Bioloogia kordamisküsimused. (0)

Ökoloogiline tegur- Organismi elutegevust mõjutav keskkonnategur .
Abiootiline tegur – Eluta looduse keskkonnategur. ( nt : Päikesekiirgus , tuul …)
Biootiline tegur-Eluslooduse keskkonnategur . ( kaks lindu , sümbioos, herbivooria …. )
Fotoperiodism- Organismi reaktsioon valguse ja pimeduse muutustele. ( Lilleõied avanevad päeval ja öösiti kinni.)
Ökoloogiline amplituud- Ökoloogilise teguri intentsiivsusevahemik , milles organism saab areneda, elada ja paljuneda.
Alumine taluvuslävi- Ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille alanedes organismi areng seiskub.
Ülemine taluvuslävi- Ökoloogilise teguri intensiivsuse tase , mille tõustes organismi areng seiskub.
Antropoloogne tegur - Inimmõju keskkonnale ( Keskkonna reostus , liigne küttimine … )
Sümbioos- Eri liiki organismide vasastikku kasulik kooselu vorm.
Kommensalism - Eri liiki organismide kooselu vorm mis on ühele kasulik teisele kahjutu.
Konkurents - Sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm .
Parasitism - Eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik.
Kisklus – Röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe.
Herbivooria – Taimtoidulise looma toitumissuhe taimega
Areaal( leviala )- Ühe süstemaatikaüksuse ( nt. populatsioon , liik , perekond) asula.
Populatsioon- Ühist territooriumi (levilat) asustavate samaliigiliste isendite kogum.
Ökosüsteem- Isereguleeruv tervik, milles biotsönoos ja ökotoop on omavahel seotud aineringe kaudu, ökosüsteemi iseloomustab sellesse kuuluvate populatsioonide koosseisu ja arvukuse pikaajaline stabiilsus.
Elukooslus- Ökosüsteemi elusosa.
Ökotoop- Ökosüsteemi eluta osa.
Biotsönoos- Ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid.
Toiduahel - Toitumissuhete alusel reastatud organismide jada , millesse kuuluvad produtsendid , konsumendid ja destruendid .
Produtsent- Tootja ( õp. lk 19 ).
Destruent- Lagundaja .
Konsument- Tarbija.
Toiduvõrk- Omavahel põimunud toiduahelate kogum ühes ökosüsteemis.
Troofiline tase- Toiduahela lüli, eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid.
Populatsioonilained – Populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused.
Stabiilne populatsioon - Populatsioon, milles sündumus ja suremus on tasakaalus.
Kasvav populatsioon –Populatsioon, mille sündimus on suremusest suurem.
Kahanev populatsioon – Populatsioon, mille suremus on sündimusest suurem.
Ökoloogiline tasakaal – Ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arvukuse pikajaline stabiilsus.
1.tooge näiteid abiootiliste tegurite toimest- Veetaseme tõus sunnib metsloomi liikuma kõrgemale pinnasele , et mitte olla vee sees.
2.kirjelda valguskiirte mõju organismile-Taimed vajavad valguskiirte soojust kasvamiseks ning fotosünteesiks. Loomad vajavad soojuskiirgust aga keha soojendamiseks ja D vitamiini sünteesimiseks.
3.selgita temperatuuri osa organismide elus-Kõik organismid vajavad kindlat temperatuurivahemikku elus püsimiseks. Alla ja üle temperatuuri taluvusläve organism elada ei suuda.
4.too 2 näidet erinevate ökoloogiliste tegurite optimumist-Männipuu suudab kasvada optimaalselt ka vähenenud veehulgaga; tomatite kasvuks vajaliku optimumtemperatuuri saab Eestis kätte ainult kasvuhoonete abiga.
5.kujuta graafiliselt ökoloogilise teguri toimet-Joonis õpikust lk 12.
6.mille poolest erineb kommensialism sümbioosist- Kommensialismi puhul saab ainult üks pool kasu, teine ei saa ei kahju ega ka kasu.
7.milliseid organisme nimetatakse kommensaalideks-Organismid, kes saavad kasu suhtest teise organismiga, ilma, et nad tollele organismile kahju või kasu vastu tooks.
8.töö näiteid erinevatest organismidevahelistest suhetest- Paeluss on parasiit inimese suhtes, sest ta sööb osa inimese seeditud toidust, mistõttu saab inimene vähem toitaineid; seen on sümbioosis puuga, sest seen annab puule aineid, mida puu ise ei suuda hankida ja vastutasuks annab puu seenele osa oma toitaineid; üks kala on konkurent teise kala suhtes, kes mõlemad võitlevad sama toidu eest; inimese soolestikus elavad bakterid , kes on kommensaalid inimese suhtes, sest nad saavad inimeselt toitaineid aga ei anna vastu midagi ega kahjusta inimest; lehm on herbivoor rohu suhtes, sest lehm sööb rohtu . True story.
9.kes on tippkiskja - Organism, kel puudub looduslik vaenlane . Tippkiskjaid on arvuliselt vähe, sest muidu ei suudaks nad kõik toitu hankida.
10.kuidas arvutatakse populatsioonitihedust-Jagades populatsiooni arvu nende levialaga saadakse populatsiooni isendite tihedus maaü hiku kohta.
11.too 3 näidet erinevatest ökosüsteemidest- Järv - biotsönoosiks on taimed, kalad ja putukad. Ökotoobiks on vesikeskkond; Mets – biotsönoosiks on loomad, linnud ja taimed. Ökotoobiks on muldkeskkond ja õhkkeskkond; Raba – biotsönoosiks on putukad, taimed, loomad, linnud. Ökotoobiks on õhkkeskkond, muldkeskkond ja vesikeskkond.
12.kuidas on ökosüsteem seotud elukooslusega-Elukooslus ja ökotoop moodustavad kokku ökosüsteemi.
13.millistest organismirühmadest moodustub toiduahel- Produtsentidest , konsumentidest ja destruentidest.
14.mille poolest erineb toiduahel toiduvõrgustikust-Toiduahel näitab loomade toitumissuhet, alustades tootjast ja lõpetades tippkiskjaga samas kui toiduvõrgustik näitab ühe ökosüsteemi hargnevaid ja põimuvaid toiduahelaid.
15.milles seisneb ökosüsteemis toimuv iseregulatsioon- Kui üht liiki hakkab liiga palju tekkima , kasvab ka sellest järgmise astme toituja isendite arv, kes alumise astme isendeid söövad, kuni tekib toidupuudus ja taastub algne isendite arvukus.
16.kuidas tekivad populatsioonilained- Kui üks loomaliik kasvab arvult , siis kasvab ka sellest aste kõrgemal olevate toitujate arv, mis omakorda tähendab, et populatsiooni arvukus on kasvanud mingiks ajaperioodiks( = populatsioonilaine).
17.mille poolest erineb kasvav populatsioonis kahanevast- Kasvava populatsiooni sündimus on suremusest suurem, kahaneva populatsiooni suremus on aga sündivusest suurem.
18.millised tegurid võivad põhjustada ökoloogilise tasakaalu häirumise-Temperatuurimuutus, torm merel (toob hapnikku vette => kasvab veetaimede arv), uue looma sissetoomine biosfääri(võib puududa looduslik vaenlane).
19. millistel juhtudel võib üks ökosüsteem asenduda teisega - Temperatuuri muutumine, veetaseme langus, inimmõju.
20.sõnasta ökoloogilise püramiidi reegel-Iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist.
21.kuidas saadakse ökoloogiline püramiid-Paigutades toiduahelana söödud toidu mass iga troofilise astme kaupa.
22.mida iseloomustab ökoloogiline püramiid-Energiahulga liikumist alumiselt troofiliselt astmelt ülemisele.
23.mille poolest erinevad populatsioonitihedus ja populatsiooni arvukus-Tihedus näitab isendite arvu kindla maa-ala kohta, arvukus näitab isendite koguarvu .
24.nimeta eesti looduslikud ökosüsteemid(6)- niit, mets, asula(enim just aiad, mis seal asuvad), veekogud, põld, raba.
25.moodusta iga ökosüsteemi kohta 1 toiduahel-
26.milline organism on alati toiduahela esimeseks lüliks-Taim, mida sööb herbivoor.
27.mida näitab toiduahel- Organismidevahelist energia edasikandumist madalamalt troofiliselt astmelt kõrgemale.