talupoegadega *Benefits- pärandamisõiguseta *Feood pärandamisõigusega 1. Feodaalide asetus tähtsuse järgi. Tipus kuningas, alamal astmel väikerüütlid. Hõlmas ainult teist seisust Feodaal e. Läänimees Feoodi e. Lääni omanik *Senjöör suurfeodaal kes läänistas maad *Vasall feodaal, kellele läänistati maad *Investituur Toiming mille käigus vandus tulevane vasall oma isandale truudust. Senjöör andis talle vastutasuks lääni. *Immuniteedikiri Valitsejakiri, millega ta osa riigivõimu ülesannetest andis üle oma vasallile. Vasalliteedisuhted vasalli ja senjöör suhted. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör andis talle maatükki koos seal elavata talupoegadega. Vasallil oli õigus ja kohustus senjöörile nõu anda. Vasall kohustus 40 päeva sõjaväes olema. Vasall pidi senjööri lunaraha maksma, kui see peaks vangi sattuma. 2
Feodaalühiskonna kujunemine kas pööre ühiskonnas? Feodaalkord kujunes välja varakeskajal. See toimus järk-järgult ja lõplikult oli see välja kujunenud XI sajandiks. Feodaalkorra osalisteks olid isand ehk senjöör ja tema sõjamees ehk vasall. Selle ajajärgu üks võimasamaid riike, Frangi riik, põhineski sellel süsteemil. Senjöör andis maatüki, mida nimetatakse lääniks ehk feoodiks, oma sõjamehele. Maatüki omajat nimetatakse läänimeheks ehk feodaaliks. Kuna valitses naturaalmajandus oli maatüki andmine sõjamehele kõige kasulikum. Selle abil sai senjöör sõjamehe ustavuse ja maatükk tasus ka tema abi eest. Maatükist tulev sissetulek oli tavaliselt küllaldane, et sõjamees saaks lubada endale sõjavarustuse ja ratsaväelane ka hobuse
Feodaalkord, pärisorjuse kujunemine. Keskaja seisused Kolm seisust Keskaegne ühiskond jagunes kolmeks peamiseks seisuseks. Vaimulikud, kes kõigi eest palvetasid. Sõjamehed, kes kõiki kaitsesid. Töötegijad, kes kõiki oma tootva tööga ülal pidasid. Sellist ühiskonnakorraldust peeti Jumala poolt seatuks. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Feodaalkord Senjööri (isanda) ja vasalli (sõjamehest sõltlase) suhe, mille käigus andis senjöör vasallile maad vasalli väeteenistuse vastu. Feodaalkord kujunes välja kõrgkeskaja alguseks XI sajandil. Feood Vasallile antud maad hakati nimetama lääniks (saksa k Lehn laen) ehk feoodiks ja selle valdajat vastavalt kas läänimeheks või feodaaliks. Kuigi läänid olid antud vasallidele ainult kasutada, muutus aja jooksul tavaliseks, et neid isalt pojale pärand...
Ajalugu Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhetel. Vasall andis end senjööri kaitse alla ning senjöör läänistas vasallile maatüki koos talupoegadega. Vastutasuks pidi vasall senjööri ustavalt teenima ja vajadusel ilmuma sõjaväeteenistusse. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusevandega. 40 päeva aastas oli vasall kohustatud senjööri sõjaväes teenima. Vasallidel oli õigus ja kohustus senjöörile nõu anda. Lisaks nendele õigustele ja kohustustele oodati vasallilt lunaraha maksmist kui senjöör on vangistusse langenud ning kingitusi senjööri vanema tütre
Keskaegne linn ja elu Katre Ulp 10.b klass Linnade tekke Soodne asukoht linnade tekkimiseks- liiklusteede sõlmpunktide juurde Uuendused käsitöös- käsitöö eraldus põllumajandusest Linnaõigus Seadustik, mille Linnaõiguse andmise allusel korraldati elu ürik (1291. a) linnas Linnaõiguse kinnitas senjöör Linnakodanikel oli isiklik vabadus, eraomand ja pärimisõiguse kaitse Linnade ja maaisandate suhted Väike linnad jäid senjöör võimu ja kaitse alla Suurlinnad- senjööriks kuningas, et vabanede kohalike feodaalide ülemvõimu alt Lombardia ja Toscana püüdsid vabaneda Püha Rooma võimu alt- moodustati liitusid enda kaitseks Saksa kaubalinn saavutas küllalt suure sõltumatuse senjööridest Linnade juhtimine
aastal. Esimesed linnad keskajal hakkasid tekkima XIII sajandil ehk kõrgkeskajal. Keskajal kuulus kogu maa maaisandatele- olgu kuningale, suur-või väikefeodaalile. Maaisandad üldjuhul soosisid linnade teket. Linnaelanike õigused ja kohustused senjööri vastu määrati kindlaks kokkulepetega. Enamasti said linlased õiguse kaubelda ja käsitööd teha. Senjöör tohtis aga linnalt kaauplemise eest tolli ja muid makse nõuda. Tavaliselt kinnitas senjöör aga linnale linnaõiguse ehk seadustiku, mille alusel linn ise oma elu korraldas. 1188. aastal sätestati Madgeburgi linnas põhikiri, mis ütles, et kodanlaste koosolekul on rumalatel keelatud pidada korravastaseid kõnesid ja minna ükskõik milles vastuollu ülemate tahtega. Linnaõigus oli linnale sama tähtis kui põhiseadus riigile. Enamus linna puudutavaest otsustest tehti linnasiseselt. Linna eesotsas oleva
Feodaalsuhete kujunemine Terve keskaja ühiskond toimis feodaalühiskonna põhimõtetel. See tähendas seda, et vasall andis end senjööri kaitse alla, kusjuures senjöör oli rikkam ning võimsam isik. Vastutasuks kaitsele pidi vasall olema senjöörile ustav, andma talle vajaduse korral nõu ning aitama teda sõjaväeteenistusega. Feodaalsuhted kujunesid peamiselt selletõttu : o tekkisid uut laadi sõjaväeorganisatsioonid. Kuna endine sõjavägi polnud enam piisavalt funktsionaalne , siis loodi uus kalli varustusega ja hea väljaõppega professionaalsetest sõjameestest (rüütlitest) koosnev sõjavägi.
