Milleks vajavad organismid valgust?

Vastus leiad õppematerjalist: Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Milline on temperatuuri mõju organismidele?

Vastus leiad õppematerjalist: Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Kuidas iseloomustada ökoloogilise teguri toimet organismile?

Vastus leiad õppematerjalist: Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Milline on organismide vastasmõju sümbioosi ja kommensialismi korral?

Vastus leiad õppematerjalist: Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Milles seisneb organismidevaheline konkurents?

Vastus leiad õppematerjalist: Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Mis iseloomustab parasitismi kisklust herbivooriat ja omnivooriat?

Vastus leiad õppematerjalist: Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Mis iseloomustab populatsiooni?

Vastus leiad õppematerjalist: Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Milliseid toitumissuhteid esineb ökosüsteemides?

Vastus leiad õppematerjalist: Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Milles seisneb ökosüsteemi iseregulatsioon?

Vastus leiad õppematerjalist: Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Ökoloogia ja keskkonnakaitse (0)

Keskkool - Bioloogia - Bioloogia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on ökoloogilised tegurid?
Milleks vajavad organismid valgust?
Milline on temperatuuri mõju organismidele?
Kuidas iseloomustada ökoloogilise teguri toimet organismile?
Milline on organismide vastasmõju sümbioosi ja kommensialismi korral?
Milles seisneb organismidevaheline konkurents?
Mis iseloomustab parasitismi kisklust herbivooriat ja omnivooriat?
Mis iseloomustab populatsiooni?
Milliseid toitumissuhteid esineb ökosüsteemides?
Milles seisneb ökosüsteemi iseregulatsioon?
Kuidas muutub ökoloogiline tasakaal?
Mis tagajärjed on ökoloogilise tasakaalu muutustel?
Millest tuleb inimeste toidupuudus?
Mis tingib mullastiku hävimise?
Millised globaalprobleemid tulenevad loodusvarade kasutamisest?
Millist kahju tekitavad happevihmad?
Millest on tingitud kasvuhooneefekti süvenemine?
Mis on Eesti olulisim keskkonnaprobleem?
Kuidas inimtegevus ohustab liike?
Millega tegeleb looduskaitse?
Kuidas on korraldatud looduskaitse Eestis?
Mis on Agenda 21 eesmärk?
Milles seisneb Eesti keskkonnapoliitika?
Millised on Eesti keskkonnastrateegia 2010 põhimõtted?
Milliseid valdkondi käsitleb Säästev Eesti 21?

Ökoloogilised tegurid

Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnategurid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks .

Mis on ökoloogilised tegurid?
- Abiootilised tegurid on organisme ümbritsevast eluta loodusest. (temperatuur, sademed, õhk, vesi, muld)
- Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. See võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik.

Milleks vajavad organismid valgust?
- Nähtava valguse vahemik 380…760 nm.
- Sellest lühilainelisem on ultraviolettkiirgus ehk ultravalgus ja pikalainelisem on infrapunakiirgus ehk infravalgus .
- Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks.
- Taimeliike eristatakse kolme moodi: valguslembesed, varjutaluvad ja varjulembesed .
- Organismide reaktsiooni ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutustele nimetatakse fotoperiodismiks.
- Lühipäevataimed: riis, kanep , tubakas ja daalia. (päevaperiood ei ületa 12 tundi)
- Pikapäevataimed: jänesekapsas, nisu-, odra -, herne- ja kartulisordid. (päevapikkus enam kui 12 tundi)
Infra- ja ultravalguse toime
- Pikalaineline infravalgus – soojuskiirgus .
- Soojuskiirgus aitab kõigusoojastel organismidel tõsta oma kehatemperatuuri.
- Taimed kaitsevad end valguse eest: *õistaimed pööravad oma lehti vastavalt valguse intensiivsusele *osad taimede lehed on kaetud hajuvate heledate karvadega.
- Suures koguses ultravalgus põhjustab rakkude sisemusse tungides DNA mutatsioone .
- Mõõdukas koguses on ultravalgus kasulik, see soodustab naharakkudes D- vitamiini sünteesi.

