Ökoloogia

Q: Millise näitajaga?

Vastus leiad õppematerjalist: Ökoloogia

Q: Kuidas muutub ökoloogiline tasakaal?

Vastus leiad õppematerjalist: Ökoloogia

Q: Mis tagajärjed on ökoloogilise tasakaalu muutustel?

Vastus leiad õppematerjalist: Ökoloogia

Q: Milliseid seaduspärasusi esineb energia ülekandumisel ühelt troofiliselt tasemelt teisele?

Vastus leiad õppematerjalist: Ökoloogia

Q: Kuidas nim selle toiduahela lülisid?

Vastus leiad õppematerjalist: Ökoloogia

Q: Kuidas inimtegevus ohustab liike?

Vastus leiad õppematerjalist: Ökoloogia

Q: Millega tegeleb looduskaitse?

Vastus leiad õppematerjalist: Ökoloogia

Q: Kuidas on korraldatud looduskaitse Eestis?

Vastus leiad õppematerjalist: Ökoloogia

Q: Milliseid etappe pidi elu keemiline evolutsioon läbima?

Vastus leiad õppematerjalist: Ökoloogia

Q: Milliseid eksperimentaalseid tõendeid on biomolekulide abiootilise tekke kohta?

Vastus leiad õppematerjalist: Ökoloogia

Taimsaar, Kätlin

Ökoloogia (1)

Keskkool - Bioloogia - Bioloogia

3 HALB

Esitatud küsimused

Millise näitajaga?
Kuidas muutub ökoloogiline tasakaal?
Mis tagajärjed on ökoloogilise tasakaalu muutustel?
Milliseid seaduspärasusi esineb energia ülekandumisel ühelt troofiliselt tasemelt teisele?
Kuidas nim selle toiduahela lülisid?
Kuidas inimtegevus ohustab liike?
Millega tegeleb looduskaitse?
Kuidas on korraldatud looduskaitse Eestis?
Milliseid etappe pidi elu keemiline evolutsioon läbima?
Milliseid eksperimentaalseid tõendeid on biomolekulide abiootilise tekke kohta?
Milliseid tõendeid on orgaaniliste molekulide kosmilise päritolu kohta?
Milles seisneb RNA-maailma hüpotees?
Millised probleemid seisavad elutekke nüüdisaegse käsitluse ees?

ÖKOLOOGIA
Ökoloogilised tegurid
Ökoloogia on teadus organismide omavahelistest suhetest ja organismide ning keskkonna vahelistest suhetest. Keskkonnategurid, millega organismid kokku puutuvad ja millest sõltuvad nim ökoloogilisteks teguriteks.
Märksõnad:

Ökoloogiliste tegurite liigitus

Valgus kui ökoloogiline tegur

Temperatuur

Abiootilised tegurid on pärit organismi eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid (niiskus, tuul, temp).
Biootilised tegurid – tulenevad organismide nendevaheliste suhete kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Antropogeenne – inimtegur .

Ultravalgus, infravalgus , nähtav valgus. Ultravalgus – lõhilainelisem. Nähtav valgus – vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks, nägemismeelega seotud. Infravalgus – soojuskiirgus , eelkõige läheb vaja kõigusoojastele ( kalad , kahepaiksed, roomajad ). Ultravalgus – päikeseenergia nahale.
Bioeetilised keskkonnategurid ehk organismide vahelised seosed
Selgita milles see suhe seisneb ja too näiteid.

Sümbioos - eri liiki organismide vastastikku kasulik kooselu (puu ja seen )
- eksosümbioos – organismide vaba kooseluvorm ( sipelgad ja lehetäid)
- endosümbioos – üks organism elab teise kehas (sisemuses) ( bakterid )
Kommensalims – eri liiki organismide kooselu, mis ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu . (inimese soolestikus bakterid, samblikud puu küljes)
Konkurents – sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. (puud, rebane ja hunt)
Parasitism – eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik (sääsk, kirp , lutikas)
Kisklus – röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe (ristämblik ja toakärbes)
Herbivooria – taimetoidulise looma ja taimeliigi vaheline toitumissuhe (lehetäi, metskits )