Kõrgkeskaeg kui rüütlikultuuri kuldaeg Kõrgkeskaeg oli periood Euroopas XI - XII sajandil. Seda aega iseloomustas rüütlikultuur, mis kujunes välja XII - XIII sajandil. See sai alguse Kesk- Euroopast ning lõppes tulirelvade kasutusele võtu pärast XIV sajandil. Rüütlid olid elukutselised raskeratsaväelased, kes kuulusid sõjamehe seisusesse. Rüütel võis olla nii senjöör ehk isand, kui ka vasall ehk isandast sõltuv sõjamees. Senjöör andis rüütlile maatüki - lääni, selle eest pidi vasall teda teenima. Seda süsteemi nimetati läänikorraks. Rüütlilt nõuti korralikku kasvatust ja sõjalist treeningut. See algas juba 7- aastaselt, kui oldi paazina mõnes aadliperekonnas, kus õpetati käitumist ja kombeid. Umbes 15-aastaselt sai temast kannupoiss, kes oli rüütli relvakandja ja saatja. Alles 20-aastasena löödi noormees rüütliks. Ta pidi järgima rüütlieetikat: ustavus, heldekäelisus, seisuseuhkus.
vastukaalukatapult katapult heitemasin mõis suur maavaldus- ja põllumaj tootmisüksus naturaalmajandus kõik ise või saadakse vahetuse alusel Raharent koormis, mis tuli tasuda rahas Linnaõigus linnas keht. seaduste kogum e põhiseadus Raad e magistraat linna kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, linnanõukogu Müsteerium kiriklik näitemäng Hansa Liit P- Saksa kaupmeeste organisatsioon, pol liit (juht Lübeck) Hansakaubandus kaubandus, kus on tulud suured sadamalinnadel jaoks(sadamad, kaubateed Senjöör suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid Vasall ehk läänimees keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal Rüütel raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal Feodaal maaisand, valitseva klassi esindaja keskajal Feood suurfeodaalilt alamfeodaalile antud maavaldus Aadlik pärilike eesõigustega kõrgem seisus Pärusvaldus läänid, mida vasallid
Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Senjöör läänistad vasallile maatüki koos seal elavate talupoegadega ning vastutasuks kohustus vasall senjööri ustavalt teenima. feodalism - ehk läänikord. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. - vasall pidi 40 päeva aastas omal kulul senjööri sõjaväes teenima, kui senjöör teda kauemaks vajas pidi ta selle eest tasuma. Vasallil-oli õigus ja kohustus nõu anda oodati toetust lunaraha maksmise senjööri vangilangemise korral kingitusi senjööri vanema tütre abiellumise puhul Feodaalsuhted kujunesid keeruliseks- senjöörid ei saanud vasallide ustavuses kindlad olla. läänimehed hakkasid nende käsutusse antuid maid edasi läänistama.
a. Rooma keisriks nimetamine, Leo III Karl Suur laiendas riigi piire igas suunas, see oli Frangi riigi haripunkt. Nii paavstid kui ka Karl Suur olid huvitatud Rooma impeeriumi taastamisesest, 800. a. troonis paavst ta keisriks. Paavsti nimi oli Leo III. c. Karolingide impeeriumi iseloomustus Karolingide dünastia algas Pippin Lühikesega. Karolingid üritasid Rooma kultuuri ja teatmiste taset saavutada. Tekkis vasalliteet. 6. Feodaalsuhete kujunemine a. Vasalliteet, vasall, senjöör Vasalliteet- kuningas andis maad Suurfeodaalidele, kes olid senjöörideks väikefeodaalidele, kes omakorda andsid maad Väikefeodaalidele. Vasall- maaomanik. Senjöör- maaomanik, kes andis vasallile maad b. Investituur Senjööri ja vasalli suhted pani paika vasalliteet e investituur. c. Vasalli peamised ülesanded senjööri ees ning vastupidi Vasall pidi maa eest tasuma senjöörile sõjaväes teenides. Senjöör pidi vasalli kaitsma ja talle maad andma. d
Dmitri Donskoi – Moskva suurvürst, kes 1380 a Doni jõe ääres Kulikovo lahingus mongoleid võitis Ivan III – käis sõjakäigul Novgorodi vastu, ühendas Vene riigi, lõpetas mongolite võimu Venemaal, (Moskva – III Rooma teooria) Jarlõkk – khaani poolt välja antud dokument, mis kinnitas vürsti valitsemisõigust Ike – orjuses olemine, mongolite valitsusajal, lõppes 1480 Ivan III Suure võiduga mongolite üle FEODAALKORD Senjöör – senjöör – isand ehk maavalduse omanik; Senjöör – Issand Vasall – isandast sõltuv vaba mees, kes vastutasuks maavalduse eest peab olema isandale ustav, andma talle sõjalist ja materjaalset abi ja nõuabi. Rüütel – raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal. Domeen – feodalismis maahärra poolt majandatav maavalduse osa Hertsog – aadlitiitel, mis on saadud sõjaliste teenete eest Krahv – aadlitiitel, mis pole saadud sõjaliste teenete eest
Feodaalkord Pt. 11 Kujunemine Maaühiskonna kujunemine naturaalmajandus Karl Martelli reform sissetulek sõjameestele riigi haldussüsteem Pärusvaldused Olulisemad mõisted feood domeen feodaal senjöör vasall sunnismaine pärisori feodaalne killustatus Minu vasalli vasall ei ole minu vasall aadel = rüütel = II seisus
Feodaalkord ja rüütliseisus, aadli elulaad ja rüütlikultuur, talupojad ja mõisamajandus 1. Milles seisnes feodaalkorra olemus (2)? · Feodaalkorra olemus seisnes senjööri ja vasalli suhtes - vasall andis truudusevande ja oli seega senjööri kaitse all, senjöör aga andis talle maatüki. · Paljud läänimehed hakkasid omakorda läänistatud maid edasi läänistama. Tekkisid ka pärusvaldused ja valitseja võim nõrgenes, sest tal polnud võimalik neid maid enam tagasi võtta. 2. Iseloomusta feodaalsest ühiskonnakorraldusest tulenevaid huvide konflikte (2). · Paljud vasallid, kes olid truudusevande oma senjöörile andnud hakkasid oma maid
skraa tsunftielu reguleeriv põhikiri tsunft kontrollis tootmist, jälgis kvaliteeti ja määras hindu keelas toota neil, kes tsunfti ei kuulunud tsunftiliikmed moodustasid linna kaitsesalku, osalesid linnapidustustel tsunftisiseseid asju otsustasid nende täieõiguslikud liikmed tsunftimeistrid meistril oli isiklik töökoda ja teenistuses tsunfti täisliikmeks püüdlevad sellid ja õpipoisid 3. Linn ja senjöör a) Kogu maa kuulus maaisandatele senjööridele: lootsid kasvavalt linnaelanikkonnalt makse kogudes rikastuda b) Senjööri ja linna suhteid sätestas nendevaheline kokkulepe: linlased said õiguse kaubelda ja käsitööd teha nad vabanesid senjööri kohtuvõimu alt, alludes linna kohtumõistmisele senjööri õiguseks oli nõuda linnalt kauplemise eest tolli ja muid makse senjöör kinnitas linnaõiguse seadustiku, mille alusel linn oma elu korraldas
Seisused: Vaimulikud, Aadlikud e. feodaalid, Linlased, Talupojad- pärisorjus + tunnused: 1)kogu maa kuulus feodaalidele või kirikule, 2)talupoeg kuulus sellele maale kus ta elas, 3)talupoeg tegi oma feodaali või kiriku heaks tööd- teoorjus, 4)talupoeg pidi tasuma loonusrenti, 5)talupoeg ei tohtinud lahkuda oma maalt- sunnismaisus 6) talupoeg ei osalenud riigi elus, 7) talupoegad üle mõitseti kohut Feodaal-vasall, kuningas- feodaal, senjöör, benefiits- maavaldus,mis polnud omand ega ka pärandatav, feood- maavaldus, mis on omand ja ka pärandatav, allood- täielikus omanduses olev maavaldus, lään- vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Domeenid- kuninga maavaldused, investituur- vasallisuhte sõlmimise akt, tulevane vasall vandus isandale ustavust ja senjöör andis lääni.Rendihäärus- kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti
koormisi tegema. Vastutasuks kaitses rüütel oma talupoegi vaenlaste kallaletungide eest. Maavaldust, mille rüütel teenistuse eest sai, on feood(lään), Feoodi omanik feodaal ehk läänimees; Valitseja, kes maad andis oli senjöör, kelle suhtes läänimees oli vasall; vasalli ja senjööri sidus truudusvanne. Vasalli ja senjööri kohustused: vasall pidi osa võtma teatud arvu ratsa ja jalaväelastega senjööri sõjakäikudest ja senjööri
ning lühiülevaade. 476, 496, 732, 756, 800, 843, 882, 988, 1030, 1453, 1492, 1517, Õpilane teab kellega on tegemist ning milles seisneb nende tegude tähtsus või millele on nad aluse pannud: Chlodovech, Karl Martell, Pippin Lühike, Ludwig Vaga, Gregorius Suur, Püha Benedictus, Püha Patrick, Oleg, Vladimir Sur, Jaroslav Tark, Kyrillos, Methodois, Merovingid, majordoomused, Kirikuriik, Verduni kokkulepe, naturaalmajandus, feodaalkord, vasall, senjöör, feood, pärusvaldus, sunnismaisus, kirikukümnis, Karolingid, Karolingide renessanss, Vene õigus, kirillitsa, veetse, Kaardid lk. 74, 77, 93 ning 104. Feodaalkorra teke. Linnade allakäigu põhjused varakeskajal (erisused Põhja- ja Lõuna-Euroopa vahel). Talupoegade õiguslik seisund antiikajal ja varakeskajal (võrdlus). Keskaja kolm peamist seisust. Kiriku ülesehitus varakeskajal. Benedictuse kloostrielu reeglid (lk. 86). Ülevaade Karolingide renessanssist. Skandinaavia (vt. töölehte).
riikliku ühtekuuluvuse idee kirikus edasi ja pärast keisrivõimu kadumist said paavstidest linna tegelikud juhid kellele rahvas kuuletus. 2.Läänikord toimis põhimõttel, et vasall ehk läänimees vannub truudust senjöörile ehk suurmaavaldajale ning saab vastutasuks lääni ehk ameti, maavalduse või muu tuluallika. 3.Senjööri ja vasalli suhted põhinesid enamjaolt usaldusel ja truudusel.Vasall pidi andma senjöörile sõjalist abi, rahalist abi ja nõu. Senjöör pidi vasallile pakkuma eestkostet, ülalpidamist ja kaitset kohtus. 4.Keskajal kuulus maaomand valitsejale või maaisandale kes osa sellest koormiste eest talupoegadele läänistas.Talupojad pidid harima maad ja kandma teokohustust, et maaisanda valdustes elada. 5.Frangi riik tekkis pärast Rooma riigi kokku varisemist kui kohalikud frangi hõimupealikud võimu enda kätte said.Nende seas oli ka noor pealik Chlodovech kes oma territooriumi kõvasti laiendas
*sõjaväel pidi olema sissetulekut ja ressurssi varustuse hankimiseks maa saaja kohustus sissetuleku eest: *muretsema omale varustuse *ilmuma sõja korral maa-andja väeteenistusse *vajadusel toetama ka rahaliselt (N: sõjavangist lunastamisel) Feodaalsuhted rajanesid senjööri ja vasalli vastastikustele suhetele - Suhe lepinguline, lepingu sõlmimist nim. investituuriks - Suhe polnud võrdne - Suhet oli vaja elukutseliste sõjameeste ratsaväe toimimiseks - Senjöör läänistas maad vasallile - Maa läänistamise käik: pidulik tseremoonia, kus vasall annab ühel põlvel truudusvande, senjöör annab vasallile puuoksa, mulda. Vasall lubas oma isandat kaitsta, aidata rahaliselt jms - FEODAAL e. LÄÄNIMEES maatüki saaja läänistamisel, feoodi omanik - FEODAALNE HIERARHIA feodaalne astmestik: Kuningas omas kogu maad Hertsogid, krahvid omavad u. paarsada küla Parunid paarkümmend küla Rüütlid 2 3 küla DOMEEN kuninga maavaldus
saj) II Kõrgkeskaeg (11.-13. saj) III Hiliskeskaeg (14.-16. saj) 1453 Bütsantsi langemine türklaste kätte 1492 Kolumbuse merereis 1517 Reformatsioon Saksamaal Feodaalühiskonna seisused: I Vaimulikud- palvetajad -tegeleti jumalateenimisega -kõrgeimal kohal Rooma paavst -kõrgvaimulikud: kardinalid, peapiiskopid, piiskopid, kloostriülemad -lihtvaimulikud: maa- ja linnapreestrid -haridus oli kohustulik, avatud seisus (kõik võid saada preestriks); tsölibaat II Aadlikud- sõdurid -isand e senjöör -isanda sõjamehest sõltlane vasall -vasallid said sõjateenistuse eest maatükki (lään e feood) kasutada -vasallidest said kohalikud asevalitsejad III Talupojad- töötegijad -orjad ja vabad talupojad -andsid end kaitse alla, selle eest loovutasid maatüki -pidid andamit tasuma -läänistatud maade juurde kuulusid ka neid harivad talupojad -feodaalid võisid nende üle kohut mõista Jeesus Kristus sündis 6-4 a eKr, Rooma riigis Juudamaa provintsis Petlemma
Ühiskond ja eluolu keskajal Feodaalkorra kujunemine · Senjöör (valitseja) ja vasalli (kohalik aadel) suhe · Karl Martell · Lään ehk feood( maalapp mis vasall saab senjöörilt sõjaväe kohustuste eest) · Läänimees ehk feodaal( vasall, kes on endale saanud feoodi) · Pärusvalduste teke · Feodaalne killustus Majandus · Naturaalmajandus · Kaubandus · Mõisad ja talud Turusuhete areng · Linnade areng, mis hoogustas kaubandust · Spetsialiseerumine · Loonusrendi asendumine raharendiga
üha kallinevat varustust jõuaks muretseda ja säilitada, maavaldusi, millelt saadav tulu läks sõjamehe relvastuse soetamiseks ning äraelamiseks. Karl Suure valitsusajal tugevnes maa jagamine veelgi. Kujunes feodaalsüsteem, kus sõdur andis ennast valitseja alluvusse, olles kohustatud saadud maa eest isandat truult teenima. Pikapeale muutusid maad pärandatavaks ja kujunes välja senjööri ja vasalli seisused. Senjöör sai käsklusi jagada vaid enda vasallile, mitte aga oma vasalli vasallile jne. Suurt osa mängis feodaalide elus ja seega ka kogu ühiskonnas rüütlikasvatus. Juba 7aastaselt alustati noore rüütli koolitamist. 15aastaselt sai poistest rüütli kannupoiss, kes kandis tema relvi ja saatis teda sõjaretkedel. 20aastaselt sai kannupoisist rüütel, kes pidi alluma oma feodaalile, teda saatma sõjakäikudel ja vajadusel maksma feodaali eest lunaraha
Al-Idris-Araabia geograaf 1154.a mainis esmakordselt maailmakaardil Tallinna, seda Kolõvani nime all.Keskaeg 5-15.saj Vanak(5-10saj)Keskk(11-13saj)Hilisk(14-15saj)Suur rahvasteränne 4- 6saj, algpõhjustajad hunnid, slaavlaste jagunemine:idaslaavlased (venelased,valgevenelased,ukrainlased)lääneslaavlased(poolakad, tsehhid,slovakid) lõunaslaavlased(bulgaarlased,serblased,sloveenid)Germaani hõimud- frangid(Galliasse-tänapäeva Prantsusmaa)anglid, saksid(Britanniasse) idagoodid(Itaaliasse) läänegoodid(Hispaaniasse) pandaalid(Põhja-Aafrikasse) Feodaalkorra kujunemine- 5.saj naturaalmajanduse seisuslikkord(vaimulikud, aadlikud, talupojad) feood-lään(suurmaavaldus, mida anti sõjaväes teenimise eest) Feodaal-läänimees, feodaalide astmes vastavalt jõukusele(Kuningas- Krahvid,hertsogid- parunid-rüütlid) senjöör-vasalli suhe(senjöör läänistab vasallile maa) talupoeg- maa harija, sunnismaisus-keelatakse lahkumine feodaali juurest, pärisorjus-isikliku...
võimusüsteem. Kujunes välja 3 seisust : vaimulikud, sõjamehed ehk rüütliseisus ning töötegijad ehk talupojad Vasalliteet tähendas, et vasall andis end senjööri kaitse alla. Vastutasuks kaitse eest lubas vasall senjöörile lõpmatut ustavust ning lubas, et läheb talle sõjas appi. Senjööril ja vasallil olid oma õigused ja kohustused. Näiteks vasall pidi pakkuma senjöörile rahalist ning sõjalist abi ning nõu. Senjöör aga eestkostet, ülalpidamist ning kaitset kohus. Nende suhet vormis-tati truudusvandega. Kui üks pool kohustuste täitmise lõpetas, siis vasallisuhe katkestati. Feodaalide asetumist tähtsuse järjekorras kuningast rüütliteni hakkati nimetama feodaal- seks hierarhiaks. Lääne-Euroopas feodaalses hierarhias kethis põhimõte '' Minu vasalli va-sall ei ole minu vasall '', mis tähendas, et näiteks kuningas võis esitada nõudmisi oma vasallidele
varasema asula olemasolu, vaid paiknemine soodsas kauplemiskohas Linnade sisekorraldus Linn moodustas omavalitsusliku kogukonna,eesotsas oli linnanõukogu,kuhu kuulusid rikkad kaupmehed ehk patriisid Gildid ja tsunftid toimisid omavalitsuslike erialaühendustena:kontrollisid tootmist,kehtestasid reeglid kvaliteedile,määrasid kindlaks hinnad. Paljudes linnades moodustasid tsunftide ja gildide liikmed linna kodanikkonna. Linn ja senjöör Kogu maa kuulus keskajal maaisandale Maaisandad soosisid linnade teket,lootes nende kasvavalt elanikkonnalt makse. Senjöörid sageli kinnitasid linnale linnaõigused,seadustiku,mille alusel linn oma elu korraldas Ühe õigusena sätestati seadus,mis lubas vabastada talupoja,kes oli aasta elanud linnas Prantsusmaal ja inglismaal tunnistasid paljud linnad kuninga meeleldi oma senjööriks,et vabaneda feodaalide ülemvõimu alt
Seega, valitsejad jagasid rüütlitele maad selleks, et need saaksid muretseda endale sõjavarustuse ja kaaskonna. Selle eest olid rüütlid kohustatud valitseja kutsel oma relvade ja kaaskonnaga sõjaretkele tulema. Kuna lahingvarustus oli väga kallis, siis pärandati seda perekonnas meesliini mööda. Maavaldust, mille rüütel teenistuse eest sai, kandis nimetust feood, ehk lään. Feoodi omanikku nimetati feodaaliks ehk läänimeheks. Valitseja, kes maad andis oli senjöör, kelle suhtes läänimees oli vasall. Vasalli ja senjööri sidus truudusvanne. Kõige suuremaks maavaldajaks riigis oli kuningas, kes läänistas oma valdused suurfeodaalidele, krahvidele ja hertsogitele, kes pidid algselt olema teatud piirkondade asevalitsejad ja sõjalised juhid. Kuninga kutsel pidid nad koguma kokku oma sõjaväed ning ühinema kuninga armeega. Selleks, et sõjamehi saada, läänistasid nad omakorda maa edasi parunitele, kes oma maad veel omakorda rüütleile läänistasid
Kontrolltöö-Ajalugu nr 3. Küsimused: 1. Feodaalkord ja rüütliseisus 2. Vaimulikud rüütliordud 3. Aadlike elulaad 4. Rüütlikultuur 5.Talupojad ja pärisorjus Vastused: 1.Terve keskaja ühiskond toimis feodaalühiskonna põhimõtetel. See tähendas seda, et vasall andis end senjööri kaitse alla, kusjuures senjöör oli rikkam ning võimsam isik. Vastutasuks kaitsele pidi vasall olema senjöörile ustav, andma talle vajaduse korral nõu ning aitama teda sõjaväeteenistusega. Feodaalsuhted kujunesid peamiselt selletõttu : o tekkisid uut laadi sõjaväeorganisatsioonid. Kuna endine sõjavägi polnud enam piisavalt funktsionaalne , siis loodi uus kalli varustusega ja hea väljaõppega professionaalsetest sõjameestest (rüütlitest) koosnev sõjavägi.
