Organismidev ahelised suhted Organismidevahelised suhted Organisme vastastikku mõjutavaid tegureid nimetatakse biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. Sõltuvalt organismide vastasmõju kasulikkusest või kahjulikkusest eristatakse mitmesuguseid liikide kooseluvorme: sümbioos kommensalism konkurents parasitism kisklus herbivooria Sümbioos Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Sümbioosis elavaid liike nimetatakse sümbiontideks. Kõigi samblike keha koosneb sümbiontidest - sümbioosis elavatest vetika- ja seenerakkudest. Mitmed taimeliigid elavad ka sümbioosis seentega. Meriroos ja erakvähk. Roos kaitseb vähki vaenlaste eest, vähk jätab roosile oma toidujäänuseid. Lehetäi ja sipelgas. Sipelgad pakuvad lehetäile kaitset vaenlaste rünnakute eest, vastutasuks saavad magusat nestet toiduks. Mänd ja männiriisikas. Männiokkad sünteesivad valguse toimel veest ja süsihappegaasist orgaanili...
Organismidevahelised suhted • Milliseid organismidevahelisi suhteid looduses leidub? • Mil moel erinevad organismid üksteist mõjutavad? Konkurents • Kõigile osapooltele negatiivselt mõjuv suhe nii liigisiseselt kui erinevate liikide vahel. • Konkurents tekib, kui organismid on hõivanud mingis osas sarnase ökoniši. • Tugevam või paremini kohanev liik võib teise liigi välja tõrjuda. • Konkurentsi vähendamiseks liigid spetsialiseeruvad erinevatele ressurssidele. Konkurents • Konkurents mõjutab taimi rohkem kui loomi. • Taimed, mis on vähemnõudlikud, on konkurentsivõimelisemad. • Loomad vähem mõjutatud, kuna võivad oma toitumisharjumusi muuta ja vajadusel mujale liikuda. Jääkarud on omnivoorid – söövad nii loomi kui taimi. Konkurents • Organismide jagunemine: taimed on tootjad (fotosüntees) ja seened ja loomad on tarbijad. • Tarbijad jagunevad omakorda ...
BIOTSÜNOOS ja ÖKOTOOP. Biosfäär Maa pinnakihtide ruumiosa,mida asustavad elusorganismid. Suktsessioon koosluse järk-järguline asendumine ajas. ÖKOLOOGILISED TEGURID Abiootilised ( eluta looduse tegurid) Kliima · Sademed · Temperatuur · Tuul · Valgus · Maavärinad Biootilised( eluslooduse tegurid. SH.antropogeenne inimese mõju) · Sama liigi esindajad · Teiste liikide esindajad. ORGANISMIDEVAHELISED SUHTED 1. + + - sümbioos ( seened ja mitmed puuliigid. Tänu sümbioosile seentega saavad mitmed puuliigid asustada kasvukohti, kus need seente abita elada ei saaks.) 2. + - kisklus,parasitism ( koer ja kirp. Kirbule toiduks ja elukohaks;koerale ebamugavus) 3. - - konkurents( puuliigid omavahel. Tihedalt kõrvuti kasvavad puud konkureerivad üksteisega nii valguse kui ka toitainete ja niiskuse pärast.) 4. + 0 kommensalism( mardikalised elavad sipelgapesas
Ökoloogilise teguri intensiivsuse taset, mille tõustes organismi areng peatub, nimetatakse ülemiseks taluvusläveks. Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda, nimetatakse ökoloogiliseks amplituudiks. Teguri mõju organismile pole kogu amplituudi piires ühesugune. Teguri intensiivsust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam, nimetatakse ökoloogilise teguri optimumiks. 4. Organismidevahelised suhted. Organisme vastastikku mõjutavaid tegureid nimetatakse biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. Nende hulgas võib eraldi välja tuua inimtegevuse mõju, mida nimetatakse antropogeenseks teguriks. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. (Sümbiondid on nt liblikõieline taim ja mügarbakter.) Eri liiki organismide kooseluvormi, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjutu, nimetatakse kommensalismiks
(kasv pidurdub 4kraadi juures ja madal temp.püsib siis taim hukkub.) Ülemine taluvuslävi- nim. ökoloogilise teguri intensiivsuse taset,mille tõustes org areng peatub. ( ülemine taluvuslävi on 40kraadi) Ökoloogiline amplituud- nim. Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku,milles org. saab areneda (alumise ja ülemisetaluvusläve vahepeale jääb) Ökoloogilise teguri optimum- nim.teguri intensiivsust,mille toime on org.arengule kõige soodsam. Organismidevahelised suhted Biootilised ökoloogilised tegurid- nim. organisme vastastikku mõjutavaid tegureid. Sümbioos-on eri liiki org. vastastikku kasulik kooseluvorm.( liblikõieline taim ja mügarbakter) Eksosümbioos-org. vaba kooselu vorm (sipelgad kaitsevad lehetäisid ja saavad vastu magusat eritist) võivad elada ka teineteisest sõltumata. Endosümbioos- üks org. elab teise keha sisemuses (veise seedekulglas tselluloosi lagundavad bakterid)
Inimene suudab kohastuda. 4. Ökoloogilise teguri toime graafik (ökoloogiline amplituud, optimum). Ökoloogiline amplituud on ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda. 1) lai ökoloogiline amplituud (erinev toit ja võib elada mitmes kohas; nt karu) 2) kitsas ökoloogiline amplituud ( kindel toit; nt panda ja kindel elukoht; nt pingviin) Optimum on teguri intensiivsus, mille toime organismi arengule on kõige soodsam. 5. Organismidevahelised suhted, selgitus, näited. 1) + ja = parasitism (parasiit peremees) nt kirp ja kass = kisklus ( kiskja saakloom) nt kass ja hiir = herbivooria e taimetoidulisus (taim herbivoor) nt lehm ja ristikhein 2) + ja + = sümbioos, nt kuusk ja kuuseriisikas 3) ja = konkurents; nt kass ja kass 4) + ja 0 = kommensalism ( üks loob teisele elupaiga); nt kuusk ja jänesekapsas
Mõisted Ökoloogia arvestuseks Abiootiline keskkond ehk ökotoop – kõik elutaloodus (õhk, muld, vesi, kliimakomponendid: valgus, temp. niiskus). Abiootilised tegurid – eluta looduse tegurid, st keskkond. Biootilised tegurid – eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted. Adaptatsioon ehk kohanemine – pöörduv, ontogeneetiline. Adaptatsioon ehk kohastumine – pöördumatu, evolutsiooniline . Aeroobne keskkond – on elukeskkond, kus leidub kas gaasilist (nt õhus) või lahustunud (nt vees) hapnikku. Aineringe – on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal (atmo-, hüdro-, lito-ja biosfääris) või ühest Maa sfäärist teise. Anaeroobne keskkond – on keskkond, kus puudub nii vaba hapnik kui ka keemilisse ühendeisse seotud hapnik.
b) Millised on ökoloogia peamised uurimisvaldkonnad ja uurimisprobleemid? c) Milles seisneb ökosüsteemide terviklikkus? d) Millised tegurid võivad mõjutada ökosüsteemides valitsevat tasakaalu? e) Mida mõeldakse aineringete all? a) Toiduahelas on reastatud toitumissuhete alusel organismide jada, toiduvõrgustik on moodustunud omavahel põimunud toiduahelatest, kus näidatakse aine ja energia liikumist. b) Ökoloogia peamised uurimisvaldkonnad on organismidevahelised suhted, aineringed ja kuidas nende muutused mõjutavad organisme, eluta keskkonna mõju elusolenditele, populatsioonide arvukuse muutumise põhjused ning nende muutuste tagajärjed. Ökoloogia uurimisprobleemid on: organismide kohanemisvõime, organismide levik ja arvukus, organismidega seotud aineringed ja energiavood, ökosüsteemide areng ja muutumine ning keskkondade liigirikkus. c) Ökosüsteemide terviklikkus seisneb selles, et peale organismide moodustatud elukooslust kuulub sinna ka
keskkonna vahelisi suhteid. Ökoloogia on õpetus looduse majapidamisest (ldn. "oikos" maja, "logos"- õpetus, teadus), looduses valitsevatest vastastikustest suhetest. Keskkonnategurid Kõik organismid sõltuvad ümbritsevast elusast ja eluta loodusest keskkonnateguritest. Abiootilised tegurid ehk Biootilised tegurid ehk eluta looduse mõju: eluslooduse mõju: I. Elukeskkond Organismidevahelised · vesi suhted · õhk · sümbioos · muld · kommensalism · parasitism II. Kliimategurid · kisklus · sademed · konkurents · õhutemperatuur · taimtoidulisus · tuul jne. Keskkonnategurid Biootiliste keskkonnategurite hulka kuulub ka inimmõju
n Haab Kaljukotkas Sookurg Rabasilmi Valgejäne k s Tupp- Villpea Rabakonn Abiootilised Biootilised Temperatuur Röövloomad Valgejänes Abiootlised Biootlised Aastaaeg Ümarussid Röövloomad 5. Organismidevahelised suhted Taimtoidulisus (Valgejänes) - kasulik ainult loomale, kes toitub taimedest Kommensalism - Ühele liigile kasulik, teisele neutraalne Konkurents - taimede vaheline, nt. mullast toitainete saamine 6. Aineringe ja toiduahelad Tootjad antud koosluses: Sookail, haab, rabamurakas, tupp-villpea Tarbijad antud koosluses: Konn, valgejänes Koostage 2 toiduahelat: Sookail -> Konn -> Sookurg Haab -> Valgejänes -> Kaljukotkas 7. Populatsioon
f) Happelisus, sellega kohastunud organismid.......................................................................................................4 g) Kitsa ökoamplituudiga liigi näide........................................................................................................................4 h) Laia ökoamplituudiga liigi näide.........................................................................................................................5 3. Biootilised tegurid ehk organismidevahelised suhted a) Sümbioos...................................................................................................................................................... .....6 b) Parasitism..................................................................................................................................................... ......6 c) Kisklus..........................................................................................................................................
e) Hapniku hulk (kui on tegemist veekeskkonnaga ) , hapnikuvaesusega kohastunud organismid. f) Happelisus, sellega kohastunud organismid g) Kitsa ökoamplituudiga liigi näide (selgitus, mis see on, mille suhtes, graafik) h) Laia ökoamplituudiga liigi näide (selgitus, mis see on, mille suhtes, graafik) 4. Biootilised tegurid ehk organismidevahelised suhted a) Sümbioos (2 näidet koos selgitustega) b) Parasitism (näide koos selgitustega) c) Kisklus (5 näidet koos selgitustega) d) Konkurents (5 näidet koos selgitustega) e) Taimtoidulisus (5 näidet koos selgitustega) 5. Energia liikumine (muundumine) toitumistasemetel a) Tootjad ehk produtsendid (iseloomusta, too näiteid) b) Esmased tarbijad ehk herbivoorid (iseloomusta, too näiteid)
Keskkond (ökoloogia) Selgitage mõisteid ökoloogilised tegurid ning biootilised ja abiootilised tegurid, tooge näiteid. Abiootilised Eluta organismid Abiootilised tegurid on pärit organisme ümbritsetavast eluta loodusest. Kõigi elukeskkondade õhu, mulla ja vee mõju sõltub nende koostisainete omadusest ja konsentratsioonist. Biootilised Biootilistest teguritest tulenevad organismidevahelised suhted Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Selgitage mõisteid sümbioos, konkurents, kisklus, parasitism, herbivooria (taimtoidulisus) ning tooge näiteid. Sümbioos - eri liikidesse kuuluvate organismide (sümbiontide) vaheline kooselu. Mõlemad saavad kasu Kommensalism - eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on
vormid. Rakendusbioloogia. Bioloogia seos teiste teadustega. Erinevate organismide biotehnoloogilisi rakendusi. Biotehnoloogia ja sellega kaasnevad eetilised probleemid. Geenitehnoloogia, selle arengusuunad. Bioloogia osa meditsiinis. Inimene. Inimese organismi üldiseloomustus. Inimese põhilised elutalitlused, nende neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Kõrgem närvitalitlus. Inimene kui tervikorganism. Organismide kooseksisteerimine. Peamised ökoloogilised tegurid. Organismidevahelised suhted. Populatsioon. Ökosüsteemid: iseloomustus, energiavoog, aineringe ja ajalised muutused. Biosfääri iseloomustus ja selle muutused. Bioloogiline mitmekesisus. Keskkonnakaitse regionaal- ja globaalprobleemid. Looduskaitse ja keskkonnapoliitika. Säästev areng. Elu päritolu. Elu päritolu ja esialgne areng. Elu areng Maal. Evolutsiooni tõendid. . Evolutsiooni geneetilised alused. Looduslik valik ja selle vormid. Mikro- ja makroevolutsioonilised protsessid. Inimese evolutsioon.
konkurents 3)antropogeensed(inimtegevusest mjutatud) keskkonnasaastatus, metsade hvitamine, soode kuivendamine, Sltuvalt lainepikkusest jaotatakse valguskiirgus 3 vahemikku 1)nhtav valgus 2)infrapunane kiirgus 3)ultravioletkiirgus koloogilise teguri mju organismile Organismi eksisteerimist piirab kige rohkem see tegur, mis rahuldab nudlust kige vhem. Iga keskkonnateguri suhtes on organismil teatud vahemik, millest ta saab elada. Organismidevahelised suhted vivad avalduda 3l viisil: 1)positiivsed 2)negatiivsed 3)neutraalsed
rästikutele, nastikutele, sisalikele ning Fifth level konnadele Enamus loomi on päevaloomad, kuid ööloomad on näiteks hunt ja mõned linnuliigid Linde on madalsoodes kõige rohkem juunis, kui on soe. Talvel liiguvad sooservade põõsastikes üksikud tedred ja leevikesed, ülejäänud linnuliigid lendavad lõunasse talvituma. Organismidevahelised suhted Sümbioos Porsa juured on sümbioosis kiirikseentega Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Parasitism Põder ning parm Click to edit Master text styles Second level
ainete tootmiseks Teadusliku uurimismeetodi põhietapid: * probleemi püstitamine, * taustainfo kogumine, * hüpoteesi sõnastamine, *hüpoteesi kontrollimine, *tulemuste analüüs, *järelduste tegemine, *uute teaduslike faktide saamine, *teadusliku teooria kujunemine ja formuleerimine. Ökoloogilised tegurid: Abiootilised - eluta looduse tegurid. Kliima, keskkond. Biootilised - eluslooduse tegurid. Organismidevahelised suhted Antropogeensed - inimmõju. Inimtegevusest tulenev Sümbioos - erinevate organismide vastastikku kasulik kooselu Parasitism - ühele kasulik, teisele kahjulik Kisklus - rõõvlooma ja saaklooma toitumissuhe Konkurents - organismide vastastikku piirav kooselu vorm, konkureerivad Abiootilised tegurid Biootilised tegurid Antropogeensed tegurid *päikesevalgus *sümbioos *keskonna saastatus
lendavad ära. Inimene suudab kohastuda. 4. Ökoloogilise teguri toime graafik (ökoloogiline amplituud, optimum). Ökoloogiline amplituud on ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda. Optimum on teguri intensiivsus, mille toime organismi arengule on kõige soodsam. 1) Lai ökoloogiline amplituud (erinev toit ja võib elada mitmes kohas ; nt karu) 2) Kitsas ökoloogiline amplituud (kindel toit ; nt panda ja kindel elukoht; nt pingviin) 5. Organismidevahelised suhted, selgitus, näited. Biootilised tegurid : Sümbioos (+ +) : Erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu. (Mükokriisa ehk seenjuur on taimejuurte ja seeneniidistiku sümbioos.) Eksosümbioos: nt sipelgad, kes kaitsevad lehetäisid ja saavad neilt vastu magusat eritist. Endosümbioos: üks organism elab teise kehas, nt bakterid, mis lagundavad taimtoiduliste loomade maos tselluloosi. Kommensalism (+ 0) : Erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik,
Abiootilised tegurid - temperatuur, lumekatte paksus, valgus, tuul Biootilised tegurid – toit, parasiidid, inimmõju, vastassugupool, konkurendid Antropogeenne tegur – inimtegevus (soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, heitgaasid, metsade üleraie) 3. Ökoloogilise teguri graafiline kujutis 1-5 on sobimatu vahemik 5-10 raskesti talutav vahemik 10-20 optimaalne vahemik 20-25 raskesti talutav vahemik 25-30 sobimatu vahemik 4. Organismidevahelised suhted Sümbioos – erinevat liikide vastastikku kasulik kooselu, mis on kujunenud evolusiooni jooksul. Koos elavad sümbiondid. Näiteks: vetika- ja seenerakud moodustades sambliku; mügarbakterid aedhernel või hernel aitavad muuta lämmastikku taimedele vastuvõetavaks. Erakvähk kes elab mõnes vanas teokojas. Meriroos kaitseb vähki aga ise toitub vähist ülejäänud toidust. Kommensalism – erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele osapoolele (kommensiaalile)
........................................................... ....14......................................................................................................................................... 3 Üldiseloomustus........................................................................................................................ 4 Abiootiliste tegurite iseloomustus.............................................................................................. 4 Biootilised tegurid ehk organismidevahelised suhted................................................................ 8 Energia liikumine toitumistasanditel........................................................................................... 9 Ökosüsteem kui tervik............................................................................................................. 10 Populatsiooni arvstus.............................................................................................................. 11
pärast) Valguskiirus (Kliima) Mutualism (Mõlemale kasulik) Temperatuur (Kliima) Sademed (Kliima) Tuul (Kliima) Ekosümbioos – Sipelgad, kes kaitsevad lehetäisid ja saavad vastutasuks lehetäide eritist toiduks Endosümbioos – Üks organism elab teise kehas nt bakterid, mis lagundavad taimtoiduliste loomade maos tselluloosi 2. Organismidevahelised suhted Konkurents – liigisisene või liigiväline ning otsene või kaudne Taimetoitlus (Taim ehk tootja süüakse ära tarbija poolt) Kisklus (Madalama astme loom süüakse ära kõrgema astme looma poolt, nt taimetoitlase sööb ära kiskja Parasitism Sümbioos Mutualism Kommensialism Koevolutsioon – Liigid kohastuvad elukeskkonnaga ja muutuvad,
2. Mis on ökoloogilne amplituud ja milliseid vahemikke saab sellel eristada? Ökoloogiline amplituud on ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, elada ja paljuneda. Ökoloogilises amplituudi osad on: Alumine ja ülemine taluvuslävi- sellest väljapoole toimub organismide hukkumine. Soodsa toime vahemik- Kus on organismile kõige soodsamad tingimused elamiseks Optimum- Kõige soodsam organismi arengule. 3. Millised on erinevad organismidevahelised suhtetüübid nende kasu ja/või kahju osapooltele? · Sümbioos- vastastikune suhe, mõlemale poolele kasulik +/+ · Kommensalism- +/0, üks pool ei tee midagi, ei head ega halba · Parasitism- +/0, üks pool saab kasu · Kisklus- +/-, (+/+ tasakaalustab saakloomade arvu) · Herbivooria +/-(loom ja taim, taimele kahjulik, kuna ta hävineb), +/+ kui loomad aitavad taimel paljuneda nt seemnetega.
õitsemine ei sõltu päeva pikkusest(võilill, nelk, tomat, kurk). Temperatuurile peavad taimed vastu erinevalt. Näiteks lehtpuud langetavad lehed külmade saabudes, sest nad ei saaks mullast piisavalt vett, et lehti ära toita. Okaspuudel aga seda muret pole, nendel jäävad okkad külge. Samuti ei talu lilled madalat temperatuuri ja neid võtabkülm ära. 8. Kirjeldage ökoloogilise teguri toime graafikut. 1.2 Organismidevahelised suhted 1. Mille poolest erinevad antropogeensed tegurid teistest biootilistest teguritest? Antropogeensed tegurid on inimtegevuse mõju loodusele, mille tegurite mõjul muutub sageli ökosüsteemi süsteem ja funktsioon(tuumakatastroof, lageraie, reostus). Teised biootilised tegurid on aga organismidevahelised kooseluvormid. 2. Selgitage sümbioosi mõistet ning tooge näiteid. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Näiteks
11. Biomass on pinnaühikul (või mahuühikul) leiduvate organismide elusaine hulk massienergiaühikutes (nt. g/m2, g/m3, t/ha). 12. Biomolekul on raku orgaaniline aine, mis on üles ehitatud põhibioelementitest (H, C, O, N, P, S). Biomolekulid on: 12.1. Valgud; 12.2. Rasvad; 12.3. Suhkrud; 12.4. Nukleiinhapped. 13. Biootiline keskkond on teiste organismide esinemine looduses ja nendevahelised (organismidevahelised) suhted populatsioonides. Populatsioonide koosmõju ja liikidevahelised suhted. 14. Biootilised tegurid on eluslooduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla nii kasulik kui ka kahjulik või neutraalne. Mõlemad tunnused mõjutavad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ning evolutsiooni. Biootilised tegurid on: - Tarbimine ehk organismidevahelised suhted, kus üks liik on teisele liigile energiliseks
Raba Millest hakkan rääkima? Üldiseloomustus. Abiootiliste tegurite iseloomustus. Biootilised tegurid ehk organismidevahelised suhted. Energia liikumine toitumistasemetel. Ökosüsteem kui tervik. Ühe konkreetse populatsiooni iseloomustus. Ökoloogilised globaalprobleemid. Üldiseloomustus Raba ehk kõrgsoo ehk üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht. Asub parasvöötmes. Ökosüsteemis kuulub maismaa ökosüsteemide hulka samuti mesoökosüsteemide hulka. Raba on soo arengu toitevaene järk. Raba kummub ümbruse vete tasemest kõrgemale, seetõttu voolavad ojad alati rabast välja.
Temperatuuri mõju organismidele: Enamus Maal elavatest loomadest on kõigusoojased. Nende ainevahetuse intensiivsus ei ole küllaldane, et säilitada püsivat kehatemperatuuri ning seetõttu on nad otseselt sõltuvad väliskeskkonna temperatuurist. Püsiva kehatemperatuuriga on vaid linnud ja imetajad. Talvisel madalate temperatuuride ajal on meie piirkonna taimedel puhkeperiood. Biootilised tegurid on organismide omavahelised suhted. 2. Organismidevahelised suhted Sümbioos erinevat liikide vastastikku kasulik kooselu mis on kujunenud evulusiooni jooksul. Koos elavad sümbiondid. N: vetik- ja seenerakud moodustades sambliku; mügarbakterid aedhernel või hernel aitavad muuta lämmastikku taimedele vastuvõetavaks. Erakvähk kes elab mõnes vanas teokojas. Meriroos kaitseb vähki aga ise toitub vähist ülejäänud toidust. Kommensalism erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele osapoolele / kommensiaalile
aega säilitada sisekeskkonna püsivat temperatuuri. Ökoloogiline amplituud ja selle näitajad Ökoloogiline amplituud nim. ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab arenenda. Ökoloogiline amplituud jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele. (taimedel 4C-40C). Teguri intensiivsust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam, nimetatakse ökoloogilise teguri optimumiks. Sellest mõlemale poole jääb teguri soodsa ehk optimaalse toime vahemik. Organismidevahelised suhted Organisme vastastikku mõjutavad tegureid nimetatakse biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. Sõltuvalt organismide vastastikmõju kasulikkusest või kahjulikkusest eristatakse mitmesuguseid liikide kooseluvorme: - Sümbioos eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. a.)endosümbioos tihe kooseluvorm, kumbki osapool teineteiseta hakkama ei saa. Nt: samblik seente/vetikatega b.)eksosümbioos nõrk kooselu, kus mõlemad osapooled saavad ka üksi hakkama. Nt:
Lained on alati ebaühtlased, tekivad sest: o Arvukus kasvab---tarbimine kasvab---ressursside hulk kahaneb---sündimus langeb---arvukus kahaneb--- ressursid taastuvad---sündimus suureneb---arvukus kasvab..... KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1. Mis on ökoloogia? 2. Kuidas jaotatakse ökoloogilisi tegureid ? +näited 3. Kuidas mõjutab valgus organisme? 4. Kuidas mõjutab temperatuur organisme ( niitaimed kui ka loomad)? 5. Mis on ökoloogiline amplituud? 6. Organismidevahelised suhted: sümbioos, kommensalism,konkurents, parasitism, kisklus, taimtoidulisus. 7. Populatsioon, areaal 8. Populatsioonile iseloomulikud näitajad 9. Populatsioonide tüübid 10. Populatsiooni lained Ühel territooriumil elavad populatsioonid · Ühisel territuooriumil võib elada paljude liikide populatsioone · Sellised populatsioonid moodustavad koos biotsönoosi · Biotsönoosi võib jagada: o mikroorganismid o taimkooslused
Bioloogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen PH. klass 2011/12 Sisukord Sissejuhatus ökoloogiasse..........................................................................................................4 Populatsioon...........................................................................................................................4 Organismidevahelised suhted................................................................................................ 5 Ökosüsteem.............................................................................................................................5 Ökoloogiline niss....................................................................................................................6 Aineringed....................................................................................................
elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Abiootilised keskkonnategurid ja nende mõju taimedele ning loomadele. Abiootilised tegurid eluta looduse tegurid, st keskkond * Päikesevalgus * Temperatuur * Sademed * Tuul * Happesus (pH) * Toitainete sisaldus * Veereziim * Rõhk * Tuli Biootilised tegurid eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted * Sümbioos * Kommensalism * Parasitism * Kisklus * Fütofaagia * Konkurents Sünergism - on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju Kohastumine ja kohanemine. Kohanemine pöörduv, ajutiline; adaptatsioon Kohastumine pöördumatu, evolutsiooniline adaptatsioon Limiteerivad tegurid Temperatuur: Mõjutab organismis toimuvate biokeemiliste protsesside kiirust: Vesi: fotosünteesi lähteprodukt hingamise produkt elukeskkond paljudele liikidele
oravatele ja käbi lindudele jääb seemneid ülegi, mis võivad soodsates tingimustes idaneda ning anda rohkem järelkasvu. 11. Kuidas on inimene rikkunud populatsiooni tasakaalu? Näide. Näiteks Eestisse sissetoodud ameerika naarits hõlvab euroopa naaritsa elualad, sest isasloomad viljastavad euroopa naaritsa emasloomad varem, kui seda teeb euroopa naarits. Nende pojad pole aga eluvõimelised. Nii on euroopa naaritsa populatsioon tõenäoliselt määratud hääbumisele. 12. Organismidevahelised suhted: konkurents, sümbioos, kommensalism, parasitism, herbivooria, kisklus. Konkurents - Liikidevaheline või liigisisene olelusvõitlus piiratud keskonnaressursside pärast. Näiteks Metsvindid omavahel. Sümbioos Erinevat liiki isendite kasulik kooslus, mis on kujunenud evolutsiooni jooksul. Näiteks samblikus elavad vetikas ja seen. Vetikas fotosünteesib, seen annab vetikale vett ja mineraalaineid ning kasutab vetika poolt loodud orgaanilisi aineid.
......10 http://www.ut.ee/BGZH/looduskaitse/2003/Puisniidud.pdf.....................................................10 Kasutatud kirjandus:.............................................................................................................. 11 http://www.lzuu.lt/tracoecobalt/files/outgrowth/books/est_est/Chapter_4/chapter_4.3.htm....11 http://et.wikipedia.org/wiki/Hunt.............................................................................................11 Biootilised tegurid ehk organismidevahelised suhted ..........................................................12 Energia liikumine (muundumine) toitumistasemetel .............................................................14 ,,Bioloogia XI klassile" Külli Kalamees....................................................................................14 Ökosüsteem kui tervik...........................................................................................................15 Kasutatud kirjandus:......................................