Milline on temperatuuri mõju organismidele?
- Kõigusoojaste organismide kehatemperatuur sõltub otseselt väliskeskkonna temperatuurist.
- Imetajad ja linnud on püsisoojased.
- Taliuinakusse jäävad karu ja mäger.
- Püsisoojaste loomade kaitsekohastumused on seotud külmaperioodil esineva toidupuudusega.
Kuidas iseloomustada ökoloogilise teguri toimet organismile?
- Ökoloogilise teguri intensiivsuse taset, mille alanedes organismi areng seiskub, nimetatakse alumiseks taluvusläveks.
- Ökoloogilise teguri intensiivsuse taset, mille tõustes organismi areng peatub, nimetatakse ülemiseks taluvusläveks.
- Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda, nimetatakse ökoloogiliseks amplituudiks .
- Ökoloogiline amplituud on 4…40 ˚C
- Teguri intensiivsust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam , nimetatakse ökoloogilise teguri optimumiks.

Organismide vahelised suhted

Organisme vastastikku mõjutavaid tegureid nimetatakse biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks.
Inimtegevuse mõju – antropogeenne tegur.

Milline on organismide vastasmõju sümbioosi ja kommensialismi korral?
- Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm .
- Näited: liblikõieline taim ja mügarbakter
  taimed ja seened
- Eksosümbioos – organismide vaba kooselu vorm. ( sipelgad ja lehetäid)
- Endosümbioos – üks organism elab teise kehas. ( veis ja bakterid )
- Eri liiki organismide kooseluvormi, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu , nimetatakse kommensialismiks.
- Näited: sipelgad ja mardikalised
  inimene ning bakterid ja algloomad
Milles seisneb organismidevaheline konkurents ?
- Konurents viib liigisisese ja liikidevahelise olelusvõitluseni.
- Konkurents tekib siis, kui ühte liiki organismid vajavad arenguks ja paljunemiseks samu ressursse.
- Konkurents on sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm.

Mis iseloomustab parasitismi, kisklust, herbivooriat ja omnivooriat?
- Parasitism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik.
- Kooselust kasu saav liik on parasiit ja kahjustatav liik on peremees . (inimene ja solge )
- Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe.
- Kiskjad ehk karnivoorid on loomad, kes söövad teisi loomi.
- Kiskahela viimaseks lüliks on tippkiskja. (ristämblik ja toakärbes)
- Taimtoidulise looma- taimeriigi vahelist toitumissuhet nimetatakse herbivooriaks.
- Herbivoorid on lehetäi, maipõrnikas, viidikas ja metskits .
- Hulk loomaliike on segatoidulised ehk omnivoorid – nad toituvad nii taimedest kui ka loomadest.
- Nendeks on näiteks metssiga ja karu.

Ökosüsteemid

Igal liigil on oma leviala ehk areaal .
Ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni.

Mis iseloomustab populatsiooni?
- Sama popultasiooni isendid saavad vabalt omavahel ristuda , sest nad elavad samas elupaigas.
- Populatsiooni arvukus on sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv.
- Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta.
- Ühel territooriumil elab paljude liikide populatsioone , mis koos moodustavad elukoosluse ehk biotsönoosi. (seene-, taime- ja loomakooslus )
- Kogu biotsönoos on tihedalt seotud oma elukeskkonnaga ehk ökotoobiga. (õhk-, vesi- ja muldkeskkond)
- Ökosüsteem on isereguleeriv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne.
Milliseid toitumissuhteid esineb ökosüsteemides?
- Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela.
- Esimeseks lüliks on taimekooslusesse kuuluvad organismid. Rohelised taimed on tootjad ehk produtsendid .
- Toiduahela järgmised lülid moodustuvad heterotroofidest.
- Toiduahela organisme, kes kasutavad toiduks teisi elusorganisme, nimetatakse tarbijateks.
- Nad jagunevad esimese, teise, kolmanda ja neljanda astme tarbijateks.
- Surnud tootjad ja tarbijad on toiduks lagundajatele ehk destruentidele. (seened, mikroorganismid )
- Toiduahela moodustavad omavahel toitumissuhetes olevad tootjad, tarbijad ja lagundajad.
- Dominandid – liik, mille populatsioon on ökosüsteemis kõige arvukam .
- Taimede biomass – kuivkaal pinnaühiku kohta.
- Produktsioon iseloomustab biomassi juurdekasvu ajas.
- Laguahel algab elutegevuse jääkidest või surnud organismidest ning lõpeb mikroorganismidega.
- Toiduvõrguks nimetatakse omavahel põimunud toiduahelate kogumit.

