TMK MA08 õppeaine "Tollinduse alused" Eesti tollitariifistiku (ETT) tarkvara kasutamise kodutöö ülesanded Kodutöö esitaja nimi: M Kodutöö esitaja sünnipäeva (kuu)päev: 06 Kodutöö esitaja vanus: 22 Maksimaalne punktide summa on 10: 1. ülesanne 4 punkti, 2. ja 3. ülesanne 3 punkti. Kõik väärtusega seotud tabeli lahtrid (maksubaas, maksusumma) täida EURides. Ülesanne 1. Firma X importis 2011.a jaanuaris Sinu sünnipäeva (kuu)päeval 1,5 tonni Türgi päritolu värskeid tomateid kaubaarvel oleva maksumusega (statistiline väärtus) 1150 eurot (EUV). Firma esitas ühise sisenemisdokumendi ja sertifikaadi värske puu- ja köögivilja vastavuse kohta ühenduse turustusnormidele. TR-Türgi kood 1.1.Millist TARICi koodi firma kasutas? 0702000099 1.2.Palju deklarant pidi tasuma impordimakse (tollimaksu, käibemaksu), kui ta kasutas tolliväärtusena (statistiline väärtus) kindlat impordiväärtust ja ta ei esitanud sooduspäritolutõendit? Soodustuse koo...
Matemaatika ühikud Pikkusühikud Pinnaühikud 1km-1000m 1km²-100(ha)-1000000(m²) 1m-10dm-100cm 1ha-100aari (a) 1cm-10mm 1aar-100(m²) 1(m²)-10000(cm²) Ruumalaühikud Raskusühikud 1m³-10(hl)hektoliitrit-1000(L) 1t-1000kg 1l-10(dl)detsiliitrit-100(cm³) 1ts-100kg 1kg-1000g 1g-10000(mg)milligrammi Ajaühikud 1ööpäev-24(h) 1(h)-60min-3600sek 1min-60sek
RINGELROBBE LEBENSRAUM ringelrobbe vorkomme in der arktis Er lebt: Nordpolarmeer; Ostsee MERKMALE 135cm bis 140cm lang 70kg bis 100kg schwer dunkel grau fell mit hellen Ringen Er hat: gute Sehkraft; ausgezeichnete Gehör; Geruchssinne ERNÄHRUNG Krebstiere kleine Fische Krille Mollusken RINGELROBBE BABY mitte März bis Anfang April geboren Mutter umsorgte fünf bis acht Wochen robbenbaby: wiegt 14kg; 50cm lang; weiß dick Fell; dick Speckschicht FEINDE Eisbäre, Polarfuchse, Walrosse, Polarwolfe, Vielfraße, Haie, BEDROHUNG UND SCHUTZ Bedrohung: krankheiten fischernetze; der müll; verkehr; wassersport; jagt; Schutz: DANKE FÜR IHRE AUFMERKSAMKEIT!
10 korda rohkem jäneseid ehk siis 50 kilogrammi jäneseid. Selleks, et 50 kilogrammi jäneseid söönuks saaksid, peab põllul kasvama kaalult 10 korda rohkem taimi ehk 500 kilogrammi taimi. Milline võiks olla maksimaalne kulliliste biomass, kes on ära söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised? Nisu -> Närilised -> Kullilised Iga järgnev toiduahel saab 10% toiduks tarbitud biomassist Näriline sööb 1 tonni 1t x 10% = 1000 kg x 0,1 = 100kg Kullilise biomassis talletub 10% 100kg –st 100 kg x 10% = 100 x 0,1 = 10kg
• Laetav kodusest pistikust MOODNE DISAIN JA NUTIKAD LISASEADMED •LED-tuled •USB-akulaadija •GPS •Pesa nutitelefonile SPETSIFIKATSIOON •Rolleri kere materjaliks on kanepikiu ühendid •4kW elektriline mootor •Akud peaks kestma tootja andmetel 50km/h sõites 175 000 km •Elektrikulu 100 km läbimiseks 20 - 40 senti •Maksimaalne kiirus 60km/h •Ühe laadimisega saab sõita 60 kuni 90km •Laadija 10 amprit – laadimisaeg 4h •Laadija sisend 220V/110V •Tühimass 100kg •Kandevõime 120kg •Ketaspidurid ees ja taga TELLIMINE •Hind 1200 eur •Võimalus tellida 8 eri värvi •Tasuta kohaletoimetamine •Tellimusega saab kaasa kanepikiust tehtud kiivri: KONTAKT •Oleme avatud E-R 10:00-17:00, L-P 10:00-15:00, • Asume aadressil Roosikrantsi 28, Tallinn, 74629 •Tel. (+372) 678 911 •Mob. (+372) 578 621 •[email protected] •OÜ Ecoter reg.nr. 10765419 •a/a221886842248 KHV Pank
saastatud ületab enamiku organismide taluvusläve, siis ökosüsteem hävib. Millised seaduspärasusi esineb aine (: 10-ga) ülekandmisel ühelt troofiliselt ainelt teisele? Iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist ökoloogilise püramiidi reegel ÜL: kui suur on kulliliste max biomass, kui on ära söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised? Nisu (tootja) -> närilised (I astme tarbija) -> kullid (II astme tarbija) 1t × 100% = 1000kg × 0.1 = 100kg 100kg × 10% = 100kg × 0.1 = 10 kg V: Kulliliste maksimaalne biomass 10kg Milliseid seaduspärasusi esineb energia ülekandumisel ühelt troofiliselt tasemelt teisele? Kogu biosfäär püsib elus vaid selletõttu, et teda läbib pidev energiavoog. Umbes 1% taimedeni jõudnud valgusenergiast kasutatakse ära fotosünteesil ja muudetakse keemiliste sidemetega energiaks. Üksnes tootjad, kes moodustavad esimese troofilise taseme, suudavad muuta valguseenergia biomassi energiaks
Sest palju läheb energiat sooja hoidmiseks, hingamiseks, toidu hankimiseks jne. Põhiline energia eraldub soojusena. 5. Selgitage ökoloogilise püramiidi reeglit. Iga järgmisetroofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. 6. Kui suur saab olla teise astme tarbija biomassi juurdekasv, mis tugineb tootja ühetonnisele biomassi juurdekasvule? 1 tonn=1000kg 1. astme tarbija 1000kg x 10% =100kg 2. astme tarbija 100kg x 10% = 10kg Vastus. Teise astme tarbija juurdekasv saab olla 10kg. 7. Mis tähtsus on biosfääri läbival energiavool? Kogu biosfäär püsib elus vaid seetõttu, et teda läbib pidev energiavoog. Päikeselt lähtuva valgusenergia salvestavad tootjad biomassi keemiliste sidemete energiaks. Koos biomassi liikumisega ühelt troofiliselt tasemelt teisele toimub ka energia ülekanne. Kõik organismid oksüdeerivad orgaanilisi aineid elutevevuseks vajaliku energia saamiseks. Selle käigus
Üldiseloomustus esikloomalistest 2 Päritolu Esimene teada olev esikloom oli Kaljumägedes elutsenud rotisuurune imetaja Purgatorius. Tänapäevaste primaatide eellased olid puude otsas elanud kõigesööjad kes kaalusid u. 150g ja käisid 4 jalal ning hankisid toitu maapinnal ja troopikametsade madalamatest rinnetest. 3 Esikloomade tunnused Esikloomade eripära on suur aju ja puude otsas elamisega seotud kohastumised. Neil on 5 varvast/küünt igal jäseme. Neil on hea nägemine aga haistmine on halvasti arenenud. Nad näevad värve. Primaadid sigivad aeglaselt ning poegade hooldamise periood kestab neil kaua, suguküpsus saabub hilja ja eluiga on pikk. Neile on omased keeruka ülesehitusega seltsingud. Toiduks on tavaliselt ülekaalus viljad ja lehed, Väiksemal määral tarvitavad ka loomset toitu. Esikloomade kehasuurus ulatub 100g-st kuni enam kui 100kg-ni. Tavaliselt piirdub primaatide levik madalamate laiuskraadidega, sest n...
