Bioloogia konspekt - Ökoloogia (0)

Ökoloogia
Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnategureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks . Need jagunevad abiootilisteks(kliima, elukeskkond) ja biootilisteks teguriteks. Organismid vajavad ultravalgust ning infrapunavalgust(soojuskiirgust). Nähtav valgus on nende vahel, mida vajavad taimed elukasvuks ja fotosünteesiks. Fotoperiodism on organismide reaktsioon ööpäevase valguse- ja pimedusperioodi muutustele. On olemas nii lühi- kui ka pikapäevataimed. Alumine ja ülemine taluvuslävi, ökoloogiline amplituud , ökoloogilise teguri optimumiks.
Antropogeene tegur. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm . Eks- ja endosümbioos. Kommensiaal - eri liiki organismide kooseluvormi, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjutu .Konkurents on sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm.Parasitism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Oblikatoorsed ja fakultatiivsed parasiidid. Herbivoore nim taimtoiduliste looma- ja taimeliigi vahelist toitumissuhet. Omnivoorid.
Ökosüsteemid
Ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. Biotsönoos; ökotoobia. Ökosüsteem on isereguleeriv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne.Toiduahela moodustavad omavahel toitumissuhetes olevad tarbijad, tootjad ja lagundajad.
Ökosüsteemide muutused
Kasvav ja kahanev populatsioon . Iga järgmise troofilise taseme biomass in ligikaudu 10% eelmse taseme biomassist – ökoloogilise püramiidi reegel.
Globaalsed probleemid
Erosioon. Kõrbestumine. Taastuvad ja taastumatud loodusvarad. Happevihmad . Kasvuhooneefekt. Eestis on peamine probleem põlevkivi kaevandamine.

Sealne toidupuudus ei likvideeru seetõttu, et elanikud toovad ilmale järglasi, mis suurendab elanike arvu, seega tahab juba suurem hulk rahvast kõhu täis saada ning arengumaad ei saagi arenema hakata. Üks suurimaid probleeme seal juures ongi kaitsevahendite puudus.

Magevesi on jaotunud ebaühtlaselt ja paljudes kohtades saastunud. Tänapäeva Tööstustehnoloogia võimaldab heitvete puhastamist, merevee destilleerimine, veehoidlate rajamine. Aga seetõttu, et kõikjal pole tehnoloogia nii arenenud ja ressursse vähem, kui arengumaades jäävad need vaesemad riigid enamasti joogiveeta.

Taastuvad: vesi, õhk, mets, muld
Taastumatud: maagid , maapõuesoojus, kaevandatavad kütused

Põlevkivi põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid , mis langevad sademetena  maapinnale.

1. Kasvuhooneefekt on looduslik ilming, mis on hädavajalik maakera elustikule, hoides Maa temperatuuri eluks vajalikes piirides.
2. Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks maakera keskmine temperatuur -18°C, praeguse +15°C asemel:kogu maakera oleks kaetud jääga ja eluks kõlbmatu.

1. Tootma vähem prügi
2. Kasutama rohkem ühistransporti

Otseselt tuntav: kliimamuutus, õhusaaste, mulla vaesumine , AIDSi levik jne.
Mõju pole märgata: globaalne soojenemine, osoonikihi hõrenemine, maavarade ammendumine

1. külvikord peab tagama ratsionaalse tootmise konkreetsetes mullastik - klimaatilistes tingimustes
2. külvikord peab tagama kultuuride ratsionaalse struktuuri, mis võimaldaks teiste agrotehniliste abinõude optimaalse rakendamise korral täita valitud tootmissuunaga püstitatud majanduslikud ülesanded
3. külvikord peab looma eeldused ja tingimused mulla füüsikaliste, bioloogiliste ja keemiliste omaduste paranemiseks ja tervikuna mullaviljakuse tõusuks
Hävimine ja looduskaitse
Peamine hävitaja on tänepäeval inimene. Looduskaitse üldiseks eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. Keskkonnakaitse on rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatud loodusvarade säästlikule kasutamisele, keskkonna saastamise vähendamisele ja loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks. Bioloogilise mitmekesisuse konvertsioon. Loodusobjektide hulka kuuluvad kaitsealad , kaitsealused liigid ja üksikobjektid. Natura 2000.
Säästev areng ja keskkonnapoliitika
Agenda 21 on ülemaailmne XXI sajandi säästva arengu programm, mis on kõihi riikide tegevuskavade koostamise aluseks. Läänemere Agenda. Eesti nüüdisaja keskkonnapoliitika tugineb riiklikele seadustele ja määrustele ning kogu elanikkonna keskkonnateadlikkusele. Säästva arengu seadus. Eesti keskonnastrateegia 2010. Arhusi konvertsioon. Keskkonnastrateegia on suunatud Eesti majanduse ja inimeste tegutsemismotiivide mõjutamisele sööstva arengu suunas, nii et oleks tagatud loodusväärtuste säilimine tulevastele põlvkondadele.