Milles seisneb ökosüsteemi iseregulatsioon?
- Iga järgmine toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelmise arvukust.
- Populatsiooni arvukuse perioodilisi ajalisi muutusi nimetatakse populatsioonilaineteks.
- Kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena, siis nimetatakse sellist ökosüsteemi seisundit ökoloogiliseks tasakaaluks.
- Biosfäär on Maa pinnakihtide ruumiosa, mis sisaldab elusorganisme.
- Biosfäär on kõige suurem ökosüsteem.
- Bioom on samatüübiliste ökosüsteemide kogum.
- Bioomid : tundra, taiga , rohtla, kõrb, poolkõrb, troopilised vihmametsad .

Ökosüsteemides toimuvad muutused

Populatsiooni, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nimetatakse stabiilseks populatsiooniks.
- Kuidas muutub ökoloogiline tasakaal?
  - Populatsiooni, mille arvukus ajas suureneb, nimetatakse kasvavaks populatsiooniks. Siin ületab sündimus suremuse.
  - Kahaneva populatsiooni arvukus langeb, sest suremus ületab sündimuse.
  - Seda võib põhjustada näiteks paduvihm, põud, maavärinad, kõrge ja madal temperatuur.

Mis tagajärjed on ökoloogilise tasakaalu muutustel?
- Kui ökosüsteemi iseregulatsioon lakkab toimimast, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus.
- Selle tulemusena võib üks ökosüsteem asenduda teisega .
Milliseid seaduspärasusi esineb aine ülekandumisel ühelt troofiliselt tasemelt teisele?
- Iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. Seda seaduspärasust nimetatakse ökoloogilise püramiidi reegliks.
- Kui kujutada ühe toiduahela kõigi troofiliste tasemete biomassi ristkülikuna ja paigutada need ülestikku, saame biomassi püramiidi.

Milliseid seaduspärasusi esineb energia ülekandumisel ühelt troofiliselt tasemelt teisele?
- Kogu bisfäär püsib elus vaid seetõttu, et teda läbib pidev energiavoog.
- Umbes 1% taimedeni jõudnud valgusenergiast kasutatakse ära fotosünteesil ja muudetakse keemiliste sidemete energiaks.
- Koos biomassi liikumisega ühelt troofiliselt tasemelt teisele toimub ka energia ülekanne.
- Kõik organismid oksüdeerivad orgaanilisi aineid elutegevuseks vajaliku enegia saamiseks.
- Selle käigus muundub keemiline energia soojusenergiaks.

Ökoloogilised globaalprobleemid

20 sajand – 1.5 miljardit inimest
21 sajand algus – 6.1 miljardit
aastal 2050 – 9 miljardit
Inimkonna kiire juurdekasv tekitab hulga ökoloogilisi globaalprobleeme.
- Millest tuleb inimeste toidupuudus ?
  - Euroopa riikide probleemiks on põllumajandussaaduste ületootmine.
  - Näljahäda on kõige suurem Etioopias ja Somaalias.
  - Aafrika suured maa-alad on põllumajanduseks kõlbmatud.
  - Inimeste koondumine viljakamatesse piirkondadesse on põhjustanud sealsete metsade hävimise, ülekarjatamise, mullastiku vaesumise, erosiooni ja kõrbete leviku.
  - Põuaperioodid Aafrika ulatuselikel territooriumitel.
  - Nälgimist soodustab ka halvasti korraldatud toiduainete jaotussüsteem.
  - Üheks peamiseks lahenduseks võib kujuneda inimeste toitumisharjumuste muutmine.
  - Arengumaades on vaja täiustada maaharimisviise ja –tehnoloogiat ning vältida monokultuuride kasvatamisest tulenevat mullastiku vaesumist.

