Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

10. klassi ajaloo kontrolltöö Varakeskaeg (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks kujunes talurahva maaväe asemel elukutseliste sõjameeste seisus?
  • Kellelt sai feodaal feoodi?
  • Mis oli feodaali põhikohustus senjööri ees?
  • Millal ja kus algas feodaalsuhete kujunemine?
  • Miks kujunes pärisorjus?
  • Millised olid 2 peamist kohustust maarendi eest?
  • Miks kehtestati sunnismaisus ja mida see tähendas?
  • Mille poolest erines pärisori orjast?
  • Kes ja mis põhjustel siirdusid viikingiteks?
  • Mis oli iseloomulikku viikingite usundile?
  • Kontrolltöö varakeskajast

    A rida
    ………. klass
    Nimi ja perekonnanimi :
    Punktid / hinne:
  • Suur rahvasterändamine ja Frangi riik (5 p.)
  • Moodusta järgnevaid sõnu ja mõisteid kasutades (vajadusel uusi lisades) sisult ja vormilt korrektseid lauseid


  • Hunnid , germaanlaste sisseränne, germaanlaste kuningriigid , Põhja –Aafrika, Hispaania , vandaalid , läänegoodid
    Hunnid põhjustasid rahvaste rände, mille taga järgjel tekkisid germaanalste riigid
  • Lääne- Rooma keiser , Odoaker , tüli, kõrvaldama, 476
    odoaker kukutas viimase lääne-rooam keisri aastal 476.
  • Frangi kuningriik, Gallia , roomlased , Chlodovech , Merovingide dünastia
    Chlodovechi juhtimisel loodi Frangi kuningriik Galliasse, mis peale Chlodovechi surma jagati 3 poja vahel, toimus võimuvõitlus, ja Merovingide dünastia lõppes.
  • Rooma ristiust, paganad, frangid , 496
  • Karl Suur, karolingide renessanss , 800, keiser, langobardid , saksid
    800 aastal karl Suure keisriks kroonimine , kultuuri elu elavnes , Karl suur vallutas langobardid ja paganlikud saksid.
  • Ida-Rooma keisririik (8 p.)
  • Selgita, kuidas tagasid Ida-Rooma püsimajäämise Lääne-Roomaga võrreldes:
    • soodsamad geograafilised tingimused:
    Paiknemine tähtsate kaubandusteede ristumiskohas.
    Justinianuse vallutused , mis tagasid strateegiliselt tähtsad tugipunktid.
    • rikkalikumad materiaalsed- ja inimressursid:
    Erinevalt Lääne- roomast , mis jäi barbarite tõttu killustatuks, säilis Ida-rooma ühtsena.
    Sõjaväkke värvati vaid kohalikke talupoegi.
    Põllumajandus ei langenud,.
    Toimiv maksusüsteem. Sõudrid ja Ametnikud said palka puhtas kullas. Bütsantsi kuldmünt oli levinuim valuuta.
  • Otsusta, kas väide on tõene (T) või väär (V):
    Bütsantsis oli kultuurielu kõrgemal järjel kui Lääne-Euroopas (…..)
    Bütsantsi keisrid olid enamasti kirjaoskamatud (…...)
    Bütsantsist levitati ristiusku mitmete slaavi rahvaste hulka (T.)
    Bütsantsi õpetlased uurisid ja säilitasid antiikautorite loomingut ()
    Bütsantsis hoiduti Kristuse kujutamisest pildil (V)
    Bütsantsi ikoonid avaldasid suurt mõju Vene maalikunstile (T)
  • Feodaalsuhete kujunemine (8 p.)
  • Selgita:
    • vasalliteedi kujunemist –
    Vajadus luua uut laadi sõjaväeorganisatsioon.
    Vajadus luua stabiilne võimusüsteem.
    Loodi ratsavägi, kes said maa koos talupoegadega.
  • Vasta küsimusele:
    • Miks kujunes talurahva maaväe asemel elukutseliste sõjameeste seisus?

