, , . · - : «» ( , , ), ( - , , , ). . / . · , - , «» - , , . , , , , , , , , , . - , , , , , , , , , . . · , - «» (, , ) . , , , , , , . , , , ( , ). · - ( , - ) , ( ) , , ( ). ( ). , . - , , , , . ( ) . , , , - . . -- , , . -- , » «- . ( ). . make-up -- , , , , -- , , .. -- , ( ). -- -- . -- , , , , .. . s&m . -- , , , , , . , , . -- , , ( ). -- , , , ( ). « » -- , ( ) -- , . -- ( )...
käitumine, ehted, rõivad, soengud, sõnavara, keel, uskumused, traditsioonid... Arvamused subkultuurist · Mõned arvavad, et emokultuur on noortele ohtlik. · Nõukogude Liit ei soosinud subkultuuride teket · Subkultuur on peegeldus Erinevad subkultuurid · Nn "Nohikud" · Räpparid · Sportlased ja · Hip hop cheerleaderid · Metal · Lauljad, näitlejad- · Heavy-metal näitering koolis · metroseksuaalid · Gootid · Pidutsejad/discokad · Punkarid · Animed · Emod · Viimase moe järgijad Aitäh kuulamast! Ole sina ise ja ära karda erineda teistest! Kasutatud allikad: · http://www.tartupostimees.ee/?id=166092 · http://en.wikipedia.org/wiki/Youth_subculture · http://et.wikipedia.org/wiki/Subkultuur · http://www.opleht.ee/?archive_mode=heading&headingid=418&print=1 · http://www.syl
GOODID Narva Eesti Gümnaasium Kristjan Pille KES ON GOOTID? • Goodid on subkultuur, mille esindajad püüavad riietuse ja aksessuaaridega saavutada sünget ja dramaatilist välimust. • Nimetus pärineb 18. sajandi õuduskirjandusest, kus figueerisid sünged keskaegsed lossid, kummitused, koletised ning hullumeelsed inimesed. RIIETUMIS STIIL • Põhivärviks on must • Materjalideks on nahk, samet ja pits • Lisanditeks on ketid, kaelarihmad, käerihmad ja vööd neetidega • Kantakse ka nahkkindaid ja sõrmuseid ROMANTILINE GOOT • Riietuvad paremini kui teised stiilid • Armastavad punast veini ja küünlaid • Romantikud • Keskenduvad ilule ja mustadele asjadele elus • Armastavad klassikalist muusikat CANDY GOTH • Kõik armastasid neid • Neile meeldib kõik mis oli armas ja kõhe • Kuulasid New Wave`i ja Sytnpop`i • Rahvas nimetas neid kui nukkudek...
ilmselt kreekakeelsest sõnast kremastos, mis tähendab "üle ulatuma" ja kirjeldab aedade paigutust üksteisest üleulatuvatele terassidele. Babüloni rippaiad, tagaplaanil Paabelitorn. 3) Artemise tempel Ephesoses on jumalanna Artemisele pühendatud tempel, mis asus Ephesoses.Rajatud aastal 550 e.m.a. Templit peetakse üheks seitsmest maailmaimest.365.aastal e.m.a. põletas selle maha Herostratos , et ajalukku pääseda ja kuulsaks saada, pärast taastamist hävitasid selle lõplikult gootid aastal 262 m.a.j. 4)Zeusi kuju Olümpias oli üks seitsmest maailmaimest. Kuju valmistati umbes 432 eKr. Vana-Kreekas Olümpias.Selle autor oli kujur Pheidias. Kuju oli 12 meetrit kõrge ja kujutas oma aujärel istuvat Zeusi,see oli nii suur , et täitis kogu tema jaoks ehitatud templi. Kuju oli valmistatud kullast,elevandiluust ja eboni puust ning oli kaunistatud vääriskividega. Kuju troon oli valmistatud seedripuust. Vana-Rooma päritolu Istuv Zeus, marmor ja pronks, Pheidiase järgi
ARTEMISE TEMPEL Mis on Artemise tempel? Artemise tempel Ephesoses on jumalanna Artemisele pühendatud tempel, mis asus Ephesoses(tänapäeva Türgis İzmiri (ajaloolisest Smürna) linnast u 50 kilomeetrit lõunas). Rajatud aastal 550e.m.a. Templit peetakse üheks seitsmest maailmaimest. 365. aastal e.m.a. põletas selle maha Herostratos, et ajalukku pääseda ja kuulsaks saada, pärast taastamist hävitasid selle lõplikult gootid aastal 262 m.a.j. Artemise templi ehitamine Efesos oli umbes 2500 aastat tagasi tugev ja hästikindlustatud linn Väike- Aasias. Efesost peeti Jumalanna Artemise linnaks. Artemise tempel Efesose oli üks oma aja suurimaid Artemis templit ehitati 120 aastat. Tempel oli 110 meetrit pikk ja 55 meetrit lai - seal oli 127 sammast, kõik kuni 18 meetrit kõrged. Templit kutsuti kaunistama kuulsamad kreeka maalikunstnikud ja skulptorid. Rännum...