Mis tingib mullastiku hävimise?
- Üks peamisi mulla hävitamise põhjuseid on mullastiku looduslik ärakanne ehk erosioon . (põhjustavad: paduvihmad, vooluveed, tuul, temperatuuri kõikumine.)
- Mullastiku hävimist saab vähendada oskusliku maaharimiseg, terrass- ja ribapõllundusega ning õigete külvikordade järgimisega.
- Maa-alad muudab kasutuskõlbmatuks ka kõrbestumine. (põhjustab: kliimategurid , ulatsulik metsaraie , liigkarjatamine, ebaõiged väetamisvõtted)
Millised globaalprobleemid tulenevad loodusvarade kasutamisest?
- Taastuvad loodusvarad : päikeseenergia, vesi, mullastik , metsad, turvas .
- Taastumatud loodusvarad: metallimaagid, mineraalsed maavarad , fossiilsed kütused.
- Maailmas on puhta magevee puudus.
- Tänapäeva tööstustehnoloogia võimaldab magevee korduvkasutust, ulatuslikult rakendatatakse heitvete puhastamist.
- Veetarbimist aitavad vähendada niisutussüsteemid.
- Veeprobleemi aitaks lahendada ka merevee destilleerimine.

Millist kahju tekitavad happevihmad?
- Kütuste põletamisel atmosfääri sattuvad happelised oksiidid ühinevad veeauruga ning selle tulemuseks ongi happelise reaktsiooniga sademed. (väävel ja lämmastikoksiidid)
- Taimede kasvu pidurdumine tuleneb sellest, et neile vajalikud keemilised elemendid uhutakse maapinna alimistesse kihtidesse.
- Happevihmade otseseks tulemuseks on metsade ulatuslik hävimine.
Millest on tingitud kasvuhooneefekti süvenemine?
- Soojuskiirguse hajumist kosmosesse takistavad atmosfääri koostises esinevad kasvuhoonegaasid. (süsinikdioksiid, metaan, dilämmastikoksiid)
- Üks osa Maalt lähtuvast soojuskiirgusest neeldub nendes gaasides, teine osa aga peegeldub maapinnale tagasi. Sellist nähtust nimetatakse kasvuhoonefektiks.

Mis on Eesti olulisim keskkonnaprobleem ?
- Eesti ökoloogilised kitsaskohad ongi enamjaolt seotud põlevkivi kaevandamise ja põletamisega.
- Keskkonna saaste vähendamiseks tuleb piirata nii põlevkivi kaevandamist kui ka sellel põhinevat elektritootmist.
- Põlevikivi kaevandamisega muudetakse palju maad kasutuskõlbmatuks.

Liikide hävimine ja looduskaitse

Hävimisohus on eelkõige madala arvukuse ja väikese areaaliga liigid.
Ohustatud on ka suured kiskjad, kes vajavad ulatuslikke jahiterritooriume.
- Kuidas inimtegevus ohustab liike?
  - Nüüdisaja ohuteguriks on inimtegevus.
  - Kliima üldine soojenemine, suurte maa-alade kõrbestumine ja erosioon, ulatuslikud metsaraied ja looduskoosluste asendumine tehismaastikega.
  - Rahvastiku kiire kasv toob kaasa paljude liikide elupaikade hävimise.
  - Inimtegevusega kaasneb ka maavarade kaevandamine ning olmejäätmete kasv, mis on osutunud paljudele liikidele hukatuslikuks.
  - Osa liike iseloomustab ka aegalne paljunemine ja kohastumisvõime, mis samuti suurendab väljasuremist.