Herbivoor – osa taimtoidulisi loomi toitub üksikutest taimeliikidest , teised aga pole toidu suhtes nii valivad
Mükorüsa – taime ja seene kooselu
Mügarbakterid – liblikõiega taime juurtel elavad
Ökosüsteem
Areaal – liigi leviala, territoorium , mida teatud liigid asustavad, jaguneb populatsioonideks.
Populatsioon – ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid
Populatsiooni arvukus – sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv
Populatsiooni tiheduse – näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. Mida suurem on tihedus, seda pingelisem on populatsioonisisene konkurents.
Biotsönoos – ühel territooriumil elavad paljude liikide populatsioonid moodustavad elukoosluse
Ökotoop – biotsönoosi elukeskkond, mille all mõistetakse nii territooriumi, millel biotönoos paikneb, kui ka abiootilisi tegureid, mis seda mõjutavad
Biotsönoosi ja ökotoobi omavaheline seos? Biotsönoos koos ökotoobiga moodustab ökosüsteemi.
Ökosüsteemi näited - tiik, salu - okasmets , raba
Ökosüsteemi iseloomustatakse kahe millise näitajaga? Eluta – ökotoop. Elus – biotsönoos.
Toiduahel – toiduahela moodustavad omavahel toitumissuhtes olevad tootjad, tarbija ja lagundajad
Tootjad – rohelised taimed ja lisaks nendele ka autotroofsed bakterid ning mõned protistid
Tarbijad – toiduahela organismid, kes kasutavad toiduks teisi elusorganisme. Sõltuvalt toiduobjektist jagunevad nad esimese, teise, kolmanda ja neljanda astme tarbijateks. Herbivoorid on I astme tarbijad, neist toituvad kiskjad ehk II astme tarbijad, kellele järgnevad III astme tarbijad.
Lagundajad – surnud tootjad ja tarbijad on toiduks lagundajatele. Nende hulka kuuluvad mikroorganismid ja seened, aga ka mitmed selgrootud loomad.
Tootjate, tarbijate, lagundajate omavaheline seos? Omavahel toitumissuhetes olevad tootjad, tarbijad ja lagundajad moodustavad toiduahela.
Laguahel – laguahel algab elutegevuse jääkidest või surnud organismidest ning lõppeb mikroorganismidega (seente, bakterite, protistidega). Laguahela lõpp-produktiks on anorgaanilised ained, mis on tootjate poolt taaskasutavad.
Toiduvõrgustik – omavahel põimunud toiduahelate kogum, mille kaudu moodustab ökosüsteem isereguleeriva terviku
Ökosüsteemi iseregulatsioon – iga järgmine toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelmise arvukust
Troofiline tase – iga järgmine toiduahela lüli
Toiduahel – ristikhein- rohutirts -rott-rästik-merikotkas
Ökosüsteemides toimuvad muutused
Ökoloogilise tasakaalu tingimustes võib ökosüsteem pikemat aega muutumatult eksisteerida. Sellises ökosüsteemis on iga populatsiooni arvukus püsiv. Populatsiooni, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nim stabiilseks populatsiooniks.
Kuidas muutub ökoloogiline tasakaal? Ökoloogilist tasakaali võivad rikkuda nii biootilised kui ka abiootilised tegurid. Nende mõjul hakkab õhe või mitme populatsiooni arvukus kiiresti tõusma või langema . Kasvav populatsioon – milles arvukus ajas suureneb, sündimus ületab suremuse. Kahanev populatsioon – arvukus langeb, sest suremus ületab sündimuse. Põhjustajad: kliimategurite järsud muutused, paduvihm, põud, maavärin, erakordselt madal või kõrge temp, kiskjate ja parasiitide rohkus
Mis tagajärjed on ökoloogilise tasakaalu muutustel? Kui ökosüsteemi siseregulatsioon lakkab toimimast, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus. Selle tulemusena võib üks ökosüsteem asenduda teisega (kuusiku maharaiumine ). Looduses võivad aset leida ka pöördumatud muutused, mis sageli on tingitud inimtegevusest. Kui keskkonna saastatud ületab enamiku organismide taluvusläve, siis ökosüsteem hävib.
Millised seaduspärasusi esineb aine (: 10-ga) ülekandmisel ühelt troofiliselt ainelt teisele? Iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist – ökoloogilise püramiidi reegel ÜL: kui suur on kulliliste max biomass, kui on ära söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised? Nisu (tootja) -> närilised (I astme tarbija) -> kullid (II astme tarbija) 1t × 100% = 1000kg × 0.1 = 100kg 100kg × 10% = 100kg × 0.1 = 10 kg V: Kulliliste maksimaalne biomass 10kg
Milliseid seaduspärasusi esineb energia ülekandumisel ühelt troofiliselt tasemelt teisele? Kogu biosfäär püsib elus vaid selletõttu, et teda läbib pidev energiavoog. Umbes 1% taimedeni jõudnud valgusenergiast kasutatakse ära fotosünteesil ja muudetakse keemiliste sidemetega energiaks. Üksnes tootjad, kes moodustavad esimese troofilise taseme, suudavad muuta valguseenergia biomassi energiaks. Osa salvestatud energiast kasutavad tootjad oma elutegevuseks. See toimub orgaaniliste ainetel järk-järgult oksüdatsioonil, mille tulemusel eraldub jällegi soojusenergia. Energia ülekanne ühelt troofiliselt tasemelt teisele sarnaned biomassi jaotusega toiduahelas. Iga järgmine troofiline tase talletab vaid umbes 10% I astme tarbijate biomassi energiast. ÜL: Leia tootjate biomass, kui 4 lülilise toiduahela tipus on 10-kilone tipptarbija. Kuidas nim selle toiduahela lülisid? Miks toiduahelatesse ei märgita lagundajaid? 10kg TIPPTARBIJA 100kg II ASTME TARBIJA 1000kg I ASTME TARBIJA 10000kg TOOTJAD
Kordamine
Karnivoor – loomtoiduline loom
Omnivoor – segatoiduline loom, toitub nii taimedest kui loomadest
Toiduvõrk – omavahel põimunud toiduahelate kogum ühes ökosüsteemis
Ökoloogiline amplituud – ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab elada, areneda ja paljuneda