Nii otsustas pärast isa surma Babüloonia kuningaks saanud Nebukadnetsar ehitada oma kuningannale kunstliku mäe koos roheliste aedadega. Aiad ei olnud tõenäoliselt rippuvad. Artemise tempel Ephesoses Jumalanna Artemisele pühendatud tempel, mis asus Ephesoses (tänapäeva Türgis). Rajatud aastal 550 e.m.a. 365. aastal e.m.a. põletas selle maha Herostratos, et ajalukku pääseda ja kuulsaks saada, pärast taastamist hävitasid selle lõplikult gootid aastal 262 m.a.j. Zeusi kuju Olümpias Kuju valmistati umbes 432 eKr Vana-Kreekas Olümpias. Selle autor oli kuulus kujur Pheidias. Kuju oli 12 meetrit kõrge ja kujutas oma aujärel istuvat Zeusi, see oli nii suur, et täitis kogu tema jaoks ehitatud templi. Kuju oli valmistatud kullast, elevandiluust ja eebenipuust ning oli kaunistatud vääriskividega. Kuju troon oli valmistatud seedripuust. Halikarnassose mausoleum
· Dooria stiil vanim kreeka ehitusstiil, arenes välja doorlaste hõimu juures · Ehisviil gooti stiilis, ehitiste, akende ja portaalide kohal olev terav viil · Fantaasia kujutlusvõime, väljamõeldis · Fassaad ehitiste esikülg, vaatamiseks määratud külg · Fiaal väike gooti stiilis ehistornike · Fresko värskelt märjale krohvile tehtud seinamaaling · Galerii näituste saal, lossides pikk pidulik käik · Gootid germaani päritoluga hõim · Gooti stiil Prantsuse kunstistiil, kõrgustesse pürgimine · Gravüür sildade pinnale uuristatud joonistus · Hellenism antiikajastu · Hieroglüüf kiri, joonistustega tähistatud sõnad, silbid · Ikoon pühapilt kreekakatoliku kiriku maades · Initsiaal suur kaunistatud esitäht · Kabel palvetamiseks väiksem ehitis · Kapiteel samba, piilari või pilastri kunstiliselt kujundatud ülemine osa
KUNSTIAJALUGU Kunstiajalugu on kujutavakunsti liikide (maal, skulptuur, arhitektuur, tarbekunst) ajalooline arengukäik. Kunsti tekke põhjusteks olid usk, igavus, vajadus ilu järgi. ÜRGAJAKUNST Maal Esimesed maalid valmisid juba 20000 aastat tagasi, need maaliti pimedatasse koopa soppidesse taime mahlade ja värvimuldadega. Seintele maaliti kõige enam loomi. Tuntumad koopad on Altamira Hispaanias ja Lascaux Prantsusmaal. Skulptuur Leitud on palju luust või kivist tehtud looma ja inimfiguure. Tuntuim on tolleaegne iluideaal Willendorfi Veenus Arhitektuur Menhir mitme meetri pikkune looduslik kivisammas. Dolmen algeline haua kamber. Kromlehh ansambel mis koosneb menhiritest ja dolmenitest. Kuulsaim neist on Stonehenge. VANAEGIPTUS Ühtne tugev Egiptuse riik tekkis umbes 2800 aastat e.Kr. Seda valitses piiramatu võimuga maapealse...
raiutud, kuid ülejäänud viimistlemine toimus hiljem. Kiviraidurid tahusid sambale ülevalt alla vaod, mida nimetatakse kannelüürideks. Sarikad ja horisontaalsed puittalad moodustasid karkassi, mis hoidis katust üleval. Puitsõrestik vooderdati ning kaeti terrakotast lamedate katusekivide ja harjakividega. Kolmas ehitus Kolmas tempel oli veel suurem kui teine. Tempel oli 137 m pikk 69 m lai ja 18 m kõrge, ning rohkem kui 127 sambaga. 262. aastal kahjustasid seda gootid, 401. aastal hävitas selle lõplikult Saint John Chrysostom. Zeusi kuju Olümpias Kuju oli 1213 meetrit kõrge ja kujutas oma aujärel istuvat Zeusi, see oli nii suur, et täitis kogu tema jaoks ehitatud templi. Strabon kirjutas: "kui Zeus tõuseks püsti, tõstaks ta templi katuse pealt". Kuju oli valmistatud kullast, elevandiluust ja eebenipuust ning oli kaunistatud vääriskividega. Kuju troon oli valmistatud seedripuust. Kuju on kirjeldanud ka Pausanias.
Nende ära vedamiseks olevat vaja olnud 900 kaamelit. 5) Artemise tempel oli jumalanna Artemisele pühendatud tempel, mis asus Ephesoses. Rajatud aastal 550 e.m.a. Selle mõõtmed olid uskumatud- 52meetrit lai ja 112 meetrit pikk. Sammuti oli templil 127 sammast. 365. aastal e.m.a. põletas selle maha Herostratos, pärast taastamist hävitasid selle lõplikult gootid aastal 262 meie aja järgi. 6) Pharose tuletorn oli tuletorn Pharose saarel Aleksandria sadamasuus. Tuletorni tipus seisis kreeka erejumala Poseidoni kuju. Tuletorni valgus oli nii hele, et paistis merele 56 km kaugusele. Tuletorn sai kannatada maavärinates aastatel 279 eKr, 365. ja 1303 ning varises lõplikult kokku 1326. aastal. 7) Zeusi kuju. Aastal 433 e.Kr
VANA-ROOMA 1) Õpilane teab, mis sündmused leidsit aset järgnevatel daatumitel ning sokab ka selgitada, mis on tegemist ajaloos tähtsa sündmusega: 753 eKr, 265 eKr, 216 eKr, 146 eKr, 133 eKr, 49 eKr, 44 eKr, 30 eKr, 313 pKr, 395 pKr, 476 pKr. 2) Õpilane oskab avada järgnevate mõistete/mõistepaaride sisulist tähendust: kuningate aeg, Puunia sõjad, Hadrianuse vall, Kapitooliumi emahunt, proletaarid, patriitsid, plebeid, patroon, klient, res publica, populus romanus, nobiliteet, magistraadid, konsulid, preetorid, tsensorid, diktaator, rahvatribuunid, senat, ,,jaga ja valitse", munitsiipium, leegion, 12 tahvli seadused, apelleerimisõigus, pretsedent, Colosseum, Circus Maximus, foorum, Panteon, cloaca maxima, termid, Ostia, Pompei, akvedukt, nuumen, laar, geenius, pontifekside kolleegium, pontifex maximus, augurid, sibülliraamatud, metseen, apostel, evangeelium, Vulgata, katoliiklus, sinod, diötsees, dogmaatika, ortodoksne usutunnistus, heree...
enne kui see hävitati lõplikult 401. aastal. Artemise tempel asus vana linna - Ephesose - kõrval. Umbes 50 km lõuna pool asub moodne sadamalinn Ýzmir Türgis. Esimese templi hävitas 7. sajandil eKr. üleujutus. See restaureeriti umbes 550 aastat eKr. Projekt valmis kümne aastaga. Teise templi hävitas aga 356 aastat eKr. Herostratus, kes pani selle põlema. Hiljem ehitati see uuesti. 262. aastal kahjustasid seda gootid. 401. aastal hävitas Saint John Chrysostom templi lõplikult . Templit ehitati 120 aastat. Peale jumala austamise koha oli Artemise templil teinegi funktsioon: seal varjasid end riiklikud kurjategijad ja põgenenud orjad. Lõpuks kujutas Artemise tempel endast veel mitte ainult Artemise austamise kohta ja poliitilist varjupaika, vaid ka omaaja kõige suuremat panka Aasias, kuhu oli paigutatud palju eraisikute (välismaalaste, kuningate) raha.
· Ametis sobib kanda. Vältida: · kui tahad olla tähelepanu keskmes. · kui töötad loovatel aladel(hall värv ei näita loovust. Erandiks on see, kui klient on vanamoodne, ent ka siis peaks olema värviline lisand). · kui soovid elus muudatusi. · kui töötad koos lastega. · Minnes esimesele kohtamisele. 14. Must Mustas värvis puuduvad väidetavalt värvid. Seostatakse leina ja surmaga. Peetakse teistmoodi inimeste värviks geid, satanistid, gootid, mootorratturid jne. Musta kandev inimene ei jäta kunagi hädist muljet. Sobib: · Oma lugupidamise näitamisel surnule. · Ärimaailmas naisel, kui soovitakse näidata oma julgust. · Soovides luua distantsi. · Pidulikele koosviibimistele, õhtusöökidele, formaalsetele üritustele. · Väike must kleit sobib kõikjale peale presidendi vastuvõtu. · Peenemasse seltskonda. · Kanda, kui on oma seisukoht. · Kui soovid varjata lisakilosid(aga seda ainult õhtusel ajal
portreega hauamonumentides- ühinenud kristlikud ja antiigile viitavad detailid, nt. sarkofaagid, väikeste tiivulised lapsukesed- putod ja antiigi ornamentika. nt. A. della ROBBIA. Madonna lapsega. majoolika. Gooti arhitektuuri üldiseloomustus varagootika- 1200 kõrggootika 1200-1400 hilisgootika- kuni16 saj II pool Prantsusmaal 2 torniga ehitised, Saksamaal /Skandinaavias 1 torniga, Saksamaal oli 2 torni kuni 13. sajandini gooti hõimu järgi nimetus Gotlandi saarel elasid gootid. See nimi pandi alles uusaja alguses, halvustava tähendusega. ALGUS: Saint-Denis’ kloostri kiriku ümberehitus 1144. Prantsusmaal. Kuningavõimu suurendamiseks Pariisist väljaspoole rajati. See tuntud ka kungingate matusepaigana. Võib nii mõndagi sealt kirikust välja lugeda, kuigi pole palju säilinud (kooriümbriskäik ja kabelitepärg) TUNNUSED: 1)roidvõlvi ja teravkaare kasutuselevõtt. Teravkaar uste, akende ülaosas.
kujundasid Rooma armee traditsioonid, sõdurite füüsis, taktika, strateegia ja sellest tulenev relvastus. Kuna Rooma sõjaväe peajõud seisnes just raskes jalaväes, mis tegutses lahinguväljal ranges formatsioonis, võites tänu oma armee-organisatsioonile palju suurema hulga vastasi siis relvastus ja võtted kujunesid vastavalt. Legionääri amunitsioon koosnes Gladiusest, Piliumist, Kandilisest Suurest Kilbist ja plaatturvistikust ,,Lorica Segmentanta". Barbarid (Enamjaolt Gootid ja Gallid), puutudes Impeeriumiga kokku, võtsid roomlastelt üle palju kasuliku, sealhulgas ka relvastust. Roomlased aga kohandasid oma arsenali, uute võimalike vaenlaste vastu võitlemiseks. Roomlaste mõõgavõitlus oli põhiliselt baseeritud Kilbi kasutusel distantsi järsu vähendamisele rünnakul. Sellega seoses olid peaaegu kõik mõõgalöögid lõikava iseloomuga ning tulid kilbi alt või ülevalt. Koos Lääne-Rooma hävinguga
Mõisteid: aatrium — laes asuva valgusavaga pearuum vanarooma elamus. akt — alasti inimkeha kujutis kunstis. akropol - kõrgendikul asuv kindlus Vana-Kreeka linnades akvatinta - sügavtrükitehnika, mille puhul kujutise jätavad söövitatud krobelised pinnad. alabaster - peeneteraline kergelt läbikumav kipsi liik.vv altar — antiikajal kõrgendatud koht ohvriandide põletamiseks; ristiusu kirikus koht jumalateenistusega seotud toiminguteks.vv amfiteater — teatriks, staadioniks või mõneks muuks otstarbeks ehitatud, algselt pealt katmata ruum kaares paigutatud, trepistikuna tõusvate istmeridadega. amfora — antiikaegne suur, kitsa kaela ja kahe kõrvaga savinõu veini ja õli hoidmiseks. antiik — Kreeka ja Rooma vanaaeg koos oma kunsti, kultuuri ja muude elunähtustega. Ka mõiste kõige vanaaegse ja väärtusliku kohta. apsiid — poolringikujulise põhiplaaniga juurdeehitis ristiusu kiriku idapoolses otsas, mõeldud altari paigutamiseks. arabesk - keerukalt ...
*Jõudsasti suurenesid karjad. Kariloomade tähtsus seisnes peale liha ka selles, et nad puhkama jäetud põldu karjamaana kasutades oma sõnnikuga väetaksid ja nii mulla viljakuse taastaksid. S.t põlispõllunduse jätkuvad levikut. Odra, kaera ja nisu kõrval hakati üha laiemalt kasvatama rukist. Suure rahvasterändamise algus *Oletatavasti 2,saj täpselt teadmata põhjusel läks liikvele mingi osa Lõuna-Rootsis ja Gotlandil elavast rahvast, keda nim gootideks. Gootid rajasid Musta mere äärde oma riigi kuid said 375 a lüüa hunnide, kuulsa kuninga Atiila käest, mis käivitas nn suure rahvasterändamise. G oodid, seejärel hunnid tungisid läände, ajades liikvele hulga muidki rahvaid. Lääne-Rooma riik varises kokk uja lakkas 476. a lõplikult olemast. Euroopas algas ebastabiilsuse ja sõdade ajajärk. 3. EESIT HAKKAB AJALOOLAVALE JÕUDMA Rahvasterändamise ja viikingiaeg *Pärast Lääne-Rooma kokkuvarisemist oli Euroopa õige mitu saj n.-ö
riigikeele staatuse. Pärineb Hollandi keelest/ y ja sk holladi keele ij ja sch asemel friisi vähemuskeel Saksamaal ja Hollandis, umbes 410 000 kõnelejat. Euroopa liidus ametlik vähemuskeel. Ainult 10% friislastest oskavad keelt ka kirjutada, seega põhiliselt räägitav keel fääri räägitakse fääri saartel; 48 000 kõnelejat; pärineb Vana-Norra keelest. Fääri keel on väga varieeruv, kuid alati saadakse üksteisest siiski aru gooti keel Gootid emigreerusid Lõuna-Skandinaaviast Ida- ja Kagu-Euroopasse ja Musta mere äärde. Kaks dialekti: ostrogooti ja visigooti. Wulfila tõlkis piibli visigooti keelde. Säilinud u 2500 sõna ja 60% on kasutuses germaani keeltes hollandi 15 miljonit kõnelejat Hollandis ja 6 miljonit Belgias (aga kutsutakse flaami keeleks). Räägitakse ka vanades hollandi kolooniates Lõuna-Ameerikas. Jidis on avaldanud mõju hollandi keelele sest üsna palju juute kolis Amsterdami usuvabaduse tõttu
AJALOO ARVESTUS (Keskaeg) 1. SISSEJUHATUS KESKAEGA (MÕISTE, PIIRID, TUNNUSED, PEROOODID) Mõiste keskaeg võeti kasutusele Itaalia humanistide poolt 15. sajand. Sellega piiritletakse ajajärku antiigi ja antiigi taassünni e. renessanssi vahel. Tänapäeval käsitletakse seda kui ajavahemikku antiigi ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikule kultuurile. Tunnused: 1) Uute rahvaste ilmumine 2) Ajaloo raskuskese kandub Vahemerelt põhja poole 3) Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga 4) Paavstide ja kuningate ainuvõimu tülid 5) Seisuslikule hierarhiale tuginev ühiskondlik poliitiline kord. Feodalism e. läänikord Keskaja ajaline piiritlus: Keskaja alguseks peetakse 476. aasta...
Suurte rahvaste rändamise põhjusteks olid: · 4 saj on väga oluline kliima jahenemine ja see sunnib rändrahvaid otsima endale paremaid maid nii karjakasvatamiseks kui ka põlluharimiseks. Liiguti soojematele aladele · Hunnide sissetung. Hunnide juht oli Attila. Hunnid olid väga head ratsutajad, hobustevaldajad ja ka Euroopa barbarhõimude jaoks väga hirmutavad. 451 Katalaunia väljadel võidetakse Attila Kõigepealt rahavad endale kuningriigi lääge gootid. Nende juht on Alarich. Ta teeb väga suurt rüüstamistööd Lääne-Rooma keisririigis. 410 rüüstab ta selle. 417 rajab ta Lääne-Gooti kuningriigi. Järgmine kuningriik, mis Lääne-Rooma aladele tekib on vandaalide kuningriik. 476 Lääne Rooma keisriik langeb. Pärast seda tekib Ida-Gootide kuningriik. 496 tekib Frangi riik. Frangi riigi kujunemine Esimene suurem riiklik moodustis, mis lagunenud Lääne-Rooma riigi aladele tekkis, oli Frangi riik
temast saavad samaväärsed oma samasuse ning olemise. Seda peavad ju kõik möönma".56 Ja maksab hoida meeles: ,,kirik, rajatuna kristlikule usule, saab püsida vaid seal, kus usutakse, tunnistatakse ja austatakse kolmainsuslikku Jumalat".57 Aga kirik oli pidevas muutumises. Algkristlikust kirikust, kus peeti tähtsaks Jeesust ja tema sõnumit oli saanud tähtis institutsioon koos oma korraldusliku ja sisulise ülesehitusega. 410 aastal, kui gootid hävitasid Rooma impeeriumi, langes terve läänemaailm suurde masendusse. Oli kuulda tuttavat etteheidet, kuidas ,,ristiusk ja vanade jumaluste hülgamine on kõikde impeeriumi tabanud õnnetuste põhjuseks". 58 Sellele vastas Augustinus (sündinud Põhja-Aafrikas 354a. Rooma väikeametniku pojana, hiljem saanud õigusega endale nime Jumala riigi arhitekt) silmapaistva apoloogiaga ,,De civitate Dei" 52 Lane 2002, lk. 43 53 Lane 2002, lk. 42-43 54 Lane 2002, lk. 42 55
rõivad aga üleni ehitud kulla ja kalliskividega. Kuju selataga oli sammas. Lagi ja katus olid uhkemad kui enne. Eelmise templi saviplaatide asemel oli katus nüüd kaetud marmorplaatidega. Templit kutsuti kaunistama kuulsamad kreeka maalikunstnikud ja skulptorid. Polykleitos tegi kuulsa haavatud amatsooni kuju, templi altari reljeefid tegi Praxiteles, ühe samba reljeefiilustused lõikas välja Skopas. Maalide hulgas paistsid silma Apellese tööd. 262. aastal kahjustasid seda gootid, 401. aastal hävitas selle lõplikult Saint John Chrysostom. Tempel oli ka varjupaigaks riiklikele kujategijatele ja põgenenud orjadele. Ta oli ka oma aja suurim pank Aasias, seal hoiti eraisikute, kuningate raha ja anti laenu. Artemise templist on nüüdseks säilinud vähe, peale mõnede kujude ja sambaosade. Välja on kaevatud vaid vundament. Arheoloogidel ja arhitektidel on õnnestunud täie kindlusega re- konstrueerida vaid templi põhiplaan.
2000ndate eesti noortekirjandus Noortediskursus – noortekirjandus on osa laiemast noortekultuurist ja peegeldab seda. Noortediskursus hõlmab kõikvõimalikke noortega seotud teemasid ja tegevusi, norme ja tavasid, kombeid ja kogemusi, nii elulisi praktikaid kui ka fiktsionaalseid representatsioone. Noortediskursust iseloomustab: *sotsiaalsed muutused – traditsiooniline hülgamine, uusima aja väärtuste pealetung. Elustiilide ja subkultuuride paljusus nt räpparid, emod, gootid, beibed, ökonoored, rulatajad, rullnokad. *noortekultuuri pealetung – tänaval (bärndid, lemmikud paigad, soengud, kogunemispaigad), meedias (netisuhtlus, blogid, vikid, portaalid, bändid, muusika), kultuuri läbiva hoiakuna (moedialektid, protestimeelsus, väärtuste ümberhindamine). * nooruse printsiibi valitsemine ehk noorsoo võim, mille keskmes noorte lõimumine täiskasvanute ühiskonda, sh üleminek hariduselt tööturule, vanematekodust iseseisva
· Basiilika saalhoone · Dekoratiivne kaunistav · Detail üksikasi · Dolmen esiajakalme · Dooria stiil vanim klassikaline arhidektuuristiil · Ehisviil terav viil uste ja akende kohal, Gooti stiilis · Fantaasia mõttelend · Fassaad väline, esinduslik külg · Fiaal ehistornike, Gooti stiilis · Fresko kuivamata krohvipinnale joonistatud pilt · Galerii millegi (tavaliselt kunsti) näitamiseks mõeldud ruum · Gootid riietuses gooti stiili peegeldavad inimesed · Gooti stiil kunstistiil, teravad kõrgustesse pürgivad õhulised ehitised · Gravüür graafiline kunstitoode · Hieroglüüf Egiptuse piltkiri · Ikoon pühapilt · Initsiaal suur algustäht · Kabel palvetamiseks mõeldud väike ehitis · Kapiteel samba ülaosa · Kartuss ehisvorm · Katakomb ulatuslik maa-alune käik · Katedraal peakirik · Kentaur hobuinimene
Hja hawwe ferstân en gewisse meikrigen en hearre har foar inoar oer yn in geast fan bruorskip te hâlden en te dragen. fääri – räägitakse fääri saartel; 48 000 kõnelejat; pärineb Vana-Norra keelest. Fääri keel on väga varieeruv, kuid alati saadakse üksteisest siiski aru. Taani keel asjaajamiskeeleks. Øll menniskju eru fødd fræls og jøvn til virðingar og mannarættindi. Tey hava skil og samvitsku og eiga at fara hvørt um annað í bróðuranda. gooti keel – Gootid emigreerusid Lõuna-Skandinaaviast Ida- ja Kagu-Euroopasse ja Musta mere äärde. Kaks dialekti: ostrogooti ja visigooti. Wulfila tõlkis piibli visigooti keelde. Säilinud u 2500 sõna ja 60% on kasutuses germaani keeltes, abiks vana-inglise keele mõistmisel. Tekst pärineb 4. sajandist (400 aastat enne võrdleva keelematerjali tekkimist). Puhtal kujul näha ablaut, umlaut puudub, kuna see toimus 5s, 6s sajand.