Millega tegeleb looduskaitse?
- Looduskiatse üldiseks eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine.
- Haruldaste ja hävimisohus liikide jaoks luuakse kaitsealasid, kus on inimtegevus piiratud seadustega.
- Liigilise mitmekesisuse säilitamiseks piiratakse enamikus riikides nii taime kui loodame sisse- ja väljavedu.
- Keskkonnakaitse on rahvusvaheliste ja riiklite seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatud loodusvarade säästlikule kasutamisele, keskkonna saastamise vähendamisele ja loodusliku mitmekesisuse säilitamisele.
- Inimest loodusega siduvaid õigusi ja kohustusi nimetatakse igaüheõiguseks.
- 1992. aastal allkirjastasid 157 riigi esindajad Rio de Janeiros Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni. Lepingu eesmärgiks on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja loodusvarade säästlik kasutamine.
Kuidas on korraldatud looduskaitse Eestis?
- Eesti looduskaitse aluseks on Riigikogu poolt 2004. aastal vastu võetud „ Looduskaitseseadus “ ja selle rakendamist täpsustavad keskkonnaministri määrused.
- Nende dokumentide eesmärgiks on Eesti loodusliku mitmekesisuse säilitamine.
- Seadus määrab kindlaks nii kaitstavad loodusobjektid kui ka nende kaitse korralduse.
- Loodusobjektide hulka kuuluvad kaitsealad , kaitsealused liigid ja üksikobjektid.
- Kaitsealad jagatakse rahvusparkideks, looduskaitsealadeks ja maastikukaitsealadeks.
- Nende ülesandeks on sealse looduse kaitsmine, taastamine, uurimine ja tutvustamine.
- Eestis: 5 rahvusparki, 82 looduskaitseala, 116 maastikukaitseala .
- Käesoleval ajal on rajamisel üleeuroopaline loodus- ja linnuhoiualade võrgustik nimega Natura 2000.
- Selle eesmärgiks on väärtuslike ja ohustatud looma- ja taimeliikide ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse.
- Looduskaitseseadus ja sellega seotud keskkonnaministri määrused reguleerivad ka haruldaste ja hävimisohus liikde kaitset.
- Kaitsvad liigid on jagatud kolme kategooriasse:
  - Haruldased ja hävimisohus liigid
  - Väheneva arvukusega ohustatud liigid või liigid, mis on ohustatud keskkonnategurite poolt.
  - Arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine.

Säästev areng ja keskkonnapoliitika

Agenda 21 loodi 1992. aastal Rio de Janeiros ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil.
- Mis on Agenda 21 eesmärk?
  - Agenda 21 on ülemaailme XXI sajandi säästva arengu programm, mis on kõigi riikide tegevuskavade koostamise aluseks.
  - Dokumendid rõhutatakse loodusressursside säästliku kasutamise vajadust.
  - Püstitatud eesmärkide saavutamiseks tuleb kõigil riikidel ja kohalikel omavalitsustel koostada säästva arengu tegevuskava.

Milles seisneb Eesti keskkonnapoliitika?
- Eesti nüüdisaja keskkonnapoliitika tugineb riiklikele seadustele ja määrustele ning kogu elanikkonna keskkonnateadlikkusele.
- Säästva arengu seadus – kindlaks määratud säästva arengu rahvusliku strateegia alused ning esitatud looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtted.
- Eesti keskkonnastrateegia 2010 – põhieesmärgiks on inimesi rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine nii, et ei kahjustaks loodust ja säilitaks maastike ja elustike mitmekesisust.
- Århusi konventsioon – eesmärk on kaasaaitamine avatud ühiskonna põhimõtete elluviimisele ning võimaluste loomine avalikuse kontrolliks keskkonnaalase tegevuse üle.
Millised on Eesti keskkonnastrateegia 2010 põhimõtted?
- Keskkonnastrateegia on suunatud Eesti majanduse ja inimeste tegutsemismotiivide mõjutamisele säästva arengu suunas, nii et oleks tagatud loodusväärtuste säilimine tulevastele põlvkondadele.
- Keskkonnastrateegia nääeb ette rahvusvahelist koostööd nii üleilmsete kui ka piirkondlikke keskkonnaprobleemide lahendamisel.
- Eesti keskkonnastrateegia 2010 põhimõtte rakendamine tugineb elanikkonna keskkonnateadlikkuse arendamisele, mille kaudu kujundatakse ühisarusaam looduskeskkonnast kui rahvuslikust rikkusest ja saavutatakse selle parem kaitse ning säästlikum ja otstarbekam kasutamine.

Milliseid valdkondi käsitleb Säästev Eesti 21?
- Säästva arengu riikliku strateegia Säästev Eesti 21 püüab omavahel ühendada üleilmsest konkurentsist tulenevat edukusenõuded, säästva arengu põhimõtted ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamise.
- Dokument seostab majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna arengu nelja põhieesmärgi saavutamisel – need on Eesti kultuuriruumi elujõulisus, inimeste heaolu kasv, sotsiaalselt sidus ühiskond ning ökoloogiline tasakaal.