Ökoloogilised tegurid mõjutavad organismi arengut
Õhuhapniku kontsentratsioon on abiootiline tegur
Toiduahela I lüli – taimed, II lüli – taimtoidulised loomad
Ökoloogilise tasakaalu puhul populatsiooni arvukus on stabiilne
Tippkiskjad paiknevad alati ökoloogilise püramiidi tipus
Lindude ränded on eelkõige tingitud toidupuudusest
Kui ökoloogilise teguri intensiivsuse aste ületab ülemise taluvusläve, liigi isendid hakkavad hukkuma.
Samal territooriumil elavad kõigi liikide populatsioonid moodustavad biotösnoosi.
Herbivoorid on alati toiduahela I astme tarbijateks.
Puuhalul kasvav seen on toiduahela lagundaja .
Populatsiooni arvukus näitab ühe populatsiooni isendite arvu
Ökosüsteemi iseregulatsioon tuleneb peamiselt toitumissuhetest.
Kahanevas populatsioonis on suremus suurem kui sündimus
Ökoloogilise teguri intensiivsust, mis avaldab organismi arengule kõige soodsamat toimet, nim optimumiks.
Ökosüsteem on isereguleeriv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide arvukus ja asustustihedus säilivad pikema aja jooksul stabiilsena.
Organismide vastastikku kasulikku kooselu nim sümbioosiks
Ökosüsteemi elus osa nim biotsönoosiks ja eluta osa ökotoobiks.
Nii taimedest kui loomadest toituvaid organisme nim omnivoorideks
Parasitism on organismide kooseluvorm, mille ühte osapoolt nim parasiidiks ja teist peremeheks.
Ühe ökosüsteemi toiduahelatest moodustub toiduvõrgustik
Kui suremus on väiksem kui sündimus nimetatakse seda populatsiooni kasvavaks.

ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID
Maailma toidupuudus
Põhused:

Rahvastiku kiire juurdekasv
Halvasti korraldatud toiduainete jaotussüsteem
Kalavarude vähenemine
Inimesed on koondunud viljakamatesse piirkondadesse, põhjustades metsade hävimise, ülekarjatamise, mullastiku vaesuse, erosiooni ja kõrbe leviku
Keeldutakse toitu jagamast, mis takistaks vabaturu arengut
Aafrika – põud on probleemiks

Tagajärjed:

Imikute ja laste ebapiisav toitumine pärsib ende füüsilise ja vaimse potentsiaali väljaarenemist
Väheneb riigi kõige väärtuslikum ressurss – inimkapital

Lahendused:

Inimeste toitumisharjumuste muutmine (rohkem kalatooteid tarbida)
Vetikatest , pärmseentest ja bakteritest toitu teha
Arengumaades täiustada maaharimisviise ja tehnoloogiat

Erosioon
Põhjused:

Sademed
Vooluvesi
Tuul
Liigkarjatamine
Metsade hävitamine
Väärad maaharimisviisid

Tagajärg
Metsatud mäenõlvad on avatud erosioonile., mis uhub mulla minema. Tuul ja vesi annavad pinnase minema.
Lahendus

Vähendada liigkarjatamist
Istutada puid mäenõlvadele
Tõkkeid rajada põldudele

Kõrbestumine
Põhjused:

Taimkatte hävitamine ülekarjatamisega, transpordiga, oskamatu niisutamisega
Globaalne kliimasoojenemine
Sajandite jooksul väljakujunenud eluviiside muutus ja inimeste arvu kasv nõuab järjest intensiivsemat maakasutust

Tagajärg
Mullastruktuuri lõhkumine, taimkatte hävimine ja ala viljatuks kõrbeks muutumine
Loodusvarade kasutamine
Põhjused:

Puhas joogivesi, muld , mets, metallimaagid , kütused

Tagajärjed:

Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut
Taastumatud loodusvarad lõppevad otsa
Loodusvarade kaevandamine kahjustab looduslikku keskkonda

Lahendus:
Kasutada taastuvaid loodusvarasid, tarbida loodusvarasid säästlikult, et jõuaksid taastuda
Happevihmad
Põhjused

Lämmastiku ja väävli ühendid
Kivisütt kasutavad elektrijaamad
Transpordist pärinev saaste

Tagajärjed

hukkuvad taimed
surevad kalad veekogudes
lagunevad kiviehitised
metsad hävinevad, looduslik mul ja veekogud muutuvad happelisteks

Lahendus
Vähendada atmosfääri saastamist väävli- ja lämmastikoksiididega, happesust tasakaalustav paene aluskivi
Kasvuhooneefekt
Põhjused

CO2 sisalduse suurenemine atmosfääris, mis tuleneb peamiselt fossiilsete kütuste üha kasvavast tarbimisest
Kasvuhoonegaasid

Tagajärjed

Temperatuuri tõus
Liustike jää sulamine
Joogivee nappus
Orkaanid , tugevad vihmasajud
Üleujutused

Osoonikihi hõrenemine
Põhjused

Ülihelikiirusel lendavad lennukid
Atmosfääri paisatud saasteained
Freoonid
Aerosoolid , õhukonditsioneerid