kordadest. Asukoht perioodilisussüsteemis * Asub perioodilisussüsteemis 3. perioodis ja IIIA rühmas (alumiiniumi aatomil on 3 elektronkihti ja viimasel kihil on 3 elektroni). * Järjekorra number on 13 * Aatommassi number on 26,981 Leidumine looduses * Erinevate mineraalidena moodustab alumiinium umbes 8% maakoorest ehk selle toormaterjali varud on peaaegu piiramatud. * Ainult hapnikku ja räni on maakoores rohkem,kui alumiiniumi * 100kg pinnases on keskmiselt 7kg alumiiniumi * Alumiiniumi ühendeid on ka meie toidus ja joogis. · Keemilise aktiivsuse tõttu teda looduses lihtainena ei esine, kuid leidub mitmete mineraalide, savide ja vulkaanliliste kivimite koostises. Kasutamine * Suurim alumiiniumitootja ühe elaniku kohta maailmas on Island * Sõidukite ehitamisel(nt autod,jalgrattad, lennukid) * Hea peegeldumisvõime tõttu peeglites. * Hea elektri- ja soojusjuhtivuse tõttu elektrijuhtmetes.
* Energia vahendamine organismis Mariel Teinlum Loo Keskkool 11. klass * Reaktsioonides vabanev energia talletatakse * Väikesed * Palju energiat sisaldavad * Orgaanilised ühendid * Keemilise energia salvestajad ja ülekandjad *Makroergilised ühendid * Adnosüntrifosfaat * Peamine universaalne energiavahendaja * Koosneb: 1) Lämmastikalusest adeniinist 2) Suhkrust riboosist 3) Kolmest fosfaatrühmast *ATP ehitus * Vabaneb kui ATP laguneb * Energia kasut. valkude sünteesimiseks, transpordiks * Kaotavad ühe fosfaatrühmadest * Kindel toimumise koht ensüümide abil *Energia ülekanne ATP abil * Energiarikkad, kuid nõrgad * 1 mooli ATP lagunemisel – 7,3 kilokalorit energiat * Pidev ATP juurdetootmine * Keskmine 70kg kaaluv inimene toodab päeva jooksul 40-100kg ATP-d! *Energia üleka...
Dünaamiline koormus Algandmed h := 10mm mass := 100kg l := 280cm h := 10mm d := 77mm E := 200GPa 4 d 4 I := = 172.6 cm 64 1) Löögi rakenduspunkti siire staatilise koormuse korral. F := mass g = 981 N Toereaktsiooni d M A = 0 : FB 2.8 - F 3.73 = 0 F 3.731 FB := = 1307 N 2.8 M B = 0 : FA 2.8 - F 0.93 = 0 F 0
näitavad kas aparaat on puhkeasendis, väjalälitatud vms. imevad 2-3W voolu tunnis ja et säästupirnid kasutavad 70-80% vähem energiat kui tavalised höögniidiga pirnid ning nende eluiga on 8-15 korda pikem kui seda on tavalistel pirnidel. Jäätmetest räägiti seda, et ühe inimese kohta moodustub aastas ligi 400kg olmejäätmeid, koos tööstusjäätmetega on see arv 9 tonni. XX sajadi algul kaalus 1 kuupmeeter jäätmeid 500kg, täna aga 100kg. Üks paremaid looduslikke kütteallikaid on päike, projekteeritakse tänapäeval majadki nii, et päike paistaks rohkem akendest sisse ja kütaks paremini maja, tuulutada tuleks maja kiiresti ja efektiivselt. Ruum mida köetakse peab olema hästi soojustatud, vastasel juhul imbub enamus soojusest välja, kuid maja peab ka hingama niiet kõik peab olema tasakaalus. 3% maa veevarudest on joogikõlblik, kuid ainult sellest kogusest 0,3% on inimkonnale kättesaadav ja maailmas on 2 miljr
Palmiõli Merli Pilter KO-14 Eristatakse: ● Palmiõli ● Palmituumaõli (palm kemel oil) Palmiõli Saadakse enamasti Aafrika õlipalmi (elalis guinensis) punaka viljaliha massist, vähem ka Ameerika õlipalmi (elalis olifera) viljalihast. Õli värvus: Palmiõlil on spetsiifiline punakas värvus, mis tuleneb palmi viljaliha beeta-karoteeni rikkusest. Palmituumaõlil sellist punakat värvust pole, sest palmivilja seeme ei sisalda beeta- karoteeni. Õli tootmine: 100kg palmiviljast õnnestub keskmiselt saada 22 kg palmiõli ja vaid 1,6 kg palmituumaõli. Õlipalmide istandused: Indoneesias tavatsetakse troopiline mets hävitada ja asendada see palmiõli tootvate istandustega. See aga suurendab oluliselt kasvuhoonegaaside emissiooni atmosfääri. Kui palmiõli tootmine jätkub samasuguse tempoga, nagu praegu, siis on 15 a. pärast Indoneesia troopiline mets hävitatud. Palmiõli kasutatakse: ● huulepulkades ● kreemides ● seepides ● paljudes toiduaine...