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 81 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-05-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

81 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kertu9 Õppematerjali autor

Ökoloogilised tegurid
Organismide vahelised suhted
Ökosüsteemid
Ökosüsteemides toimuvad muutused
Ökoloogilised globaalprobleemid
Liikide Hävimine ja looduskaitse
Säästev areng ja keskkonnapoliitika

abiootilised tegurid biootilised tegurid antropogeenne tegur parasitism kisklus herbivoor karnivoor ökosüsteem erosioon natura 2000 agenda 21 eesti keskkonnastrateegia 2010 säästev eesti 21

Sarnased õppematerjalid

docx

Ökoloogia

Looduskaitse üldiseks eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. Selle tulemuslikkus sõltub iga riigi seadustest, elanikkonna teadlikkusest ning kohalikest kultuurilistest ja religioossetest iseärasustest. Et tagada haruldaste ja hävimisohus liikidele soodsad elutingimused, võetakse arvele ja kaitstakse nende pesapaiku ja kasvukohti, vajadusel luuakse aga kaitsealad, kus inimtegevus on seadustega reguleeritud. Piiratakse taimede ja loomade sisse- ja väljavedu. Keskkonnakaitse on rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, muis on suunatud loodusvarade säästlikule kasutamisele, keskkonna saastamise vähendamisele ja loodusliku mitmekesisuse säilitamisele. Inimest loodusega siduvaid õigusi ja kohustusi nim igaüheõiguseks. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon eesmärgiks bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja loodusvarade säästlik kasutamine. Kuidas on korraldatud looduskaitse Eestis? ,,Looduskaitseseadus"

Bioloogia

docx

Ökoloogia KT nr. 4

tehismaastikega seavad suure osa liikidest väljasuremisohtu. Ühtlasi kaasneb inimtegevuse arenguga maavarade kaevandamine ning tööstussaaste ja olmejäätmete kasv; lisaks ohustavad mitmed majandusharud (nt kalandus ja jahindus) otseselt teatud liike. Looduskaitse üldiseks eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. Selleks piiratakse enamikus riikides nii taimede ja loomade sisse- kui ka väljavedu. Keskkonnakaitse on rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatud loodusvarade säästlikule kasutamisele, keskkonna saastamise vähendamisele ja loodusliku mitmekesisuse säilitamisele. 11. Säästev areng ja looduskaitse. Üheks olulisimaks riikidevaheliseks säästva arengu programmiks on Agenda 21, mille põhimõtetest lähtuvad ka Eesti Säästva arengu seadus ja Eesti keskkonnastrateegia 2010

Bioloogia

doc

12. klass (Bioloogia küsimused ja vastused)

püstitatud majanduslikud ülesanded 3. külvikord peab looma eeldused ja tingimused mulla füüsikaliste, bioloogiliste ja keemiliste omaduste paranemiseks ja tervikuna mullaviljakuse tõusuks Õpik lk. 39 1. Tooge näiteid liike ohustavast inimtegevusest Eestis. Lageraie, karjäärid, tööstushooned ja nende rajamine 2. Nimetage looduskaitse tegevusvaldkondi. 1. klassikaline looduskaitse 2. maastikuhooldus, 3. loodusvarade kasutus ja kaitse 4. keskkonnakaitse 5. ökosüsteemide kaitse 6. koosluste 7. mitmekesisuse kaitse 8. liigikaitse 9. loodusobjektide kaitse 3. Mis on kekkonnakaitse peamised tegevusvaldkonnad? Heitmed ja nende klassifikatsioon; jäätmehooldus Keskkonnatervis(õhu- ja veekaitse, keskkonnamürgid, toidulisandid; virgestus) Loodusvarade säästlik kasutamine (taastumisvõimega loodusvarad, väga aeglase taastumisvõimega loodusvarad, taastumatud loodusvarad) . 4

Bioloogia

doc

Ökoloogia ja keskkond

Ökoloogia ja keskkond Abiootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid, eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld, vesi) ning kliimaga seotud tegureid Astropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele Areaal levila, ühe süstemaatikaüksuse (nt populatsioon, liik, perekond) asula Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku Biootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust Biosfäär - Maa pinnakihtide(litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) ruumiosa, mida asustavad elusorganismid Biotsönoos elukooslus, ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioon Herbivooria taimetoidulise looma toitumissuhe taimedega Kahanev populatsioon populatsioon, milles suremus ületab sündimuse Karniv