Tagajärjed

Mitmete taimede saagikuse langus
Vähkkasvaja sagenemine
Pärilikud haigused

Lahendus
Osoonikihti kahjustavate ainete vältimine. Vähendada freoonide tootmist ja kasutamist. Lämmastikuväetiste õigeaegne kasutus.
Pakilisemad keskkonnaprobleemid Eestis
Põhjused
Eesti ökoloogilised kitsaskohad ongi enamjaolt seotud põlevkivi kaevandamise ja põletamisega. Praegu saadakse põlevkivi põletamisest õle 95% Eestist toodetavast elektrienergiast.
Tagajärjed
Lahtise kaevanduse tulemusena on umbes 10 000 ha maad kaetud aheraine kuhikutega, maa-aluse kaevandamisega on kasutuskõlbmatuks muudetud veel 20 000 ha. Põlevkivi põletamisega kaasnevad tuhamäed.
Lahendus
Piirata põlevkivi kaevandust ja sellel põhinevat elektritootmist. Tuuleenergia kasutuselevõtt. Hoida kokku taastumatut loodusvara .
Liikide hävimine ja looduskaitse
Liiki peetakse väljasurnuks, kui selle ühtegi esindajat pole kohatud 50 a jooksul. Hävimisohus on eelkõige madala arvukuse ja väikese areaaliga liigid. Ohustatud on ka suured kiskjad, kes vajavad ulatuslikke jahiterritooriume. Nende vähesuses on tihti süüdi ka massiline küttimine.
Kuidas inimtegevus ohustab liike?
Kui jätta kõrvale miljoneid ja tuhandeid aastaid tagasi liikide väljasuremist põhjustanud ulatuslikud geoloogilised protsessid ja suured kliimamuutused (jääajad), siis nüüdisaja peamiseks ohuteguriks on inimtegevus. Kliima üldine soojenemine, suurte maa-alade kõrbestumine, ulatuslikud metsaraied ja looduskoosluste asendumine tehismaastikuga avaldavad pöördumatut mõju enamikule ökosüsteemidest ning seavad suure osa liikidest väljasuremisohtu. Suur osa taime- ja loomaliike eelistab samu tingimusi, mis inimene, seetõttu toob rahvastiku kiire kasv paratamatult kaasa paljude liikide elupaikade vähenemise. Inimtegevuse arenguga kaasnev maavarade kaevandamine, tööstussaaste ja olmejäätmete kasv, mis on paljudele liikidele hukatuslikuks osutunud. Lisaks kalandus ja jahindus . Koduloomadesttoituvate kiskjate (huntide) ja ohtlike mürkmadude tapmine , dekoratiivsete õistaimede korjamine. Mitmeid väikesearvulisi liike iseloomustab ka aeglane paljunemine ja vähene kohanemisvõime, mis omakorda suurendab nende väljasuremisohtu.
Millega tegeleb looduskaitse?
Looduskaitse üldiseks eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. Selle tulemuslikkus sõltub iga riigi seadustest, elanikkonna teadlikkusest ning kohalikest kultuurilistest ja religioossetest iseärasustest. Et tagada haruldaste ja hävimisohus liikidele soodsad elutingimused , võetakse arvele ja kaitstakse nende pesapaiku ja kasvukohti, vajadusel luuakse aga kaitsealad , kus inimtegevus on seadustega reguleeritud. Piiratakse taimede ja loomade sisse- ja väljavedu. Keskkonnakaitse on rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, muis on suunatud loodusvarade säästlikule kasutamisele, keskkonna saastamise vähendamisele ja loodusliku mitmekesisuse säilitamisele. Inimest loodusega siduvaid õigusi ja kohustusi nim igaüheõiguseks.
Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon – eesmärgiks bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja loodusvarade säästlik kasutamine.
Kuidas on korraldatud looduskaitse Eestis?
„ Looduskaitseseadus “
Evolutsiooniteooria kujunemine

Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut,
tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist

Füüsikaline evolutsioon („suur pauk “, elementaarosakesed )
Keemiline evolutsioon (makromolekulid)
Bioloogiline evolutsioon e bioevolutsioon (prokarüoodid)
Sotsiaalne evolutsioon (hulkrakne)

Erasmus Darwin ( 1731 – 1802), Charles Darwini vanaisa. Evolutsiooniteooria kujunemisel olid olulised geoloogilised uuringud (Georges Cuvier ).
I terviklik evolutsiooniteooria
Jean Baptiste de Lamarck „ Zooloogia filosoofia“ (1809). Tema arvates tekkis ja tekib elu Maal isetärkamise teel ja see on pidevad kuigi aeglases arengus. Elusorganismidele omased 2 tendentsi :