POLIITILINE AJALUGU SUUR RAHVASTERÄNDAMINE, SELLE PÕHJUSED JA KÄIK. Suur rahvasterändamine algas 370 aastal hunnide liikumisega Ida-Euroopasse. Nad purustasid gootide väe, mis omakorda põhjustas gootide liikumise. Gootid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikusid hunnid Kesk-Euroopasse pannes liikuma ka teised rahvad. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulised rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid ning germaanlased. Eeldused: Rooma sisestabiilsuse nõrgenemine (Rooma lagunemine, Caracalla edikt 212- > kodakondsuse laienemine kõigile vabadele, Konstantinoopoli nim. Uueks pealinnaks) Põhjused: Barbarite rahvaarvu kasv -> sellest tulenev maapuudus, üleüldine kliima
Retketele läksid ka kuningad, kes olid sisevõitluses alla jäänud. Väikesed, kiired ja madala süvsega ühemastilised purjelaevad, mille esiosa kaunisats lohepea kujutis. Sõdalastest kaupmehed olid, kes müüsid ühest kohast röövitud kaupa maha kasudega. Kohale ilmuti ootamatult ja lahkuti röövsaagiga enne, kui nende vastane vägi kokku ajas. Relvadegs oli võitlusnuga, mõõk ja kilp ning pikateraline kirves (jalaraiuja). Lõuna-rootsist suundusid gootid juba esimestel sajanditel pkr. Ida-Euroopa kaudu Musta mere põhjarannikule. Sealttungiti edasi Roomasse. Taanist aga rändasid anglid, saksid ja jüütid 5 saj Britanniassening panid aluse anglosaksi rahvale. Eriti kanantasid nende retkete all Briti saared, Reini jõe suudmeala ja Põhja-Prantsusmaa. Sõjakäigud ulatusid ka Hispaaniasse ja vahemere maadesse. Inglismaal tegid normanide rünnakud lõpu 8 saj õitsenud kloostrikultuurile
• Põllumajanduse ja karjakasvatuse areng (nt leitud puust atru) • Asustusmustri muutused ajaarvamise vahetuse paiku: rõhk metallitootmisele, domineeriva talu väljakujunemine • Kaubavahetus Roomaga, rõhutatud just karjakasvatuse, s.h loomanahkade rolli • Relvaohvrid, eelkõige märgaladel Rahvasterännuaeg Euroopas Eellugu nn makromanni sõjad (166–180 pKr) Järggneb mitmete germaani rahvaste surve Rooma piiridele (alemannid, gootid, vandaalid jpt), mis viib esmalt Limese langemiseni, hiljem impeeriumi kokkuvarisemiseni Arheoloogiliselt on nimetatud rahvarühmad aga raskesti jälgitavad – selgeid kultuuriareaale ei moodustu 4.-6. sajandil puudutavad rahvasteränded suurt osa Mandri-Euroopat, v.a Põhjamaad, kus jätkub suhteliselt stabiilne areng. Asustus ja majandus Euroopas 3.-7. saj Käsitöö täiustumine, eelkõige juveliiritöö Polükroomsed ehted poolvääriskivide ja kullaga – alates 5
Cassiodorus Enea Silvio de Piccolomini (paavst Pius II) Wulfila (4-5 saj pma) kristlik munk tõlkis esimest korda piibli ühte germaani keelde (gooti keelde) Germaanlased võiks jaotada kahte suurde rühma: 1) Lõuna-germaanlased (Tacituse Germania) 2) Põhja-germaania pärinevad Islandilt (Saemundr Sigfusson) 13. saj Snorri Sturluson Noorem Edda Põhja-Germaania Merseburgi manamised, Saxo Grammaticus Hõimude järgi 3 rühma: 1) Põhja-germaanlased (svealased, gootid, vendid) 2) Ida-germaanlased (rändasid Skandinaaviast ida poole) (vandaalid, burgundid) 3) Lääne-germaanlased (elasid mandril kogu aeg, Reini jõe ääres) Lääne-Germaani kultusliidud (igal ühel hõimu kaitsejumal) 1) Ingveonid (Yng) 2) Istveonid 3) Hermionid Seisus ühiskonnaga, aristokraadid arvasid end pärit jumalatest Kerle (siit tulnud nimi Karl sõjamees, vaba mees) Vanadel germaanlastel oli liisumängud, täringumängud..
Manilus - Uskumus, mille alusel on maailmas läbi ajaloo toimunud võitlus hea, spirituaalse valguse maailma ning pimeduse jõudude vahel. Ariaanluse levik germaanlaste seas - Esimesed kokkupuuted kristlusega toimusid Musta mere piirkonnas. Doonau ääres elavate gootide keskel levitasid kristlust eelkõige sõjavangid, keda oli kaasa toodud bütsantsist. Neljanda sajandi keskel, kui goote valitses Atanarik, tabas kristlasi suur tagakiusamine ning kristlusesse pöördunud gootid siirdusid suurte hulkadena Bütsantsi, Traakiasse. Konstantinoopoli patriarh Johannes Chrysostomos andis viienda sajandi alguses Konstantinoopoli gootidele oma kiriku, kus peeti gootikeelseid jumalateenistusi. Uusariaanlikud teoloogid väitsid, et Poeg oli oma olemusels Isast erinev ja nende vaheline samasus oli ainult moraalne mille aluseks oli Poja sõnakuulelikkus Isa vastu. Väike-Aasia ariaanlik kirik alustas varsti pärast neid sündmusi suurejoonelise
Virumaa elanikel võis olla otsekontakte Vislaga (?). See on ka ajajärk, kus tarandkalmed olid ühtlaselt levinud. Keskmine rauaaeg (keskaeg, rahvasterännuaeg) Rahvasterännuaega võiks lugeda Rooma Impeeriumi 3.sajandit, kui germaani hõimud Roomat ründasid. Osad uurijad pakuvad aasta 395, mil Rahvasterännu alguseks loetakse perioodi, mil Lääne-Euroopat ründavad hunnid. So rändrahvas, kes tuleb Hiina aladelt, nemad panevad liikuma ka gootid. Kõige olulisem daatum on aasta 476, mil kukutati viimane Rooma keiser, sellest ajast alates lõpetab oma eksistensi Rooma riik. Seda on sageli peetud ka keskaja alguseks. Ka järgmine sajand on tähtis, tulevad avaarid, mõnevõrra hiljem bulgaarid (türgikeelne rahvas, kes panevad aluse Bulgaariale).6.-7.sajandil olid slaavlased üldse väga aktiivsed. Nn lõunaslaavlased liikusid Balkanile ja Doonau aladele. Ka järgmiseid sajandeid võib nende hulka lugeda.
nii kaua püsis ja hõimudele vastu pani. Et germaani hõimudele vastu astuda, tõid lääne rooma väehjuhid oma leegionid ära Britanniast Itaaliasse, mis tähendab ka maailmaajalooliselt Britannia provintsi loovutamist barbaritele. Rooma vägede juhataja Stilihov mõrvatakse ja see annab gootidele võimaluse Roomat rünnata. Gootide eesmärk oli saada föderaadi staatus, sellest keiser keeldus. Tulemuseks oli katastroof. 410. aastal vallutavad gootid Rooma – see on esimene pöördepunkt. Ka gootide juht Alarich sureb ootamatult, mis tõmbab edasisiele pealetungile piiri ette. Sellesse aega jääb püüd kukutada viimane Rooma keiser Romulus Augustus – oluliseks eelduseks on see, et Rooma sõjaväes on germaanlaste käes ülekaal. Protsess ei toimu mitte ainult hõivamise vaid ka integreerumise teel. Kogu sellest riikide puntrast püsivam tähendus on Läänegootide omal, aga ainus pikaajaline, mis hakkab tulevikueuroopat kujundama on
Võib rääkida Rooma hääbumise algusest juba vana keisririigi lõpust, kui Rooma hakkas oma territooriumeid naaberriikidele kaotama. 3saj paiku oli riik rahalistes hädades, hakati kasutama palgasõduritena germaanlasi. Sellel ajal hakkasid üksikud germaani hõimud liituma suuremateks: põhja-, ida- ja läänegermaanlased. Põhjagermaanlaste hulka kuulusid kõik Skandinaavia germaani hõimud. Idagermaanlaste tähtsamad hõimuliidud olid: gootid, vandaalid, burgundid, gepiidid ja rugid. Läänegermaanlaste olulisemad hõimuliidud, kes mängisid suures rahvasterändamises olulist rolli on: kimbrid, teutoonid, anglid, saksid ja friisid. Suure rahvasterändamise käivitajaks oli aga üks mitte germaani päritoluga rahvas/hulk hõime, keda nimetatakse hunnideks. Hunnid elasid Sise-Aasias, on teada, et neil oli sõjalisi konflikte Hiinaga ja esmakordselt Hiina allikates neid mainitaksegi
TLÜ RASI Sissejuhatus sotsioloogiasse Mikko Lagerspetz, Sofia Joons, Peeter Vihma 1.MILLEGA TEGELEB SOTSIOLOOG?......................................................................................3 2.SOTSIOLOOGIA KUI TEADUS................................................................................................ 7 3.STRUKTUUR JA FUNKTSIOON............................................................................................ 11 4.SOTSIAALSED NORMID JA VÄÄRTUSED..........................................................................15 5.SOTSIAALSED ROLLID..........................................................................................................19 6.SOTSIAALSED RÜHMAD.......................................................................................................22 7.SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID.................................................................................24 8.JUHTIMINE JA AUTORITE...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