Bioloogia

docx

Ökoloogia

maavärinad erakorraliselt madal või kõrge territoorium kiskjate ja parasiitide suur arvukus · Populatsiooni lained on arvukuse kõikumised mingi aja jooksul. Lained on alati ebaühtlased, tekivad sest: o Arvukus kasvab---tarbimine kasvab---ressursside hulk kahaneb---sündimus langeb---arvukus kahaneb--- ressursid taastuvad---sündimus suureneb---arvukus kasvab..... KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1. Mis on ökoloogia? 2. Kuidas jaotatakse ökoloogilisi tegureid ? +näited 3. Kuidas mõjutab valgus organisme? 4. Kuidas mõjutab temperatuur organisme ( niitaimed kui ka loomad)? 5. Mis on ökoloogiline amplituud? 6. Organismidevahelised suhted: sümbioos, kommensalism,konkurents, parasitism, kisklus, taimtoidulisus. 7. Populatsioon, areaal 8. Populatsioonile iseloomulikud näitajad 9. Populatsioonide tüübid 10. Populatsiooni lained Ühel territooriumil elavad populatsioonid

Bioloogia

docx

Ökoloogia

ÖKOLOOGIA 1. Ökoloogilised tegurid. Mis on ökoloogilised tegurid? Ökoloogilised tegurid - Organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid Abiootilised tegurid on pärit eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkona ja kliimaga seotud tegurid. Kõigi elukeskkondade (õhu, mulla ja vee) mõju sõltub nende koostisainete omadusestest ja kontsentratsioonisr, Bioloogilised tegurid tulenevad organismide kooselust. Mõlemad kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. Milleks on vaja organismidele valgust? Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks, loomadele nägemiseks. Hulkraksetel on valguse nägemise jaoks spetsiaalsed organid-silmad. Mis toime on Infra- ja ultravalgusel? Inimene näeb valgust lainepikkusega 380...769nm. Sellest lühilainelisem on ultravalgus ja pikalainelisem infravalgus ehk soojuskiirgust. Infravalgus võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soojendada. Liiga suur Infravalg

Bioloogia

docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse I

Ökoloogia ja keskkonnakaitse I 1.1 Ökoloogilised tegurid 1. Selgitage ökoloogilise teguri mõistet. Ökoloogilised tegurid on organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest. 2. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks? Abiootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid eluta looduse tegureid. Eristatakse nii elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) kui ka kliimaga seotud tegureid. 3. Millised ökoloogilised tegurid on biootilised? Biootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid elusa looduse tegureid, mis tulenevad organismide kooselust (kisklus, herbivooria, sümbioos, parasitism, kommensalism). 4. Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida? Inimestele on kõige raskem vältida antropogeensete tegurite toimet, sest see on tingitud inimtegevusest ning seda on raske vältida. Näiteks 1986. aasta Tsernobõi tuumakatastroofi

Bioloogia

docx

Bioloogilised tegurid

Ökoloogilised tegurid kekkonnategurid, mis mõjutavad organismide elutegevust Abiootilised tegurid on pärist organisme ümbritsevast eluta loodusest: 1)kliimategurid: temp, sademed, tuul; 2)elukeskkond: õhk, vesi, muld Biootilised tegurid tegurid, mis tulenevad organismide kooselust; mõju võib olla kasulik, neutraalne või kahjulik Antropogeensed tegurid inimtekkelised tegurid, inimtegevuse mõjul võimendunud või tasandunud ökoloogilised tegurid Ökoloogiliste tegurite toime sõltub: 1)teguri intensiivsusest, 2)organismi omadustest Alumine taluvuslävi teguri intensiivsuse tase, mille alanedes organismi areng seiskub Ülemine taluvuslävi teguri intensiivsuse tase, mille tõustes organismi areng peatub Teguri optimum teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda Infravalgus: võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes sooje

Bioloogia

Rohkem sarnaseid