Sisemine täiustumistung
Kohanemisvõime elutingimustega

I teaduslikult põhjendatud evolutsiooni teooria
Charles Darwin 1809-1882 (1959 a „Liikide tekkimisest“). Darwin tõestas rohke faktilise (paleontoloogilise, biograafilise ja aretusliku) materjali abil, et liikide ajalooline muutumine on toimunud ja toimub teaduslikult põhjendavate seaduspärasuste järgi. Liikide muutumise peamiseks põhjuseks pidas ta looduslikku valikut, teiseks olelusvõitlus – isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast, kolmandaks iga populatsiooni indiviidid on pärilikult mitmekesised, peamisel juhuslike erinevuste näol. Suurema tõenäosusega jäävad ellu ning annavad paljunemisvõimelisi järglasi need isendid, kellel on individuaalsete omaduste tõttu eelised liigikaaslaste ees. See ongi looduslik valik
Darvinism – darwini teooria. Darvinismil põhinev õpetus ühendatud mendeliku geneetikaga – sünteetiline evolutsiooniteooria, mida arendatakse edasi tänapäeval.

Bioloogiline evolutsioon seisned elu areng Maal, organismiliikide vähenemine muutuste kaudu varem eksisteerinud liikidest ja järk-järgult keerukamate eluvormide teke.

Cuvier’i katastroofiteooria. Seletas asja ülemaailmsete katastroofidega, milles paljud liigid hukkusid, kuid täna päevased jäid ellu.
Evolutsiooni tõendid
Evolutsiooni tõestamiseks kasutatakse 3-suguseid meetodeid :

Ajaloolised meetodid
Võrdlevad meetodid
Eksperimentaalmeetodid

Ajalooline meetod
Selle meetodiga tegelevad paleontoloogid. Paleontoloogia – teadus kunagi elanud aga nüüdseks väljasurnud organismidest, millest on maapõue jäänud kivistised e fossiilid. Kivistised näitavad, mida sügavamatest kihtidest leitud, seda vanemad ja erinevamad tänapäeval elavatest organismidest. Sellest järeldub, et organismid on asendunud ajaloo jooksul uutega või on muutunud. Olulisteks kivististeks on vahevormid organismirühmade vahel.
Ürglind (vahevorm linnu ja roomaja vahel)
Linnu tunnused – osaliselt keha kaetud sulgedega, tiivad, kerge luustik
Roomaja omadused – lõualuud hammastega, lühike saba, osaliselt soomustega kaetud keha, küünistega tiivad
Kivististe vanust määratakse radioaktiivse meetodiga.
Võrdlev meetod
Võrreldakse kas ehitust või elutegevust või embrüoloogiat.

Võrdlev anatoomia võrdleb kas organismi kogu keha ehitust või üksikute elundite ehitust. Võrdlemise tulemuse on leitud, et organismidel on homoloogilisi e sarnase päritoluga elundeid. N: Selgroogsete jäsemed. Järeldus: organismid on ühte pärit oluga aga areng on läinud eri suundadesse
Võrdlev embrüoloogia – võrreldes erinevatesse süstemaatilistesse üksustesse kuuluvate organismide looteid selgub , et looted on oma arengu alguses väga sarnased. (inimese, kala loode)
Geneetiline võrdlus – tegeldakse DNA-ga ja on leitud, et DNA-ga seotud protsessid, nagu replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon on erinevatel organismidel väga sarnased.