Elu olemasolu Maal tagab ise eluks vajalike füüsikaliste ja keemiliste olude stabiilsuse Maa pinnal, õhkkonnas ja maailmameres. reguleerib atmosfääri gaasilist koostist (O2 ja CO2 tasakaalu) Kontrollib ja keskmistab temperatuuri Abiootilised tegurid eluta looduse tegurid, st keskkond Päikesevalgus,Temperatuur,Sademed,Tuul,Happesus (pH),Toitainete sisaldus,Veereziim,Rõhk,Tuli Biootilised tegurid eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted Sümbioos,Kommensalism,Parasitism,Kisklus,Fütofaagia,Konkurents Antropogeensed tegurid inimtegevusest tulenevad tegurid, st inimmõju Keskkonna saastatus,Metsade hävitamine,Soode kuivendamine,Võõrliikide sissetoomine,Loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine Sünergism on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju seda tuleb keskkonnamuutusi uurides alati arvestada! Valgus Nähtav valgus fotosüntees, nägemine
Paleontoloogilised uurimused näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. Mida vanemad kivimid, seda lihtsama ehitusega organismide jäänuseid võib sealt leida. 4) Sotsiaalne evolutsioon Inimühiskonna areng Maal Evolutsiooni tõendid Elu ajaloolise arengu tundmaõppimiseks on vaja selgitada 1. Millised organismid on minevikus Maad asustanud 2. Millisel ajaperioodil on ühed või teised organismid elanud 3. Millised on olnud organismidevahelised sugulus- ehk põlvnemissuhted. 4. Millised tegurid on põhjustanud elu evolutsiooni. Elu arengust maal annab kõige vahetumat teavet paleontoloogia. Paleontoloogia teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Maakoores, eelkõige settekivimites, leidub kivistisi e. fossiile ja elutegevuse jälgi paljudest väljasurnud organismidest, kuid ka taimede seemneid, lehtede jäljendid ja tolmuteri. Joonised. Fosiilid.
CO2 + H2O ---(nool) C6H12O6 Valguse hul muutub aastaajati ja ööpäeva ringselt. Valgusrütm reguleerib taimede puhkeaja algust ja lõppu. Päeva pikkus reguleerib loomade sigimist ja rändeid. Temperatuur Organismide temp taluvusala on vahemikus 0-50. Kõrgetel temperatuuridel kaovad ensüümid ja valgus enda struktuuri( seda ei saa taastada, nt toores muna keeta). Püsisoojased ja kõigusoojased. Biootilised tegurid: eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted nt konkurents, minu suhe loomadega, bakteritega. Antropogeensed tegurid: inimtegevusest tulenevad tegurid, st inimmõju Rõhk. Suuri rõhumuutusi peavad üle elama mõned rändlinnud ja süvaveeliigid. Lati on raskem taluda kiireid rõhu muutusi. Tuli Kes saavad kasu metsatulekahjust? Lagundajad, tuli puhastab. Tapab ära teised liigid, konkurents kaob. Tulekahjud on regulaarsed, nii õpib inimene tuld kasutama. Vesi
sobib mõõkkalale temperatuur vahemikus 18-22ºC 2 Kitsa ökoamplituudiga on latimeera, kes saab elada temperatuuril 13-20ºC. 3. Biootilised tegurid ehk organismidevahelised suhted Sümbioos -1) Samblike suur vastupidavus vees tuleneb sellest, et nad koosnevad seeneniidistikust ja selle vahele põimunud vetikarakkudest või tsüanobakteritest. Seeneniidid on võimelised võtma keskkonnast vett, mineraalsooli ja süsihappegaasi. Samblikus elavad vetikad sisaldavad kloroplaste (nii-öelda päikesepatareisid). Vetikad saavad seeneniidistikust vajalikud ained ning toodavad valgusenergiat kasutades toitaineid, mida seen vetikatest imeb.
Laia ökoamplituudiga liik. Siia alla kuulub kindlasti paju, mis on rahva seas tuntud täna oma pajuutudele. Vaatleme paju ökoamplituudi temperatuuri suhtes. See on väga lai, sest paju on tegelikult ju külmakindel. Amplituudi ulatus on umbes -45 kraadi C- 40 kraadi C. Kui temperatuur langeb alla selle võib juhtuda, et ei teki lihtsalt pajuutusi, kui tõuseb üle selle, siis võib teda ohustada niiskusepuudus. 5 3.Biootilised tegurid ehk organismidevahelised suhted Sümbioos Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm ja sellises vormis elavaid liike nimetatakse sümbiontideks. Sageli peetakse sümbioosi mõiste all silmas vaid mutualismi kahe erinevast liigist organismi (sümbiondi) obligaatset ehk mõlemale kasulikku ja ühtaegu möödapääsmatult vajalikku kooselu. Näiteks mutualismiga on tegu vetika ja seene sümbioosi puhul samblikes. Näiteks niidukäharikus ongi vetika ja seene sümbioos.
takistamiseks: paks vahakiht, väike lehepind, paksenenud kattekude, lehtede ja varte karvkate jms. Vett koguvad taimedel, sukulentidel e turdtaimedel, on sügav juurestik, veekude. >hapnik on hädavajalik taimede ja loomade aeroobseks hingamiseks. Kulmas ja magedas vees lahustub hapnik paremini kui soojas ja soolases. >pH. Loodusliku sademevee normaalne pH on 5,6 Biootilised. Eluslooduse tegurid, organismidevahelised suhted. Antropogeensed. Keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine. ORGANISMIDEVAHELISED SUHTED. Sümbioos vastastikku kasulik kooselu. Kommensalism erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis ühele poolele kasulik, teisele neutraalne. N inimese soolestikus elavad bakterid.
Maa pinnal, õhkkonnas ja maailmameres. · reguleerib atmosfääri gaasilist koostist (O2 ja CO2 tasakaalu) · Kontrollib ja keskmistab temperatuuri KESKKONNATEGURID e ÖKOLOOGILISED TEGURID · Abiootilised tegurid eluta looduse tegurid, st keskkond · Päikesevalgus · Temperatuur · Sademed · Tuul · Happesus (pH) · Toitainete sisaldus · Veereziim · Rõhk · Tuli · Biootilised tegurid eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted · Sümbioos · Kommensalism · Parasitism · Kisklus · Fütofaagia · Konkurents · Antropogeensed tegurid inimtegevusest tulenevad tegurid, st inimmõju · Keskkonna saastatus · Metsade hävitamine · Soode kuivendamine · Võõrliikide sissetoomine · Loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine ABIOOTILINE KESKKOND JA KESKKONNATEGURID
pikapäevataim üle 12h. *temperatuuri mõju: Kõigusoojastele rohkem mõju(temp. Sõltub keha keskkonnast) *eluaktiivsuse sõltumine(kohastumine erinevatele temp.) *ränded või talvine puhkuseperiood *optimum-kõige sobivama teguri väärtus ,kus on organismil hea elada.Mõlemale poole jääb taluvuspiir,sellest väljaspool enam elamiseks ei sobi. *Ökoloogiline amplituut- vahemik ,milles organism saab elada.8see või olla kitsas ja lai) on teguri Organismidevahelised suhted vastastikku kasulikud: *sümbioos-kahe eri liiki suhe,mis on kasulik mõlemale( mügarbakterid ja liblikõielised) *ektosümbioos-organismid elavad koos aga teineteisest eraldi(siplegas ja lehetäi) *endosümbioos-üks organism elab teise sees,kasu peavad saama mõlemad.(mügarbakter ja hernes) kasulik-neutraalne: *kommensalismon-kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele neutraalne(sitasitikas ja hobune ,inimene ja tema soolestikus elavad bakterid) kasulik ja kahjulik:
stabiilsuse Maa pinnal, õhkkonnas ja maailmameres. · reguleerib atmosfääri gaasilist koostist (O2 ja CO2 tasakaalu) · Kontrollib ja keskmistab temperatuuri KESKKONNATEGURID e ÖKOLOOGILISED TEGURID · Abiootilised tegurid eluta looduse tegurid, st keskkond · Päikesevalgus · Temperatuur · Sademed · Tuul · Happesus (pH) · Toitainete sisaldus · Veereziim · Rõhk · Tuli · Biootilised tegurid eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted · Sümbioos · Kommensalism · Parasitism · Kisklus · Fütofaagia · Konkurents · Antropogeensed tegurid inimtegevusest tulenevad tegurid, st inimmõju · Keskkonna saastatus · Metsade hävitamine · Soode kuivendamine · Võõrliikide sissetoomine · Loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine ABIOOTILINE KESKKOND JA KESKKONNATEGURID
Maa pinnal, õhkkonnas ja maailmameres. • reguleerib atmosfääri gaasilist koostist (O2 ja CO2 tasakaalu) • Kontrollib ja keskmistab temperatuuri KESKKONNATEGURID e ÖKOLOOGILISED TEGURID • Abiootilised tegurid – eluta looduse tegurid, st keskkond • Päikesevalgus • Temperatuur • Sademed • Tuul • Happesus (pH) • Toitainete sisaldus • Veereziim • Rõhk • Tuli • Biootilised tegurid – eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted • Sümbioos • Kommensalism • Parasitism • Kisklus • Fütofaagia • Konkurents • Antropogeensed tegurid – inimtegevusest tulenevad tegurid, st inimmõju • Keskkonna saastatus • Metsade hävitamine • Soode kuivendamine • Võõrliikide sissetoomine • Loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine ABIOOTILINE KESKKOND JA KESKKONNATEGURID
alumiseks taluvusläviks. Ökoloogilise teguri maksimaalset intensiivsusastet, mille tõustes organism sureb, nim. ülemiseks taluvusläveks. Ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemikku, mis jääb ülemise ja alumise taluvusläve vahele, nimetatakse ökoloogiliseks amplituudiks. Ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, milles vaadeldav organism saab areneda. Teguri intensiivsust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam nim. ökoloogilise arengu optimumiks. Organismidevahelised suhted Sümbioos Erinevat liiki organismide vastastikku kasulik kooselu. Selliselt koos elavaid organisme nim. sümbiontideks. Nt. liblikõielised ja mügarbakterid taimed vajavad elutegevuseks lämmastikühendeid, kuid ei suuda ise otse õhulämmastikku kasutada. Seda seovad mügarbakterid ja saavad ise omakorda juurtelt erinevaid orgaanilisi aineid. 16 Eksosümbioos organismide vaba kooselu vorm nt. sipelgad ja lehetäid Endosümbioos- üks organism elab teise kehas nt
akumuleerumise tagajärjel. Kaasnevad vee läbipaistvuse vähenemine, hapnikuvaegus ja täielik hapnikukadu sügavais kihtides, planktoni ja bentose rohkenemine, elustiku liigilise koosseisu muutumine, põhjasetete mudastumine. 4. Biootilised tegurid Ökoloogilised tegurid ehk keskkonnategurid on aine, energia või info vood keskkonnast, mis avaldavad mõju organismidele. Biootilised tegurid avalduvad suhetes teiste organismidega. Tuntumad organismidevahelised suhted koos näidetega on toodud alljärgnevas tabelis. Tabeli teises veerus näidatakse, kas liigid saavad kooselust kasu (+) või kahju (-). Suhte nimi Kasu / kahju Näide Sümbioos +/+ Vastastiku kasulik kooselu. Sipelgas (saab nestet) ja lehetäi (kaitstakse); mänd (saab vett ja mineraalaineid) ja männiriisikas (saab orgaanilisi
......................................................................................................................................................62 MERI.................................................................................................................................................................... 64 2 ORGANISMIDEVAHELISED SUHTED............................................................................................................65 INIMENE.............................................................................................................................................................66 Katteelundkond.................................................................................................................................................66 Tugi- ja liikumiselundkond.....................
Kitsa ökoamplituudiga liigi näide ( selgitus, mille suhtes, graafik) Kitsa ökoamplituudiga liigi ehk stenotoopse liigi näiteks võiks tuua näiteks viigipuu, sellepärast et vihmametsas on palju puid. Laia ökoamplituudiga liigi näide Laia ökoamplituudiga liigi ehk eurütoopse liigi näiteks võiks tuua näiteks orhideed, sellepärast et nad ei vali elupaika, nad on sellega rahul kus nad elada saavad, peaasi et nad kuskile kinnituda saaksid. [14] Biootilised tegurid ehk organismidevahelised suhted Sümbioos Sümbioos on erinevat liiki organismidevastastikku kasulik kooselu. Selliseid koos elavaid organisme nimetatakse sümbiontideks. Vastavalt sellele kuidas organismid koos elavad, eristataskse ekso- ja endosümbioosi. Eksosümbioos on organismide vaba kooseluvorm. Vihmametsade sümbioosi esimeseks näiteks on putukad ja möiraahv. Putukad söövad teisi endast väiksemaid putukaid ja toidutükikesi möiraahvi karva seest ning sageli nad lihtsalt
vastus ei ole: klorofüll on roheline. Tegelikult on taimed rohelised sellepärast, et klorofüll neelab valge valguse sinist, violetset ja punast valgust. Järele jääb roheline , mis peegeldub taimedelt. Roheline valgus jääb üle, kui taimed on võtnud, mis vaja. Fotosünteesi potentsiaal sõltub taimekoosluse lehepinna summaarsest suurusest, lehtede ilmumisest kuni vegetatsiooni- perioodi lõpuni või koltumiseni ja sellest ajast päevades. 5. Biootilised tegurid: organismidevahelised suhted Liigisisesed suhted (konkurents, tööjaotus, kannibalism, sugupoolte suhted jt) Liikidevahelised suhted (kisklus, sümbioos, parasitism, kommensalism, amensalism, mutualism, konkurents) Antropogeensed tegurid: Maavarade kaevandamine Metsaraie Soode kuivandamine Jahindus, kalandus Tööstus Põllumajandus 6. Sümbioos Liikidevaheliste suhete vorm. Euroopa autorite käsitluses ka mutualism.
Omandatud immuunsus- immuunsüsteemi osa, mille tööks on haigustekitajate äratundmine ja juba kohatud haigustekitajate meeldejätmine ÖKOLOOGIA Organismidele mõju avaldavad keskkonnategureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. Ökoloogilise d tegurid jaotatakse: Abiootilised-eluta looduse tegurid ( valgus, temperatuur, sademed, toitainete sisaldus, pH, tuul) Biootilised-eluslooduse tegurid Antropogeensed- inimtegevusest tulenevad tegurid Organismidevahelised suhted ( biootilised tegurid) Sümbioos: Erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu (sümbiondid). Mügarbakterid muudavad õhulämmastiku taimedele omastatavateks ühenditeks ja vastu saavad liblikõielistelt orgaanilisi aineid. (nt ka Seen saab taimelt orgaanilisi aineid, seen varustab taime vee ja mineraalsooladega) Kommensalism: Erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu (kommensaalid)
· Karedapinnaline ER valkude süntees . · Ribosoomides toimub valkude süntees · Golgi kompleksis Valkude töötlemine ja põiekestesse pakkimine. · Lüsosoomid ainete lõhustamine · Mitkonder ATP süntees; raku varustamine energiaga · Tsentrosoom osalevad kromosoomide jaotamises · Tsütoskelett tugi-ja liikumissüsteem · Rakumembraam raku valikuline transport, ühendab ja kaitseb rakku 2. Organismidevahelised suhted Sümbioos - On erinevat liiki isendite kasulik kooselu. Sümbioosis elavad näiteks erakvähk ja meriroos. Erakvähk annab meriroosile toitaineid, viimane aga kaitseb erakvähki. Kommensialism Erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu. Nt. mõnede putukaliikide elamine sipelgapesas pakub neile kaitset ja toitu. Inimese soolestikus elavad bakterid ja protistid. Konkurents
lahknemine inimahvidest, nende mitmekesisus ja uute tunnuste kujunemine. Perekond inime- ne eripära võrreldes inimahvidega. Teaduslikud seisukohad nüüdisinimese päritolust. Inimese evolutsiooni mõjutavad tegurid, bioloogiline ja sotsiaalne evolutsioon. Abiootiliste ökoloogiliste tegurite mõju organismide elutegevusele. Ökoloogilise teguri toime graafiline iseloomustamine ja rakendamise võimalused. Biootiliste ökoloogiliste tegurite mõju organismide erinevates kooseluvormides. Organismidevahelised suhted sümbioosi, konku- rentsi, parasitismi, herbivooria, kiskluse ja omnivooria korral ning nende tulemused. Populat- siooni määratlus. Ökosüsteemi struktuur ning selles esinevad vastastikused seosed. Toiduahe- la peamiste lülide tootjate, tarbijate ja lagundajate omavahelised toitumissuhted. Iseregu- latsiooni kujunemine ökosüsteemis. Ökoloogilise tasakaalu muutustega seostuvad muutused populatsioonide arvus ja arvukuses
annaabi.ee 