  • Vastamisel lähtu märksõnadest RAHA, OSKUSED, AEG


    Kuna talurahavl polnud aega, oskusi ja raha sõdimiseks.
  • Selgita läänikorra tagajärgi:
    • vabade talupoegade seisus asendus pärisorjusega
    • kujunes feodaalne killustatus ehk Feodaalühiskond
    • süvenes naturaalmajandus ehk

  • Viikingid (6 p.)
  • Selgita mõisted:

  • Kirjelda viikingiretki ja nende tagajärgi:
    Mööda lääneteed
    Mööda idateed
  • Uute maade avastamine:

  • Koosta lühikokkuvõte Suurbritannia rahvaste kujunemisest (4 p.)
  • Keldid :
    Algkodu tänapäeva Prantsusmaa ja saksa alad, liiksuid britanniasse omavahelise hõimutülide ja germaanlaste survel
  • Rooma vallutus:
    Roomlased purustasid keltide sõjaväe ja tekkis Britannia provints . Ehitati Hadrianuse vall , et kaitsta end sotlaste eest.
  • Germaanlaste vallutused:
    7 saj. Alguseks hävitati keldid.
    Tekkisid keldi keeled, iseseisvuse säilitasid Sotimaa , walesi ja iirimaa keldid.
  • Nermandlaste vallutus:
    William vallutaja tuli normandiast ja vallutas Britannia ning lõi inglismaa.
  • Kes olid? (4 p.)
    Justinianus I –bütsantsi silmapaistvamaid valitsejaid, ühendas veelkord keisririigi
    Kyrillos ja Methodis –konstantinoopoli mungad , tõlkisid 860 piibli vanabulgaaria keelde
    Augustinus –kristilik õpetlane, kelle teos jumal linnast.
    Rjurik –novgorodi vürst viikingisoost
  • Mis toimus? (5 p.)
    630 –islami võiduplaan, muhamedi tagasipöördumine mekasse
    768-814 –karl suure valitsusaeg
    800 –karl suur krooniti keisriks
    843 –verduni kokkulepe, frangi riik jagunes kolmeks
    1453 –konstantinoopoli langemine ja ida-rooma häving
  • Kokku 40 punkti


  • Kontrolltöö varakeskajast

    B rida
    ………. klass
    Nimi ja perekonnanimi:
    Punktid / hinne:
  • Frangi riik Karl Suure ajal (5 p.)
    • Leia väited, mis EI VASTA tõele ja muuda lause sisult õigeks

  • Valitses 800 – 814
    valitses aastal 768-814
  • Vallutas palju uusi maid
  • 800.a. krooniti paavstiks
    800. krooniti keisriks
  • Teda peeti Rooma keisrivõimu taastajaks
  • Ta pani aluse karolingide dünastiale
    ta ei pannud alust nende dünastiale
  • Ta ei sallinud midagi, mis oli Vana-Roomaga seotud
    tema eesmärk oli taastada antiik roomat
  • Ta õukonnas leidus palju õpetlasi, kuigi ta ise oli kirjaoskamatu
  • Tema pojapojad jagasid Frangi riigi 2 iseseisvaks riigiks: Ida-Frangi riik ja Lääne-Frangi riik
    nad jagasid selle kolmeks osaks, ida-, lõuna-ja lääne-frangi riik
  • Ida-Rooma keisririik (6 p.)
  • Lõpeta laused:
    • Ida-Rooma keisririiki hakati keskajal nimetama bütsantiks
    • Tema territooriumi moodustasid balkani ps , süüria , krimmi ps lõunapoolt jt. alad
    • Kogu võimutäius kuulus keisrile
    • Erinevalt Lääne-Euroopast allus valitsejale ka riigielu korraldadvad ametnikkonnad

  • Täida skeem “Välisvaenlased tungivad Bütsantsi”:
    7-11 saj saj. tungisid balkani alale bulgaarlased

