Õpik lk 12 1. Selgitage ökoloogilise teguri mõistet. Ökoloogilised tegurid on organismide elutegevust mõjutavad keskkonnaregurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest; jaotatakse abiootiliseks ja biootiliseks. 2. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks? Tegureid, mis mõjutavad organismide elutegevust (nt. õhk, vesi ja muld). 3. Millised ökoloogilised tegurid on biootilised? Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. 4. Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida? Inimestele on kõige raskem vältida antropogeensete tegurite toimet, sest see on tingitud inimtegevusest. 5
Prantsuse veinidest ANTROPOGEENNE TEKE 3. Närvigaasid Sisaldavad fosfori ja arseeni orgaanilisi ühendeid Konteinerite leke ja terrorismi oht (sariin) 4. Põllumajandus Arseenorgaanilist ühendit roxarsone kasutatakse laialt linnukasvatuses toiduna Lindude sõnniku kaudu lähevad juba ohtlikumad arseeni ühendid ringlusesse Fofororgaanilisi ühendeid kasutatakse herbitsiididena 5. Silikoonid LEVI VÄLIKESKKONNAS Jaguneb abiootiliseks ja biootiliseks 1. Abiootiline levik Füüsikaline liikumine läbi õhu, vee, pinnase Prügilatest ning reoveesetetest on leitud väga erinevaid lenduvaid metallorgaanilisi ühendeid Mitmeid tina ja plii alküülühendeid on leitud atmosfäärist Metallorgaanilisi kloriide on leitud merevee kohalt LEVI VÄLIKESKKONNAS LEVI VÄLIKESKKONNAS Elavhõbeda tsükkel keskkonnas LEVI VÄLISKESKKONNAS 2. Biootiline levik
protistidest ja baktereist). Troofiline tase toiduahela lüli; eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid. Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, elada ja paljuneda. Ökoloogiline tasakaal ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arvukuse pikaajaline stabiilsus. Ökoloogiline tegur (keskkonnategur) organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid, mis tulenevalt ümbritsevast elus ja eluta loodusest; jaotatakse abiootiliseks ja biootiliseks. Ökoloogilise püramiidi reegel iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist. Ökosüsteem isereguleeruv tervik, milles biotsönoos ja ökotoop on omavahel seotud aineringe kaudu; ökosüsteemi iseloomustab sellesse kuuluvate populatsioonide koosseisu ja arvukuse pikaajaline stabiilsus. Ökotoop ökosüsteemi elukeskkond, mille moodustavad ökosüsteemi territoorium ja seal valitsevad abiootilised ökoloogilised tegurid.
Bioloogia Organismide kooseksisteerimine Ökosüsteemile või üksikule organismile positiivset või negatiivset mõju avaldavaid keskkonnategureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. Jagunevad biootiliseks (organismide vastastikkused suhted; sümbioos, kommensalism, parasitism, kisklus, fütofaagia, konkurents), abiootiliseks ehk ökotoobiks (kõik eluta looduse komponendid (substaat; õhk, muld, vesi) + kliima (parameetrid; päikesevalgus, temperatuur, sademed, tuul, pH, aeratsioon, toitainete sisaldus, rõhk)) ning antropogeenseteks ehk inimmõjulisteks (inimtegevusest tulenevad). Ökoloogililise teguri optimum on teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam. Ökoloogiline amplituud on ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele
külgneva rannaniidu. Ühtlaselt madalad on Matsalu lahe rannikualad. Rannikualade pinnamoodi mitmekesistavad vanad rannavallid, kuigi ülekaalus on merelised kuhjetasandikud, mis on tekkinud purdmaterjali kuhjumise tagajärjel. Lahte ümbritsevad lauged tasandikud (Miilmets, 1981). Joonis 1. Väljavalitud ala, piiritletud punase joonega, Läänemaal, Matsalu lahe idaosas (Maa- ameti geoportaal) Keskkonna tingimused Väljavalitud piirkonna oluliseks abiootiliseks teguriks on ilmastik, mida mõjutab oluliselt Läänemeri. Siinsed õhutemperatuurid on talvel 1-2 kraadi võrra kõrgemad, kui Ida-Eestis. Kevadel, aga seevastu meri alandab temperatuuri. Sademed jaotuvad siinsel alal ebaühtlaselt. Sisemaa poole sademete hulk suureneb, kõige väiksem on see saartel. Valdavalt puhuvad siinsetel aladel lõuna- ja läänekaarte tuuled, mis toovad alale merelisi õhumasse, seepärast on ka päikesepaistelisi ilmu vähe
............................................................................................................ 13 Sissejuhatus ökoloogiasse * Ökoloogia - teadus, mis uurib organismide ning organismide ja keskkonna vahelisi seoseid/suhteid. Kuidas jänes ja rebane omavahel läbi saavad? Kus nad on? Kuidas jänes ja kapsas läbi saavad? Jne. Iga lüli mängib mingit rolli. * Keskkond kõik see, mis meid ümbritsev. Eluta/aineline ja elus wärk. Jaguneb abiootiliseks (eluta) ja biootiliseks (elus). Abiootiline jaguneb oleluseks (õhk, vesi, muld) ja kliimaks (kiirgused, sademed). * Ökofüsioloogia uurib eluprotsesside olenevust keskkonnast. Kuidas nurmenukk aasal hakkama saab, kui aas hakkab võsastuma. * Globaalökoloogia uurib ülemaailmseid muutusi ja seoseid biosfääris. Mets rai * Rakendusökoloogia uurib keskkonnale ja organismile kahjulikke mõjusid erinevail tasemeil.
Bioloogia 12. klass Kai Mänd Õpik lk. 12 1. Selgitage ökoloogilise teguri mõistet. Ökoloogilised tegurid on organismide elutegevust mõjutavad keskkonnaregurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest; jaotatakse abiootiliseks ja biootiliseks. 2. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks? Tegureid, mis mõjutavad organismide elutegevust (nt. õhk, vesi ja muld). 3. Millised ökoloogilised tegurid on biootilised? Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. 4. Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida? Inimestele on kõige raskem vältida antropogeensete tegurite toimet, sest see on tingitud inimtegevusest. 5
naabersüsteemidega nii ainet kui energiat ja ei ole seetõttu eraldiseisvad üksused. 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver, ökoloogiline niss; Ökoloogiline faktor ehk tegur igasugune aine energia- või informatsioonivoog, mis saabub kk-st ja mõjutab mingil viisil organismi elu. Jaguneb nt biootiliseks (elusat päritolu, nt temperatuur siin saalis) ja abiootiliseks (eluta päritolu, nt õhuvõnked õppejõu suust). 1. Ressursid faktorid, mida organismid otseselt tarbivad, omastavad. · PAR- fotosünteesiliselt aktiivne kiirgus · CO2 (HCO3-, CO3-) · H2 O · O2 , v.a anaeroobid · Mineraalsed toitained · Teised organismid (heterotroofidele) 2. Tingimused: · Temperatuur (elu eksisteerib ainult teatud temperatuuri vahemikus)
kulutav tegevus) ja bioloogilised tegurid (juurte purustav tegevus, juureeritised). Muld Muld on maakoore pindmine, kobe kiht, mis on moodustunud ja areneb tänu taimede, loomade ja mikroorganismide toimele mulla lähtekivimisse. Mulla tähtsaimaks omaduseks peetakse tema viljakust st. võimet tagada taimede arenguks ja kasvuks vajalikud tingimused. Mullateke algas Maal ligikaudu 450 milj. aastat tagasi esimeste organismide asumisega ookeanist kuivale maale. Muld on ökosüsteemi abiootiliseks faktoriks ja ta ise on gigantne ökosüsteem. Vesi Ilma veeta ei saa elu eksisteerida. Meie planeedi pinnast on merede ja ookeanidega kaetud ligikaudu 70%, kui see vesi on soolane. Kõik peamised ökosüsteemid vajavad oma elutegevuseks magedat vett, mis sisaldaks alla 0,01% soolasid. Magedat vett on alla 1% kõigist Maa veevarudest. Vee põhiline roll ökosüsteemis on seotud fotosünteesiga.
annaabi.ee 