Elu päritolu
Mida tõestas Louis Pasteur ?
Louis Pasteur tõestas 1860-ndal aastal eksperimentaalselt, et ka bakterid tekivad üksnes olemasolevatest bakteritest (kõik elus pärineb elusast)
Elu tekkimise eeldused?
Füüsikaline evolutsioon, keemiline evolutsioon
Milliseid etappe pidi elu keemiline evolutsioon läbima?
1.etapp – bioloogiliste monomeeride teke
2.etapp – bioloogiliste polümeeride teke
3.etapp – polümeermolekulide organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks
Milliseid eksperimentaalseid tõendeid on biomolekulide abiootilise tekke kohta?
Stanley Milleri katse aminohapete abiootilise sünteesi võimalikkuse kohta. 1953 a katsesüsteemis oli kuumutatud vesi (soe lomp ) ja varase atmosfääri mudelina gaasisegu: H2, CH4, NH3 ja veeaur. Gaasisegus tekitati pidevalt elektrilahendusi (välke). Katse saagiks oli 4 erinevat aminohapet. 1960 a Sidney Fox leidis, et aminohapete segu kuumutamisel laavatükil tekivad polüaminohapped (lühikesed peptiidahelad), mis vees moodustavad kerajaid piirkihiga struktuure, nn mikrokerasid, mis meenutavad mingil määral rakke.
Milliseid tõendeid on orgaaniliste molekulide kosmilise päritolu kohta?
1969 a Austraaliasse kukkunud Murchisoni meteoriidi koostise uurimisel leiti sellest üle 90 aminohappe, nii maiseid kui Maal tundmatuid. Peale nende eraldati meteoriidist mitmeid suhkruid ja muid orgaanilisi aineid. Need ühendid on tekkinud abiootiliste reaktsioonide tulemusena. Maad tabas kohe pärast tekkimist tihe meteoriidisadu, mis võis selle pinda ja veekogusid rikastada mitmesuguste biomolekulide tekkeks vajalike monomeeridega.
Milles seisneb RNA-maailma hüpotees?
DNA-põhisele elule eelnes RNA-maailm.
Millised probleemid seisavad elutekke nüüdisaegse käsitluse ees?
Seni pole üheski elueelseid tingimusi modelleerivas kaitsesüsteemis saanud polünukleotiidahelate, ei RNA ega DNA sünteesi

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 77 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-06-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

77 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kätlin Taimsaar Õppematerjali autor

12 klass

ökoloogilised tegurid bioeetilised keskkonnategurid organismide vahelised seosed ökosüsteem ökosüsteemides toimuvad muutused kordamine ökoloogilised globaalprobleemid liikide hävimine ja looduskaitse evolutsiooniteooria kujunemine evolutsiooni tõendid elu päritolu

Sarnased õppematerjalid

docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse I

Ökoloogia ja keskkonnakaitse I 1.1 Ökoloogilised tegurid 1. Selgitage ökoloogilise teguri mõistet. Ökoloogilised tegurid on organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest. 2. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks? Abiootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid eluta looduse tegureid. Eristatakse nii elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) kui ka kliimaga seotud tegureid. 3. Millised ökoloogilised tegurid on biootilised? Biootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid elusa looduse tegureid, mis tulenevad organismide kooselust (kisklus, herbivooria, sümbioos, parasitism, kommensalism). 4. Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida? Inimestele on kõige raskem vältida antropogeensete tegurite toimet, sest see on tingitud inimtegevusest ning seda on raske vältida. Näiteks 1986. aasta Tsernobõi tuumakatastroofi

Bioloogia

doc

12. klass (Bioloogia küsimused ja vastused)

Bioloogia 12. klass Kai Mänd Õpik lk. 12 1. Selgitage ökoloogilise teguri mõistet. Ökoloogilised tegurid on organismide elutegevust mõjutavad keskkonnaregurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest; jaotatakse abiootiliseks ja biootiliseks. 2. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks? Tegureid, mis mõjutavad organismide elutegevust (nt. õhk, vesi ja muld). 3. Millised ökoloogilised tegurid on biootilised? Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. 4. Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida? Inimestele on kõige raskem vältida antropogeensete tegurite toimet, sest see on tingitud inimtegevusest. 5. Kirjeldage nähtava valguse mõju taimedele. Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Taimeliikidel on erinev nõudlus [nt. valguslembesed taimed vajavad täisvalgust(niidutaimed), varju taluvad taimed kasvavad tava

Bioloogia

docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Ökoloogilised tegurid Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnategurid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. Mis on ökoloogilised tegurid? o Abiootilised tegurid on organisme ümbritsevast eluta loodusest. (temperatuur, sademed, õhk, vesi, muld) o Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. See võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Milleks vajavad organismid valgust? o Nähtava valguse vahemik 380...760 nm. o Sellest lühilainelisem on ultraviolettkiirgus ehk ultravalgus ja pikalainelisem on infrapunakiirgus ehk infravalgus. o Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. o Taimeliike eristatakse kolme moodi: valguslembesed, varjutaluvad ja varjulembesed. o Organismide reaktsiooni ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutustele nimetatakse fotoperiodismiks. o Lühipäevataimed: riis,