  • BÜTSANTS


    …7-9 saj. tungisid sisse araablased ja vallutasid süüria, p-aafrika, palestiina, hispaania
  • Feodaalsuhete kujunemine (9 p.)
  • Põhjenda, et feodaalsuhete kujunemise tingis:
    • uut laadi sõjaväe tekkimine – süjameestele anti maa koos talupoegadega,

    kes maksis talle makse, mille järel sai sõjamees endale varustust osta.
    • vajadus stabiilse võimusüsteemi järele –
    orjadele kehtestati sunnismaisus , neil puudus vabadus,
    et nad ikka hariks põlde, nad maksi makse ja töötasid feodaali juures
  • Vasta küsimustele:

    Feodaal sai maa kuningalt ja andis selle vasallile
    • Mis oli feodaali põhikohustus senjööri ees?

    Maksud , teotöö
    • Millal ja kus algas feodaalsuhete kujunemine?
    5-10 saj frangi riigis, merovingide ja karolingide ajal.
  • Vasta küsimustele pärisorjuse kujunemisest:
    • Miks kujunes pärisorjus?
    sest talupojad andisd end ülikute kaitse ala , kohustudes selle eest talle andma oma maavaldu
    • Millised olid 2 peamist kohustust maarendi eest?
    Loonusrent ja töö feodaali majapidamises
    • Miks kehtestati sunnismaisus ja mida see tähendas?
    See kehtestati, sest ilma talupoja tööta polnud maal tähtsust ja seega tehti nad suunismaiseks, see tähendas seda, et ta kuulud feodaalile, kes võis teda müüa, karistada ja vahetada aga ei tohtinud tappa.
    • Mille poolest erines pärisori orjast?
    Pärisori polnud vaba
  • Viikingid (6 p.)
  • Kes ja mis põhjustel siirdusid viikingiteks?
    Rahva kiire juurdekast, maa ei suutnud ära toita. Viikingi retkele läksid kuningad, kes olid sisevõitluses alla jäänud
  • Mis oli iseloomulikku viikingite usundile?
    Muinasunust, austati paljusid jumalaid, looduse hingestamine, esivanemate hingede asutamine, surnud maeti Valhalla -lahingus langenud sõdalaste surnute riik
  • Selgita mõisted:
    • Ruunikiri – viikingite kiri, mis lähtus lihtsustatud ladina keelest
    • ruunikivi -haua ja mälestuskivid peamiselt teede ääres, möödujatele lugemiseks
    • saaga – suuliselt edasiantud suulised jutustused ajaloosündmustest, kirja pandud 12-13 saj.