Taimetoiteelemendid Loengu konspekt 1) N taimetoitelemendina ja N- väetise liigid N on mineraalväetis. Esineb taimeded rakutuumas ja rakuplasmas nukleiinhapete, valkude, fermentide, ensüümide ja vitamiinide koostises. Taimedes olev üldlämmastik jaguneb kahte rühma : a) valklämmastik jaguneb lahustumise järgi nalja fraktsiooni : albumiinid, globuliinid, gluteliinid, prolamiinid b) mittevalguline lämmastik jaguneb 5 rühma : nitraat lämmastik, NH4-N, amiidne lämmastik, amiin lämmastik, aluselised lämmastiku ühendid (solaniin) Taimed omastavad lämmastikku mullast nitraatidena ja amooniumlämmastikuna. NH4-N ühineb taimekudedes mingi dikarboonhappega ja moodustub primaarne aminohape. NO3-lämmastik on loomadele ohtlik kui kuivaines on 0,07% , surmav 0,2%.taimedele ohtlik kui taime kuivaines on 0,1 %. Vees olev NO3-lämmastik on inimesele ohtlik kui on 22mg/l, loomadele ohtlik 45mg/l. Lämmastiku varu muldades 1,5-15t/h...
· Ülemineku koefitsiendid: p2O5 P 2,3 K2O K 1,2 AS(AN)34%N KCl 50%K N:P:K 12:12:12 100-34 x-80 x=234kg/ha AS +-9t Ülesanne 1 Oder 100kg/ha N N:P:K 18:9:9 Kui palju väetis?100 kilos väetises 18kg N =555kg/ha väetist Kui palju saaab oder P ja K Kui palju väetist on vaja kui otra on 90ha = 50t väetist 100kg väetist 4 555-x X=22kg/ha 100- 7,5 555 x X=42kg/ha K Taimede kasvutegurid -valgus -fotosüntees -soojus - +- 50c; opt umbes 200c -vesi -mulla omadused Õhustatus, pH jm. -toitained Toitained Mittemineraalsed · C,O,H üle 90% taime kuivainest -omastamine CO2, H2O Lämmastik · Allikad · Orgaanilise aine lagunemisel 30.90kg/ha
Gravitatsioonijõud Gravitatsiooniliseks vastatikmõjuks e. Gravitatsiooniks nimetatakse mis tahes kehade vastastiku tõmbumise nähtust Gravitatsioonijõud mõjub mis tahes kahe keha vahel nt.Maa ja kuu, inimene ja maa, mina ja minu pinginaaber Gravitatsioonijõud sõltub: 1. Kehade massist- mida suurem on keha mass, seda suurem on gravitatsioonijõud 2. Kehade vaheline kaugus- mida suurem on kehade vaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu nimetatakse raskusjõuks Raskusjõudu saab arvutada maapinna ligidal valemiga: F=mg m-keha mass g-raskus kiirendus Raskuskiirendus g on tegur, mille väärtus maapinnal on g=9,81 g=10 N/kg Maapinnast eraldudes raskuskiirendus g väheneb Ülesanded: 1)Kui suur on keha mass Marsil kui kehale mõjub jõud 400N Andmed: F=mg m=F/g F=400N g=4 N/kg M=? M=400:4=10...
Eriloomaliikide karjatamine Lüpsilehmad 1. Lehm sööb päevas kuni 100kg rohtu 2. Karjamaa vajadus: madalasaagilisus0,5-0.6ha,Kõrgesaagilisus0,3-0.5ha 3. Karjagrupi suurus 200-250 lehma,Sobivaiks 150-200lehma 4. Koplite arv : kahepäevased:15-18koplit , ühepäevased:28-32 koplit 5. Karjatamise vaheaeg - 30päeva 6. Loomad söövad 10h , mäletsevad 6h 7. Heal karjamaal saab 15-16kg piima rohu arvelt 8. Loomad joovad päevas 60-80l vett Noorkarja karjatamine 1. 6-8kuust-lehmani on noorkari, kuni 6 kuu on vasikas 2
d) Umbes 50-60cm kõrgused e) kreeklaste poolt 3. a) Hiina müür ehitati, et korraga mahuks seal liikuma 5 hobust. b)230 000 suurim hobuste arv ja aasta oli 1927 c) 1 ha haritava maa kohta..0,2. hobust 4. a)fenotüübi järgi saab jagada: tõu, soo b)Konditsioonilt jagame õrn, tugev, toores, tihke. hobused: näituskonditsioon, töökonditsioon, sugukonditsioon, mitterahuldav 5. a) 1 minutis hingab hobune sisse ja välja 8- 16 korda. b) max pingutuse korral 120 korda c) südame erimass 100kg elusmassi kohta suurim.. raskeveohobustel d) täisk. Hobusel veri mood.7-11% 12% tema elusmassist. e) hobuse magu on ..7-15 15-17 liitrit. 6. a)Rakke(veohobune) ristkülikukujuline, indeks on 104-108 b)ratsahobune on ruudukujuline, indeks on 98-103 c) eetsirandmeline seisutunnus on see kui kabjad on ettepoole. d) o-kujuline seis on väljapoole hoidvatel jäsemetel e) laudjas langeb tugevasti sabajuureni, siis see on luipu 7. hobuse neli põhimõõdet ja täpsusklass cm? Turjakõrgus...172
2. Ia Tarbijad 3. IIa tarbijad 4. III Erinevus: Ökosüsteemis aine ringles läbi tootja tarbija ja lagundaja ja seda sai uuesti kasutada Energia kandub üle teiseks energialiigiks (ei ringle) Kõik energia hajub lõpuks soojusena. Selleks, et ökosüsteem saaks eksisteerida, on vaja energiat juurde saada kuna energia hajub soojusena Ülesanne lk 31 lk 27 Peab joonistama neli astet ( sest 1. Tootjad) Tootjad= 100t 1.tase 10t 2. tase 1t 3. tase 0,1t ehk 100kg Organismide vahelised suhted (töö) Populatsioon Iseregulatsioon (mis on jne) Oskad joonistada püramiidi ja lahendada ülesannet III Embruöliigil. T. Keerulisemate organismide loote arengus läbitakse lihtsamate organismide lootearenguetapp. Nt. Saba pikkus, lõpusepilud IV Molekulaargeneetil t. DNA, valkude võrdlemine V Biogeograafilised tõendid Eri paikade võrguustiku võrdlmine Austraalia Põhja-Ameerika Püsisid kauem koos Lõuna-Ameerika VI Sordi ja tõu aretus
Hallhüljes kuulub kaitstavate liikide II kategooriasse. Viigerhüljes • Viigerhüles on üks kolmest Eesti rannavetes elavatest hülgeliikidest ning on ka maailma väikseim hüljes. Eestis umbes 1500 isendit. Viigerhüljes inimestega eriti ei suhtle. Ta meenutab oma näolt natuke kassi. Viigerhüles ei näe hästi, kuid kuuleb ja haistab hästi. Kehamõõtmed ja kehamass • Keha pikkus ulatub 120-180cm Isased kaaluvad kuni 100kg ja emased kuni 40kg. Elukoht • Elab maakera põhjapoolkera kõikides meredes. Suurem osa viigritest asustab Euraasia ja Põhja-Ameerika arktilisi meresid. Meeliselupaigaks on rüsijää , kus nad elavad suurema osa aastast. Suvel võivad moodustada suurel kividel või klibustel laidudel väikesi lesilaid. Toitumine • Viigerhüljes jälgib põhimõtet- vähese vaevaga priskeks. Peatoiduks on kergelttabatav parvekala või siis
Ökoloogia on teadus, mis uurib organismide suhteid eluta ning elusa keskkonnaga. Seotud teiste bioloogia harudega nagu füsioloogia,etoloogia,geneetika,evolutsiooniõp. Keskonnaökoloogia uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotumisele. Eluslooduse organisatsioonitasemed:1)organ-seda uurib ökofüsioloogia(taimeleht,ensüüm jms).2)Isend-autökoloogia(üks organism).3)populatsioon-demökoloogia(tamula järve ahvenad).4)kooslus-sünökoloogia(niidud, metsad).5)ökosüsteem- sünökoloogia(bioom,parasvöötme vihmametsad).6)biosfäär-biosfääri õpetus. *Liigi levimisvõime-Liik võib puududa mingil saarel või mandril sest, et need on talle kättesaamatud, kuigi võiksid elukeskkonnana sobida. Seda saab kontrollida siirdamiskatsete abil.*Liigi käitumine-Loomade puhul võib käitumine mõjutada nende olemasolu teatud piirkonnas,sest isendid valivad elukeskkonda. Nt liikide levik linna.*Biootilised ting.*Abibiootilised t...
Hallhüljes kuulub kaitstavate liikide II kategooriasse. 4. Viigerhüljes (Pusa hispida Schreb) Viigerhüljes on üks kolmest Eesti rannavetes elavatest hülgeliikidest ning on ka maailma väikseim hüljes. Eestis umbes 1500 isendit. Viigerhüljes inimestega eriti ei suhtle. Ta meenutab oma näolt natuke kassi. Viigerhüljes ei näe hästi, kuid kuuleb ja haistab hästi. 4.1. Kehamõõtmed ja kehamass Keha pikkus ulatub 120-180cm. Isased kaaluvad kuni 100kg ja emased kuni 40kg. 4.2. Elukoht Elab maakera põhjapoolkera kõikides meredes. Suurem osa viigritest asustab Euraasia ja Põhja-Ameerika arktilisi meresid. Meeliselupaigaks on rüsijää, kus nad elavad suurema osa aastast. Suvel võivad moodustada suurtel kividel või klibustel laidudel väikesi lesilaid. 4.3. Toitumine Viigerhüljes jälgib põhimõtet - vähese vaevaga priskeks. Peatoiduks on kergelttabatav parvekala või siis rammusad väiksemad põhjakalad ja koorikloomad,
Võrumaa Kutsehariduskeskus KIUDBETOON JA SELLE KASUTAMINE Juhendaja: Andres Aruväli Õpilane: Reio Saarniit Väimela 2014 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................3 Kiudbetoon............................................................................................4 Kiudbetooni eelised, kasutamine.....................................................5,6,7 Kiudbetooni eelised...............................................................................8 Kokkuvõte..............................................................................................9 Sissejuhatus Seekordseks referaadi teemaks on kiudbetoon ning selle kasutamine. Referaadi materjal on otsitud internetist. Kiudbetoon Betoon on oma olemuselt habras materjal suure surve ja väik...
ÜLESANDED 3 Kui suur saab olla kolmanda astme tarbijate biomassi juurdekasv, mis põhineb tootjate 100 t biomassi juurdekasvul? I 100 t * 10%= 100 000 kg * 0,1= 10 000 kg- jäneste biomass II 10 000 kg * 0,1 =1000kg rebaste biomass Kui suur saab olla teise astme tarbija biomassi juurdekasv, mis tugineb tootja ühetonnisele biomassi juurdekasvule? 1 t * 10% = 1000 kg * 0,1 = 100kg 100 kg * 0,1= 10 kg Mitu 5 kg raskust haugi saaks elada veekogus, kui fütoplanktoni projektsioon on 15 t? Fütoplankton kogerhaug 15 t 1,5 t0,15 t=150 kg Hauge on: 150/5 = 30 4
https://www.youtube.com/watch?v=CWzkU_ueHCE – Freesimine, väetise pritsimine taimedele. https://www.youtube.com/watch?v=_JhgtTcOFyU – Väetamine ja tõrje VÄETUSPLAAN Kõrvitsale eelnev kultuur: Harilik sibul. Vaja: N 235kg, P 105kg, K 385kg, Ca 192kg, Mg 47kg. Sügiskünni alla: 795 kg dolomiidijahu, millega saab 159kg Ca Põhiväetus enne külvi: NPK 11-09-20 väetist 909 kg, millega saab mulda 100kg N; 81,81kg P2O5; K2O 185kg; 14kg Mg, 14kg Ca Puutarhan PK 3-5-20 väetist 464kg, millega saab mulda 23,19 kg P2O5, 14kg N, 93kg K2O, 14 kg MgO, 19kg Ca. Patenkali väetist 357 kg, millega saab 107 kg K2O ja 21 kg MgO Kasvuaegne väetus: Monterra 13-0-0 väetist 931 kg, millega saab mulda 121 kg N-i. HAIGUSTE JA KAHJURITE TÕRJE Kõrvitsa kasvatamisel on oluline pöörata tähelepanu haigustele ja kahjuritele
1. Kuidas on seotud aineosakeste liikumine ja temperatuur? Mida suurem on keskmise liikumise kiirus seda suurem on temperatuur 2. Mis juhtub aineosakeste kiirusega aine soojendamisel? Keskmine kiirus suureneb 3. Mis juhtub vee molekulidega, kui jääle, mille temperatuur on 0 ºC anda energiat? Kristalli struktuur laguneb 4. Visandage graafik, mis näitab veele üleantud soojushulga ja vee temperatuuri seost. Vesi on jääna, algtemperatuur 10 ºC. 5. Mis on keha siseenergia? Kõikide kehas sisalduvate kineetiliste energiate summa. Osakeste potentsiaalsete energiate summa 6. Milline keha siseenergia komponent on seotud TEMPERATUURI muutusega? Kineetiline energia 7. Milline keha siseenergia komponent on seotud aine OLEKUmuutusega? Potensiaalne energia 8. Suhestage aine siseenergia ja keemilise sideme energia. Siseenergia kehas olevate ainete omavaheline energia. Keemilise sideme energia on moleku...
sellele saab ta hingata, juua ja süüa. Vee alla minnes kasutab elevant lonti nagu hingamistoru. Savannis ja metsas, kus elevandid elavad, on nende tähtsus suur, sest liikudes tekitavad nad raja, mida kasutavad ka teised loomad ja nad levitavad arvukate toiduks tarvitatavate taimede seemneid (Loomade Atlas, lk 114). Täiskasvanud isaelevandid võivad kaaluda kuni kuus tonni, olles ligikaudu 80 korda raskem kui keskmine täis kasvanud inimene, aga elevandipoeg kaalub umbes 100kg. Ellujäämiseks peavad nad sööma kuni 300 kg toitu ning jooma rohkem kui 100 liitrit vett päevas. Erinevalt India elevandist on Aafrika elevantidel längus selg ja ümmargused kõrvad. Londi otsas on neil kaks jätke, mille abil suudavad nad justkui sõrmedega asju maast üles võtta. Nii isastel kui emastel Aafrika elevantidel on võhad, ent isastel on need palju suuremad ning võivad kasvada kuni 3 meetri pikkuseks. Nad elavad
selles sisalduv energia eelmise taseme omast ligikaudu 10 korda väiksem. 5. Selgitage ökoloogilise püramiidi reeglid. Iga järgmisetroofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. 6. Kui suur saab olla teise astme tarbija biomassi juurdekasv, mis tugineb tootja ühetonnisele biomassi juurdekasvule? 1 tonn=1000kg 1. astme tarbija 1000kg x 10% =100kg 2. astme tarbija 100kg x 10% = 10kg 7. Mis tähtsus on biosfääri läbival energiavool? Kogu biosfäär püsib elus vaid seetõttu, et teda läbib pidev energiavoog. Päikeselt lähtuva valgusenergia salvestavad tootjad biomassi keemiliste sidemete energiaks. Koos biomassi liikumisega ühelt troofiliselt tasemelt teisele toimub ka energia ülekanne. Kõik organismid oksüdeerivad orgaanilisi aineid elutegevuseks vajaliku energia saamiseks. Selle käigus muundub keemiline energia soojusenergiaks
Mullateadus 1. Miks on vaja võtta mullaproove? mulla viljakus-millised ja kui palju on toitaineid mulla pH huumushorisondi tihedus saame teada, millised väetisi ja kui palju on vaja anda saame teada, milliseid kultuuri saab vastaval mullal kasvatada 2. Mis ajal peaks mullaproove võtma? kevadel enne väetamist sügisel peale saagi koristamist pole mõtet proove võtta peale väetamist, lupjamist, vihma (~3h) 3. Kust kohast pole mõtet/ ei tohi mullaproove võtta? mikrolohud kokku-ja lahkukünnivaod üldmullamastaabist täiesti erinevast kohast kraavi äärest 4. Kuidas mullaproove võtta? Tööriistad: mullapuur, labidas. Taluniku vaatevinklist: Alumist horisonti kaasa võtta ei tohi. Kui puutub, puhastatakse puuri ots ära. Kui on suur põld, jaotatakse põld 3-5 ha osadeks, kust proove võetakse 10-20 kohast. Eraldi võetud proovid segataks...
ALFRED NEULAND Eluaastad: 10.10.1895 Valga - 16.11.1966 Tallinn 1 Meie tõstekuulsuse vanemad olid pärit Liivimaa kubermangust. Alfred nägi ilmavalgust Valgas 10.oktoobril(vkj.28.sept) 1895.a. Kirikuraamatusse kanti Karl-Alfred Meiland (valga Peetri Luteriusu kirikuraamatu kanne nr.35) 1914.a. aseb ta ise kirjutada oma perekonnanime saksapäraselt Neuland. Nii ise järjekindlalt kirjutades ja võistlusprotokollidesse, medalitele, diplomitele nime kandes jäigi Rahvusvahelise Tõsteliidu raamatusse Alfred Neuland ja seda tänapäevani. Neilandite perekond kolis peale Alfredi sündi Riiga. Isa sai katlakütja koha lauavabrikus, ema pesi sakste pesu. Kuidas ta aga sportima hakkas kirjuta oma jutustuses "Eesti Spordilehes" (nr.46 1926.a.) Vend Voldemar, kes oli vanem ja tegelenud veidi selle alaga leidis tõstekangi millel omi võimeid proovides rebis ühe käega 2 puuda. Alfred arvates, et kindlasti s...
Jukumees420 TITAANI REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Tehnikateaduskond Õpperühm: AT 12/22 Juhendaja: Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2019 1. TITAAN Titaan on omadustelt metall, millel on hõbevalge värvus, mis meenutab niklit. Ta on keemiline element järjenumbriga 22 ning ta asub IVB rühmas ja neljandas perioodis. Titaani sümboliks on Ti ja tema aatomimassiks on 47,90. Titaani avastati aastal 1791 ja tema avastajaks oli Inglismaalt pärit mees nimega William Gregor. Elemenet sai nimetuse Kreeka mütoloogia Titaanide järgi ja nime pani Saksamaa keemik nimega Martin Heinrich Klaproth, kes taas avastas elemendi aastal 1795. Kuid uurimiseks piisav kogus titaani, millest pärast saada puhas titaan saadi alles aastal 1925. Teda...
kui suur oli pidurdus jõud? 10. Kui palju tööd peaks tuule takistuseks tegema, kui kõnnime vastutuult 5km pikkusel teel ja tuul on vastu jõuga 40 neutonit? Kui suur oleks inimese võimsus, kui 5km läbimiseks kulub 1h? 11. Jalgrattur saavutas kiiruse 18km/h 10s jooksul. Kui suur oli veojõud, kui ratta ja sõitja mass oli kokku 70kg + ratturi võimsus? 12. Randumis silla juures seisab paat massiga 100kg, sinna hüppab 50kg kaaluv poiss, mis peale hakkab paat eemalduma sillast 1m/s. Kui suur oli poisi horisontaalne kiirus hüppel? 13. Newtoni seadused ühikud ja valemid. Seadus 1: Iga keha seisab paigal või liigub ühtlselt ja sirgjooneliselt, kuni mõni väline jõud ei sunni teda seda olekut muutma inertsi seadus. Seadus 2: Liikumise muutus on võrdeline ja samasuunaline kehale mõjuva jõuga mehaanika seadus
m.a. hõbe ja meteoriitraud ühes hinnas ning kullast kallimad. Hõbedat veeti Egiptusse nüüdisaja Hispaania territooriumilt. Foiniiklased avastasid siin rikkaid hõbedamaardlaid ja olevat oma ahnuses vedanud välja nii palju hõbedat, et asendasid isegi pliiankru hõbeankrutega. Hõbedakaevandused olid pikad 6484 km ja neis töötas üle 40 000 orja, kes päevas tootsid üle 100kg hõbedat. Muistse Egiptuse hõbe võis pärineda ka praeguse Maroko või Alzeeria territooriumilt või Lähis Idast. Selgust aitaks tuua hõbeesemete täpne analüüs ja võrdlus eri geograafilistest kohtadest pärineva hõbedamaagiga. Muistsed metallurgid võisid 4 hõbedat toota kas hõbeda ja kulla looduslikust sulamist või plii ja väävli looduslikust ühendist, milles hõbe esineb lisandina
Seakasvatus Eellased: Entelodondid ehk põrgusead ehk terminaatorsead. Elasid ligikaudu 21 miljonit aastat. Olemas kogu komplekt hambaid-lõikehambad, silmhambad,purihambad-viitab segatoidulisele ratsioonile nagu tänapäeva sead. Omnivoorid nagu tänapäeva sead-süües nii liha kui taimi. Lõhenenud sõrad, kus 2 varvast toetub maapinnale. Daedon-kuulus entelodondide rühma-piisoni suurune. Sigalaste sugukonda kuuluvate imetajate tunnused: *pikk koon, mis lõppeb kärsaga, kuhu avanevad ninasõõrmed *kõigesööjad *neli varvast *kihvad suured *magu lihtne, umbse kotiga Kodusead pärinevad: Euraasia ulukseast, Kaug-ja Ida-Aasia ulukseast, Vahemere ulukseast. Kodusigadel on suurem elusmass, viljakus ja parem söödaväärindus. Kodusigadel on säilinud mõned mets-ehk uluksigade omadused: terav kuulmine, hea haistmine, halb nägemine, ujumisoskus, kõigesöömine. Kodusigadel on võrreldes metsikute eellastega: lühem ja väiksem pea, nõrgemad hambad, nuumavõime...
Feb 14th Throwing workout Feb 15th something light & explosive, either dumbbell jump squats, some type type of overheads, and/or 5x20m sprints Feb 16th REST Feb 17th Competition at Birmingham Feb 18th Travel to Athens Feb 19th Bench Press 4x4 up to 375lbs, Rhythmic step- step-ups 2x6, stair sprints x4 Feb 20th Jump Squats 4x4 up to 365lbs, Push Jerk 3x3 at 100kg, 4x100m build build--ups after lifting, throwing workout Feb 21st Rest & loosen up Feb 22nd Throwing workout, dumbbell jump squats 4x7 after throwing & 6x20m 6x20m sprints Feb 23rd REST Feb 24th Travel to Boston Feb 25th USATF Indoor Championships 7 Early Spring Results for Reese Hoffa
Kordamiskiisimused agrokeemias 1. Muld, kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale Omad iseregulatsioonivõimet. Ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas · Kaod NH3 lendumine, kui ammofikatsioon mulla pinnal; Fiksatsioon; Denitrifikatsioon; Immobilisatsioon; Väljauhtumine. · Allikad 3. Kaalium ja tema vormid mullas Üldsisaldus 0,8-2,8%. Väiksem liivmuldades, suurem karbonaatsetes muldades. 99% on liitsilikaatidena, seda taimedele vaid 1% omastatav. Kergetel muldades leostub kergelt välja, kolloidide sisaldus väike. Mulla liikuva K varudest ei tohiks ära kasutada teraviljadel 20-40%, trühvelviljadel 40-60%. Kaaliumi eri vormid mullas: · Mullalahustes. · Neeldunud mullakolloidides. · Seotud asendamatult mulla savimineraalidega. 4. Fosfor ja tema transformats...
partneriks on valinud. Stewie näeb maailma kui vallutamist ootavad pinda. Peale tema pole siin planeedil kedagi, kes oleks armuandi väärt (vahest Brian). Kuidas tuleb perekond toime muutustega oma elus (lapse sünd, kolimine jne)? Muutustega on nad alati hästi toime tulnud. Nad on alati olnud üksteisele toeks ja püsinud koos ühtse perena.Tavaliselt kaasnevad Peteri tegevustega suured muutused, mis mõjutavad tervet perekonda. Näiteks siis, kui ta jäi oma töökohast ilma ja võttis 100kg juurde, siis lapsed aitasid teda pesta, elati sotsiaaltoetusest jne. Ka Christopheri koolist välja viskamine tõi kaasa suuri muutusi tervele perele. Nimelt hakkasid kõik pereliikmed käima tööl, et panna Christopher kallisse kooli. Kui nende kodu hävines ja neil polnud enam kuskile minna, siis juhtis Peter nad saiakese tehase poole, mille olemasolusse keegi ei uskunud, aga kuna üksteist usaldatakse, siis kõik järgisid teda. Võib öelda, et perekond on nende jaoks tähtis ja elu
Kordamiskiisimused agrokeemias 1. Muld, kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale Omad iseregulatsioonivõimet. Ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas · Kaod NH3 lendumine, kui ammofikatsioon mulla pinnal; Fiksatsioon; Denitrifikatsioon; Immobilisatsioon; Väljauhtumine. · Allikad 3. Kaalium ja tema vormid mullas Üldsisaldus 0,8-2,8%. Väiksem liivmuldades, suurem karbonaatsetes muldades. 99% on liitsilikaatidena, seda taimedele vaid 1% omastatav. Kergetel muldades leostub kergelt välja, kolloidide sisaldus väike. Mulla liikuva K varudest ei tohiks ära kasutada teraviljadel 20-40%, trühvelviljadel 40-60%. Kaaliumi eri vormid mullas: · Mullalahustes. · Neeldunud mullakolloidides. · Seotud asendamatult mulla savimineraalidega. 4. Fosfor ja tema tr...
Julia Lissovskaja matemaatika õpetaja Tartu Kutsehariduskeskus 2010 Arvuhulgad Naturaalarvude hulk Täisarvude hulk Ratsionaalarvude hulk Reaalarvude hulk Naturaalarvude hulk Naturaalarvud on arvud 0, 1, 2, 3, 4, 5,..., n-1, n, n+1,... Naturaalarvude hulka tähistatakse tähega N Naturaalarvude hulga omadused Naturaalarve saab kujutada punktidena arvkiirel Naturaalarve saab järjestada 0 1 2 3 4 1. a = b; 2. a > b; 3. a < b Naturaalarvude hulk on lõpmatu Naturaalarvude hulk on kinnine liitmise ja korrutamise tehete suhtes Naturaalarvude hulk ei ole lahutamise ega jagamise tehete suhtes kinnine Naturaalarvud Paaris- ja paaritu arvud arvuga 2 jaguvuse alusel Algarvud ja kordarvud - arvude jaguvuse alusel Algarv ü...
PM ökonoomika põhikursuse loengumaterjalid 2. EFEKTIIVSUSTEOORIA 2.2 Efektiivsuse seadused Ressursside kasutamise efektiivsuse hindamiseks on vaja tunda efektiivsuse kujunemise seaduspärasusi. Ainelistes suhetes tegur-toodang võib esineda kolm erijuhtu: püsiv, kasvav ja vähenev tootlikkus, st tootmistegurite järjestikusel lisamisel võib toodang ressursside suhtes kasvada kas proportsionaalselt, ülenevalt või vähenevalt. Väheneva tootlikkuse seadus (1768) – kui ühe teguri sisendit suurendatakse ühesuuruste hulkadega, kusjuures teiste tegurite hulgad ei muutu, siis kogutoodang suureneb, kuid teatud piirini ja iseloomulik on see, et toodangu juurdekasv jääb järjest väiksemaks. Suhted tegur-toodang pole püsivad, vaid muutuvad. Muutuvate suhete seadus (1900) – iseloomustab ressursside kasutamise põhjuslik-tagajärgsete seoste muutumist. Uuritakse kolme liiki suhteid: 1) TEGUR – TOODANG (muudetakse sisendeid teguris ja uuritakse, kuidas...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonna instituut Põllumajandussaadustetootmise- ja turustamise eriala Kursuseprojekt Odra kasvatamine õlleodrana Koostanud: Mari Järv Juhendaja: Juhan Jõudu ja Ruth Lauk Tartu 2008 Sissejuhatus Õlleotra on Eestis kasvatatud aastasadu. Oma põllul kasvanud odrast idandati linnased ja kääritati samas ka õlut. Tööstusliku õlletootmise arenedes koondus linnasekasvatus suurtesse tehastesse aga oder kasvatati peamiselt ikkagi samas piirkonnas. Eestis kasvatati 1980-ndate lõpul ligi 20 tuhat tonni õlleotra. Järgnevatel hooaegadel on õlleodra kasvatamine perspektiivikam kuna hind on võrreldes söödateraviljaga 20% kõrgem. Samas on saadaval häid õlleodra sorte ja seemneid, hea kvaliteedi tagamiseks on piisavad agrotehnilised võtted. Selles kursuseprojektis on minu ülesandeks...
Ragbi Referaat Tallinn 2009 Sisukord 3. lehekülg Sissejuhatus 4. lehekülg Võistluskorraldus 5. lehekülg Tehnika ja Taktika 10. lehekülg Positsioonid Ragbis 12. lehekülg - Ajalugu 13. lehekülg Suurimad Rahvusvahelised Võistlused 14. lehekülg Ragbi Üle Maailma 15. lehekülg Ragbi Variandid 16. lehekülg Karistuslöögid 17. lehekülg Varustus 18. lehekülg Sportlase Eripära ja Treeningud 19. lehekülg - Kasutatud Kirjandus Sissejuhatus Ragbi on väga kiire, põnev ja vaatamist väärt spordiala, mida mängivad osavad ja tugevad sportlased. Mulle meeldib selline tehniline mängu, eriti huvitav on vaadata mängijaid meisterliku sööduoskusega. Nüüd aga ragbist lähemalt... Ragbi on mäng, mida mängitakse tänaseks enam kui 120 riigis üle maailma. Suur osa ragbi võlust tuleb mängu väga pikast ja kirevast ajaloost, ragbiga kaasa käivatest traditsio...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Mullateaduse ja agrokeemia osakond VÄETUSPLAAN Agrokeemia kursusetöö Juhendaja: Avo Toomsoo Koostaja: Kristina Uuli Tartu 2010 Sisukord 1. SISSEJUHATUS.......................................................................................... ........................ERROR: REFERENCE SOURCE NOT FOUND 2. KÜLVIKORDADE AGRONOOMILINE ISELOOMUSTUS.................................................ERROR: REFERENCE SOURCE NOT FOUND 3. KÜLVIKORDADE VÄETUSSÜSTEEM...............................................................................5 3.1 Lub...
Materjaliõpetus Materjali tihedus.tiheduseks nim antud materjali kaalu ja ruumalasuhet. p = G/V = (g/cm3)(N/m3) Raud = 7,8g/cm3 Vask = 8,9g/cm3 Alumiinium = 2,7g/cm3 Titaan = 4,7g/cm3 Materjali sulamistemperatuur.Sulamis temperatuuriks nim niisugust temperatuuri mille juures materjal muutub tahkest olekust vedelaks. Volfram = 3360C Raud = 1539C Vask = 1083C Alumiinium = 660C Tina = 220C Elektrijuhtivus.Elektrijuhtivuseks nim omadust elektrit juhtida.Selleks,et määrata materjali elektrijuhtivust peab teadma eritakistust.Materjali eritakistust määratakse 1m pikkuse ja 1mm2 ristlõikega materjali oomides. Soojusjuhtivus.Soojusjuhtivuseks nim materjali omadust soojust üle anda kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonnale Magnetilisus. keha mõõtmete määramine soojenemisel Värvus. Jagatakse mus...
3 Vedelseep 18l 30 eek/l 540 4 Prügikotid 20l 7 rulli 32eek/rull 224 5 Pesupulber 10 pakki 5kg/154eek 1540 6 Nõudepesutabletid 12 pakki 129,90 eek/pakk 1558.8 7 Saunapuit 27m3 450eek/m3 12150 8 Lisasööt(vaja, kui kala 100kg 6eek/kg 600 aktiivne on) 9 Kokku: 18768 Kuu kesmine: 1564 Tabelisse võetud hindade poenimed: Konsum Tabelisse võetud hindade veebilehed: www.kalale.ee www.anttila.ee www.smarket.ee www.pireka.ee www.maxima.ee www.hirvlisaeveski.ee
kui väikese intensiivsuse ja suure mahuga. Jõutreeningu riskid: Kuna jõuharjutustega tegelevad sportlased pole alati kusis õige jõutreeningu tehniliste külgedega, võivad vasti sooritatud harjutused lihasjõu tugevdamise asemel hoopis organismi kahjustada. Kui lisaks valele tehnikale kasutatakse lisaks liialt suuri raskusi, on eriti suur oht lülisamba kahjustamiseks.Kui me hoiame ülakeha vertikaalasendist vaid 5cm eespool, langeb seljalihastele 100kg suurem koormus. Võivad tekkida väsimusmurrud. Vigastustele võib viia ka liialt tugev ja ebasobivate harjutustega treening, mis esmalt põhjustab lihaskanguse tekke. Lihaskangus tekib tavaliselt 1-2 päeva pärast koormust, on sel ajal kõige tugevam ja annab siis järgi. Lihased on kanged, jäigad ja justkui turses, tundlikud ja valulikud. Lihaskanguse tekkepõhjuseks on valdavalt lihaste ülekoormus. Sageli tekib ka
1. Muld kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale – väga olulise tähtsusega on taimede toitumise seisukohalt mullalahus, sest lisaks veele saavad taimed siit ka toitaineid. Mulla veereziimist oleneb otseselt toiteelementide omastamise ulatus. Tähtsat osa etendab ka mullalahuse reaktsioon, enamus meil kasvatavatest kultuuridest eelistab nõrgalt happelist või neutraalset (pH KCl5,6...7.2). taim seab toitelahusele nõude, et too sisaldaks kõiki vajalike toitesooli parajas vahekorras 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas – lämmastik on ainus toiteelement, mida mulla mineraalosa ei sisalda. mullas oleva lämmastiku kandjaks on mulla orgaaniline aine: huumus, taimejäätmed ja organismid. Taimedele omastavate lämmastikühendite allikaks on: *Org aine lagunemisel vabanevad ammooniumühendid, mis aastas moodustavad 1...2%(30...90kg/ha)lämmastiku üldvarust mullas. *Õhulämmastikku siduvate mikroorganismide kaudu ...
TERAVILJAD.Kordamine taimekasvatuse üldkursuse eksamiks HMK katteseemnetaimed Klass Üheidulehelised Selts Kõrrelised Sugukond kõrrelised Teraviljad jagatakse kahte rühma nende bioloogiliste, morfoloogiliste ja majanduslike omaduste järgi: soojanõue, niiskus, reageerimine päeva pikkusele, tera pikivao ( keskvao ) esinemine, idujuurte arv, algarenemine, tali- ja suvivormide esinemine. Tüüpilised ehk I rühma teraviljad : Nisu, oder, rukis, kaer Hirsilaadsed ehk II rühma teraviljad : Mais, hirss, sorgo, riis Roheline revolutsioon : Roheline revolutsioon oli 1940ndatest kuni 1970ndate lõpuni arengumaades toimunud põllumajandustoodangu järsk suurenemine. Rohelise revolutsiooni tegi võimalikuks uute ja produktiivsete taimesortide (eeskätt teraviljasortide) kasutuselevõtuga. Rohelise revolutsiooni "isaks" on nimetatud USA agronoomi Norman Borlaugi ( tegeles uute nisu sortide aretamisega , mille tulemusel nisu sordid saavutasid hea seisukind...
On olemas produtsendid, konsumendid (herbivoorid, karnivoorid, omnivoorid), destruendid (lagundavad surnud orgaanilist ainet). Roosileht lehetäi lepatriinu varblane kass rebane. Toiduahel -) Roosileht lehetäi lepatriinu varblane kass rebane bakterid ja seened (tagasi algusesse). Laguahel. NB! Ained on ökosüsteemis pidevas ringluses. * Kui suur on rebaste maksimaalne biomass, kes on ära söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised. -) 1000kg nisu 100kg närilised 10kg rebased * Ökoloogiline efektiivsus energiakogus, mis langeb ühelt troofiliselt tasemelt teisele. * Vee ökosüsteem vesi, kiirgused, mineraalid, keemilised elemendid. Fütoplankton zooplankton putukavastsed koger säinas haug. * Maismaa ökosüsteem muld, sademed, kiirgused, keemilised elemendid. Leht lehetäi lepatriinu varblane kass rebane. Ökoloogiline niss * Igal liigil on oma roll koosluses, mis kujuneb välja suhetes teiste liikide ja keskkonnaga.
Kõverjoonelistliikumist on võimalik lahutada sirgjoonelisteks, kus juures viimased on sirgjoonelised liikumise algusest lõpuni. 8) Inertsijõud? Inertsijõud pole reaalne jõud. Ainult jõu mõjul toimub kiirendusega liikumine. Seda jõudu nim inertsijõuks. Inertsijõud on jõud millega keha mõjutab teisi keha mis takistavad sellel jätkata endist liikumist. 9) Kui palju tööd tuleb teha, et tõsta 100kg keha 400 cm kõrgusele 2,0 s kestel, liikumine toimub ühtlaseltkiirenevalt. VII 1) Newtoni I seadus ? Iga keha püsib paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt seni , kuni teiste kehade mõju ei muuda sellist liikumisolekut. Inertsisks nim kõigi kehade püüdu säilitada paigalseisu või ühtlast sirgjoonelise likumise olekut. Füüsikaline suurus millega mõõdetakse kehade inertsust nim mass
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