Bioloogia

docx

Ökoloogia KT nr. 4

KT nr. 4 Organismide kooseksisteerimine (ÖKOLOOGIA) 1. Ökoloogilised tegurid. Organismide elutegevust mõjutavaid tegureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. Vastavalt sellele, kas organisme mõjutavad tegurid on pärit eluta või elusast loodusest, eristatakse abiootilisi ja biootilisi ökoloogilisi tegureid. Abiootilised tegurid on pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna (õhk, muld, vesi) ja kliimaga (temperatuur, niiskus, tuul, päikesekiirgus jt) seotud tegurid. Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Abiootilised ja biootilised tegurid kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. Seejuures mõjutavad nad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ning evolutsiooni. 2. Valguskiirguse ja temperatuur

Bioloogia

doc

Bioloogia mõisted/spikker

Geen- DNA lõik mis määrab ära mRNA molekuli sünteesi. Sellele lõigule vastav mRNA määrab sünteesitava valgu aminohappelise järjestuse. Populatsiooni või liigi genofondi e.geenifond: populatsiooni liigi kõigi geenide ja nende erivormide ehk aleelide ning genoomi mittekodeeritavate osade kogum. Aleel- ühe geeni erivorm.Üks kahest või mitmest geenivarjandist, mis paiknevad homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalevad sama tunnuse eriviisilises avaldumises.Nt. Herneseemne kollast värvust määrav geen a on sama geeni erivormid ehk aleelid Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist, 22 autosoomist ning sugukromosoomidest x ja y Genotüüp- isendi kõigi geenide ja geeni erivormide ehk aleelide kogum. Autosoom- kromosoom mis esineb võrdsel arvul liigi kõigi normaalsetel isenditel ega sõltu soost. Sugukromosoom- isendi sugu määrav kromosoom. Inimese sugukromosoomid on x ja y Suguli

Bioloogia

docx

Ökoloogia

ÖKOLOOGIA 1. Ökoloogilised tegurid. Mis on ökoloogilised tegurid? Ökoloogilised tegurid - Organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid Abiootilised tegurid on pärit eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkona ja kliimaga seotud tegurid. Kõigi elukeskkondade (õhu, mulla ja vee) mõju sõltub nende koostisainete omadusestest ja kontsentratsioonisr, Bioloogilised tegurid tulenevad organismide kooselust. Mõlemad kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. Milleks on vaja organismidele valgust? Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks, loomadele nägemiseks. Hulkraksetel on valguse nägemise jaoks spetsiaalsed organid-silmad. Mis toime on Infra- ja ultravalgusel? Inimene näeb valgust lainepikkusega 380...769nm. Sellest lühilainelisem on ultravalgus ja pikalainelisem infravalgus ehk soojuskiirgust. Infravalgus võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soojendada. Liiga suur Infravalg

Bioloogia

doc

Ökoloogia spikker

Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnategureid nim. Ökoloogilisteks teguriteks. abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. biootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. Abiootilised ja biootilised kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. ökoloogiline amplituud- Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, elada ja paljuneda. Organisme vastastikku mõjutavaid tegureid nim. Biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. antropogeenne tegur - inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. sümbioos - eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. kommensalism - eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. konkurents - sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. parasitism - eri liiki organism

Bioloogia

doc

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Ökoloogilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid. Abiootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid. Elukeskkond ja kliima(muld, õhk, vesi, temperatuur, sademed, tuul, päikesekiirgus) Biootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. (kisklus, parasitism) Antropogeenne tegur- inimtegevuse mõju organismide elutegevusele KOKKU: soodustavad või pidurdavad organimside elutegevust. Mõjutavad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ning evolutsiooni. Soojuskiirgus- pikalaineline infrapunavalgus, mis on neeldunud objektidesse. Suures koguses ultravalgust tungib rakkude sissemusse ja põhjustab DNA mutatsioone nind denatereerib valke. Alumine ja ülemine taluvuslävi Ökoloogiline amplituud- ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikk, milles organism saab areneda. Ökoloogilise teguri optimum- teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule

Bioloogia

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (1)

julii: ei aidanud

15:12 21-11-2010

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk