikell ja paigutati 22. mail torni. 2000. aastal krohviti torni sisemised seinad, ehitati vahelaed ning rajati kooripealse postid. Sama aasta suvel paigaldati kiriku roosakna asemele suure sihverplaadiga kell. Ajanäitaja tellis Tori kihelkonna Muinsuskaitse selts
Chartres'i, Reimsi, Amiens'i katedraalid. 2. Skulptuur: Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene. Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult. 3. Maal: Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii et seinamaalide asemel hakati tegema rohkem tahvelmaale. Suured aknad soodustasid vitraazi viljelemist. Eesti keskaegne kunst: 1. Sakraalarhitektuur: Ehitusmaterjaliks Põhja-Eestis, Saaremaal hall paekivi, Lõuna-Eestis punane tellis ja põllukivi. Keskaja jooksul ehitati Eestisse sadakond kirikut. Võib eristada nelja piirkonda: 1. Lääne-Eesti ja Saaremaa: Tihedalt asustatud, kirikud lähestikku, hea looduslik materjal- paas, dolomiit. Valjala kirik 1227.a alustati. Algselt romaani stiilis. Ühelöövilised kirikud 13.-14.saj mitmel pool Saaremaal. Ühelööviline
Chartres'i, Reimsi, Amiens'i katedraalid. 2. Skulptuur: Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene. Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult. 3. Maal: Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii et seinamaalide asemel hakati tegema rohkem tahvelmaale. Suured aknad soodustasid vitraazi viljelemist. Eesti keskaegne kunst: 1. Sakraalarhitektuur: Ehitusmaterjaliks Põhja-Eestis, Saaremaal hall paekivi, Lõuna-Eestis punane tellis ja põllukivi. Keskaja jooksul ehitati Eestisse sadakond kirikut. Võib eristada nelja piirkonda: 1. Lääne-Eesti ja Saaremaa: Tihedalt asustatud, kirikud lähestikku, hea looduslik materjal- paas, dolomiit. Valjala kirik 1227.a alustati. Algselt romaani stiilis. Ühelöövilised kirikud 13.-14.saj mitmel pool Saaremaal. Ühelööviline
kättesaamatuks. 509. Composite Group’i – spetsiaalse lennuväe koondsalga komandöriks määrati 30-aastane kolonel Paul W. Tibbets, kes oli osalenud Saksamaale sooritatud massilistes õhurünnakutes ning olnud kindral Eisenhoweri isiklik piloot. 1944. aasta sügisel alustas Tibbets õppelende. Utah’ osariigi Wandoveri lennuväljalt startinud pommitajad pidid 10 000 meetri kõrgusel pärast “pommiheitmist” sooritama järsku vitraazi ning selle 40 sekundi jooksul, mil pomm maapinnani langeb, eemalduma plahvatuskohast vähemalt 13 kilomeetri kaugusele. 5. augustil 1945 kutsuti 509. lennuväe koondsalga staapi pardanumbrit 82 kandva lennuki meeskond. Tibbets teatas, et operatsioonist võtavad osa seitse lennukit. Üks neist on juba varem saadetud Iwo-jima saarele, et vajaduse korral asendada mõnd saatelennukit. Kolm B-29 lendavad ees, üks neist Hiroshima, teine Kokura ja kolmas Nagasaki suunas. Nad
Termin on pärit aastast 1940, mil prantsuse kunstnik Jean Bazaine tituleeris oma kunsti `nonfiguratiivseks'. TUNNUSJOONED 1. maaliti õlivärvidega keskmise suurusega lõuenditele 2. anti edasi loodusest lähtuvaid vorme, sest vormid, mis jõuavad maalile peavad läbi kunstniku ikka kusagilt tulema, inspiratsiooni annavad ka argistseenid 3. segunevad kubism, fovism ja teised abstraktsioonivormid 4. hüljatakse joonperspektiiv, aluseks võetakse vitraazi ja vaibakunsti ning fragmenteeritud emailide laad 5. teostest on kadunud kujutav e. Figuratiivne aspekt, seda asendab ruumi väljendamine 6. maale viimistletakse pärast nende üle juurdlemist, märkmete tegemist ja joonistamist KUNSTNIKUD Jean Bazaine (19042001) sai inspiratsiooni looduslikest elementidest, mille nimed ta pani maalide pealkirjaks. Maalikunsti kõrval tegeles vitraazidega ja mosaiikidega. 1948 avaldatud Märkmeid tänapäeva maalikunstist kirjutas: `