  • Koosta lühikokkuvõte katoliku kiriku kujunemisest Lääne.-Euroopas (5 p.)
  • Kiriku teke ja kristluse levik:
    1 saj tekkisid esimesed koguused, nad lootsid Kristusel naasmisele ja jumalariigile. 381 võeti roomas ristiusk riigiusuks. Krrik jagas haridust ja kirja. Kristlus levis ja hispaanias ja Gallias.
    Frangid ristiusustati 5 saj lõpp. Misjonärid tegutsesid. Samas vallutati ka riike ja sunniti neile ristiusku peale
  • Kiriku organisatsioon :
    Preester tegi sakramente, piiskopp oli kõrgeim vaimulik – põhitses preestrid ja altareid ja kirikuid, tal oli toomkapiitel (nõuandev kogu) Sinod – tähtsamate vaimulike koosolek. Piiskopp külastas kirikuid ja kloosterid kontrollimiseks. Kirik võttis kümnis.
  • Piibliõpetus ja teoloogide tööd:
    Piibli põhisisu oli usk Kristuse ülestõusmisse , pattude lunastusse ja igavesse ellu. Augustinus „jumala riigist“ Hieronymos tõlkis piibli ladina keelde. Sakramendi –rituaalsed toimingud .SAkramenti ( 5 kohustuslikku) 1 ristimine 2leeritamine 3armulaud 4pihtimine 5viimne võidmine – surjiad ja haiged pihtisid patte
  • Sakramendid:
    Sakramendi –rituaalsed toimingud.SAkramenti ( 5 kohustuslikku) 1 ristimine 2leeritamine 3armulaud 4pihtimine 5viimne võidmine – surjiad ja haiged pihtisid patte
  • Paavstluse ja paavstiriigi teke:
    tekkis 756 kui Pippis Lüh vallutas langobardidelt keks itaalia alad ja andis need paavstile paavstile kuulis ilmalik ja vaimulik võim, püsis 1870
  • Kes olid? (4 p.)
    Chlodovech –frangi riigi rajaja
    Karl Martell –pippini järglane, kes võttis tiitliks frangi hertsogi
    William I (Vallutaja) – normandia hertsog , kes lääne inglismaal toimunud lahingus purustas anglosakside väed ja sai inglise kuningaks
    Oleg –rajas vana vene riigi
    Mis toimus? (5 p.)
    381 –kristulus kuulutati rooma riigi usuks
    476 –lääne rooma hävinemine
    481-511 –glofovech valitses frangiriiki
    732 –politiers lahing
    1066 –hastengsi lahing
    Kokku 40 punkti
  • 10-klassi ajaloo kontrolltöö Varakeskaeg #1 10-klassi ajaloo kontrolltöö Varakeskaeg #2 10-klassi ajaloo kontrolltöö Varakeskaeg #3 10-klassi ajaloo kontrolltöö Varakeskaeg #4 10-klassi ajaloo kontrolltöö Varakeskaeg #5
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-10-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 64 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor hopstii Õppematerjali autor
    mõlemad read olemas A ja B.

    Sarnased õppematerjalid

    Vara-Keskaeg Euroopas-konspekt
    15
    doc

    Vara-Keskaeg Euroopas (konspekt)

    teiseks (feodalism). Keskaja lõpuks peetakse erinevaid Kõik need sündmused märgivad sündmusi: maailma otsustavat muutumist ja 1453 Konstantinoopoli langemine ja uue maailmapildi kujunemist. Ida-Rooma häving. 1492 Ameerika avastamine. 1517 Reformatsioon Saksamaal c. Keskaja periodiseerimine: Periood Aeg Iseloomustus Varakeskaeg 4.-10. saj. Ida-Rooma (Bütsantsi) domineerimine. Lääne-Euroopas Frangi riigi ja feodaalkorra kujunemine. Roomakatoliku kiriku tugevnemine. Romaani-germaani kultuuri kujunemine. Frangi riigi lagunemine ja invasioonide ajajärk. Kõrgkeskaeg 11.-14. saj. Püha-Rooma keisririik.

    Ajalugu
    10-klassi ajaloo kontrolltöö
    8
    doc

    10. klassi ajaloo kontrolltöö

    Koraan-islami püha raamat, kus prohvet Muhamed kui Allahki saadik väljendab seal Allahi tavast sõnumit. Kalifaat-vallutustega tekkinud araablaste suuriik. Viiking-Skandinaavia sõdalane normann-Lääne-Euroopa viiking varjaag- venemaal olevad viikingid Ruunikiri-viikingite kiri, mis lähtus lihtsustatud ladina keelest. Ruunikivi-haua- ja mälestuskivid peamiselt teede ääres, möödujatele lugemiseks. (langenud sõjameest, ajaloo sündmustest.) Valhalla- lahingus langenud sõdalaste surnuteriik, kus sõditakse ja pidutsetakse Saaga- suuliselt edasiantud pikemad jutustused ajaloosündmustest, mis pandi kirja 12-13 sajandil (,,vanem edda-islandi eepos) Anglosaksid- anglid, saksid, jüütid ja friisid Misjonärid-ristiusu levitajad , inimeste ristuusku pöörajad. Piiskopp ­ kõrgeim vaimulik oma piirkonnas: pidas jutlust katedraalis; pühitses ametisse preestreid, õnnistas altareid ja kirikuid; kontrollis