saavad juba karolingide ajal päritavateks (dux, markkrahv, krahv). Olid suured ja võimsad perekonnad kui ka väiksemad, vähemtähtsad, lokaalsed. Kujunes läänipüramiid: kuningas-vürstid-rüütlid-talupojad. Vasalliteet: Võimu- ja alluvussuhe kahe inimese vahel. Vasall, astudes senjööri eeskoste alla, annab talle truudusvande ja tõotab teda kõiges aidata, kaitsta teda vaenlase eest, täita ta käske ja kanda talle usaldatud teenistust. Senjöör omaltpoolt kohustus kaitsma vasalli, hoolitsema tema eest eba lubanud vasalli solvata. Vastastikuse tõotuste ja lubaduste vahetamisega võis kaasneda lääni annetamine, mille eest vasall pidi kandma rüütli- või mõnd muud teenistust. Läänistamine seisnes tavaliselt lääni kinkimises. See võis aga ka seisneda õiguses lääni sissetulekutele ilma lääni ennast kinkimata või maksude ja andamite kogumise, kohtuõiguse ja -sissetulekute jt. õiguste üleandmises.
FEODAALKORD a)maasuhted 1)vasall kohustas senjööri ustavalt teenima,eelkõige tema kutsel sõjateenistusse ilmuma 2)vasallil oli õigus ja kohustus senjöörile nõu andma 3) vasall pidi lunaraha maksma,kui senjöör vangi sattus ja kingitusi tegema, kui senjööri vanim tütar abiellus 4)vasall andis end senjööri kaitse alla,senjöör aga andis vasallile kasutada maatüki koos seal elavate talupoegadega b)rüütliks saamine 1)alustas 7 aastaselt teenistust paazina mõnes aadliperekonnas,kus talle õpetati häid kombeid 2)15a. Sai paazist kannupoiss,kes õppis ka ise võitlus võtteid 3) 20a. Löödi noormees pidulikult rüütliks 4)rüütliks löömise traditsioonis
Kordamisküsimused (töö 09.03) 1. talupojad ja mõisamajandus (148-151 lk) Agraarühiskond: põllud (millised?), koormised, turusuhted 2. Linnad (lk 156, 158, 161) Linnaelu areng, linna sisekord ja valitsemine, linn ja senjöör, rahavahetajad ja pangad, 3. §23 eluolu ja kultuur linnas, linnaelu (lk 161, 164) Prostitutsioon 4. Ristiusk ja kirik (lk 168-171) Kirikulõhe, paavstivõim, 962., Gregorius VII, Innocentius III. 1. Keskaegne ühiskond oli agraarühiskond: elati peamiselt maal ja elatuti põllumajandusest. Enamik inimesi olid talupojad ja nemad tootsid valdava osa ühiskonna rikkustest. Lääne- Euroopa talupojad sõltusid kõrgkeskajal oma isandatest - feodaalidest. Maa, mida talupojad
ja vasalli. Vasallil oli senjööri suhtes sõjaväeteenistus. Feodaalide saamahimu põhjustas kodusõdu, kuningavõim nõrgene, suurenes poliitiline ebastabiilsus. Vasall- ehk läänimees oli keskaegse euroopas lääni valitsev väikefeondaal. Vasallivanne- vasall oli kohustatud oma kulul 40 päeva aastas teenima senjööri sõjaväes, vasallil oli õigus ja kohustus anda senjöörile nõu, senjöör pidi vasallile maksma, kui soovis teda kauemaks oma teenistusse Feood- ehk lään on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamisks antud kinnisvara. Kes olid rüütlid? Rüütlid pärinesid ülikute suguvõsast. Kõigil rüütlitel polnud lääni. Keskaegne linn Gild- keskajast pärinev kutseorganisatsioon. Tsunft- käsitööliste vennaskond. Raad- omavalitsusorgan. Hansa Liit- kaubalinnade organisatsioon. Keskaegne kirik
Feodaal omas maavaldust ning kohtuvõimu sõltlastest talupoegade üle. Talupoeg kandis koormisi ja tõi andameid feodaalile, feodaal omakorda kaitses talupoegi. Kujunes välja feodaalne hierarhia , st. sõltuvuspüramiid, mille tipus oli kuningas, monarh. Järgnesid suurfeodaalid: hertsogid, krahvid. Suurfeodaalid läänistasid maa väikefeodaalidele, kes omakorda andsid osa sellest väikerüütlitele. Feodaalid, kes said valitsejalt maad, olid tema vasallid, valitseja oli aga isand e. senjöör. Vasall andis senjöörile truudusevande, tõotades teda ustavalt teenida. Vasalli kohustused senjööri ees olid: sõjaline ja rahaline abi ning nõu. Senjööri kohustused: eestkoste, kaitse kohtus, ülalpidamine. Karl Suure riigi lagunemise algas Lääne-Euroopas feodaalse killustatuse ajajärk, mis tähendas seda, et maa oli jagatud iseseisvateks feodaalvaldusteks, mille isandad tundsid end oma aladel täielike peremeestena. Kuningas ei omanud tegelikku võimu
Inimesed olid küll usklikud, kuid samas levisid pahed, millesse ka kirik hakkas suhtuma leplikumalt. Linna valitses linnanõukogu ehk raad. Raad oli linna omavalitsus ja kohtu organ. Nõukogu ei olnud valitav, vaid koosnes kõige jõukamatest kodanikest ehk patriitsidest. Maaisandad lootsid linnade kasvavalt elanikkonnalt makse kogudes rikastuda. Senjööri ja linna vahekord määrati lepingutega. Enamasti said linnlased õiguse kaubelda ja käsitööd teha. Nad jäid linna kohtumõistmisele. Senjöör võis linnalt kauplemise eest nõuda tolli ja muid makse, Senjöör kinnitas linnale linnaõiguse. Läänemere maades levis Lübecki õigus. Linnaomanikeks võisid olla maahärrad ehk feodaalid nagu oli kunagi ka Rakvere ja Viljandi omanikeks maahärrad. Osad linnad oli kuningalinnad ehk süseräänid ning vahel võis linn end ka omanikult vabaks osta, siis sai sellest linnvabariik. Omanikelt ostsid end vabaks näiteks Veneetsia ja Genova.
Keskaeg-vahemik vanaaja ja uusaja vahel 5-15saj Feodaalkord-kord kus maa oli feodaali ja harisid talupojad Feood-maatükk saaja pidi tasuma väeteenistusega Paavst-kirikupea Klooster-kus elasid nunnad või mungad Misjonär-ristiusu levitaja Feodaal-(rüütel,aadlik) maaomanik kes peab tasuma väeteenistusega Senjöör-isand Vasall-alluv Naturaalmajandus-kõik vajalik tehti ise Teorent-maa eest pidi tasuma tööga Turniir-rüütlite sõjaline võitlusmäng Viikingid-skandinaavia mereröövel, kaupmees,röövel 9-11saj Bütsants-ida rooma keisririik 4-15saj Islam-aarabia poolsaarel tekkinud usk Koraan-islami püharaamat Muhamed-islami usualgataja, allahi sõnumitooja, prohvet Allah-islami ainus jumal Kalifaat-kaliifi juhitud riik Mosee-islami pühaehitis Minarett-mosee juurde kuuluv torn,palvus Raad-linnavalitsus keskajal Hansaliit-euroopa kaubalinnade liit 13-16 saj,160linna Tsunft-käsitööliste ühing,erialade järgi Sedööver- meistritöö,teeb sell Indulgents-patul...
Don Juan Don Juan, suur senjöör ja kuri inimene, saabub ühte Sitsiilia linna, olles saatnud endast ette ustava teenri Sganarelle'i, et uut naisterahvast endale meeleheaks jahtida. Kuid kõigepealt tuleb tal vastu võtta teravad etteheited oma viimaselt abikaasalt, donja Elviralt, kes on kloostrisse pagenud (I vaatus.) Kuna kauni jälitatava röövimiskatse lõpeb paadi ümberminekuga, siis kasutab don Juan aega ära kahe külaneiu Marthurine'i ja oma elupäästja armsama Charlotte'i samaaegseks võrgutamiseks. Paraku tuleb tal siiski jalga lasta, kuuldes, et kaksteist meest teda taga otsivad. (II vaatus.) Metsatukas, kus nad Sganarelle'iga endid peidavad toob viimane kuuldavale hädahüüdeid, sel ajal kui don Juan üht möödaminevat kerjust mõnitab. Veidi aega hiljem tormab ta aga appi rüütlile, keda ründavad kolm varast. Selgub, et on tegemist donja Elvira venna, don Carlosega. Saabub ka ülejäänud jälitajate grupp, eesotsas don Alonsoga, Elvira tei...
Ajaloo kordamisleht 1.Millised sündmusi võib pidada keskaja alguseks ja milliseid lõpuks ?Millal need toimusid ? alguseks: Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuse võimult kukutamine 476a. lõpuks: *Konstantinoopoli vallutamine 1453a. *Ameerika avastamine 1492.a *Reformatsiooni algus saksamaal 1517a 2.Millised olid Karl Suure saavutused kultuurielu edendajana? Tundis oma õpetlaste tegevuse vastu elavat huvi,arutles nendega õukonnaringis sageli Piibli ja antiikkultuuri teemadel.Asutas rohkem koole,kirikuid ja kloostreid.Õppis küpses eas ise ka lugema. 3.Mis oli feodaalkorra kujunemise eelduseks? Ajajooksul suurenes feodaalide arv,mistõttu suurenes ka feodaalide sõltumatus valitsejast.Sõltuva talupojakonna tekkimine. 4.Kuidas kujunes talupoegadele sõltuvus feodaalidest? Frangi riigis andsid sõjakäikudest,rõõvretkedest ja majanduslikest kitsikusest ohustatud talupojad end ülikutest suurmaa valdajate kaitse alla,koh...
FEODAALSÜSTEEM Feodaalsüsteem- Feodaal saab sõjateenistusse minemise eest suurfeodaalilt maavalduse. * Feodaalsüsteemi alusepanija on Karl Martell (pani aluse, sest araablaste vastu võitlemiseks oli vaja ratsaväge. SENJÖÖR- suurfeodaal * Senjööri peab pakkuma vasallile eeskostet, kaitset kohtus ja ülalpidamist. VASALL- alamfeodaal (maatüki saaja) * Vasalli peab andma senjöörile sõjalist ja rahalist abi, nõu. FEODAALSÜSTEEMI + 1) Riik sai sõjaväelasi ja nende ustavuse FEODAALSÜSTEEMI - 1) Kuninga võimu vähenemine 2) Kadus kontroll maa üle, andis võimu “alamatele” 3) Talupoegadest said sunnismaised * Feodaalsüsteemi ja naturaalmajanduse seos- Naturaalmajanduste tingimustes oli maatükkide jagamine sobivam viis sõjameestele teenistuste eest tasuda. Kuidas nõrgendas feodaalsüsteem kuningavõimu? Kuningad ei suutnud vasalle enam oma võimu all hoida, hakkas suurenema poliitiline ebastabiilsus. KAROLINGIDE RENESSANSS- kultuurililne eda...
FEOOD e. LÄÄN - maa, mille eest tuli tasuda väeteenistusega 38. FEODAAL e. LÄÄNIMEES - feoodi saaja 39. LÄÄNISTAMINE - maa andmine lääniks 40. VASALL - feodaal, kes sai oma senjöörilt maad 41. SENJÖÖR - vasalli isand, lääni andja 42. TRUUDUSEVANNE - vasalli tõotus oma isandat teenida 43. FEODALISM e. LÄÄNIKORD - ühiskonnakord, kus maa oli läänistatud feodaalidele ja seda harisid neist sõltuvad talupojad 44. HERTSOG - germaani hõimupealiku järglane, suurfeodaal 45. KRAHV - piirkonna asevalitseja, suurfeodaal 46. RÜÜTEL - madalaima astme feodaal 47. FEODAALNE HIERARHIA - feodaalide järjestamine tähtsuse järgi, kus ülemisel astmel on valitseja ja alumisel rüütel 48. FEODAALNE KILLLUSTATUS - olukord, kus iga feodaal on oma maal ise peremees ega hooli kuninga käskudest 49. KODUSÕDA - erinevate rühmituste omavaheline pikaajaline võitlus võimu haaramise nimel riigis 50. SEISUS - teatav ühiskonnakiht, mida eristas teistest kihtides...
5. Mungaordud ja rüütliordud(tunnusjooned, näited) Mungaordud: * tsistertslaste ordu E * fransisklaste ordu * dominiiklaste ordu E * benediktlased Vaimulikud rüütliordud: (liikmed andsid munatõotuse, loobusid täiel määral ilmalikust elust, perekonnast;pühendusid täielikult ristiusu kaitsele) * templivendade ordu * johanniitide e hospitaliitide ordu * saksa ordu * mõõgavendade ordu E 6. Vasalli ja senjööri vastastikused kohustused Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör andis vasallile kasutada ehk läänistas talle maatüki koos seal elavate talupoegadega. Vasalli kohustused: * pidi ustavalt teenima * senjööri käsul ilmuma sõjaväeteenistusse * andma truudusvande * maksma koormisi * anda nõu * lunaraha maksmine kui senjöör peaks vangi langema * kingitused senjööri vanema tütre abiellumise puhul Senjööri kohustused: * peab vasallile pakkuma eeskostet * kaitsma kohtus * ülal pidama (maad andma) * kaitsma vasalli maavaldust ja vara 7
valdusena, mida tavaliselt anti eluajaks ja mille eest tuli tasuda teenistusega ratsaväes - Aja möödudes muutusid benefiitsid aga piiratud määral pärandatavaiks ehk feoodideks (millest kogu süsteemi üldnimetus) - Alles uusaajal suutsid aadlikud saavutada, et nende valdused muudeti täielikult nende . • - Eestit ja Lätit valitsenud Balti aadlikonnd saavutasid selle 18.sajandil Senjöör ja vasall • Iga läänimees oli oma isandale vasall ja isand temale senjöör • - Läänimehed tasusid oma senjöörile enamasti süjaväeteenistu sega • - Mandri-Euroopas kinnistud põhimõte, et igal vasallil on kohustused vaid oma otsese senjööri ees, mida väljendas põhimõte „minu vasalli vasall ei ole minu vasall“. • -Teistsugune põhimõte maksis Inglismaal, kus kõik vasallid, hoolimata sellest, kelle käest nad oma valdused lääniks olid saanud, olid ühtlasi Talupoja kohuseks oli kanda oma koormised
Mis oli reiside eesmärkideks? Soovisid paremat maad ja rohkem ning rikkamaid paiku ja rohkem raha. 19.Jarle, jumalad, Asgard, Valhalla, ruunid. Millal võtsid viikingid vastu ristiusu? Jarle on pealik või ülik Jumalad olid Thor, Freya ja Odin Asgard on jumalate kodu Valhalla on koht, kuhu lähevad surnud Ruunid on kiri Viikingid võtsid vastu ristiusu umbes 1000 pKr (11 sajand) 20.Seleta lahti feodalism- mida see tähendas, kuidas sobituvad sellesse mõisted senjöör, vasall, lään? Feodalism on hierarhilise maa jagamis süsteem Senjöör andis välja maad (maaomanik) Vasall võttis maa vastu (talupoeg) Lään ehk maa või kinnisvara 21.Milles seisnes katoliku kiriku tähtsus keskajal? Oli kui alus tala, tegeles haridusega ja sotsiaalhooldustöödega, hoidis moraali taset ja oli kogunemis paik, kus saadi infot. 22.Kirjelda keskaegset rüütlikultuuri (kes oli rüütel, kuidas saadi rüütliks, millega rüütlid tegelesid, mis oli rüütliturniir?
vasalli ees. Mis oli läänisüsteemi kujunemises positiivset ja negatiivset? Positiivne sõjavägi muutus tugevamaks, säilis avalik kord. Negatiivne nõrgestas kuninga võimu, Frangi riik lagunes selle pärast, puhkesid sagedased feodaalide omavahelised võitlused. Mõisahärrus Ida-Euroopas, ühekordne kasutus, teotöö (vasallid tegid mõisapõllul tööd) Rendihärrus Lääne-Euroopas, mitmekordne kasutus, senjöör rentis maid, kui talupoeg sai rendi makstud, sai ta vabaks (pärisorjust ei kujune). Maa kategooriad: 1. kuninga maavaldus domeen 2. benefiits see maa, mille senjöör andis vasallile, kuid kui ta suri, siis pidi selle tagasi andma. Pärandamisõiguseta maa 3. feood ehk lään pärandamisõigusega maa Bütsants Territoorium Balkani poolsaar ja Väike-Aasia, lisaks Aafrika põhjaosa ning Ida- Rooma alad.
1.Feodaalkord ja rüütliseisus · Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga andis kasutada e. läänistada maatükki. Vastutasuks kohustus vasall senjööri ustavalt teenima ja tema kutsel ilmuma sõjaväeteenistusse. Kogu süsteemi nim. Feodalismiks e. läänikorraks. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Vasall oli kohustatud 40 päeva teenima senjööri sõjaväes. Peale selle oli vasalli õigus ja kohustus senjöörile nõu anda. Oodati ka toetust lunaraha
Ristisõdijate väe tuumik. Allutati piiskopile, ent ajas iseseisvat poliitikat, kujunes Riia piiskopile konkurendiks. 28. vakus maksustuspiirkond (4-6 küla) 29. kümnis protsentuaalne maks feodaalile. 30. hinnus - kindlaksmääratud naturaalmaks, mida talupojad pidid feodaalile maksma 31. Liivi ordu Mõõgavendade ordu riismed liideti Saksa orduga (Gregorius IX käsul). 32. maaisand maahärra. Feodaalist või vaimulikust maavaldaja. Senjöör. 33. läänimees- e vasall. Lääni valitsev väikefeodaal. Lääni koos talupoegadega andis vasallile kasutada senjöör vastutasuna sõjaliste ja muude teenete eest. 34. maapäev Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine keskajal. Esindatud 4 seisuslikku gruppi: vaimulikud, ordumeister, vasallkonnad ja linnad. Arutati välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi. Püüti lahendada omavahelisi tülisid. 35. rüütelkond ühinenud vasallid. Ühineti huvide kaitseks
kirikud&linnused,Eestis elemente:hilisromaani stiilis Rapla kirik,Kaarli kirik.Gooti stiil(12.- 16.saj)-teravkaar,suured aknad,õhemad müürid,tugikaared,kõrged hooned ja sihvakad tornid,rohkelt skulptuure ja reljeefe,vitraažid,kirikud&lossid& raekojad&elamud,nt Reimsi katedraal prantsusmaal,pariisi norte dame, eestis nt tallinna vanalinn.Hansalinnad-Tallinn,Tartu,Pärnu,Viljandi. Kumb oli pärandatav lään- feood või benefiits? Feood Kes oli kõige kõrgem senjöör? süserään Kõrg- ja hiliskeskaeg:10-13saj/14-15saj Olulised sündmused:962-Saksa kuningas Otto I krooniti Püha Rooma riigi keisriks;1066-Prantsusmaalt tulnud Normandia hertsog William Vallutaja vallutas Inglismaa;XI-XIII saj toimuvad ristisõjad Pühale maale ja ka Läänemere äärde;XIII saj- Vene vürstiriigid langevad mongolite võimu alla, mis kestab
2. Suur rahvasteränne: 1) ajaline määratlus 2) rahvasterände algpõhjustajad 3) slaavlaste jagunemine: idaslaavlased: venelased, valgevenelased, ukrainlased lääneslaavlased: poolakad, tsehhid, slovakid lõunaslaavlased : bulgaarlased, serblased, sloveenid jt. 4) germaani hõimud ja nende rände suunad 3. Feodaalkorra kujunemine, feodaalkorra tunnused. Mõisted: feood= lään, feodaal, feodaalne hierarhia, senjöör vasalli suhe, talupoeg, sunnismaisus, pärisorjus, teotöö, loonusrent, kümnis naturaalmajandus kiriku keskne roll ühiskonnas 4. Frangi riik (õpik §10), Vana-Vene riik ( §17), Bütsants ( 15,16). Valida tööks üks nendest riikidest. Õppida: Frangi riik: 1) Millal tekkis? 2) Kes oli I kuningas? 3) Miks võeti vastu ristiusk? Kes olid majordoomused? 5)Kellega sõditi ja mis tulemustega? 6) Millega on jäänud ajalukku
1. Keskaeg 14.sajand, iselommulik feodaalkord, ristiusu kirikul ülemvõim 2. Feodaalkord religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil 3. Katoliiklus läänekristlus 4. Ida-Rooma impeerium 5. Kirikulõhe kiriku lõhenemine õigeusu ja katoliku kirikuks* 6. Kirillitsa slaavi kiri 7. Paavst - Rooma paavst on katoliku kiriku pea ja ühtlasi üks patriarhidest 8. Vasall ehk läänimees oli keskajal lääni haldav väikefeodaal 9. Senjöör oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses vasallid 10. Feood maavaldus mis anti sõjateenistuse eest 11. Domeen kuninga maavaldus 12. Visitatsioon 13. Rendihärrus kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kautamise eest renti 14. Mõisahärrus talupojad rentisid ise väiksest maalappi mõisniku maast ja suurem osa maad jäi mõisamaadeks 15. Sunnismaine 16. Varjaag skandinaaviast saabunud retklejad e. viikingid 17
1. beduiin - araabia rändkarjakasvataja prohvet - Jumala sõnumi edastaja islam - (araabia keeles "kuuletumine") usk, millele pani aluse prohvet Muhamed ja mille püha raamat on Koraan Allah - Jumal islamis koraan - islami püha raamat moslem - islamiusuline kaliif - prohvet Muhamedi järglane ja asemik, kes juhtis araablasi pärast prohveti surma, araabia riigi valitseja kalifaat - araabia riik, mida valitsevad kaliifid sultan - valitseja tiitel islamimaades, hiljem eelkõige türgi valitseja tiitel mosee - islami pühakoda minarett - mosee kõrval asuv torn, millest islami vaimulikud kutsuvad usklikke palvusele linnaõigus - reeglite kogum, mille alusel toimus elu linnas maaisand - feodaalist või vaimulikust maavaldaja (senjöör) raekoda - hoone, kus toimusid linnavalitsuse istungid Hansa Liit - Läänemere ääres tegutsevate saksa kaupmeeste vennaskond tsunft - käsitööliste vennaskond gild - kaupmeeste või käsitööliste organisatsio...
· Linnuste vajalikkus- elukoha kindlustamine, keskvõim ei saanud rüütliretkede vastu · Linnused tihti mäetippudes · Lihtsad linnused enamasti Linnused · Linnustel oli ka esindusfunktsioon · Linnus sümboliseeris feodaali võimu kohaliku territooriumi üle Aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus · Rüütlite seas palju vägivallatsevaid sõjamehi · Ustavusvandeid hakati isandale andma, lahinguväljal oldi valmis surema · Senjöör pidi ustavusele vastama heldusega · Isanda truu teenimine · Aadlid pidid olema julged, ausad, galantsed, sõnapidajad · Kangelaslikku surma tuli eelistada argpükslikule käitumisele · Vallutatud alade paljaksröövimine, külade põletamine, tapmine iseloomustasid samuti rüütleid · Ordudes olevad rüütlid elasid linnustes, loobusid ilmalikest rõõmudest Aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus · Vapratest rüütlitest loodi 13. saj romantilisi poeeme
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