-16. sajandil (§ 14) 1) Missugune uuendus levis 15. sajandil kunstikultuuris? Kunstis hakatakse püüdlema uue, suurejoonelisema kujutamisviisi poole, otsima tunnete ja elamuste vahetumaid ja siiramaid väljendusvõimalusi. Iseloomulik on ka looduvormide, kogu nähtava maailma veenvam ja tõetruum jäädvustamine. Kõige olulisem uuendus kunstikultuuris oli trükigraafika levimine 2) Mille poolest erinevad puulõige ja vasegravüür? Puulõige on tugevate nurgelised jooned, ning meenutavad vitraazi. Puulõige on vanim trükitehnika. Kuid vasegravüür on peenemate joontega, ning varjundirikkamad pinnad, ning vasegravüür on vanim sügavtrükitehnika. 3) Millega on kunstiajalukku läinud Martin Schongauer? Martin Schongauer, kes oli tuttav Rogier van der Weydeni ja teiste Madalmaade kunstnike loomingutega, läks kunstiajalukku sellega, et arendas vasegravüüri iseseisvaks kunstiliigiks. 4) Kirjelda Matthias Grünewaldi peateost Isenheimi altarit! Tekitab külmavärinaid
[redigeeri]Romaani maalikunst [redigeeri]Gooti maalikunst Romaani maalikunstis viljeldi Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii peamiselt miniatuurmaali. Säilinud on et seinamaalide asemel hakati tegema rohkem tahvelmaale. ka freskosid. Romaani ajastul sai alguse Suured aknad soodustasid vitraazi viljelemist. ka vitraazikunst. Itaalias tekkis Giotto di Bondone, Duccio di Boninsegna jt Lähedal maalikunstile on ka nn Bayeux' vaip, mõjul mitu tahvelmaalikoolkonda, mis mõjutasid ka millele on tikitud William Prantsusmaa, Inglismaa ja Madalmaade maalikunsti. Vallutaja Inglismaa-retke lugu. [redigeeri]Prantsusmaa [redigeeri]Prantsusmaa
stiili üle, jäävad romaanile truuks. Käsitöömeistrid tegid nii skulptuure kui maale. Gootis ehitakse kirikuid. Käsikäes töötasid ehitusmeistritega kiviraidurid, kes raiusid välja kõik plastilised ehitusdetailid. Järjest rohkem tuleb kirikusse ümarfiguur plastilisena. Temaatikas toimus suur muutus. Maalikunst: värvilised suured klaasaknad on vitraaz. Kuulub maalikunsti alla. Põhiliselt kujutati piibliteemalisi kompositsioone, kirikud mõjusid klaashoonetena. Itaalias on vitraazi vähe, seal põhiline seinamaal. Suurepäraseid teoseid loodi miniatuurmaalis. Käsitsikirjutatud raamatud kaunistatakse arhitektuursete piltidega. Kujutati gooti katedraale. Ka tarbekunst lähtub arhitektuurivormidest. Kirikuriistadel, mööblil ja igapäevastel tarbeesemetel võib näha tornikesi, teravakaarelist aknakujutist jm arhitektuuridetaile. Naisterõivastuses rõhutati taljet ja dekolteed. Meesterõivaste juurde kuuluvad sukkpüksid (men in tights xD). Kingad on terava ninaga
sajandil ehitus- ja tarbekunstis valitsenud stiilide segust. Kõige paremini õnnestusid uue stiili loomise katsed ARHITEKTUURIS, SISEKUJUNDUSES, TARBEKUNSTIS, RAAMATU- JA PLAKATIKUJUNDUSES. Juugend sai inspiratsiooni taimevormidest, keldi ja jaapani kunstist ning ka rokokoost ja kohalikust rahvakunstist. Põhirõhk oli dekoratiivsusel, kõik kujunduselemendid pidid olema omavahel seotud. Maalikunstis on juugend lähedane sümbolismile. TUNNUSJOONED Juugendlik maal sarnaneb vitraazi või vaibakavandiga. Et taotleda ruumilist sügavust, sarnanevad figuurid siluettidega. Sageli on silmapiir tõstetud silmapiirist välja. Iseloomulikud on sujuvad ja väljavenitatud figuurid, rõhutatud piirjooned ja selged ühtlased värvipinnad. Maalide temaatika on poeetiline ja sümbolistlik. Juugendkunstnike jaoks vääris kujutamist eelkõige elusloodus kasvavad taimed, väikesed putukad, inimene kui looduse osa, linnud ja loomad. Nende kujutamisel rõhutati kasvutungi,
valitsenud stiilide segust. Kõige paremini õnnestusid uue stiili loomise katsed ARHITEKTUURIS, SISEKUJUNDUSES, TARBEKUNSTIS, RAAMATU- JA PLAKATIKUJUNDUSES. Juugend sai inspiratsiooni taimevormidest, keldi ja jaapani kunstist ning ka rokokoost ja kohalikust rahvakunstist. Põhirõhk oli dekoratiivsusel, kõik kujunduselemendid pidid olema omavahel seotud. Maalikunstis on juugend lähedane sümbolismile. TUNNUSJOONED Juugendlik maal sarnaneb vitraazi või vaibakavandiga. Et taotleda ruumilist sügavust, sarnanevad figuurid siluettidega. Sageli on silmapiir tõstetud silmapiirist välja. Iseloomulikud on sujuvad ja väljavenitatud figuurid, rõhutatud piirjooned ja selged ühtlased värvipinnad. Maalide temaatika on poeetiline ja sümbolistlik. Juugendkunstnike jaoks vääris kujutamist eelkõige elusloodus kasvavad taimed, väikesed putukad, inimene kui looduse osa, linnud ja loomad
annaabi.ee 