    Ajalugu
    keskaeg
    3
    doc

    keskaeg

    1.Keskaeg Mõiste-1469a kasut võetud. Mõned peavad seda vaheperioodiks-periodiseerimise tinglikkus Tunnused:1)inimesed väga religioossed, ühiskonnas kandev roll kirikul 2)uute riikide tekkimine, rahvaste kujunemine 3)saavutused ehituskunstis-sakraalarhitektuur. Katedraalid 4)rõõmsameelsus-kirevad riided Ajalised piirid:476(lääne-rooma keisri kukutamine)-1648-30aastase sõja lõpp, 1492 kolumbuse ameerika, 1517-reformatsioon saksamaal(M.Luther). Varakeskaeg(jaguneb kaheks), vahekeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg 2. Suur rahvasterändamine 4saj tungisid euroopa suunas hunnid, panid liikvele germaani rahvad. 5saj ühendas hunnid pealik Attila-liiguti rooma territooriumile, liidulepingud. 451 Katalaunia lahing (roomlased+germaanlastest liitlased vs Attila jõud).Hunnide edasitung peatati, nõrga rooma sõjaväe tõttu langesid suured territooriumid germaanlaste kätte. Germaanlased-goodid(ida-ja lääne), burgundid, vandaalid, saksid, langobardid, frangid, anglid 3.Lääne-Rooma l

    Ajalugu
    Ajalugu Kordamine KT-keskaeg- 10 kl-
    3
    odt

    Ajalugu Kordamine KT keskaeg ( 10.kl )

    Vanakeskaeg ­ keskaja 1. aeg, mis jaguneb 2.-ks perioodiks.1.periood ­ 5.- 9. saj algus. Ülekasvamis- ja muutuseajastu algus. 2.periood ­ 9.saj algus ­ 11.saj algus.Endised Lääne-Rooma alad on üle saanud rahvastikukriisist.Endises katoliikluse egiidi alt kujunevad romaani ja germaani kultuur. Vahekeskaeg ­ 11.saj algus ­ 14.saj. Iipool. Õitsenguperiood Hiliskeskaeg ­ 16. saj reformatsioon ja läänekristluse lõhenemine Kõrgkeskaeg ­ 13.saj. Uus kriis, üleminekuajastu algus.(kliima halvenemine, 100-aastase sõja puhkemine, Euroopat laastav katk ­ Must Surm, demograafiline tagasilöök) Feodaaltsivilisatsioon ­ ala, kus religiooniks on katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhineb feodalismil. Rooma rahu ­ Lääne ­ Rooma riigi langus ja feodaaltsivilisatsiooni sünni prelüüd. Caracalla edikt ­ Rooma rahu lagunemise kiirenemine 212. aastast.Kõik impeeriumi territooriumil elavad vabad inimesed said Rooma kodaniku õigused, Rooma võimustruktuurid avati äärealade

    Ajalugu
    Keskaja ajalugu gümnaasiumile-teke-areng-Bütsants-Karl Suure keisririik-Skandinaavia
    13
    docx

    Keskaja ajalugu gümnaasiumile: teke, areng, Bütsants, Karl Suure keisririik, Skandinaavia

    o kirjakeele ühtlustamine (karolingide minuskel) o koolide rajamine o antiikkultuuri väärtustamine Viikingiajastu 850-1050 · Skandinaaviast pärit põhjagermaanlastest põlluharijad, sõdalased ja kaupmehed · Haritava maa vähesus sundis paljusid viikingeid minema rööv- ja süüsteretkedele Nimetused: · Normannid Lääne-Euroopas · Taanlased (Iirimaal ja Inglismaal) · Norralased Iirimaal · Varjaagid (rootslased?) Skandinaavia ajaloo põhisündmused: · I sajand Rooma ajaloolane Tacitus mainis germaani hõimu sioone · Skandinaavia ps lõunaosas rändiasid välja germaani hõimud goodid, burgundid, gepiidid, langobardid jt · IV-V sajand Suur rahvasterndamine; barbarite kuningriigid · VIII-XII sajand Skandinaavia viikingiaeg · 9. Sajandil Ida-Inglismaal Danelaw · Skandinaavias alustas misjoni katoliku kirik (9.saj)