1. loodusressursside kaitsmine on vajalik, et need päris otsa ei saaks
2. keskkonnakatastroofide ilmnemise protsent on madalam, kuna selle vastu töötatakse süvenenult

1. majandusliku kasvu ergutamine ja selle kvaliteedi muutmine
2. inimkonna elukvaliteedi parandamine ning põhiliste vajaduste rahuldamine (tööhõive ja tervishoiu võimaluste tagamine, varustamine toidu, energia ja veega)
3. rahvastiku stabiilse arvukuse tagamine, inimeste hoiakute ja harjumuste muutumine 4. ressursibaasi kindlustamine ja säilitamine, keskkonna taluvuspiiridega arvestades
5. jäätmete ja saasteainete hulga vähendamine

1. kasutan rohkem ühistransporti
2. annetan toidupangale
3. Ei küta tuba üleliia soojaks

1. kodanike ligipääs keskkonnainfole
2. kodanike õigus osaleda otsuste tegemises
3. juurdepääs õigusemõistmisele keskkonna alal

1. keskkonnapoliitika olulised valdkonnad on keskkonnakorraldus, looduse mitmekesisuse kaitse, loodusvarade kasutus, jäätmekäitlus, veekaitse ja -kasutus jne.
2. keskkonnapoliitikat teostab enamasti riik, kuid seda võivad kujundada ja mõjutada ka ettevõtted ja organisatsioonid.

Keskkonnastrateegia on suunatud Eesti majanduse ja inimeste tegutsemismotiivide mõjutamisele säästva arengu suunas, nii et oleks tagatud loodusväärtuste (liikide, elupaikademaastike ja teiste loodusressursside) säilimine tulevastele põlvkondadele.

1. eesti kultuuriruumi elujõulisus
2. inimeste heaolu kasv
3. sotsiaalne sidus ühiskond
4. ökoloogiline tasakaal

Loodussäästlik:
1. Lihula katlamaja
Loodust kahjustav /reostav:
1. Autodega sõitmine
Tõene või väär?

Ökoloogilised globaalprobleemid on tingitud inimkonna kiirest juurdekasvust.

Globaalse soojenemise peamine põhjus on osoonikihi hõrenemine.

Põlevkivi kuulub taastumatude loodusvarade hulka.

Loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb keelata taime- ja loomaliikide vedu ühest riigist teise.

Looduskaitse tegeleb loodusliku mitmekesisuse säilitamisega.

Eesti kaitsealused liigid on loetletud looduskaitseseaduses.

Natura 2000 on Euroopa kaitsealade võrgustik.

Eesti looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtted on esitatud dokumendis Agenda 21. + keskkonna strateegia.
Õige vastusevariant:

a)

d)

b)

a)

b)

b)

a)

c)
Sobiv sõna lünka.

Mullastiku hävimise peamiseks globaalseks protsessiks on erosioon ja kõrbestumine.

Elanikkonna informeerimise kohustus keskkonda puudutavatest otsustest ning iga inimese õigus saada keskkonnainfot tuleneb Århusi konventsioonist.

Kõige enam on ohustatud madala arvukusega ja väikese levikusega liigid.

Eesti looduskaitse alusdokumendiks on 2004. a. vastu võetud LKS ( looduskaitseseadus ).

Eestis elavad kotkad kuuluvad kaitsvate liikide I kategooriasse.

Meie rahvuspargid on Lahemaa , Soomaa, Matsalu , Vilsandi ja Karula .

Eesti keskkonnastrateegia 2010 eesmärkide saavutamine tugineb elanikkonna teadlikuse arendamisele.

Kaitstavad loodusobjektid jaotatakse kaitsealadeks, üksikobjektideks ja kaitsealusteks objektideks.
Selgita pikemalt ja too näiteid.

1. Põlevkivi energiaks muutmine leiukoha lähedal.
2. Puidu töötlemine metsa/raiekoha lähedal.

Kuna aluskivimid on erinevad.

Rändkarjakasvatus soodustab kõrbestumist.

Igaüheõigus seisneb kõigis seotud kohustustes ja õigustes inimese ning looduse vahel. Nt. metsas jalutamine, lõkke tegemine, puude langetamine jne.

Heaolukasv on vastuolus ökoloogilise tasakaaluga.

CO2 = säästev transport, säästev tööstus

1. Prügivedu/prügi sorteerimine
2. Õhu saastumine /õhu saastamine

1. Patareide kogumiskastid
2. Tuled vahetunni ajaks või toast lahkudes kustutada
3. Prügi viimine õigesse kohta (prügikasti) ning selle sorteerimine
Evolutsioon
Kujunemine
Füüsikaline, keemiline, bioloogiline, sotsiaalne evolutsioon. Looduslik valik, olelusvõitlus, darvinism , lamarkism, sünteetiline evolutsiooniteooria.
Tõendid
Paleontoloogia, fossiilid , suhteline, absoluutne vanus. Geokronoloogiline skaala. Feneetilised võrdlused, võrdlev anatoomia, homoloogilised organid, mandunud elundid, embrüonaalne areng, geneetilised võrdlused. Pseudogeenid, fülogeenid, molekulaarkell.
Elu päritolu ja areng Maal
Kõik elus pärineb elusast. Füüsikalin, keemiline evolutsioon... Ribosüümid, RNAmaailm. Ainuraksed, hulkraksed . Kambriumi ajastu. Ajastud: Ordoviitsium , Siluri, Devoni , Karboni, Permi , Juura, Kriidi , Neogeeni.
Tõene või väär?

Darvism on üks tänapäeval tunnustatud evolutsiooniteooriaid.

Darwin seletas evolutsiooni loodusliku valikuga.

Maa esmane atmosfäär ei sisaldanud hapnikku.

Orgaanilisi ühendeid võis ja võib Maale saabuda meteoriitidega.

Peaaegu kõik loomahõimkonnad tekkisid Kambriumis, üle 500 miljoni aasta tagasi.

Esimesed maismaaloomad olid lülijalgsed.

RNA moodustamine oli elutekke esimene aste.

Paleontoloogia on teadus möödunud aegade organismidest.
Õige vastusevariant.

c)

b)

c)

b)

c)

c)

d)

c)
Sobiv sõna lünka.

Cuvier seletas organismide väljasuremist katastroofidega.

Lamarck põhjendas evolutsioonilist progressi organismidele omase arenguga.

Darwin nimetas organismide sõltuvust elutingimustest olelusvõitluseks.

Paleontoloogilised andmed näitavad organismivormide fossiile Maa ajaloos.

Elu tekkele eelnes keemiline evolutsioon.

Katalüütiliste omadustega RNA-molekule nimetatakse ribosüümideks.

Eukarüootsed rakud tekkisid endosümbioosi teel.

Keskaegkonna lõpus toimus massiline hiidsisalike väljasuremine.
Selgita pikemalt ja too näiteid.

Isereplitseerumine

Sest need tingimused, mis olid tollal nüüdseks puuduvad.

Et keskkond on hapnikuvaene.

Esitage poolt- ja vastuväiteid seisukohale, et esmane elu võis olla RNA-põhine!
POOLT
VASTU

• Esimesed replitseeruvad molekulid olid RNA-molekulid
  
• Kõikide elusorganismide ühine eellane kasutas RNA-d oma päriliku materjalina
  

• See, et elu algast RNA-molekulidest on hetkel veel kaheldav
  
• See, et elusorganismide ühine eellane kasutas oma päriliku materjalina RNA-d ei tähenda, et elu pidigi RNA-molekulidest alguse saama
  

Elu kestel omandatud muutused päranduvad vähemalt osalt järglastele.

Isenditevahelist konkurentsi elutingimuste pärast.

Kliima, hapniku rohkus Maal, „Kambriumi plahvatus “
Aegkonnad: Vanaaegkond ehk Paleosoikum , Keskaegkond ehk Mesosoikum ja Uusaegkond ehk Kainosoikum .

Darvinism on ühendatud mendelliku geneetikaga.
Darwin esitas teoreetilisi seletusi oma faktide kohta.
Mehhanismide ja protsessid
Populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mitmekodeerivate osade kogumit nimetatakse popultasiooni genofondiks. Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhtet nim populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. Teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusefa ja need jäävad põlvkoniti muutumatuks. Popultasioon on väga suur, ristumised on vabad ehk juhuslikud, mutagenees muutub, popultasioon on isoleeritud, puudub looduslik valk. Muutuda võib isendite geenide ja kromosoomide struktuur ja arv, samuti geenide ja genotüüpide sagedus. Mikrorevolutsioon. Mutatsioonid on geenide muutumise põhjus. Puhtstatistilistel põhjuste võib alleelide sagedus põlvest põlve juhuslikus suunas muututda – geneetiline triiv . Pudelikaelaefekt – paar isendit elavad üle nt looduskatastroofi, kuid neil ei ole kogu genofondi. Rajajaefekt – kohastumine mugavate tingimustega.
Looduslik valik
Kohastumine – koosküla elukeskkonna tingimustega. Looduslik valik seisneb populatsiooni isendite valikulises ellujäämises ja ebavõrdses paljunemises, mis on tingitud nende geneetilisest erinevusest ja elutingimuste piiravast toimest.Individuaalsetest geneetilistest iseärasustest tulenev erinev edukus olelusvõitluses ongi looduslik valik. Sõltuvalt valiku tingimustest ja populatsiooni genofondist võib looduslik valik avalduda klmel viisil. Need on loodusliku valiku vormid: stabiliseeriv, suunav ja lõhestav valik. Stabiliseeriv ehk säilitav valik kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi. Suunav valik seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises. Lõhestav valik seisneb kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises võrreldes nende hübriididega.
Kohastumine
Kohastumusi loob muudab ja säilitab looduslik valik. Kohanemine . mittepäriliku alusega ja võib olla pöörduv. Kohastumine on bioevolutsiooni peamine protsess. Koastumused avalduvad prganismide sise- ja välisehituses, füsioloogias, käitumises, paljunemises ja muudes organismidele omastes eluvaldustes. Erinevatest loomadest näited....
Liigiteke
Liik on bioloogilise mitmekesisuse põhiüksus. Liik on loodusllike popultasioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potentsiaalselt ristuvad omavahel – bioloogiline liigimääratlus. Liikide omavahelist ristumist takistab geograafiline isolatsioon . Liigi bioloogilisi iseärasusi, mis takistavad edkat ristumist teiste liikidega nim ristumisbarjääriks ehk bioloogiliseks isolatsiooniks. Olemasolev genofond ja lisanduvad mutatsioonid peavad andma looduslikule valikule piisavalt materjali uute kohastumuste loomiseks. Lõhestav valik. Erimaise liigitekke teguriteks on popultasioonide geograafiline triiv ja looduslik valik. Keskseks protsessiks on kohastumuste ökoloogiliste tingimustega.
Lk 99-100 Kordamisküsimused
Tõene või väär?

Kõige liigirikkam loomaklass on putukad

Uus, täiuslikum organismitüüp võimaldab asustada uusi keskkondi.

Loomade evolutsioonis on järk-järgult suurenenud sõltuvus biootilistest teguritest.

Õistaimede mitmekesistumine on põhjustanud putukate adaptiivse radiatsiooni.

Kõige mitmekesisemad taimed on õistaimed.

Linné lõi organismide loomuliku süsteemi.

Dinosauruste väljasuremine oli mikroevolutsiooniline protsess.

Kambriumi plahvatus seisnes komeedi kokkupõrkes Maaga.
Leidke kõige õigem vastusevariant.

Kohastumuse kujundab: c) looduslik valik.

Makroevolutsioon tähendab: d) liigist kõrgema taksoni teket.

Evolutsiooniline regress tuleneb: a) kahjulikust mutatsioonist.

Linnu tiib ja inimese käsi on: a) homoloogilised.

Evolutsioonilise progressi eeldusi loovad peamiselt: a) struktuurgeenide mutatsioonid.

Massilisi väljasuremisi põhjustas: c) suur muutus elukeskkonnas.

Loodusliku valiku objektiks on: a) geenid.

Liikide evolutsioonilised muutused on tingitud: c) looduslikust valikust
Täitke lünk sobiva sõnaga!

Terved isendid.

On

Triiv

Suunav

Bioloogilisest

Mimikiri

Homoloogiline

Primitiivsuse
Selgitage pikemalt ja tooge näited!

Mikro- ja makroevolutsioon on seotud populatsiooniga, mõlemad osalevad evolutsioonilises progressis nagu näiteks positiivses suunas liikuv popultasioon.

Evolutsiooniline progress hõlmab, loob ja edendab keerukamaid organisme, evolutsiooniline regress hõlmab ja arendab ellasliku ehituse ja talitlusega organisme, mis vajavad vähem nõudlikku keskkonda.

Seesmisest põhjustest tingitud järk-järguline väljasurenemine, mis vältas mõned miljonid aastad. Dinosauruste piiratud geenifond ei võimaldanud neil kohastuda kiirelt aset leidnud muutustega. On teada, et toimusid klimaatilised muutused, mis kestsid kuni kriidiajastu lõpuni, mis viisid paljude organismirühmade väljasuremisele nii maismaal kui meres, nii selgroogsete kui selgrootute hulgas. Vulkaaniline tegevus oli sel perioodil aktiviseerunud ja see võis õhku paisata tolmu, vähendada Maale jõudva päikesekiirguse hulka, mis omakorda võis põhjustada kliima jahenemise. Vulkaaniline tegevus peaks selgitama ka iriidiumi suurt hulka maapõues. Vulkaanilise tegevuse aktiviseerumise tingisid nähtavasti kontinentaalsed nihkumised.Välimistest põhjustest tingitud katastrofaalne väljasuremine. Selle hüpoteesi järgi põhjused võisid olla samad, kuid protsess ise toimus kiiresti. Dinosauruste väljasuremine oli mikroevolutsiooniline protsess.

Vulkaanipurse , katastroofiline meteoriidi langemine ja kliima kiire muutumine.

Evolutsiooniline regress on seotud kohastumisega just seetõttu, et need algelised loomad, kes hakkavad elukeskkonda sulanduma, peavad sellega kohanema, sest muidu olend hukub.
Nt. kui bakterid ei saa keskkonnas, kuhu ta sattus kohanetud, pole teda enam varsti.

Tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega.
Nt. delfiin, hai ja kalasisalik on kohastunud vees elamiseks.

Eelistan molekulaargeenilist süstemaatikat, sest leian, et inimesel ja šimpansil on rohkem ühiseid tunnuseid, kui inimesel ja gorillal.

Kohanemine seisneb isendi tunnuste mittepärilikes muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires, kohastumine muudab seevastu organismide ehitust ja talitlust pärilikult populatsioonides loodusliku valiku toimel. Kohastumus arenebki välja kohanemisest.
Bioloogia lk 113-114
Tõene või väär?

Õige

... loomad on šimpansid (ja gorillad ).

... on 48 kromosoomi.

... kunagi Austraaliat, Ida- ja Lõuna-Aafrikat ...

Õige

... peamiselt kahejalgse liikumisviisi poolest.

Õige

Õige.
Õige variant:

C)

B)

C)

C)

C)

B)

C)

B)
Täida lünk:

Esikloomaliste

Lõunaahv

Neoteeniaks

2,5

Euroopa, Lähis-Ida ja Kesk-Aasia

Aafrika

50 000

Ühtlustumise
Selgitage ja näited:

Milles seisneb sotsiaalne evolutsioon?
Sotsiaalne evolutsioon seisneb omandatud kogemuste ja teadmiste edasi kandmises järgnevatesse põlvkondadesse. Nt. muistendid, rahvalaulud , -tantsud jne on pärandatud edasi aastast aastasse, et hoida kultuuri ja omapärasust.

Kuidas võiks toimuda inimese edasine evolutsioon?
Inimkond hakkab ühtlustuma, sest geenivool inimpopulatsioonide vahel on vaba ja ulatuslik juba praegugi. Aja möödudes kujuneb välja praktiliselt sama rassi- ja rahvustunnusega inimtüüp. Mida aeg edasi, seda enam segunevad rassid omavahel, näiteks mustanahaline naine ja valge mees abielluvad ning tekib järglane, kelle nahavärv on midagi nende kahe vahelist.

Millistel põhjustel on inimkonna arvukus viimase 10 tuhande aasta jooksul järjest kiirenevalt kasvanud?
Umbes 10-12 tuhat aastat tagasi hakkasid mõned soodsates geograafilistes tingimustes elutsevad inimpopulatsioonid kodustama loomi ja tegelema põllumajandusega. Umbes 5000 aastat tagasi leiutati ratas ja umbes samal ajal ka kirjakeel . Kiiresti, mõne aastatuhandega, said need saavutused omaseks kogu inimkonnale. See on kaasa toonud inimese leviku üle kogu planeedi ja tema arvukuse ülikiire kasvu: 10 000 aastat tagasi elas Maal ligi 5 miljonit inimest, 17.sajandil umbes 750 miljonit ja nüüd üle 6,5 miljardi.

Kuidas seletada töö osa inimese evolutsioonis?
Töö on kõigepealt inimese ja looduse vaheline protsess, milles inimene vahendab, reguleerib ja kontrollib oma ainevahetust loodusega omaenese tööga. Ta astub loodusainele endale vastu loodusjõuna. Tema ihulikkuse juurde kuuluvad loodusjõud, käed ja jalad, pea ja käsi, paneb ta liikuma, et omastada endale loodusainet kujul, mis on tema enda elu jaoks kasutamiskõlblik. Mõjutades selle liikumise läbi temast väljaspool olevat loodust ning seda muutes, muudab ta ühtlasi omaenda loomust.
Töö ongi see, mis on pannud inimesi tegema tööriistu, sõiduvahendeid ja tehnikat , et elu lihtsamaks teha. Tekkisid sellised valdkonnad nagu: kultuur, kaubandus, poliitika jne.

Mida võib järeldada hauapanuste leidmisest ürgsete inimeste elupaikadest?
Hauapanuse leidmine ürgsete inimeste elupaikadest võib viidata sellele, et sinna on kunagi maetud inimesi, sest hauapanus on surnule hauda kaasa pandavad esemed.

Tooge välja 3 sarnasust ja 3 erinevust inimese ja inimahvi vahel.
Erinevused:
INIMENE
INIMAHV
Liigub kahel jalal
Liigub enamasti neljal jalal
Karvkate on taandarenenud, kohatine
Karvkate on rikkalik, ühtlane
Esineb töövõime
Töövõime puudub


Sarnasused:
*kromosoomide ehitus
*haigutavad
*valkude koostis

Millised tegurid võisid põhjustada kahejalgsete tekke inimlaste evolutsioonis?
Kahejalgsete tekke võis põhjustada inimlaadsete aju suurenemine, mis suudab keha liikumist paremini vallata ja rakendada praktiliselt kogu keha üheaegselt töösse. Tänu sellele on parem ka nende tasakaal, mis võimaldab inimesel kui liigil suurepäraselt kahel jalal edasi liikuda .

Millist osa inimese evolutsioonis võis etendada neoteenia ?
Inimese ja inimahvide individuaalse arengu võrdlemisel ilmneb inimesele iseloomulik neoteenia. See seisneb arengu aeglustumises ja osalises pidurdumises. Kuigi inimesel kestab rasedus kauem, sünnib inimlaps märksa väetimana kui inimahvidel. Inimese arengujärgud kestavad pikemat aega ja inimahvide noorea mitmed omadused säilivad inimesel veel täiseas. Väljasurnud inimlaste skelettide uurimine näitab, et seda laadi ontogeneetilised muutused ilmnesid nende evolutsioonis varakult. Võimalik, et individuaalset arengut reguleerivate geenide mutatsioonid võisid saada loodusliku valiku objektiks ja pöörata inimlaste evolutsiooni inimahvide omaga võrreldes teisele teele.

Lk 98

Ühte liiki kuuluvad sarnase ehitusega isendid, kes ei erine üksteisest rohkem, kui ühe vanempaari järglased.

Ta kinnitas liigi süstemaatika põhiüksuseks. Liigid tuli koondada taksonitesse süsteemi ülestikustes järkudes ehk kategooriates.

Takson on ühte süstemaatika kategooriasse kuuluvate organismide rühm, nt. mingi liik, selts, klasse ja muud sellist – see on hierarhiline süsteem.

Loomariik , taimeriik, proteistid, bakterid, seened.

Ta püstitas hüpoteesi, et elu arengu algperioodil toimus lahknemine kolme harru ehk domeeni. Kaks neist (bakterid ja arhed ) säilitasid edasises evolutsioonis prokaürootse rakutüübi, kolmas arenes aga sümbiogeneesi kaudu eukaürootseks.

Bakterid ja arhed.