Ökoloogia ja keskkond (0)

Ökoloogia ja keskkond

Abiootiline tegur – organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid, eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld , vesi) ning kliimaga seotud tegureid
Astropogeenne tegur – inimtegevuse mõju organismide elutegevusele
Areaal – levila, ühe süstemaatikaüksuse (nt populatsioon , liik, perekond) asula
Biomassi püramiid – ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku
Biootiline tegur – organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust
Biosfäär - Maa pinnakihtide(litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) ruumiosa , mida asustavad elusorganismid
Biotsönoos – elukooslus , ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioon
Herbivooria – taimetoidulise looma toitumissuhe taimedega
Kahanev populatsioon – populatsioon, milles suremus ületab sündimuse
Karnivoor – kiskja, loomtoiduline loom
Kasvav populatsioon – Populatsioon, milles sündimus ületab suremuse
Kiskahel – saak- ja röövloomadest moodustunud toiduahel
Kisklus – röövlooma toitumissuhe saakloomaga
Kommensalism – eri liiki organismide kooseluvorm , mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu
Konkurents – sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm
Laguahel – toiduahel, mis algab elutegevuse jääkidest ja surnud organismidest ning lõpeb mikroorganismidega (seente, bakterite või protistidega)
Lagundaja – destruent, surnud organismide koostisaineid lagundav heterotroofiline organism ( bakter , seen, selgrootu loom)
Omnivoor – segatoiduline, loomaliik , kes toitub nii taimedest kui ka loomadest
Parasitism – eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik
Populatsioon – ühist territooriumi (levilat) asustavate samaliigiliste isendite kogum
Populatsiooni arvukus – ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv
Populatsiooni tihedus – ühe populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta
Populatsioonilained – populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused
Sümbioos – eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm
Stabiilne populatsioon - populatsioon, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nii et arvukus püsib põlvest põlve
Tarbija – konsument, toiduahela lüli, kuhu kuuluv organism kasutab toiduks elusaid organisme, vastavalt asukohale toiduagelad eristatakse, esimese, teise, kolmanda ja neljanda astme tarbijaid
Toiduahel – toitumissuhete alusel rastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid , konsumendid ja destruendid
Toiduvõrk – omavahel põimunud toiduahelate kogum ühes ökosüsteemis
Tootja – produtsent , toiduahela esimesse lülisse kuuluv autotroofne organism (taim, osa protistidest ja bakteritest)
Troofiline tase – toiduahela lüli, eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid.
Ökoloogiline amplituud – Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, elada ja paljuneda
Ökoloogiline tasakaal – Ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arvukuse pikaajaline stabiilsus
Ökoloogiline tegur – keskkonnategur , organismide elutegevust mõjutatavad keskkoonategurid, mis tulenevad ümbritsevad elust ja eluta loodusest, jaotatakse biootilisteks ja abiootilisteks
Ökoloogilise püramiidi reegel – iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist
Ökosüsteem – isereguleeriv tervik, milles biotsönoos ja ökotoop on omavahel seotud aineringe kaudu, ökosüsteemi iseloomustab sellesse kuuluvate populatsioonide koosseisu ja arvukuse pikaajaline stabiilsus
Ökotoop – Ökosüsteemi elukeskkond, mille moodustavad ökosüsteemi territoorium ja seal valitsevad abiootilised ökoloogilised tegurid

Keskkond

Agenda 21 – ülemaailmne 21. Sajandi säästva arengu programm, mis on paljude riikide vastava valdkonna tegevuskavade koostamise aluseks, heaks kiidetud 178 riigi esindajate poolt 1992 Rio de Janeiros toimunud ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil.
Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon – riikidevaheline leping bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja loodussvarade säästlikuks kasutamiseks, allkirjastatud 178 riigi esindajate poolt 1992 Rio de Janeiros toimunud ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil.
Eesti keskkonnastrateegia 2010 – Riigikogu poolt 2005.a heakskiidetud dokument, mille eesmärgiks on Eesti elanikkonda rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine, millega ei kahjustataks loodust ning säiliks maastike ja elustike mitmekesisus
Eesti looduskaitseseadus – Riigikogu poolt 2004. a vastu võetud seadus, mille põhieesmärgiks on Eesti loodusliku mitmekesisuse säilitamine
Erosioon – Mullastiku looduslik ärakanne, mida põhjustavad paduvihmad, vooluveed, tuul, õhutemperatuuri suuremad kõikumised jm.
Happevihm – happelise reaktsiooniga sademed, mis tekivad kütuste põletamisel atmosfääri sattunud happeliste oksiidide ühinemisel veeauruga
Kaitseala – Maa-ala, millele rakenduvad looduskaitsealased piirangud, jaotatakse rahvusparkideks, looduskaitsealadeks ja maastikukaitsealadeks
Kaitsealune liik – Haruldane või hävimisohus liik, mille suhtes rakendatakse looduskaitsemeetmeid
Kaitstavad loodusobjektid – Eesti 2004. A looduskaitseseaduses loetletud objektid, mille hulka kuuluvad kaitsealad, kaitsealused liigid ja üksikobjektid
Kasvuhooneefekt - Maa soojenemine, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt
Kasvuhoonegaasid – Kasvuhooneefekti põhjustavad atmosfääri koostises olevad gaasid: veeaur, metaan , dilämmastikoksiid jt.
Keskkonnakaitse – Rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatud loodusvarade säästlikule kasutamisele, keskkonna saastamise vähendamisele ja loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks
Kõrbestumine – Kõrbealade laienemine looduslike tegurite või inimtegevuse( metsaraie , liigkarjatamine, valed väetamis-, niisutamis,- võ mhaaharimisvõtted) tagajärjel
Looduskaitse – Loodusliku mitmekesisuse säilitamisele suunatud meetmed, mis tulenevad riikide õigusaktidest, elanikkonna teadlikkusest ning kohaliku kultuuri ja religiooni iseärasustest
Natuura 2000 – Üleeuroopaline loodus- ja linnhoiualade võrgustik
Säästev Eesti 21 – Riigikogu poolt 2005. a heakskiidetud dokument, mis määrab kindlaks riigi ja ühiskonna säästva arengu strateegia aastani 2030
Taastumatud loodusvarad – metallimaagid , mineraalsed maavarad (fosforiit), fossiilsed kütused (kivisüsi, nafta, põlevkivi, maagaas)
Taastuvad loodusvarad – Päikeseenergia,vesi, mullastik , puit, turvas
Ökoloogiline globaalprobleem – ülemaailmne keskkonnaprobleem