    Ajalugu
    Keskaeg
    6
    doc

    Keskaeg

    saj Suur Rahvaste rändamine 376 viimase Lääne-Rooma keisri kukutamine( sellest ka meie aja järgi keskaja algus) 2)Lõpuajad: 1453 Türklased vallutavad Konstantinoopoli, Ida- Rooma laguneb. 1492 Columbus jõudis Ameerikasse 1517 Reformatsiooni algus(Marthin Luther) Keskaeg jagatakse: I) Varakeskaeg 476-11.saj algus; Oli muutuste ajastu, antiigi lõpp, Frangi riigi tõus, katoliikluse levik. II)Klassikaline keskaeg e kõrg keskaeg 12.saj ­ 13. saj algus ; linnade rajamine ja kiriku tähtsuse tõus III) Hiliskeskaeg 13. saj lõpp ­ 1492 ; kriisid, sõjad, katk, halb kliima. Keskaegset Euroopat iseloomustab rahva sügav religioossus ja feodaalne külaühiskond. Ühiskonnas eristusid kolm kihti 1)oratores- palvetajad e

    Ajalugu
    Valmistumine ajaloo KT-keskaeg-bütsants
    10
    docx

    Valmistumine ajaloo KT: keskaeg, bütsants

    Valmistumine ajaloo KT’ks 1. Mis on keskaeg? a. Keskaja mõiste, keskaja alguse probleem? Keskaja mõiste tuli kasutusele renessanssiajal, sai halva mõiste valgustusajastul. Keskaja alguseks loetakse viimase Rooma keisri Romuluse tõukamist troonilt 476 a. b. Milliseid etappe on keskajas võimalik eristada? Varakeskaeg, kõrgkeskaeg ja hiliskeskaeg. c. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned Senjööril oli sõltlane vasall, kellele ta andis maad ja vastutasuks teenis vasall teda. Feodaalile v läänimehele andis kuningas vastavalt kas feoodi v lääni. Maaga käisid kaasas ka pärisorjad, kes ei tohtinud maalt lahkuda- sunnismaised. 2. Rooma rahu lõpp a. Kuhu ulatusid Rooma rahu piirid? Rooma jagunes kaheks: Lääne-Rooma, mis lagunes ja Ida-Rooma, millest sai Bütsants. b. Keldid, germaanlased – nende peamised asustatud alad. Keldid rändasid tänapäeva Inglismaa aladele ning germaanid liikusid hunnide tõttu tänapäeva Itaalia aladel

    Ajalugu
    Varakeskaeg - islam-bütsants-viikingid
    2
    doc

    Varakeskaeg - islam, bütsants, viikingid

    Varakeskaeg (õ. lk. 49-120) 1. Keskaja mõiste ja dateerimine. 15. sajandil võetakse mõiste kasutusele. Varakeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg, varauusaeg. Varakeskaega iseloomustavad märksõnad: Linnaelanike arv langes, teed lagunesid, veevärk jäeti hooletusse, avalikud hooned hüljati, suuremad linnad olid eelkõige usulised ja administratiivsed keskused, mitte kaubandus- ja käsitöökeskused, kaubandus käis alla, kaubandussidemed katkesid, naturaalmajandus. 2. Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj).

    Ajalugu




    Kommentaarid (2)

    enola profiilipilt
    enola: Tundsin selles materjalis ära end koostatud töö mõne aasta eest
    18:48 18-10-2011
    uuu profiilipilt
    uuu: Aitas väga

    14:56 14-10-2012



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun